Üle 90 piiri jõudnud Liidjatoorse on osake eesti kultuuriloost. Oma viimasel Tallinna külastusel andis Liidja Toolse pikema intervjuu Eesti raadiole ja Me kuulemegi nüüd seda intervjuud. See on rohkem kui ühe inimese elukäik, see on osake meie minevikust ja see on midagi, mille väärtus ei kao liidiatuurse. Ma lõpetasin palgad tütarlaste gümnaasiumi, kui ma olin ainult 17 aastat vana ja juba seitsmeteistkümne aastaselt tõlkisin mina rabindrana ata kuule luuletusi. Ja need võeti vastu karskusajakirja, mille nimi oli kevadik ja see oli minu hiljendastikuid, tegevuse algus. Hiljem on seda väga imetatud, sellepärast et need tõlked sobivad ka praegu. Ja astusin ülikooli, aga minu isa oli eriti mures tütarlapse pärast, ma olin väga range kasvatuse saanud, et kuidas Tartus nüüd läheb. Tema sõitis juba enne seda Tartusse ja otsis minule korteri ühe saksa, Dante tagumisse tuppa. Märtsis võib-olla tütar läheb laiali teele ja üks aasta origi selle saksa tanta juures, nii esimesed mõjutajad, esimesed kokkupuuted vaimuinimestega ülikoolis, kangrut Tunsi ühes, eks ole, tema läks eesti keelt ja kirjandust õppima. Aga mina võtsin germaani filoloogiat, filosoofiat, kunstiajaloo. Ja tänu kunstiarvule oligi see. Hiljem kohtusid kunstiajalooloengutel ja seminarides Armin nõimaniga ja me ei teki salulikkoligiaalsusi, sõprusi jääb armastus ja nüüd abielu 41 aastat. Kõik eestlased teavad Armin tuurse nime, aga siin tuleb ära öelda ka üks teine nimi, rootslane Sten Karling, kes oli esimene kunstiajaloo õppejõud. Vaba Eesti ülikoolis, rootslane. Kuidas tema suhtles, kas ta elu käis läbi saksa keele, tema oli sunnitud õppima eesti keelt ära viie aasta jooksul ja seda ta tegi ka ja siis sai muidugi väga nalja. Näiteks täiukeid, mitte pidu, õhta, söömaldamaidid, püha õhtusöögimaja ja siis meie muidugi naersime ja naersime. Ta tegi imelikke naljasi hüvitis, aga see oli ainult pooli lõbus. Aga esimesed loengud olid ju saksa keel ja Armin ja mina olime absoluutselt tema esimesed õpilased, keda ta eksamineerija keskaja kohta. Ja sa ei unusta kunagi ära ja iga kord, kui oleme pidusöögil olnud hiljem Stockholmis, sealt nimetatud Armin ja Liidia, need on minu esimesed õpilased, aga üks neist sosistas teisele kõrvaga, ma ei mäleta, kes see oli. Aga meie saime mõlemad hindeks neli ja nii, et see oli algus ja hiljem muidugi kuulasime teda siis ju, eks ole. Ja kui tema pidi 41. aastal ära minema, tema läks juba 1941 tagasi Stockholmi, siis sai minu mees, ei tegutse ja sai minu mees ju isegi Tartu ülikooli professoriks enne meie põgeneviks. Garmin tuurse teened on väga suured. Mis te arvate, miks tema tõusis teiste hulgast esile, oli ta andekas, oli ta töökas, tema oli andekas ja tema oli töökas ja tema oli muusik ja tema oli kõike, kõike, kõike, tema uuris linnuseid ja kirikuid, keskaega temasse kihkaja, eriteadlane. Me olime perekondi kord need suured sõbrad, kui nende poeg sündis natukene varem, kui meie poeg Tanel siis lemma lastevanker sai meile. Ja kui me tulime Rootsi ja sündis neile poeg, vats selle lapsevanker sai meile too valijale, siis saad aru, milline perekondi, kelle sõprus ja suvedeni. Eluaegne missugune oli inimesena. Armin Tuuls, Armin tuurse. Oh jumal. Meie abielu kestis 41 aastat, ta oli üks väga rahulik inimene, minaga väga rahulik. Korrekte, tasakaalukas. Kas teie domineerisid kodus? Mitte kunagi? Absoluutselt järeleandlik inimene, ma olen olnud üks vanamoodne eesti naine, ma lõpetasin ülikooli cum laude, eks ole, ma tegin magistritöö. Ja ma mõtlesin alguses, et ahaa, tuumas sündis ju siin, eks ole, 46, kui temal juba nii nelja, viie aastane, läksin mina ülikooli psühholoogiat ennast täiendamas. Aasta aega käisin