Kell sai kuus, uudistetoimetus võtab kokku reede, 27. novembri olulisemad päeva sündmused, mina olen Uku Toom. Riigikogu jagab eelarve kolmanda lugemise eel fraktsioonide soovide kohaselt laiali veel üle kuue miljoni euro. 10 Euroopa Liidu liikmesriiki, nende seas Eesti, on saatnud Euroopa komisjonile kirja, milles kritiseerivad Vene-Saksa teise gaasijuhtme nord. Stream kaks projekti. Rahandusminister Sven Sester esitas Euroopa kontrollikoja liikmeks Juhan Partsi. Sotsiaaldemokraatide liider Jevgeni Ossinovski kinnitab, et nemad oma eitavat suhtumist ei muuda. Venemaa peatab uuest aastast viisavaba režiimi Türgiga. Samuti keeldub Vene president kohtumast Türgi riigipeaga, kuna Türgi poole vene sõjalennuki allatulistamise pärast vabandust palunud. Prantsusmaa ja Venemaa president leppisid aga kokkurünnakute koordineerimise siisisemas Süürias. Ametiühingute keskliidu juhiks valiti taas Peep Peterson, tema sooviks pikendada tugevate ametiühingute nimekirja. Eesti laevakaitsjad peavad olema India kohtus ja kinnitama oma süütust viimast korda esimesel detsembril, pärast seda algavad kaitsja süüdistuse vaidlused. Kohtuotsuse väljakuulutamise kuupäev teada ei ole. Nikolai Reegi ligi 100 aasta vanustest sõjandusalastest tekstidest koostatud sõjateaduslik testament pakub mõtteainet ka tänapäeval ning võiks kuuluda iga juhi lugemisvarasse valdkonnast sõltumata. Ott Tänak sõidab tuleval hooajal autoralli maailmameistrivõistlustel Ford maks tiimis. Tänak teeb kaasa kõik 14 etappi. Ilm püsib meil olulise sajuta, aga tugeva tuulega ja nii öösel kui homme päeval on temperatuur miinus ühest kuni pluss viie kraadini. Rahandusminister Sven Sester tegi valitsusele ettepaneku esitada Euroopa kontrollikoja liikmeks Juhan Parts Sotsiaaldemokraatlik Erakond teatas eile, et neile ei ole Juhan Partsi kandidatuur vastuvõetav, põhjendades seda eelkõige nende hinnangul Eesti riigile kahjulike otsustega, mis tehti tippartsi vastutusalas seoses Estonian Airi ja Eesti Energiaga. Juhan Partsi kandidatuur on tegelikult esimene kandidatuur, mis üldse ametlikult üles seatakse, kõik varasemad teemad on olnud spekulatsioon ja ma arvan, kui on, kui on üles seatud kandidaat, siis on võimalik kõigil osapooltel ka kutsuda kandidaat ka vestlustele, küsida küsimusi, mis huvitavad ja ja ma arvan, et see diskussioon peaks kindlasti kanduma ülemite mitteteemadel, et keda, keda konkreetselt Juhan Parts toetab kooseluseaduses mingis muudes seadustes pigem selles, et millised pädevused konkreetse ülesande täitmisel, kui ta peaks saama Euroopa kontrollikoja Eesti esindajaks. Sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski kedagi kuulata ei kavatse ja ütleb, et ta ei oska seletada, miks rahandusminister Sven Sester valitsusele taolise ettepaneku tegi, sest sotside toetus Partsil ei ole ja nüüd tuleb rahandusministril leida uus kandidaat. Rahandusministri samm viib suhted koalitsioonis kriitilise piirini, ütleb omakorda sotsiaaldemokraatliku erakonna peasekretär Inara Luigas. Samas arvab Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Hendrik Hololei, et aine ühtegi teist tõsiseltvõetavat kandidaati Partsi kõrval, kes suudaks Eestit Euroopa kontrollikojas samal tasemel esindada. Aastaid Euroopa Liidu teemadega tegelenud Hololei leidis, et Partsi näol on tegemist inimesega, kellel on selgroogu julgust asju välja öelda, julgust asju teha. Ja loomulikult, kui sa midagi teed, leitaks alati põhjust, miks sind selle eest kritiseerida. Ka suurärimees Jüri Käo on seisukohal, et endise majandusministri Juhan Partsi kandidatuur Euroopa kontrollikoja liikme kohale on vägagi õigustatud ning temast oleks tollel postil kogu organisatsioonile kindlasti abi. Riigikontrolör Alar Karis kohtub Juhan Partsi ka teisipäeval, et arutada Euroopa kontrollikoja liikme võimaliku kandidaadi teemat. 