Kell on kuus, Päevakaja võtab kokku tänased olulisemad sündmused meil ja mujal, mina olen toimetaja Margitta otsmaa. Sotsiaaldemokraadid sidusid Juhan Partsi esitamise Euroopa kontrollikoja liikmeks tema seisukohaga kooseluseaduse rakendusaktide suhtes. IRL-is esimees Margus Tsahkna nimetab seda poliit lisaks kultuurituseks. Venemaa president Vladimir Putin ütles täna Moskvas Eesti suursaadikul Tartu hilpuselt volikirja vastu võttes, et Eesti ja Venemaa vahelist piirileppe jõustumine aitaks kaasa usalduse suurenemisele kahe riigi vahel. Putin ütles ka, et Tallinnale on hästi teada Venemaa seisukoht Eestis elavate kaasmaalaste õiguste ja seaduslike huvide kohta. Türgi teadlased, vot see Venemaa ees vabandada alla tulistatud vene sõjalennuki pärast, vaid hoopis Venemaa peaks seda tegema, sest rikkus teise riigi õhuruumi. Venemaal valmistatakse samalajal ette Türgi-vastaseid sanktsioone. Moskvas algas Prantsusmaa presidendi François Hollande'i ja Vene presidendi Vladimir Putini kohtumine, et arutada terrorismivastast võitlust. Tallinnas arhitektuurimuuseumis. Rotermanni soolalaos avatakse eksperimentaalse vormiga näitus, mis on lahti vaid kaks tundi nädalas ja mis toob vaataja ette 11 sisearhitekti. Eesti laskesuusatamise Föderatsioon tutvustas algava hoo. Panen hooaja esimene maailmakarika etapp toimub 30.-st novembrist kuni kuuenda detsembrini Östersundis Rootsis. Ilm on eeloleval ööl ja homme Päeval pilves selgimistega. Kohati sajab vähest vihma ja lörtsi, mandril öösel jäiteoht. Puhub edelatuul kaheksa kuni 13, saartel ja rannikul kuni 25 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb homme päeval kuni pluss kaheksa kraadini. Ja nüüd kõigest järjekorras viimased päevad on toonud kaasa tüli valitsuskoalitsiooni kuuluvate IRL-i ja sotsiaaldemokraatide vahel Euroopa kontrollikotta välja pakutud Juhan Partsi kandidatuuri asjus. Uku toom jätkab sel teemal. Juhan Partsi kandidatuuri Euroopa kontrollikotta on toetanud IRL-i ja Reformierakond. Sotsid on seni vaikinud või olnud pigem skeptilised. Nagu kinnitas IRL-i esimees Margus Tsahkna, muutsid nad eile taktikat. Nimelt on viimaste päevade jooksul sotsiaaldemokraatliku erakonna poliitikud ähvardanud IRL-i mitmeid riigikogu saadikuid, et nad muudaksid oma maailmavaatelist seisukohta kooseluseaduse rakendusaktide hääletusel, sidudes selle Euroopa kontrollkoja Eesti-poolse esindaja kandidatuuri toetamisega. Aga meie riigikogu liikmete otsused on vabad, neil on õigus hääletada oma südametunnistuse järgi ja niimoodi on ka meie riigikogu fraktsiooni liikmed ka käitunud. Tsahkna jutu muutis vähem tõsiseltvõetavaks küll asjaolu, et IRL-i fraktsiooni juht Priit Sibul oli avaldanud nördimust selle üle, et Maire Aunaste valesti hääletas ja küsinud, et kas selline inimene peab üldse IRL-is jätkama. Tsahkna õnneks saabus veel pressikonverentsi ajal uudis, et sibul on õunast ees vabandanud. Sotsiaaldemokraatide juht Jevgeni Ossinovski teatas Omalt poolt. Mis puudutab nüüd Margus Tsahkna juttu mingisugusest ähvardamisest, siis siis see loomulikult tõele ei vasta. Küll aga on mõistagi üks argument, mida sotsiaaldemokraadid on kaalunud, selles kontekstis see, kas konkreetne isik, kes