kursustel ja kuulasin loenguid ja kõike, mõtlesin, et hakkan psühholoogina töötama kusagil assistendina või nii. Aga kui tuli kirjalik eksam, siis ma ei oska nii palju majori rootsi keelt õppinud, ainult ajalehest lugenud, romaane lugenud ja mõtlesin, et mina seda kirjaliku eksami küll ei soorita ja siis ma tundsin ära, et ma ei lähe eksamile. Ja siis otsustasin, et ma ei hakka üldse töötava psühholoogina. Ma jään koju. Sebessis, minu mees on palju andekam kui mina, mina toetan teda. Ja seda olen mina teinud, kuni tema surmani hiljem põetasitada viisaga ja alguses olin mina. Sina oled minu kõige parem korrektor ja, ja, ja, ja kontrollija ja kõike kokku. Te ütlete, et kõnes räägite hästi rootsi keelt, aga te kirjutate kehvasti? Need on praegu väga hästi, aga tookord oli algus, see oli algus, eks ole, kuid samal ajal tuli ju minusse rahvavalgustaja, eks ole, ma hakkasin ettekandeid pidama. Mul on ainult viisurets, kogu eksale. Reisikirju olen muidugi palju kiruda, aga ma olen kogu oma Rootsis oleku aeg pidanud ettekandeid. Meil olid ühingud, eks ole, ja kuivab ühes ühingus oli lühiettekande pidaja, mõni teine tahtis ka, ma olen võib-olla ühte ettekannet mitu korda mõnes ühingust, ma olen juba välismaal, kui olin Ameerikasse ning Kanada sellele alla. Ma olen isegi Šveitsis pidanud ettekandeid saksa ja eesti keeles, et seal oli juba Eesi Šveitsis oliiv Baselis ühist Jüri, siis oli ju eesti selts, seal olen ka pidanud ettekandjaid. Läheme tagasi 40.-tesse aastatesse. Teil oli üks väga ilus kogemus seoses professor Gustav Suitsu ka see oli saksa okupant, see on aeg ja, ja kuna ma õppisin germaani filoloogiat. Aga ma käisin tema loengutel ja loengusaal oli puupüsti inimesi täis. Väga noori ja vanemaid ka ja mina olin seal küll ja kuulasid tema fantastilisi loenguid, kuid minul olid ju kõigi puhul oli kunstiajalugu ja saksa keel ja filosoofia psühholoogia. Ma käsisel mitte kihti, aga käisid. Kas te käisite isikut pärast või tema vajadustele huvitas see ka selles eesti keel ja kirjandus on mind alati huvitanud, aga ma ei saanud nii laialt oma elu elada. Ma olin üks väga töökas ja sihikindel üliõpilane, nüüd see kokkupuude Gustav suitsuga, kui oli tarvis ära viia Tartust, kunstikogusid rinne, lähenes teie mees, kunstiajaloo professor sai selle ülesande? Jah, ei minu mees ja prossa Gustav ränk meie väga hea sõber ka. Neid valiti selleks, et nad päästaksid kurssi varasid ja viiksid need uju kunsti, tahad kusagile varjupaikadesse ja need varjupaigad olid muidu mõnikord mõned endised mõisad kindlad kohad. Ja just sellel ööl, millal Tallinnat pommitati, me ei teadnud sellest mitte midagi muud kui ainult raadio kaudu, see oli üheksandal sild 1944. Siis professor Gustav suits, Diaadised Ärmi tuurseviab, kunstivarasid ja astus temaga kontakti, paluse teda kaasa võetakse. Ja 10.-na märtsi hommikul ta tuligi meie juure ja ma mäletan, et mul oli seal üks abilise, kiitis kuulile hapukapsaid, pakkus välja veel hapukapsaid ka. Enne minekut meie raadios kuulsime küll Tallinna kohmetud, aga meie ei teadnud, kuidas ja asusime teele. Ja meie poeg ei olnud siis veel viieaastane. Tanel oli nelja aastane, meid oli kolm, Karl, laussen, Gustav suits, Ärmi, Tuulse ja mina oma pojaga. Ja mina sain muidugi autojuhi kõr vanema pojaga istuda, nemad veitsis kusagil üleval kunstivarade vahel koha ja muidugi me sõitsime ja sõitsime ja pimedas ma ei mäleta kella, ma ei tea ju kella, mis oli äkitselt, oleneb mis maantee see oli, ma ei tea seda ka olene meie põlevate majade vahel vasakul põlevad majad ja paremal põlevat maja ja meie ees on kõik põlenud. See oli koguta elamus kogutav ja ma olin ju rõõm, et minu poeg magas, et temale oleks