10 Euroopa Liidu liikmesriiki, nende seas Eesti, on saatnud Euroopa komisjonile kirja, milles kritiseerivad Vene-Saksa gaasijuhtme nord Stream kaks projekti. Täna Tallinnas viibinud energialiidu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič ütles, et Nord Stream kaks projekt tekitab mitmeid küsimusi ning Euroopa Liit peab keskenduma energiatarnete allikate mitmekesistamise. Ele jätkab Janek Salme. Euroopa komisjonile saadetud kirjale on alla kirjutanud Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bulgaaria, Tšehhi, Kreeka, Ungari, Rumeenia ja Slovakkia esindajad. Kirja näinud Uudisteagentuuri Reuters korrespondendi teatel rõhutatakse selles, et turujärelevalve peab Nord Stream kahe projekti hoolega uurima. Ühtlasi märgitakse Nord Stream kahe küsimus, tuleb põhjalikult arutada detsembris toimuval Euroopa Liidu tippkohtumisel. Kirjas mainitakse, et Euroopa Komisjoni seisukoht Nord Stream kahe projekti suhtes mõjutab oluliselt seda, kuidas Euroopa liidu peamised liitlased ja traditsioonilised partnerid tajuvad Euroopa liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat. Kirjas märgitakse samuti, et Ukrainat läbiva gaasitranspordi säilitamine on kogu Euroopa liidu strateegilistes huvides, mitte üksnes energiajulgeoleku seisukohalt, vaid ka Ida-Euroopa stabiilsuse tugevdamiseks. Täna Tallinnas viibinud energialiidu arengu eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič ütles, et komisjoni seisukoht Nord Stream kahe taoliste projektide küsimuses on väga selge. Absoluutselt tähtis on Euroopa Liidu õiguse täielik austamine. Me oleme kasutanud küsimusi, mis puudutavad selle projekti mahtu, sest praegu on Venemaa ja Euroopa vahelise gaasitranspordivõimsusest rakendatud vaid 50 protsenti. Loomulikult me küsime, miks on vaja ehitada nii suurt taristut Läänemere põhja ning milliseid tagajärgi seal oleks Ukrainale ja Kesk-Euroopale, ütles Šefčovič. Tasime energialiidu strateegias algusest peale, et tahame kõikehõlmavat ning tagatud energiajulgeolekut kõigile liikmesriikidele mitte üksnes vähestele. Peame keskenduma energiatarnete allikate mitmekesistamise-le, et tagada palju tugevam energiajulgeolek Euroopas ja palju mitmekesisem energiavarustus. Selle nurga alt vaadates on üpris selge, et Nord Stream kaks sellesse pilti ei sobi. Seega oleme öelnud, et peame hoolikalt uurima projekti kõiki parameetreid, et teha kindlaks, et Euroopa Liidu õigust rakendatakse täielikult ja loomulikult, et pidada ka regulatiivselt vaidlust Saksamaa järelevalveametiga selles küsimuses, rääkis Šefčovič. Vene Gazprom allkirjastas juunis mitme Lääne konserniga memorandumi veel kahe nord Streami torujuhtme ehitamise kohta. Nende aastaseks tarnevõimsuseks on kavandatud 55 miljardit kuupmeetrit maagaasi. Torude käiku andmisel kavatseb Venemaa aastal 2020 lõpetada täielikult gaasitransiidi Ukraina kaudu. Tänased olulisemad