Euroopa kõrgele positsioonile endale kohta taotleb, kas ta ikka jagab neid tänapäevaseid euroopalikke väärtusi. Ja eilne hääletus näitas selgelt, et tal on teistsugune nägemus sellest. Tsahkna kinnitas, et näiteks Siim Kiisler või Raivo aeg võivad taolisest ähvardamisest näiteid tuua ja lisas Tegelikult me äsja kuulsime sotsiaaldemokraatliku erakonna esimene suust väga karmi seisukohta, mis puudutab Eesti riigi esindaja saatmist ühele konkreetsele ametikohale, millele esitatakse tingimusi, et see inimene peab toetama Eesti riigikogus olevat kooseluseaduse menetlust. Minu jaoks on selline teematõstatus täiesti vastuvõetamatu. Ossinovski ütles omalt poolt, et tegelikult mõjutas nende otsust küll rohkem Partsi kunagine tegevus majandusministrina, kuid lõpetas nii. Kui Margus Tsahkna ütleb, et nende fraktsioonis oli vaba hääletus tõepoolest, kõik hääletasid vastavalt oma südametunnistusele, siis siis meie mitte kuidagi seda mõjutada ei taha. See on tõesti nende inimeste otsus, missuguseid poliitilisi seisukohti nad võtavad. Aga teisest küljest siis meie fraktsioonis toimus eile ka täiesti vaba hääletus sellel teemal, kas toetada Juhan Partsi või mitte. Üksmeelselt leiti, et Juhan Partsi ei toetata. Nagu aru saite, ei ole kahe erakonna juhi hetkeline sõprus just kõige suurem. Muuseas kandidatuuri Euroopa kontrollikotta pidi Eesti esitama juba 18.-ks novembriks. Kolmas koalitsioonikaaslane, peaminister Taavi Rõivas kommenteerib olukorda nii. Ma kavatsen lähipäevadel kohtuda mõlema konflikti osapooled ka ja rääkida ka rahandusministriga, et kuulata ära, milline on tema ettepanek, kuidas sellest olukorrast välja tulla. Minu hinnangul ei ole mõistlik teha isiku valimistest kuidagi poliitilise kauplemise objekti. Eesti suursaadik Venemaal Arti helpos andis täna president Vladimir Putinile Kremlis üle volikirjad. Suursaadiku sõnul on riikidevahelistes suhetes viimasel ajal näha positiivseid arenguid. Ka president Putin rõhutas, et Venemaa soovib Eestiga heanaaberlike suhteid. Neeme raud oli Kremlis kohal. Kokku võttis president Putin täna vastu 15 riigi suursaadikute volikirjad ning oma kõnes võttis ta lühidalt kokku kahepoolsed suhted igaga, neist 15-st maast. Eesti kohta märkis Putin, et Venemaa soovib kahepoolseid heanaaberlike suhteid ning piirileppe peatset ratifitseerimist. Vladimir Putin. Siis tunni pärast asjad oleme valmis vastastikku lugupidavaks dialoogiks Eestiga heanaaberlikkuse vaimus kinnituseks vastastikuse usalduse tõusmisest võiks olla piirilepete ratifitseerimine. Meie seisukoht on teile hästi teada, mis puudutab meie Eestis elavate kaasmaalaste õigusi ja õiguslikke huve ja muidugi me lähtume sellest, et neid rangelt jälgitakse, ütles Putin. Eesti suursaadiku Arti hilpuse sõnul on Eesti-Vene suhetes viimasel ajal ka positiivseid märke. Eesti ja Vene suhetes on raske teha selliseid pikaajalisi plaane, sellepärast et nagu me ka siinses sisemisest ja välimisest poliitikas võime täheldada, väga kiiresti olukord muutub. Seetõttu on otstarbekas võtta selline lähenemine, kus me liigume edasi väikeste positiivsete konstruktiivsed sammude kaupa. Väga oluline moment on kahtlemata piirilepingute ratifitseerimise protsess päris