eluks oleks jäänud see põrutus, eks ole. Gustav suits pidi sõitva selja tõttu Tallinnasse, tema abikaasa Aino ja tütred Helga ja Maret ootasid teda Tallinna edasi sõita, Soome tema abikaasa oli soomlanna. Kui ma läksi, siis Tallinnasse hobuse surnukeha ja inimese surnukeha oli ka turuplatsil. Meie olime otsustanud, et meie jätame mu kodu maha. Aga ega meie ei teadnud, et kuueks 10-ks aastaks kodu maha jätame. Kõik jäi sinna. Aga kaasas oli siiski üks mingi puu puhver ja seal olid mingid riided, midagi ja õiget kohvrit ei olnudki, mingi kuu puus, kohver oli tehtud meile, minu mees oli niivõrd tark, et tema oli alguses. Ega me siia jää, kui venelased tulevad igal juhul me lähme. Rootsi, tema oli saatnud ka ühe mingisuguse kohvi, kahvlis kuusk, ohvri seal oli tema viiul. Ta oli ju eluaeg viiuliga rahateenijatavale, vaene poiss, vaene laps, isa surnud, viirivad eelis mahagoni ülikooli lõpetamisel, alu kohvikus ja, ja siis kinodes muidugi. Aga hiljem ta siis õplisel viiulid juuri ja siis ta sai Vanemuise sümfooniaorkestrisse viiulimängija koha. Et tema on muusika olnud võib-olla tuumas on selle talendi siis oma geenidega pärandanud selle, kuidas te sattusite rannarootslaste laeva, läksid nende laevaga, olid Riguldis kõik Juhaniga juba ära sõitnud, meie sattusime hiljem sisse riculdisse ja seal, kui me regulise sinna sõitsime, minu mees käis aeg-ajalt Tartus ikka kunstivarasid viima, aga ta käis ikka meie juures ka. Ja sealt olid rannarootslased lahkunud Juhaniga laev Juhan oli teid kevadaega viinud kõigi oma varadega meepottidega jajaja ja ihadiga ja kaladega ja varandusega ja mööbliga. Kõik olid nad saanud toimetada ära ja viimane lae Juhan pidi minema. Aga meie sellest võimalusest ei teadnud, et me saame Juhaniga pääseda. Esimene asi, vihur veere tuli, kui me rikultise sõitsime, suur hunnik kartuleid oli maas, valitsile kujul kartul olemas, siis ei pruugi leiba olla, siis me võime kartulid süüa niikaua, kui me saame paadi võimaluse. Aga meie saime Juhaniga selle võimaluse. Sellepärast et minu mees oli aasta varem Siroosis olnud ja ta tundis eetikuid Jäärulisi ja riigi Antifar Žigul küürman, siis saime päästjaks, tema ütles, et 10 Eesti teadlas võivad oma perega ka Juhan kaasas olla ja niisiis saime meie sõita, aga mitte minu, meie Eestimaa oli ju, ei olnud veel 40, tema pidi all punkris oleva, aga mina pojaga pääsesime siis laevale ja see kohver, mis meil oli kaasas riietega rõivastega, kui me sõitsime Haapsalusse, üks hobune sõidab meile. Ja see kohtesse, kuusk, ohver läheb kõik tänavale laiali. Ma olen boheemlane, ega ma ei ole praktiline, ma ei valinud mitte midagi, seal muudkui vatitekki, et laeval on pojale külm. Te ütlesite, et mees ei olnud veel 40 täis, sakslased ei lasknud alla kunagi ja tema oli punkris ja tahtsid ja meie olime laeval eksale kahe pojaga ja tema oli all punkris ja ta oli seal punkris öö ja päev, aga ta tagantjärgi rääkita, mõtlesin siin Pukrisima, jõua olla mitte kolmetund igavite seal punkris, aga seal oli teisi ka alles siis, kui me olime juba lausa suurel merel suure tormiga. Me olime kaua tormiga mere, sattusime hoopis Soome ja milline õnn siis oli, kui ta punkris pääses selle tormiga, kui me olime suurel merel, siis sakslane teda enam kätte ei saanud. Nii kui te jõudsite Stockholmi koos rannarootslastega, tõid, võeti hästi vastu vist rannarootslased läksid, kus ta teatri, kus nad läksid. Aga neid võeti vastuvõileibadega ja ma olen kirjutanud mälestusi, võtsin maa, voolab piima ja mett, võeti meid võileibadega vastu ja, ja panti Mer kusagil öömajale. Aga sinna me ei jäänud, siis saadeti mind pojaga laagrisse, suurepärane laager, aga minu mees sai nädala pärast pärasarti