välisuudised ja need toob teieni Tõnu Karjatse. Venemaa peatab uuest aastast viisavaba režiimi Türgiga, teatas Vene välisminister Sergei Lavrov avaldas ka kahtlust, kas Türgi üldse soovib jätkata ühist võitlus terrorismiga. Söand unistus pingestuvatest suhetest Venemaa ja Türgi vahel pärast vene sõjalennuki allatulistamist. Vene presidendi Vladimir Putini kantselei teatel keeldub president kohtumises Türgi kolleegi Tayyip Erdogani ka, kuna Ankara pole palunud vabandust vene sõjalennuki allatulistamise pärast. Türgi riigipea soovis Putiniga kohtuda kuu lõpus Pariisis algava kliimatippkohtumise raames. Vene parlamendi alamkoja spiiker Sergei Norovski ütles, et Venemaa on endiselt õigus anda sõjalennuki allatulistamisele ka sõjaline vastulöök. Narrovskini sõnul oli tegemist vene sõdurite mõrvaga ja seda peab karistama. Prantsusmaa president Francois Hollande'i ja Venemaa riigipea Vladimir Putin leppisid omalt poolt kokku, et koordineerivad rünnakuid ISISe vastu Süürias. Samas on pooled Süüria tuleviku suhtes endiselt lahkematel seisukohtadel ja Moskva väitel tähendab see seda, et laiemasse Chichadistidega võitlevasse koalitsiooni Venemaa kuuluda ei saa. Putini Hollande leppisid kokku, et vahetavad infot selle kohta, millised alad on terroristide ja millised mõõduka opositsiooni käes, et vältida opositsiooni ründamist. Hollande'i sõnutsi tehakse rohkem õhulööke ISISe naftatranspordile. Belgia võimud vähendasid pealinnas Brüsselis ohutaset neljalt kolmele. Belgia peaminister Charles Michel rõhutas, et rünnaku oht on Brüsselis endiselt tõsine kuid pole enam nii vahetu, kui enne. Ligi nädala oli linna toimimine halvata. Suletud olid üldhariduskoolide ülikoolid, samuti ka linna metroo. Tänavatel patrullisid sõjaväelased. Ohutaset tõsteti, kuna kardeti sarnast rünnakut. Nägu viidi läbi Pariisis 13. novembril. Pariisi rünnakute üks peamisi kahtlusaluseid atest sala salaendiselt taga tabamata. Läti streikisid täna haridus- ja teadustöötajad ühepäevasest tööseisakust võttis osa 24 ja pool 1000 inimest ning tuhatkond asutust. Koolid ja lasteaiad olid avatud, kuid õppetööd seal ei toimunud. Haridustöötajad esitasid streigil kaks nõudmist. Esimene seisneb selles, et varem reserveeritud üheksa miljonit eurot suunataks praeguse palgasüsteemi täiustamiseks, seda eriti lasteaedades ja algkoolides. Teine nõudmine on kõrghariduse ja teaduse rahastamise tagamine. Ametiühingu teatel protesteerisid õpetajad ka neisse suhtumise vastu, kuna valitsus pole aastaid täitnud normatiivaktidega ettenähtud kohustusi. Täna toimus Indias järjekordne kohtuistung laevakaitsjate kaasuse Mall Mälberg küsis Eesti suursaadikult Indias Viljar lubilt. Selle tulemuse kohta. Tänu kõige olulisema otsulisee, et nii-öelda viimane istung ennem kui kaitse ja prokuratuur võivad minna argumentide juurde, et siis hakata vaidlema, et kellel on õigus, on järgmisel teisipäeval, esimesel detsembril, siis peavad kõik mehed nii meie mehed teistest rahvastest mehed olema, kohtus kust kohtunik küsib nende käest uuesti, kas mehed tunnistavad süüdi või mitte. Ja siis nii kaitse kui ka prokuratuur võivad viimast korda, on ta kõik täiendav dokumendid, mis nad arvavad, et kohtunikul on vajalikud otsuse tegemiseks pärast seda tõenäoliselt see võtab aega mõned nädalad siis nagu ma ütlesin, saavad advokaadid ja prokuratuur omavahel siis