praegu. Eile teatavasti toimus Eesti riigikogus ratifitseerimisseaduse esimene lugemine. Ja sama protsess on käimas ka riigiduumas, nii et loodetavasti see väga pikaleveninud protsess, mis peaks olema küll kindlalt mõlema poole poliitilistes huvides saab lähematel kuudel lõpule viidud. Positiivseid aspekte on veel teisigi. Jah, võiks öelda, et alates sellest ajast, kui meie välisministrite said kohtuda New Yorgis ÜRO peaassamblee äärtel septembri lõpus on olnud selliste väikeste sammudega suhete edenemist. Kindlasti sellesse ajavahemikku mahub ka Eston Kohveri naasmine kodumaale, mis iseendast oli väga halb lugu ja kogemus. Aga koos selle lahendamisega on õnnestunud üks väga segav faktor meie suhetest maha võtta, nii et me ei pea seda igal sammul meelde tuletama. Ja ka meie välisministeeriumid on hakanud üle teatud ajavahemiku jälle omavahel aktiivsemalt ja sisulisemalt suhtlema. Eelmisel nädalal näiteks toimusid Tallinnas välisministeeriumite poliitika osakondade vahel konsultatsioonid. Järgmisel aastal loodame kant konsultatsioonide korraldamisele konsulaarvaldkonnas. Kõneles Eesti uus suursaadik Venemaal Arti hilpus rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Moskva. Mari Rebane võtab nüüd kokku päeva olulisemad välissõnumid, palun. Türgi president Tayyip Erdogan teatas, et hoopis Venemaa peaks vabandama türgi ees, sest sisenes loata Türgi õhuruumi, vahendab CNN oma kodulehel. Türgi välisminister lubas varem, et Ankara ei vabanda Moskva ees vene ründelennuki allatulistamise pärast. Vene peaminister Dmitri Medvedjev andis täna ministeeriumitele Kahepäevase tähtaja, et teha ettepanekud Türgi vastasteks piiranguteks meetmeteks. Moskva teatel katkestatakse Türgiga ühise gaasitoru tükkis Triin projekt, samuti aku ju tuumaelektrijaama ehitus. Töökis striim on üheksasajakilomeetrine Musta mere põhja paigaldatav gaasitoru, mis võimaldab Venemaal tarnida Euroopasse gaasi Ukrainast mööda minnes. Moskvas algas äsja Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Prantsusmaa presidendi François Hollande'i kohtumine, et arutada terrorismivastast võitlust. 13. novembri terrorirünnakute järel Pariisis kutsus alanud lääneriike üles looma äärmusrühmituse ISIS vastu laiapõhjalise ühisrinde. Presidentide kohtumisele heidab varju Türgi ja Venemaa suhete pingestumise türklaste alla tulistatud vene sõjalennuki tõttu. Prantsusmaa president Hollande'i rõhutas, et Venemaa ja Türgi vahelisest militaarjuhtumist ei tohi saada uut kokkupõrkeallikat. Saksamaaga teatas täna, et kavatseb saata Süüriasse ISISe vastast võitlust toetama. Luuremissioonidele keskenduvad hävitajad Tornado reke. President Hollande'i kohtus kolmapäeval Saksa kantsleri Angela Merkeliga. Pääste- ja reostustõrjemeeskonnad kutsuti täna Euroopa Liidu kvartali lähedal asuvasse suurde mošees, et uurida kahtlast pulbrit. Pulber osutus politsei sõnul jahuks. Päästeteenistuse esindaja sõnul said nad kõnemus seest inimeselt, kes uskus, et pulber antraks, mistõttu reageeriti suuremate jõududega. Eelmisel aastal avastati maailma terviseorganisatsiooni ehk WHO andmetel Euroopa regioonis rekordiline arv uusi HIV juhtumeid alates andmete kogumisest 1900 kaheksakümnendatel