kontrolli otsa kohe tööl riigi antikvariaadis või mis oli hiks Riksus Eestis ja ta oskas. Rootsi peaks mingil määral. Ega ta palju ei oskanud, aga ta oskas, aga meie olime laagris Hibudki rohkem olla kuivistiks kuus kuud. Septembris kuni veebruari, sellepärast et minu mees oli saanud korteri, mis laagris oli, keele nimi oli meedivibrüll, seal oli üks terviseallikas ja seal käisid ainult rikkad inimesed terviseallikast vett joomas ja selleks oli üks suur maja oivaliste tubadega. Veidi oli võib-olla seal ikka üks, 50, võib-olla kui palju inimesed on laagrites kannatanud? Ega kõik laagrid ei olnud niisuguseid Lukrusega nagu meile juhtus olema, see oli haruldane juhus, et see nii juhtub. Nad on palju väga mitmesugustes laagrites, kuid enne, kui nad said kusagile mujale. Aga see oli lihtsalt n. Teie mees sai töö, teil oli, leib, oli kindlustatud. Kuidas teie nägite oma tulevikku, minul, mees magas põrandal, mina sohva peal Kema põrandal 15 aastat, enne kui me saime uue korteri ja tegime laenu ja ostsime ikka voodid ja ostsime mööblit, isegi klaverilaenuga ostsime. Aga me olime optimistid, mina olen kogu oma elu, kirjutad täringud ja ma olen seda kõik arvutisse kirjutada. Ja minu pojaga seal lugenud. Ja minu, Toomas, kes praegu siin on, tema on teinud koopiaid minu arvutis ja leiab, et ema, see on lihtsalt fantastiline, kuidas sa kirjutad selle elu alguses? Ma olen väga positiivne. Ja mõtlen, et tuleb elada, meil on suur mure ja kurvastust minu venda teie, minu vanemate pärast ja väike laps igal õhtul palub jumala kui ka vanaema ja vanaisa ees, ma ütlesid, kuidas ta ütleb, et külmu tartu korru oli mulle armas, aga vaat ma tahtsin sinna sisse häda, tema sõnad. Aga vaatmisi enamlased tegid, et ebasee luksus ei vaimustanud, ta igatses oma Tartu kodu. Kui vana ta oli? Ta saiale detsembris viis, ta oli siis ei olnud veel viis arukas poiss ja vääga tark poiss, vääga tark poiss. Mis mulje teil on, kas Rootsi teadlased võtsid eestlase vastu ilma eelarvamusteta või tundsid, et siit tuleb konkurent neile? Kõik said aegamööda oma töö aga arstid mitte ei saanud. Ja siis ma vist rääkisin seal, et minu mees ei oska trootsijaid hästi, aga teda sõbrad palusid, et õpetaja meeliga ta õpetas ja siis ta sai ise selle tõttu said kaks õppisisena, temal oli fantastiline rootsi keel kogu aeg ja ta pidas ju rootsikeelseid loenguid 17 aastat priimal rootsi keel. Kas Rossasele ei olnud imelik, et tuleb üks sõjapõgenik hakkab nendele nende kultuurilugu õpetama ja sellest mitte midagi? Sellepärast üks eestlane, valitseja väga suur konkurents oli üks eestlane valitakse keskaja professoriks, see oli päris ime. Kahe muidugi, kadedus oli väga palju, aga tema võimekus oli niivõrd suure, teda valiti, eks ole, kuna teie mees oli professor, tuntud ja tunnustatud teadlane, siste suhtlesitega väliseesti kultuuriinimestega, kas kirjanikega vist kõige roosadega Rootsis eestlastega, Meeradile, kahteru, Mairasid kaht elu oma meiega Rootsi kultuurielu ja eesti kultuuriga mõlemal pool ja mina sain ka 10 aastat tööd, aga ma töötasin kodus olemaksegi 10 krooni tund ja töötasin kodus. Mina uurisin vanu hauakirju ja kõiki kirikutes ja kui mina neid hauakirju lugesin, mindi mitte ainult inimesi ei huvita, mind huvitasid ka need, kes varem on elanud. Loen kirikutes suuri auplaate. Mind huvitas see, et inimesed surnud on, elavad surnud, meid huvitab tema elu. Lydia tuurse tuntakse luuletajat kõigepealt. Mis tõukas teid luuletajaks hakkama? Töö alustasite suhteliselt hilja. Ja Ma kirjutasin reisikirju. Terve aasta aina oli mina oma abikaasaga reisinud Euroopas Hollandi, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia aasta jooksul. Ja kuna mina olin