vaielda. Loodetavasti siis kohe pärast seda saab kohtunik teha oma otsuse. Esimesest detsembrist mõned nädalad, kas see annab ikkagi lootusi, et jõuludeks võib selgus majas olla? Ma saan nüüd väga raske öelda, et vaidlused võiksid ära toimuda küll ennem jõule, aga kas, kas kohtunik jõuab teha otsus ennem jõule, et väidetavalt on ikkagi kohtuniku laual, on paberit, mille kuhi on seitsmesajaleheküljeline või isegi rohkem, nii nagu meile kaitse ütles? Loomulikult me proovime omalt poolt. Niipalju kui teha saab, et kohtunikul oleks ikka arusaam, et mehed on järjekordsed jõulud peavad Indias veetma, et kuidas saaks teha otsuse ennem seda, aga meil puuduvad igasugused juriidilised sellised hoovad, et me saaksime kohtunikku selles suunas mõjutada ja kindlasti me seda teha ei sooviski. Nii et me lihtsalt loodame, et need protsessid ennem seda, kui kohtunik hakkab otsust tegema, et lihtsalt lõpevad piisavalt vara. Kui kaua kestavad Indias need pühad üldse või kuivõrd on ametiasutused kinni? Jõulud on riigipühaga siin, aga see on tõesti Aini üks päev või kaks päeva, et selles mõttes ei ole nii nagu meil, et, et millal kohtunik otsuse teeb, et ma kahjuks tõesti öelda ei oska. Järgmisel nädalal läheb tutiku rinny, läheb kohale ka saatkonna konsul ja ma ise planeerin samamoodi lähinädalatel ise visiiti ka Tamin Naadusse, et rääkida kõikide osapooltega ja kuulata maanteed, mis võimalused oleksid tulemusi. Otsus tuleks võimalikult kiiresti. Täna Tallinna Ülikoolis toimunud Eesti ametiühingute keskliidu seitsmendal kongressil valiti järgmiseks neljaks aastaks ametiühingute keskliidu esimeheks taas Peep Peterson. Tema poolt hääletas Kongressil kohal olnud 129-st delegaadid 107. Esines valiti salajasel hääletusel. Petersoni hinnangul on ametiühingud viimastel aastatel tõestanud, et eestimaalased oskavad tugevaid ametiühinguid hinnata. Ta nüüd tuleb toimetada ja muutuda nii et tugevate ametiühingute nimekiri pikeneks jagataks ka selliseid strateegilisi valdkondi nagu tööstuse, ehitus, pangandus ja IT. On väga hea, kui me suudame hoida neid ühinguid tugevana, kes meil olemas on, aga me peame ka uusi sektoreid sellesse tugevus aitama. Siin tööstus on väga lähedal sellele tööstusvaldkond näiteks, aga Me hetkel vaatame ka näiteks kontoritöötajatele, et kuidas seal saada selline tugev, noh, meil on hiljuti olnud Nordea juhtum, mis on esimene panganduse selline juhtum. Et me tahame ka tegelikult laiendada seda nii nagu Skandinaavias tegelikult valgekraede ametiühingute väga kandev roll. Aktsiaselts Elering võttis täna Muhus Alo jaamas tööde teostajal tempowerilt vastu suurde väina paigaldatud elektrikaabli. Paigaldustööd läksid maksma üle üheksa miljoni euro. Uus merekaabel annab Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa tarbijatele suurema elektrivarustuskindluse. Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk tutvustas Margus mullale ka ettevõtte järgneva viie aasta plaani. See kaabel on tegelikult tehtud umbes kolme-neljakümne aastase varuga et kogu tema elu jooksul ta suudab mõistliku tarbimise kasvu tegelikult ilusasti ära katta. Kaablitest on siis plaan täpselt samasugune kaabel, nagu me siin täna vastu võtsime mandri ja Muhu vahele siis panna kuskil viie aasta pärast, ehk siis tulevikus hakkavadki saarelt läbi kahe tugeva kõrgepinge kaabli saama toidet. Juttu on olnud ka väikese väina