Naiskoor ühendab Eesti naislaulu selts tähistab oma kümnendat aastapäeva eeloleval pühapäeval seitsmeteistkümnendal oktoobril kell 14 algava kontserdiga Kaarli kirikus. Praegu aga ajame juttu seltsi esinaise Kaie Kuslap iga ja Seltsi vastutava sekretäri neli Mülleri ka kui palju on praegu meil naisseltsis naiskoore, kas Kaie Kuslap teab öelda ja kui palju neis võiks lauljaid kokku olla, kui suur on see seltskond, kes võivad ennast Eesti naislaulu seltsi kuulajate hulka pidada hetkel seltsis toore 64 umbes 2000 lauljaga? Kas on võimalik ka piirkonniti kuidagi määratleda, kust ehk enim on naiskoorile lauljaid seltsis või on see ühtlaselt jaotunud kogu Eestimaa peale? Põhja-Eestis on ikkagi rohkem Tallinna-Harjumaa ja Pärnumaa kõige vähem. Võib-olla on Valgamaalt ja võrust. Nii et see on hetkeseis, aga võimalik, et see ju ka muutub ja tuleb juurde koorme, üritame neid kõiki juurde saada. Aga kindlasti on ka palju huvitavaid sündmusi ettevõtmisi, mis on Eesti naislaulu seltsi olnud ja ja tulemas viimase aja kõige kõige huvitavamaks üllitiseks. Meile kõige tähtsamaks üllitiseks on naiskooride ajaloo Eesti naislaulu selts 1994 kuni 2004. Trükist ilmumine ja põhiartikli selles on põhiuurimuse kirjutanud Enn Oja naislauluga läbi aegade. Ja mida see raamat sisaldab, saab ka lühidalt sina öelda, millest ta lugeda on kõik naiskooride tekkimise Eestis naiskooride tekkimise ja kogu tema naiskooride arengu ajalugu tänapäevani väljaselts on küll 10 aastane, aga selge on see, et ei alustanud oma tegevust tühjalt kohalt ja naiskoorilaul on ju Eestis, kes luges kaua Lydia Koidula ajast peale täiesti väärikatele traditsioonidele tuginev ja igati õige ettevõtmine. Ja meie naislaulu seltsi eelkäijad on olnud Tartu naisseltsi Tallinna naisselts Tartu 1928 ja Tallinn 1935. Vahepeal tulid need ajad, kus see vaikis ja nüüd me oleme siis kümneaastased. Ja meie suureks eeskujuks hetkel on olnudki just Soome naiskooriliit, kellega meil on välissuhted olemas. See liit tähistab sellel hooajal oma kuuekümnendat aastapäeva. Kas võime ka mingeid paralleele tõmmata Eesti ja Soome naislaululiikumises või on need olud ja keskkondade ja ühiskonnad siiski sedavõrd erinevad või on siiski ka kokkupuutepunkte? On kokkupuutepunkte ja väga huvitav. Naisansamblid tekkisid just samal ajal, kui Eestis, see tähendab, 19. sajandi lõpus ja naislaul naiskoorilaul arenes. Meie suhted Soome naiskooriliiduga on on üsna tihedad olnud. Ma olen nende delegatsiooni koosseisus võtnud osa Põhjamaade naiskooride festivalist, mis toimus Reykjavikis ja see oli esimene festival. Et järgmisel aastal on see Rootsis hästi, Rootsis 23 kuni 25 september. Nii et üritame Eestist saada ka paar koori vähemasti sinna. Ja siit võime järeldada, et Eesti Naislaulu Seltsi ja Eesti naislaulu liikumisest siis teatakse ka mujal ja teatakse küll ja seoses veel soome naiskooriliiduga on, et nemad on väga huvitatud meie koorijuhtide naiskoori esinemisest oma 60 aasta juubelil, et näidata soomekori juhtidele, milleks on ka koorijuhid võimelised. Meie edukas koorijuhtide naiskoor läheb sinna siis tervitust viima ja loodame siis tõesti ais laul seal Soomaski kõlab ja tahtsin ka küsida, et kas meie naiskooridel on järelkasvu, et kas on neid noortest lauljatest koosnevaid koorega tulemas? On, aga mitte piisavalt ja selle nimel me tahamegi nüüd töötada ja üks väga huvitav ettevõtmine on järgmisel suvel kus toimub suvefestival Porkuni järvede ääres ja selle pealkirjaks saaks olema ojast ookeanini, nii et laulavad mudilas kooridest kuni veteran koorideni võivad osa võtta need koorid. Need kooride dirigendid, kellel on kolm koori siis kolme põlvkonna hoone põlvkonna koorid ja on meil selliseid dirigente palju mitte palju, aga neid on kümmekond. Ja meie tublimaid naiskoore saab kuulda ka nüüd eeloleval pühapäeval Kaarli kirikusse pidulikul kontserdil, millega siis tähistatakse naislaulu seltsi kümnendat aastapäeva. Mida ja keda seal kontserdil täpsemalt öeldes kuuleb ja kes on siin oodatud? Sinna on oodatud kõik meie naiskoorid üle Eesti nii väiksed kui suured, nii nõrgemaid kui tugevamaid, nii et kõik on oodatud sellest pidupäevast osa võtma, seda ühiselt tähistama ja kuulama on oodatud samuti kõik, kes on vähegi koorilaulu ummi huvilised. Nii et pühapäeval kell kaks päeval siis Kaarli kirikus ja keda seal kuulab. Seal kuuleb eraldi koolidest Tartu Ülikooli akadeemilist naiskoori üle-eestilist neidudekoori leelo ja Tallinna poistekoori ning lisaks veel Aavo Otsa väike puhkpilliansambel ja kuuleb ka kogu suurt hobust. Ja kantakse ka ette Mart Saare päikesele, mis oli laulupeo kavaski kuulda. Nii et kõik, kes tahavad osa saada Eesti naislaulu seltsi 10. aastapäeva tähistamiseks, on siis oodatud pühapäeval kell kaks Kaarli kirikusse. Aga meil jäi rääkimata, üks uudne asi ettevõtmine sellel hooajal, nimelt me tahame oma juubeli puhul välja anda aasta koorinimetuse valida aasta parima koori. Ja see ei tugine mitte koorivokaalsele paremusele, vaid selleks võib olla ka päike, maakonnakoor, kes annab oma koha inimestele parimat ja on tähtis oma maa kultuurielus, kes seekord on, see jääb esialgu saladuseks. Aga ma pean ütlema, et meil on väga tublisid võimekaid koore, kes on oma maakonnas oma kodukülas väga tublilt esinenud ja nende hulgast võiksin esile tõsta võru, Põlva Rahvusraamatukogu, väga tubli koor. Ja millal see koor selgubki seal austava tiitli, siis see silgukontserdijärgsel päikesel vastuvõtul nüüd meie juubeli seitsmeteistkümnendal oktoobril siis aasta naiskoor saab välja kuulutatud, saab välja kulutatud aasta naiskoor ja see peaks jääma traditsiooniks.