See on esimene helidokument, mille esitan kupeeritult aia Carti esimene aplaus esimestelt külalistelt Vanemuise uues kontserdisaalis Anno Domini 1970 28. augustil reedesel õhtul kella 19 35-st. Õigus on neil, kes öelnud, et. Maarjamaal muu ajaloo kõrval suure puhkpilliorkestri väärilist kultuurilugu on senini tehtud vaid korda kaks, kolm sajandis. Käesoleva aasta sõda pole veel otsas, aeg ja kõik lood selles liigud ikka kiiremini ja küllap ei tea veel mõista, milline järgmine puhkpillimuusika jälle suur on. Aga too, millest nüüd jutt on eriline, sest see kaikub kunagistele varemetel. Viimastel, mida me Eestis sedaviisi tean viimastel milliseid keegi kunagi tahta saanud. Ajakarp ei ole siin juhuslik termin, ei püüa nüüdisaegsele ei homsele ülehomsele, inimesele olla pealekäiv praeguste emotsioonidega. Sündmus oli, on, jääb, seda kandsid eilsed ja tänased inimesed tänasesse ja nii kõrvalt fikseerituna too kaasa võttkigi homsesse. 28. august laval on Vanemuise sümfooniaorkester erist kõlari juhatusel, kõlab Valdeko Viru kontserdisaali avamisel. Avamise kontserdist võtsid orkestrikõrvalosa teatri parimad lavajõud Tartu tugevamad isetegevuskoorid. Neid nüüd kuuletegi vaheldumisi helilõikudega aktuselt ja fuajeest. Vabariigi kultuuriministri asetäitja Paul Uusman sõnast. Täna oleme tähtsa sündmuse tunnistajad võetakse kasutusele Vanemuise kontserdisaal. See sündmus läheb ajaloo annaalidesse samal ajal ka kui Vanemuise teatri- ja kontserdihoone lõplik valmissaamine. Palju on siin tööd tehtud ja vaeva nähtud ja siin on sellest tööst osa võtnud paljud organisatsioonid eesotsas meie vabariigi juhtivate partei ja valitsuse organisatsioonidega. Valitsusorganitega on palju vaieldud, selle juures närve kulutatud kuid täna on saabunud rõõmupäev, milles kristalliseerub see äsjase minevikumälestus selliseks, mida meenutatakse meeleldi. Kui tulemusrikast tööd. Lubage Eesti NSV Kultuuriministeeriumi nimel tänada kõiki, kes kaasa aitasid ja õnnitleda Tartu linna ja tartlasi kontsertsaali avamise puhul ja nende sõnadega lugeda ka see kontserdisaal avatuks. Mida ja kuidas, ütles Kaarel Ird. 44. aastal üsna mõned päevad peale Tartu vabastamist andsime me sõna need, kes nõukogude liidust tagasi olid tulnud. Tartu linna tookordsed juhtivad seltsimehed Tartu linna parteikomitee, linna täitevkomitee. Et me ehitame üles Vanemuise paremini ilusamini kui ennem. Igaüks, kes mäletab vanad Vanemuisel teab seda kontsertsaali mis oli Vanemuise ajaloos olnud paljude pahanduste hulgas veel üks pahandus, kuna kontsertsaal ehitati valmis nõnda nagu noh kõne tavaline peosaal pisikese väikese laevaga ja siis selgus, et sümfooniaorkester ei ole kuidagi võimalik selles kontsertsaalis lavale panna. Sellepärast et see mängu ja lauluseltsi vaim, millest Sütiste väga ilmekalt kirjutas, valitses ka sel ajal veel selles seltsis edasi. Mul sattus kunagi pihku brošüür 125 aastat Tartu kammermuusikat. 1908. aastal algas TÖÖD esimene sümfooniaorkester Tartus ja algasid süstemaatiliselt sümfooniakontsert. Neid traditsioone tuleks jätkata, ma loodan, et meie suudame neid jätkata. Me loodame, et me suudame neid täita. Ma tahaksin siin praegu ütelda suur tänu selle maja projekteerijatele, kes istuvad siin saalis seltsimees Tarvasele seltsimees Volberkile. Lõpuks ma ütlen aitäh nendele ehitajatele, kes täna siin saalis on ja meie esimesest kontserdist osa võtavad. Aitäh teile. Sellepärast, et seda, mis te siin majas head olete teinud, seda on 100 korda rohkem kui seda, mis siin veel halvasti olnud. Edasi ma soovin kõigile veel palju-palju toredaid muusika. Kawedetuid õhtuid siin saalis ja ma julgen meie Vanemuises laste nimel ütelda, et meie püüame neid traditsioone hoida elus neid edasi arendada. Mis meie teatril on, et laulu jumala tempel oleks tõesti ka laulu ja muusikatempel. Saalile lausus Gustav Ernesaks. Kallid tartlased täna ühineb kogu meie Eesti muusikarahvas teie rõõmudega. Vanemuise kannel on valmis, üks suur raamat algab peale niisuguse lausega laena mulle kannelt, Vanemuine ja see kannel on