tammi körval olevas just nimelt selle osas on plaan siis aastal 2018 ja 19 saada valmis olemasoleva väikese väina õhuliini kõrvale paralleelahel ehk siis et kuna see väikese väina õhuliin on praegu suhteliselt tuulte ja tormide meelevallas, mis on suur risk, ehk siis sellel kõrvale tuleb tekitada täiendav niuke turvaline toite võimalus, see läheb nüüd merre vesist tammi alla. See läheb merre. Tammi alla paigutamine oleks olnud oluliselt keerukam praeguses viie aastakavas, mis on siis aastal 2016 kuni 20, sinna on planeeritud umbes 29 miljonit eurot, mille sees on siis need mõlemad uued kaablid ja siis kolme alajaama renoveerimiseks eesti mastaabis. Milline protsent seal, see on üpris märkimisväärne protsent. Meie senine keskmine kogu Eesti elektrivõrgu uuendamise maht ongi olnud kuskil 30 miljonit eurot aastas. Tere jämedalt praegu, järgmise viie aastaga saadakse ühe, sellise terve Eesti aasta maht saarte poole. Looduslike pühapaikade kaitsjad kardavad, et juhul kui lähimate aastate jooksul midagi ette ei võeta, võib jäädavalt kaduda kuni 3000 pühapaika. Sellest nüüd Madis Hindre. Looduslike pühapaikade kaardistamisest kaitsest hakati tõsisemalt rääkima juba 10 aastat tagasi, viimast sellekohast arengukava rahastas riik ainult 16 protsendi ulatuses. Tänavu käivitus uus arengukava, mille eesmärgiks on seatud kõigi looduslike pühapaikade kaardistamine selle kümnendi lõpuks. Tartu Ülikooli pühapaikade kaitsenõukogu eestvedaja Ahto Kaasiku sõnul aga seab kava puudulikkus suure osa pühapaikadest ohtu. Nimelt nähakse ette peamiselt arhiivides juba kirjas olevate paikade kaardistamine. Kohalike käest info hankimist peetakse aga liiga kulu. Kaks, millega on tõeliselt kiire, on just nimelt kohalik põliselanike vanainimeste küsitlemisega. Kui me täna koos nendega pühapaiku maastikul üles ei otsi siis viie aasta pärast, 10 aasta pärast, meil ei ole enam võimalik neid paiku maastikul leida, nad on kadunud koos mäletajatega. Kaasiku hinnangul võib unustamise tõttu kaduma minna kuni 3000 pühapaika. Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi sitsi sõnul jääb uus kava erandjuhtudel siiski etega inimeste küsitlemist. Siiski usub ta, et esmalt tuleks kaardile kanda paigad, mis juba arhiivis kirjas on. Metoodika läheb nii laiaulatuslikuks, siis selle eelmise programmi kogemust jõuaksime tulemuseni aastal 2122. Pühapaikade kaardistamisest aga ainult ei piisa. Ahto Kaasiku sõnul on oluline, et pühapaigad saaks eraldi mälestisena kirjaga muinsuskaitseseadusesse. Praegu toimuv mõne muu mälestus liigele kirja panemine ei pruugi pühapaiku aidata. Kaasik Tom näiteks Tartumaal unipiha külas asuva hiiepaiga, mis oli kaitse all juba esimese Eesti vabariigi ajal. Tolles iiest toimus tänavu kevadel lageraie. Lageraie toimus siis niinimetatud arheoloogiamälestise piiranguvööndis ja kui nad seaduse alusel seal tohib metsa raiuda, siis metsamasinad läksid peale, pöörasid hiiepinna pahupidi, see näeb välja praegu nagu tankipolügoon. Tarvi sitsi sõnul on seaduse muutmisega Kultuuriministeeriumi prioriteet. Samas sõltuvad muudatused riigieelarve strateegiast, mille täpsemaks arutlemiseks läheb kevadel. Eesti sõjamuuseumis tutvustati täna kirjastuse Ilmamaa Eesti mõtteloo sarjas ilmunud kindralleitnant Nikolai Reegi sõjateaduslikud testamenti. Mari Rebane käis seal kohal. Tegemist on 1920.