ka kuni seda õppinud, siis ma olin oma mehele oivaliseks kaaslaseks, eks ole. Ja kõige lõpuks ütles nüüd sa teed kunsti ära, ülev eksami sooled, nüüd ise ka juba pulsiajaloolane ja kogu aeg kirjutas filmina reisikirju ja kuna mina olin ju kunsti sees, eks ole, siis ma armastasin inimesi loodust ja kunstiga ja selle tõttu tulid väljasid. Reisikirjad olid olnud väga head. Aga ma olin niivõrd tagasihoidlik inimene, et ma kirjutasin alla ainult Koidula moodi kriips, Ell kriips. Ja kui ma siis tärasid oli Tallinnas Eestis, siis Villem raam, meie hea sõber, eks ole küll, sa oled üks loll inimene, sul on nii head reisi kirjeldad, sa ei kirjuta oma nime sinna alla. Ma kirjutasin isegi rahvasse liidus maa kirjutasid Veneetsias, Viinis, Hollandis need. Neid Liisi kiri on väga-väga palju. Ja kui me siin reisisime ka mehega ja siis kirjutasin ka reisikirju. Nii, mina olin rohkem reisiks, aga mind huvitas luule. Ma hakkasin tõlkima rootsi luuletajaid eesti keelde. Ma hakkasin tõlkima saksa luure diad eesti keelde maale tulimullas avaldanud küll ka mitte kusagil raamatutes, seda mul väga palju. Ja ma ei saagi lid Raivo avaldada, sellepärast et kui Marylke tõlkisin, ma ei tea üldse, mis selle pealkiri oli, kus raamatus tooli boheemlane, ega ma ei ole väga korrektne olnud, tuleb välja. Kust tuli tõuge, kui hakata ise kirjutama luulet ja Werner kangrud. Tundsime Juwalgas, eks ole. Ja meil tekkis päris lähedane sõprusori. Aga kui ma läksin juba ülikooli, mina katkestasin selle sõprusegambruga kamba armus minusse, kuigi Oskar kuus kirjutab, et mina armusin kangru seis oli vastupidi. Kangro armus minusse tee õhtul Gümnaasiumi lõpupeol, aga sõbrad olime, tegime veel ühe reisikooli õpilastega koos Karulasse ja nii, aga minul armastus ei olnud. Mina armusin ühte kommunisti, seal on Pärnus, mina olin lastehoidjaks suveronil sõbranna laste juures oli värelus ja seal üks kommunits, kes oli viis aastat armunud vanglas. Sellest, et tema oli üritanud vis esimesel detsembril midagi ja viis aastat olidel andros olnud minust 10 aastat vanem mees, eks ole, ja tema oli küll kihlatud, aga tema armus ühte noorde tütarlast, kes olid, meil on 17 ja mina armusin temasse ka. Ja elama Kangro oli kirjutanud ka ja kui ma ülikooli tulin, siis võib tänaval ainult teretasime, aga aga see, see kommunistiga meil midagi muud ei juhtunud v arutasime, rannad ja rääkisime ja ja minu sõbranna ütleb imelik, üritan kihlatud. Iga päev tuleb ta siia, tahab sinuga kohata. See on minu elu kõige suurem romanss olnud. Ja siis ma seda lehe Tartu ülikooli sügisel ja teisel veebruaril äkki on minu perenaine, tuleb geid, otsib üks ära. Ja teie, härra tuleb ukse taha ja tahab minuga puhata ja see oligi see kommunis. Valoodia oli ta nimi, Valooja kangru kangur varjad, kutsusime ta tuli minu tuppa, perenaine pakkus, oli kee, jõime teed ja ta võttis Photo võttis fani taskusse seal ja jäime siis tee ja ma saatsin tema veel kell 10 rongi peale ka, eks ole. Ja see oli minu esimene suudlus lahkumisel. Aga mis ta mulle juhatuse kirjutas? See oli haruldane, kirjutab vene keeles midagi raamatusse ja ma oskasin natukene vene keelt küll, aga ma ei teadnud täpselt, mis oli. Läksin ühe üliõpilasi juure, kes oskas vene keelt ja teadmisoli tolku utro lub viharašoo parašovi tolku Pervõi vraktiv streetsi, ainult noorust. Armastus on ilus, ainult esimesed arglikud kohtumised on ilusad. Kas fantastiline on küll seal fantastiline, 30 aastat hiljem Rootsis tulimullas. Ja minu mees laava taga loeb seda, ta teadis, et meil oli olnud üks väike nirk, väikene kooli, lapse tutvusamine, jumala, ta räägib sinus nendes luuletustes, ta ütleb välja kõik, et kuhu sa kadusid. Kas sa läksid