aastatel. Euroopa regioonis sisaldub ka Kesk-Aasia WHO ja Euroopa nakkushaiguste ennetamise ja kontrolli. Keskus teatasid avalduses, et mullu diagnoositi Euroopa regioonis rohkem kui 142000-l inimesel. HIV ning tõus tuli idapoolsetest piirkondadest, mille hulka kuuluvad ka Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia. Nakatumiste arv kasvas peamiselt heteroseksuaalsete kontaktide läbi, samuti püsib endiselt olulisel kohal narkosüstida nakatumine. ÜRO aidsiprogrammi teisipäeval avaldatud tulemuste kohaselt on HIV nakkuste arv maailmas tervikuna langenud 35 protsenti, alates selle tipphetkest 2000. aastal. Ja tagasi koju Narva linnavolikogu avaldas täna umbusaldust linnapea Eduard Eastile, tuues põhjuseks suutmatuse organiseerida linnavalitsuse tööd ning finantsrikkumised. Linnapea tagandamise poolt hääletas 20 volikogu liiget. Narva linnavolikogu 31-st liikmest oli tänasel istungil kohal 27. Statistikaameti andmetel kiirenes käesoleva aasta kolmandas kvartalis brutopalga kasv 6,9 protsenti ning keskmine palga koli 1045 eurot. Samal perioodil aeglustus majanduskasv 0,5 protsendi võrra. Rahandusministeeriumi sõnul on nii suur brutokuupalgakasv ja samaaegne hinnalangus toonud Eesti ajaloos kaasa erakordse ostujõu kasvu, mis tõenäoliselt järgmisel aastal kiireneva inflatsiooni tõttu väheneb. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna nõunik Erki Lõhmuste sõnul on majanduses toimumas ümberkorraldused, kuna ettevõtjad vajavad üha enam töökäsi olemasolevate tootmismahtude säilitamiseks ja on samal ajal nõus osa oma kasumist loovutama töötajatele kõrgema palga maksmiseks. Kiire palgatõus ja kinnisvara hindade kasv on pannud Euroopa komisjoni muretsema, kuna Eesti puhul ületavad need näitajad soovituslikke piirväärtusi. Täna möödub aasta Võrumaa suitsusaunatraditsiooni Unesco vaimsesse kultuuripärandi nimistusse Misest, mis puhul peeti täna Haanjas suitsusaunapäeva Unesco nimekirja saamisega. Kohalike jaoks suurt midagi muutunud ei ole, sest saunas käiakse ikka endistviisi, elasin küll, on aga märgatavalt tõusnud välishuvi võrukestest suitsusaunatraditsiooni vastu. Mirjam Nutov räägib lähemalt. Suitsusaunatraditsiooni juures on ka peale eskasse saamist kõik endine. Kütmist tuleb jätkuvalt alustada juba varahommikul ning saunaajaks peab jäähoki olema ette valmistatud edasi, räägib Võru Instituudi projektijuht Külli Eheim Baum. Tuues Shannoni Unesco varakas eas ei muudaks suurt palju midagi. Sallanikskeldas ja, ja Toompere tava. Aga küll me oleme siin siis oma kogukonnasisene mõttena, kui muutus istus Anna tava, tegelikult pidi käsi pesema, tule rohkem latsi Sannaga Küüta neid Sanna viienele sarnast kõnelda, näidata. Latsidam systetes annab uus lääne-ütluses, siis on pilt sõnastuedopata Just latsile võro keeles sama sõnavara ja Sanna sõnu. Ja üldse kui smoodumi, kultuuri lumendu sarnast kõnelda ja seal olla. Mõistagi tähendab suitsusaunatraditsiooni maailmakaardile pääsemine, aga sedagi, et need, kel veel suitsusauna pole, mõtlevad nüüd väga tõsiselt selle ehitusele näiteks nagu Haanjas tegutsev Vaskna turismitalu peremees Ahti Utsal eriti teadlikud turistid oskavad nüüd seda isevärki sauna tema käest paluda. Jätka