-te aastate algusest kuni 30.-te lõpuni pärinevate sõjanduslike või sõjatähenduslike tekstidega mille valis välja ja koostöös raamatuks Andresseine. Nikolai Reek oli vene päritolu, kuid eesti peres üles kasvanud eesti ohvitser, kes õppis sõjakoolides nii Venemaal kui ka Prantsusmaal korralikule haridusele. Lisaks oli Reek oma valdkonna praktik, kui esimese maailmasõja puhkedes juba koolist rindele pidin minema andres seene. Sattus ka vabadussõja ajal Eesti kaitseväeteenistusse Toli seal teenis polgu ülemana diviisi staabiülemana rinde staabiülemana, hiljem siis rahuajal diviisiülemana sõjaministrina teenis oma karjääri lõpu poole, oligi siis sõjaminister ja kaitsevägede staabiülem nii-öelda rahuaegse armee tegevjuht. Reek jõudis selle kõige kõrvalt kirjutada sõjandusalaseid õpikuid ning tema tekstide puhul saab tunnustada nende kõrget kvaliteeti. Andresseine. Sellesse köitesse sai siis valitud tekstid, mis võib-olla leiavad ka tänapäeval rohkem kõlapinda, sest et tõepoolest lisaks Nikolai reeglile kirjutasid sõjandusest paljud teised ohvitserid. Aga Reegi pärand on tõesti ulatuslik, ta eristub ka kvalitatiivselt ja on hõlmatud väga paljud aspektid. Tegemist on seal juhtimise taktikaalaste tekstidega, aga lisaks ka seal sõjageograafiat, sõjaajaloost, sõjaõigusest, isegi sõjapsühholoogiast. Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras on riigitekste lugenud ning kinnitab, et nendest on midagi kõrva taha panna ka ligi 100 aastat hiljem. Teaduses on väga palju seda, mis on universaalne inimeste keskne juhtimisteooriad mis see kindlasti selle paarikümne või ütleme viie-kuuekümne aasta jooksul ei ole muutunud, niiet et kindral Reegi poolt kirjutatud tekste olen ma enne ka lugenud ja just nagu öeldakse nende vanades köidetes ja väga paljud sellest, mis seal kirjutatakse kehtivate aja täpselt sama palju, kui nad kehtisid 100 aastat tagasi, nii et mina usun, et see on väga väärtuslik raamat ja ja kindlasti on sealt üht-teist kõrva taha panna. Aga kas te soovitaksite Seda lugeda valdkonna välistele inimestele, et nad võib-olla tänapäevast maailma paremini mõistaks. Ma arvan, et kõikidel juhtimisekspertidel oleks seda ilmselt hea lugeda, aga ka nendel, kes tahavad aru saada, kuidas militaarne maailm välja näeb ja mõtleb ja avastada enda üllatuseks, et need vahed ei olegi nii suured. Parvlaev Kõrgelaid ei saa praegu sõita tugeva tuule tõttu, muidu seilab ta Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Kui tugevam tuul nädalavahetusel ja milline üldse ilm on sellest nüüd taimi paljak. Norra merelt läheneb suure kiirusega uus osatsüklon ega lase tuulel vaibuda. Eeloleval ööl puhub edelatuul kaheksa kuni 13 puhanguti 15 saartel ja rannikul 13 17 puhanguti 22. Hommikul uuesti kuni 25 meetrit sekundis. Suuremat sadu ei tule. Mandril on aga libeduse oht, sest õhutemperatuur langeb hommikuks miinus ühe pluss kolme kraadini. Saartel ja rannikul on sooja kuni viis. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati võib veidi sadada. Puhub edela ja lõunatuul kaheksa kuni 13 puhanguti 18 saartel ja rannikul 14 18 puhanguti 23 28 meetrit sekundis. Õhtupoole tuul veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on miinus ühest pluss kolmeni, saarte rannikul on sooja kuni viis kraadi. Pühapäeval madalrõhkkonna surve veidi läheneb, mõnes kohas sajab vähest lörtsi ja vihma. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel miinus ühest pluss nelja pluss viie kraadini. Edela ja lõunatuul nõrgeneb hommikuks viie kuni 12 meetrini sekundis. Ennelõuna on rahulikum, õhtupoolikul tugevneb kagutuul puhanguti 16 meetrini sekundis. Skandinaavia rannikule jõuab äge madalrõhkkond ja selle serva mööda tuleb uus osatsüklon. Esmaspäevaks Läänemere õhuruumi võib meie ilma tormiseks muuta. Öösel tugevneb lõuna- ja kagutuul, päeval pöördub edelasse ja puhanguid on sisemaal 20 rannikul 25, saartel ja Liivi lahel kuni 30 meetrit sekundis. Sellisel juhul tõuseb ka meretase üle meetri keskmisest kõrgemale. Aga tuleb kindlasti lisada, et tsükloni liikumistee muutumisel võib ilm märksa leebemaks osutuda. Lähipäevade täpsustusi saab jälgida nii ERRi uudistesaadetes kui ilmateenistuse veebilehel. Ja nüüd tänased spordiuudised, Joosep Susi Tänak ja kaardilugeja Raigo Mõlder sõidavad tuleval aastal autoralli maailmameistrivõistlustel Ford Tiimäkk tiimis. Tiimäkk osaleb koostöös spordiga tuleval hooajal kõigil 14-l WRC rallil. Varem pole Ford Tiimäkk tervet hooaega WRC meeskonnana kaasa teinud. Tänak hakkab sõitma Ford Fiesta RS WRC autoga. Tänak kuulus Tiimäki ridadesse ka 2014. aastal, siis WRC2 sarjas. Tänak sai Tiimäki roolis sõita juba eelmisel kuul Hispaanias toimunud testimisel. Detsembris testitakse masinat Monte Carlos, maailmameistrivõistluste hooaeg algab jaanuaris Monacos. Lisaks WRC sarjale osaleb Tiimäki meeskond järgmisel hooajal ka WRC2 sarjas. Seal on üks kahest sõitjast. Sander Pärn. Purjetamise olümpiaklassi Finnmaailmameistrivõistlustel Uus-Meremaal on Deniss Karpak neljanda võistluspäeva järel 11., Lauri Väinsalu 35. eilsete sõitude järel teist kohta hoidnud Karpak sai täna 21. 27. ja 25. tulemuse. Maailmameistrivõistlustel jagatakse välja kokku neli olümpiapiletit. Võistlus kestab pühapäevani. Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Augsburg kaotas jalgpalli Euroopa liigas hispaanlaste Atletikule eduseisust kakskolm. Hispaania klubi lõi kaks väravat viimase seitsme minutiga. Klavan tegi kaasa kogu kohtumise eelgrupist, edasipääsuks peab Augsburg viimases voorus alistama suurelt Belgradi partisani. Atletika tagas edasipääsu. Euroopa liigas mängib ka koondise ründaja Sergei Zenjovi klubi kabala võõrsil viigistati null. Null, paokiga. Vigastuspausilt naasnud Zenjov tegi kaasa 78 minutit. Edasipääsu lootused juba varem minetanud kabala on C-alagrupis saanud viiest mängust kaks punkti. Murdmaasuusatamise hooaja esimesel maailmakarikaetapil Soomes Rukal eestlased ajasõitudest edasi veerandfinaali ei pääsenud. Parimana sai Peeter Kümmel 32. koha ja jäi seega teisena veerandfinaalist välja. Edasipääsust jäi lahutama 57 sajandiksekundit. Marko Kilp oli 37., Raido Ränkel kuuendas, Aivar Rehemaa üheksandas 10., Laura Alba naistest seitsmenda 10 lõpus. Avaetappi domineerisid Norra suusatajad, Norra mehed said kolmikvõidu. Võitis Sundratuur vil fusly, järgnesid Erik Branstalia Petter Northug. Naistest said norralannad esimesest neljast kohast kolm, võitis Maiken Kaspars valla, kolmas oli ragilt aga ja neljas inglid. Füükstaadiosperi Nende vahele mahtus teisena lõpetanud rootslanna Stina Nilsson. Homme on ruga minituuril kavas lühikesed vabatehnikasõidud meestele 10 naistele viis kilomeetrit. Ja see oligi tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.