metsa või tulle või kuhu sa läksid, eks ole. Fantastilised armastuse luured, et kasvõi, või ükskord kohataja anda üksteisele käe, jumalikud luuletused, mis sa mulle tähendas, see oli midagi fantastilist. Ja kui ma seal olin läbi lugenud, ma olin ju väga haaratud sellesse ja siis ma kirjutasin talle kirja, ütlesin, miks mina tema maha jätsin, täpselt kirjutasin kirja ja samal õhtul, kui ta selle kirja oli saanud, helistab talvinor, ütleb, et ma lugesin su kirja, elu on üks jamps, elu on üks igavene jamps. No ja mind valiti isegi Kirjanike kooperatiivi, eks ole ju. Ja mind valiti ju kirjanikuks ja siis me kohtusime Stockholmis väga palju. Aga siiski me andsime üksteisele käe, me, me kohtusime kohvikus, eks ole, me tegime mõnikord jalutuskäigu, seda kindlasti tegime. Ja seda me tõesti tegime, kas oli niisugust sõnaselget õhutamist, haka luuletuse kirjutas? Kui me kohtus vesin Stockholmis koos, siis Kangro väär õhutasid mind kirjutama ja ütlesid, mis seal siis reisikirjades ikka kirjutad ja tõlgete sul suuremad andi, hakka kirjutama, kirjuta luuletusi. Iiri seinad põrutasid peale ja teie hakkasite. Jama, algasin ühe tammega, mis meie koduakna all. Hiljem oli siis Vihalemm ka see, kes tiivustab sees ta korrigeerise, ta väidab, et tema oli väga terane, tema võis mõnitada ka ja tema teadis, et mis kõlbab, mis ei kõlba nii ja tema tiirusa kirjuta, kirjuta, aga tema teadis, mida umbes veni jutt on arma vihale Moskvas elas hoopis eemal ühes väikelinnas ja kunstnik põhiliselt Nestodise, siis kirjutas ka luulet ja siis tiivustas ka kõike. Olete segaja tema Kirs suuretsiga ja aga tema abikaasa lastega jäi Eestisse. Ja tema oli minu minu mehega seisud Bradiks, sellepärast et minu mees, vanu, tähtsaid majandite aitas keegi restaureerida ja Vihalemmaga said sõbrad ja nii sain mina ka. Oleme ka sõbrad. Ja tema pani isegi minu luuletus allkirjad, liiv ja lumi ja vist linde pihlaka võras kah, tema pani need pealkirjad ka luulekogudele ja korrigeeris vindia ja õhutas mind ja samal ajal ka kritiseeris ja nii et ma olin kontrolli alt läbi käinud. Teil on olnud huvitavaid tutvusi, huvitavaid sõprussidemeid. Kas Marie Under on selles nimekirjas esimene? Marie Under on esiliseni täiesti, ta on mulle väga oluline olnud ja ma olen tema kodus kah käinud. Kuidas teie tutvus tekkis, kuidas te tema kodusse sattusite ja alul räimi ju muidugi alati Eesti majas kokku ja alati rääkisime ja ja kui minu poeg Toomas esines seal ja ta väga imetles noort poissi ja mina, mina olin ju aunad, alul mannil professoriproua, aga rootslastele, aga pärast eestlasele mitte proua kunagi ma olin ikka Armini abikaasa, mina muud tähtsus mul ei olnud. Ja siis hiljem, kui Toomas hakkas mängima, siis valin alati tooma aastaid. Nii et alles siis paarkümmend aastat hiljem minust sai liilia tuurse. Majas said kõik kõikidega tuttavaks, ma oletan, oli vist, millal ma esimest korda Marie Underi ursioonilisedama Aurist pikali läinud nimelt minu suur suur sõber südame ja hingesõber on õie Fleig, tamm, tamm, flee, kes põgenes arul kehtingeri. Ja temast sai Henrik Visnapuu muusa. SUUR muuda. Hendrik lisaga kirjutas suure raamatu Ad Astra. See on just õiele kirjutatud ja õie sattus sinna lesena. Tema mehe olid venelased vangi pannud hiljem oma väikseid Irjagageeslikkeri. Ta oli niivõrd tark inimene, kirjanikud, võtsite oma kampa, tema kuulus skeetigilisi kirjanike kampa ja seal oli siis vihkab armastusega kohutavalt kohutavalt, eks ole. Ütleme, Ma armastan sind, aga õie ütleb ja ma armastan sind, ma armastan sind nagu kodumaa mulda. Vanusevahe oli väga kõrge, eks ole. Ja siis juhtus niiviisi, et tuli Šveitsist üks suur ajakirjanik ja televisioonitegelane doktor Hans