putsel. Juba märkan, tuued küsis, ega välismaalase naide eas on ta muidugi päris põnev värk ja, ja kahjum Tuudjat tähendai saadil põnevat asja omandajale pakku. Just rahvusvaheline tähelepanu on see, mis kohapealseid inimesi üllatab sest oma inimeste seas tahavad nüüd jaapanlased, itaallased ja teisedki rahvad oma silmaga näha ning ihuga sauna järgi proovida, aga mitte alati ei tähenda see, vaid võrukestelt õppimist, jätkab Moskva talu perenaine Eda Veeroja. Aga meil on ka naabritelt vääga palju õppi näitesse, tämbamasin leeduka, jään oma hirmust areda ristleja mõista toda asja maru häste deta. Tänase suitsusaunapäeva fookuses oligi see, kuidas edaspidi teha rahvusvahelist koostööd suitsusauna vaimse kultuuripärandi säilitamiseks veel kord Eda Veeroja. Et ta on pigem ei mõtlegi, et mine, hakkame jutustuse järgi midagi tegema, aga ta on pigem, et naaberrahval, nagu me oleme, et saame kokku, kõneleme, ütlesite selle üldistuse traditsioonidest ja et on hirmus huvitav. Raadiouudistele Haanjast Mirjam Nutov Tallinnas arhitektuurimuuseumis avatakse täna näitus, ekspeditsioon Vunderlis 11 sisearhitekti, seda käis vaatamas Riina Eentalu. Kujutlege end seismas arhitektuurimuuseumi Rotermanni soolalao keldrisaalis sisenemas uuele näitusele erastajate pimedusse. Minul on kõrvalkuraator Carl-Dag, Lige ja kujundaja, Eesti kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja Hannes praks. Miks te lasete vaatajal pimedusse astuda? Hannes praks. Kuna me süvenesime sellesse ruumi siin all keldrisaalist, siis pimedus on üks õrnamistlike väärtusi keldris, kelder on ju pime, miks siis mitte seda pimedust disainis kasutada. Ja kuidas sellest pimedusest siis saab minu nägemine. Meie näitust juhib elektroonika liikumisandurid, et nii-öelda kasutaja ise paneb ekspeditsiooni käima. Katsetades muuseumi uusi näituseformaate jõuti kunstiakadeemia arhiivi, kust leiti imepäraseid asju alates 1940.-te 50.-te aastate tudengitöödest. Nii sündis näitus üheteistkümneist sisearhitektist, kes alustasid oma teed eelmisel sajandil. Kuraator Carl-Dag Lige. Tööde autorid, kes lõpetasid Eesti kunstiakadeemia või õigemini selle kooli eelkäijat, siis vahemikust 1950 ja 1990. Bruno Tomberg on kõige vanem eksponeeritavatest persoonidest tasa Mähar, kes lõpetas 1990. aastal. Tema on kõige noorem. Asume kulgema keldris, nagu jumal juhatab ja näedsa valgus süttis. Kes minuga räägib? Kui teil on üks arhitektuuriväärtusega maja, te ostate selle maja, teete, te tahate selle kõik ümber teha oma nägemuse järgi? No see, see ei kõlba kuskile. Te peate sobitama sellega, sama on loojal, et, et ta peab sobituma seal inimesega. Seisan kasti või toru ees, mille sügavusest vaatab vastu maitsama Taaveti portree. Mis juhtub edasi? Pimeduses astuvad välja liikvad stendid, kellel on siis autori esmased erialases töös. Selle näituse kujunduse puhul on hästi oluline lisaks sellele tugevale ruumile tervik, tajuline erinevaid inimesi, meeli, kompav ja stimuleeriv keskkond. Selle näituse puhul on väga eriline see, et meil on näitus avatud ainult laupäeval ja pühapäeval kella 12-st kella üheni, nii et terve nädala jooksul siis kokku kaks tundi ainult nädalavahetusel. Aga see-eest saab