flee ja see tahtis abielluda õiega ja õie siiski oma väikese lapsega Šveitsi elama. Ja sellest õiekleidist sai minu kõige suurem hingelähedane sõbratar ja see oli juba suur sõber olnud, Eestis hindas Marie Underid ja leib on mul külas. Õie fleegiga käisime meie Marie Underi juures ja Marie Underid, et meie kolm kuulume ühte, me oleme kõik Emajõe ääres sündinud, mis ta mõtleb, seda ma ei tea. See oli väike korter, kus Marie Under elas. Kuidas võttis vastu maja peremees külalisi ja majaperemees Artur oli juba Siuru ajas, oskas kohvi keeta. Arturile jääb Marierroriks väike tuba ja teises toas oli tema õde Pärtaja Heda Räikke kööka. Artur keetis kohvi ja Marie oli küpsetanud pirukaid ja kooki. Nii tema oskas küpsetada ka. Ja siis võeti meid seal kohviga vastu ja meil kolmel oli fant, plastiline kohtumine seal mitu tundi. Ja see oli võib-olla, et see kohtumine tema kodus lähendas meid võib-olla veelgi rohkem. Aga kõige suurem kohtumised olid ju tema hail ajal, kui ta oli viis aastat alul Arturiga koos kaks aastat ja pärast üks kolm aastat üksinda, see oli hooldusmaja väga ilus, suur tuba, kaks voodit, kirjutuslaud ja seal nad siis olid, kahekesi. Enam kodus elada ei saanud. Ja seal ma käisin teda väga tihti vaatamas, aga eriti palju käisin teda vaatamas, kui ta üksi jäi. Sellepärast Artur ja minu mees surid täpselt samal aastal 77. Ja pärast seda olin ma väga tihedasti käsi, siis külastas Marie Underid ja juhtusin olema seal ka tema viimasel elupäeval viimane päev. Ära mine ära, mine ära mine. Ja ma olin seal kogu päeva ja lugesin veel ette. Paul-Eerik Rummo oli käinud turistina seal ja oli külastanud lühidalt Marie Underid kah. Ja laua peale oli ta jätnud väega ilusa kirja. See oli vaimustav kiri tänu ja austus ja kõik seda lugesin veel kaks korda Mariele ette ka. Nii et see päev oli meil täidetud, rääkisime juba, vaim on ikka veel värske juur. Aga siis õhtupoolikul nii kuue paiku või nii, ma teadsin, Toomas elab maal platsil. Kuule, kallikene, ma pean nüüd minema, Toomas tuleb maalt ta isa Jung sisse, ma pean ju minema ja siis mine, mine see väike poiss. Tal oli veeresse väike poiss, kes oli klaverit mänginud, Eesti majad igal pool, aga see poiss oli ju ka siis täisealine. Aga täisealisena ta duumas ei olnud kohanud, oli kohanud teda poisina minemine, see väike poiss, tema sõnad. Ja ma läksingi koju ja järgmisel hommikul teatatakse. Öösel oli ta lahkunud. Tal ikka ju väga kõrges vanuses 97 seal sees. Ma olen uurinud Marie Underi linde ja ühelt evad sünnipäeval Eesti Majas, lugesin selle ettekande ette. Marie Under armastas linde ja tan lindudest palju kirjutanud ja see on võib-olla minu Parib kirjutis varil kirjutanud. Uurisin mina, tema lillasid ka ja selles oli juba ka ettekande pidanud, aga seda ma ei ole veel avaldanud. Marie Under on mul väga lähedane olnud. Kas Lydia tuurse on Lülli armastanud, kas keegi kirjutab kunagi ka teie lilledest? Mina ei tea seda? Ma ei tea seda, aga ma ainult tean seda, et nüüd viimasel ajal minu viimane kogu muutuda sõnaks aatomi hirmusse mõni aasta tagasi. See on väga palju inimesi, eriti vanemad inimesed, nooremad ei ole nad avaldanud. Isegi mõned vanemad, härrad üks ütles mulle nii. Teie luuletus, Meie räägime, sina kannan alati taskus linnas kah. Need on tröösti nud ja julgustanud. Tundub, et nad küllalt positiivsed. Te saate oma impulsid loodusest ja inimestest ja inimestest. Ma armastan inimesi ja ma algatan alati rootslase kaunist uinad. Kui me näiteks bussi ootan ja ma ütlen tere ja, ja tuleb natuke ilmas juttu ja hiljem tekkinud armas aeg Visu. Hiljuti hiljuti sain just seletatud vatise diret bussi oodates. Endine meie suur kuulus piiskop, kes isegi küsib, kas te tundsite Kaberfektsiatuurservad ja ma olen tema naine. Ja kohtumine suhtlen inimestega spontaanselt, on mulle väga palju tähendanud. Kas teile on ka öeldud, et mis sa topid oma nina võõraste mitte kunagi, mitte kunagi sellesse teema, kuulad inimesi ma ei topi, aga ma, ma kuulan ja nende elulood on fantastilised. Üks impulss, mida on ka tähele pandud, teie luules on kogemus Tallinn-Narva rongis, see on, see oli minul rikal saakuma, sõitsid Narvast, sõitsin Tallinnasse udusel hommikul ja vaatasin välja, see oli minu rännakute rikal saa. Te mäletate? Loomulikult väga. Sellepärast Fatuur pidin sõitma ju kõigepealt laevaga Helsingisse üle Peterburgi, Leningrad oli, toovad Leningradi ja Narvast Tallinnasse. See oli Narva ja Tallinna vahel, kui ma seda udu nägin. Pärast abikaasa surma tasinas trööstida ja sõitsin oma sõbratari kiinavooga mariga Madeirasse. See oli veebruarikuur 1978. Aga Kangro Diaadis, Bernard Kangro teadis seda ja ta kirjutas mulle kirja ja ütleski. Istuta puid, tuisk liivasele rannale, kirjutas ta minule. Ja nüüd siis ühel ööl ma saanud mingit rüüsisel madeira olemisel ühel öösel, kui ma väga kurborid kirjutasin selle luuletuse, istuta puid. Istuda puid tuiskliivase rannale, mis sellest, et nad iial ei juurdu. Et tuul vitsutab võra ja põud imeb lehtedes viimase roheluse. Tammud tuisk riivas pealael kõrvetav päike, kõrvus kohiseb meri ja istutab puu järelepuud. Ja sinu päralt on liiv ja meri ja tuul ja lootus elule hoolimata kõigest kõigest hoolimata. Me rääkisime praegu Marie Ungarist, kes olid veel need kirjanikud, kellega tal oli tihe kontakt, mul on suur korter, eks ole. Rõdu on olemas, mets on akna all siis minu juures väga tihti oli Kyle'i operatiivi kokkutulekut minu juures kodus. Alunuid, koosolek elutoas, eks ole, korralik koosolek, seal oli Arvo Mägi oli, Kalju Lepik oli seal, Raimond Kolk oli muidugi seal, Kangro oli seal Uibo kui ka ja meil oli koosolek, aga pärast seda ma olen perelane kamale köögiga. Ma olin juba valmis teinud suurepärase lõunasöögi ja kõrvaltoas suur laud ja seal me siis sõime. Veinikooperatiivi terviseks. Kõvemat viina ei olnud, aga mõned neist võib olla Kolgikesse kohta, võib ütelda seda, tal oli mingi haigus, oli tema viimasel kokkutulekul, tema istus rõdul kogu aeg, et kogu aeg rõdul ainult suitsetas piipu, suitsetas, suitsetas ja, ja võttis ka natukene kangematka. Ta suri võrdlemisi vara, vaatas metsa ja suure rõdu all on just mets. Kas see oli üksmeelne seltskond või olid seal ka niisugused grupeeringud? Võiks ütelda, et see oli väga harmooniline aha. Veel meie noorukid on kahju ka saanud seitsmekümneseks Enn Nõu ja Helga Nõu. Helga nõu saab 70. Ja kolmandal oktoobril pean mina kodus olema Eesti maja siis püüdsime tema sünnipäeva ja, ja Käbi Laretei, kes olid Kirjanike liitu vastu võetud, käbarad, Need, kes on fantastiline kirjalik, me olime ammu teda liitu tahtnud vastu võtta, ta ei ole, ütled, ei, ei, ei, aga nüüd andis nõusoleku. Ja nüüd esimest korda on ta nüüd meie liidus ja mängib meile klaverit, kaid. Nonii noored on saanud vanaks, kas päris nooriga tuleb, teie? Ei, ulatu? Ei ole, noori ei ole, aga mõned noored on, aga need pidid siis kirjutama rootsi keeles ja ja neid, kes rootsi keeles kirjutasid, meili vastu ei võtnud. See oli põhimõte, mis põhimõttes? Aedia? Ma ei tea, võib-olla, võib-olla seal oli võib-olla mõnede diskussioonide vaidlused olemas ja ja, ja, aga neidis palju ei ole, võib-olla kaks või võib-olla meid praegu on ju niivõrd vähe järele jäänud, nii et need noored, meie noored on nüüd 70. Aitäh Liidia Tuulse selle jutuajamise eest. See oli järjekordne saade sarjast maailmapilt. Mina olen saate toimetaja Martin Viirand.