vaatamas käia veebruari lõpuni. Neil minutitel antakse kodanikupäeva tänuüritusel Eesti ajaloomuuseumi suurgildi hoones üle tänavused kodaniku aumärgid. Küsimusele, milline siis on üks eeskujulik kodanik, otsis vastust mitme laureaadiga vesteldes. Toimetaja Jürgen Klemm. Pikakannu on väike küla Võrumaal, kus elab vaid mõnikümmend inimest kuid seal on tubli ja tegus kool, mille heaks on pikalt tegutsenud kooli eestvedaja ja õpetaja Ave Tamra. Tema panus ei ole kogukonnale märkamata jäänud. See, mis mind motiveerib, ongi veel need inimesed, kes sinna maale elama on jäänud ja sama asi, et lastega, miks me seda teeme, me teeme seda laste pärast, et me unustame ära, et maal ja kindlasti muidugi ka linnades on lapsi, keda ei viida teatrisse, ei viida, kinno, ei viida suusatama, ei viida muuseumisse, nii et kust ma selle jõu võtan linduva, loonud, võtav. Et noh, see ikka nagu on minus olemas, ma ei võta seda kuskilt või et ma ekstra ei tee selleks midagi. Aumärki väärt kodanik on see, kes oskab hinnata oma kodu ja kogukonda ning on nõus oma inimeste jaoks pühendama oma aega nagu näiteks Päinurme külast pärit Ründo müts, Järvamaa muuseumi teadusdirektor. Ajaloohuvi sai alguse võrdlemisi väikse koolipoisina, nimelt juba 12 aastase poisina asutasin siis oma kodukülla painer messe koduloomuuseumi, kas see just võiks või peaks olema haruldane, võib olla. Põhjus on nimelt selles, et tänapäevases multikultuurses maailmas väärtustatakse vähe seda kohta, kus sa oled pärit ning seda pärimust, mis seob sind teatud piirkonnaga. Kuna minu enda juured on tihedalt seotud Järvamaaga läbi, siis muuseumi tegemise ning ka lisaks sellele, et mõlemad vanemad pärinevad siit mitut põlve Kesk-Eestis, siis see ongi üks määrav tegur, mis tõi esialgu mind tagasi eramule. Hea kodanik märkab inimesi enda ümber just nagu erivajadustega töötajaid või erivajadustega laste vanemaid nõustav meelika siilsalu kelle sõnul teiste aitamine on alati endale kasulik. Inimene teeb alati kõiki asju enda jaoks, tegelikult kui me lähme sügavuti nõustamisega, on niimoodi, et see on alati vastastikune klient annab mulle ka, ma saan uusi teadmisi, ma saan neid läbi katsetada ja mul on uus kogemus juures. Kui mina olen oma jõu ja oskuste piires teinud kõik, et asja paremaks muuta ja see ei ole siis väga hea, siis vähemalt on minu südametunnistus rahulik. See on minu minu pärast, minu enda pärast. Aasta kodaniku tiitliga austatakse tänavu Tallinn Music Weeki peakorraldajat Helen Sildna, kes suvel korraldas sõbraliku Eesti kontserdi sallivuse toetuseks. Helen Sildna sõnul mängib hea kodanik mingit rolli oma riigi elus ega jää ootama, et keegi teine võtaks vastutuse seal, kus ise saab midagi ära teha. Mind ikkagi motiveerib see, millega meie organisatsioon tegeleb omaks mingit jalajälge sellest, et kuhu suunas me ühiskonnana liikumas oleme teha kodanik, kui näeb, et kõnniteele vaja lumi lahti rookida ja keegi pole teinud äkki seda või hea kodanik teeb oma trepikoja ukse korda või hea põleng teeb hästi palju erinevaid asju, et hea kodanik ei pea korraldama festivali, seal on tuhandeid viise, kuidas olla kodanik, olla hea kodanik, tähendab mõnes mõttes olla hea omanik omaenda riigi omanik. Ja nüüd on aeg rääkida ilmast, sünoptik Silve Grabbi Kaiv, palun. Meie homset ilma hakkab kujundama aktiivne madalrõhkkond, mis liigub üle Norra mere Skandinaavia põhjatipu kohale. Selle lõunaserv muudab meie ilma väga tuuliseks. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, kohati sajab väes, lund, lörtsi, rannikul ka vihma. Mandril on jäite oht. Edelatuul järk-järgult tugevneb sisemaal Mikuks kuue kuni 11, puhanguti kuni 14, saartel ja rannikul 11 kuni 15 puhanguti 20 kuni 23 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kolmest pluss kolme rannikul kohati pluss viie kraadini, kuid hommikuks tõuseb kõikjal plusspoolele. Miinuskraadid võivad jääda püsima veel Kagu-Eestisse. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma ja lörtsi. Puhub tugev edelatuul kaheksa kuni 13, puhanguti 17, saartel ja rannikul 12 kuni 17, puhanguti 20 kuni 25 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb homme päeval pluss kahe pluss kaheksa kraadini. Ragnar Kaasik võtab nüüd kokku päeva spordisõnumid. Pühapäeval algab laskesuusatamise hooaeg, kui Östersundis tehakse algust maailmakarikasarjaga. Eesti on Rootsis esindatud seitsmeliikmelise koondisega, kuhu kuuluvad kolm nais- ja neli meessuusatajat. Avaetapist ei saa osa võtta ta koondise üks nooremaid liikmeid Renee Tsahkna, keda vaevab endiselt treeninglaagris saadud õlavigastus. Mullu koduselt juunioride EM-ilt kaks hõbedat võitnud Tsahkna loodab taas võistlusvormi saada. Kahe nädala pärast. Maailmakarikaetapil veavad meie koondist meestest Roland Lessing ja naistest Kadri Lehtla. Pärast Janno Prantsu lahkumist on koondisel otsene peatreener puudunud, ent funktsionaalse ettevalmistuse eest vastutab algaval hooajal Kalmer tramm ja laskealase ettevalmistuse eest soomlane Asko nuudinen. Uuenenud on määrdetiim ning lisaks füsioterapeutidel töötab koondise juures meditsiiniline konsultant, Eesti laskesuusaföderatsiooni president, nii Aivar nii kooli sõnul ei ole nende eesmärgiks ühe aasta perspektiiv vaid soovitakse leida võimalikult head taustajõud, et olla parimas löögihoos. 2018. aasta Pyeongchangi olümpiaks. Aivar Nigol. Et meie eesmärk ei ole mitte ühe aasta perspektiiv, vaid vaadata ikkagi seda kuni olümpiatsükli lõpuni ehk olümpia 2018 ja ja kõik need otsused, mis me kevadel tegime, on selle mõttega, et, et need kolm aastat seda meeskonda veelgi arendada. Teha veel paremat koostööd ka erinevate partneritega ja olla siis kindlasti olümpiamängudele väga heas sportlikus mõttes vormis. Murdmaasuusatamise maailmakarikasarja teisel etapil, mis peetakse viiendal ja kuuendal detsembril Lillehammeris, osaleb Eesti koondis nelja sportlasega. Kuna tegemist on võistlusega, mida algselt suusaliidu eelarvesse ei lisatud, tagavad sportlased oma osalemise kulud ise. Suusaliit katab hooldemeeskonna kulud. Laupäeval, viiendal detsembril sõidetavas meeste suusavahetusega sõidus on stardis Aivar Rehemaa ja Raido Ränkel. Pühapäevases teatesõidus on Eesti meeskond rajal koosseisus Aivar Rehemaa, Raido Ränkel, Andreas Veerpalu ja Karel Tammjärv. Aitäh spordisõnumite eest ja selline sai Päevakaja neljapäeval, 26. novembril. Saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.