nüüd olemas. Ja küllap ka lained on. Ja lugusid, mis siin saalis peavad kõlama. Melita ja Uudo kaljulaid Teo Maiste Laulud olid väga kerge, oli just ma peaks ütlema, täis saalis, kui saal on rahvast täis õudu, kerge laulda. Sest alguses päeval proovides jäi küll niisugune mulje, et natuke raske võit kuidagi. Kuidagi saal tühi, saal oli tühi, tühjale tühjas saalis. Et nüüd kohe üllatavalt oli hoopis kuidagi kuidagi niisugune kerge tunne oli kohe. Igatahes väga, väga mõnus oli Tederi tuletus. Sinu laule. Nii kerged vabandused helides. Minule kohe orkestrantide paistis silmaorkestrist, kõlab iga noot saali ja puhtalt ja tundub, et nad ei pinguta eriti. Vot see on tore, nii, siin on täpselt, iga noot on, kuuldan, hinnangud kõlama hakkab, mida tuleb saali nii et mingisuguseid ilustamist, saali kaitset, niukene niisugust ei ole. Ühesõnaga argistentiini kata üldse laulja ega koori. Siin on, jagus nii piano, 200 kahetised, missigada, diktsioon ja kõik on. Ta on hästi tänuväärne akustika. Pääsukese forsseerimisest. Sümfooniaorkestri altviiulite kontsertmeister Raimond Sepp Tallinnast. Mulle tundub, et vaja akustiliselt natuke parandada midagi, üht-teist võib-olla seal seina peal Nende asjadega annab parandada, mis on keelpillid, jäävad nõrgaks, nõrgaks ja võib-olla, et on ikka vähe. Aga üldiselt tundub, et võiks kõlada keeldrile paremini. Nähtavasti nende lae nende plaate sina asjadega annaks seda asja sõjas. Suurepärane. Väga hea, ta on niisugune päris peene, toob välja ja ja teeb mahedamaks kasvõi mõned teravad hääled ja neid on päris mõnus. Rõõm siin olla ja seda kuulata. 29. august laval on Eesti televisiooni ja raadio komitee sümfooniaorkester eesotsas Neeme Järviga. Nii linnulennult kohe krapsti kallale, peab natuke kontsentreeruma, et natukene avaldada seda, mis sa tõesti mõtled. Ja elada enam-vähem niimoodi, et see arusaadav, kui vaadata kõigepealt esimesed kokkupuuted lihtsalt selle õuesaaliga, olid meil sümfooniakontserdi ühe osa ettevalmistamisega mitte sümfooniakontserdi, vaid avakontserdi ettevalmistamisega. Ja see esimene kokkupuude oli just proovid. Mulle tundub, et see saal on väga heade akustiliste omadustega. Seda ma ütlen kahest aspektist kõigepealt kui dirigent orkestri ees, kus ma kuulasin seda akustikat nii proovi ajal, kus saal oli tühi kui ka kontserdi ajal, kus see saal oli juba täiusliku ja täna juba isegi jah, publiku poole pealt. Nii et ma võin ka selle kohta midagi öelda, kuigi täna natuke žanriliselt mõndagi teistmoodi ja orkester on suurem, on niisugused asjad, võiksid muutuda, on, aga üldjoontes siiski jääb niisugune mulje, et ta on väga hea. Hästi on kuulda orkestrantide, nagu nad ütlesid, siukseid teineteist hästi. Jaan, hoida ansamblit. Väga hea on saata solisti, mitte kordagi ei olnud mul tarvis ütelda mõnele mõne solisti esinemise puhul orkestrile. Palun ärge mängige nii kõvasti, mida tavaliselt igal pool alati kõige rohkem tuleb tähelepanu pöörata. Sest see ei olnud üldse mingit muredki. Kõik läks nii ladusalt, et niisugust märkust teha ei tulnud. Ja ma arvan, see ise juba kõneleb enda eest. Ja nüüd ma täna kuulen, et tõesti heli kandub üle kogu saalima, kuulasin v siit säält mitme koha pealt. Ja näib, et ka akustiliselt väga õnnestunud, need väga kohta ei pea valima, kui võistled igale poole. Paistab küll jah, et isegi nii võib öelda. Ja mis on plaanis? Meile muidugi teeb suurt rõõmu, et meie saime ka kontsertsaali oma maja juurde see vähendab igasuguseid administratiivseid probleeme sümfoonia kontserdite korraldamisel. Ja kavatseme taaselustada jällegi neid kenasid traditsioone, mis meil siin olid kümmekond aastat tagasi, kus me ikka püüdsime Need sümfooniakontserdid aastas anda sajandi alguses ja neid Menning mängisid, no mis me sellest räägime, siin oli palju sümfooniakontserte Tartus, aga ma just mõtlen nii, viimastel aastatel olid nad nagu ära jäänud, et viimati olid nad üks 10 aastat tagasi. Aga muret teeb see, et tol korral 10 aastat tagasi, kui me neid siin viimati andsime nii enam-vähem korrapäraselt, siis jäi meil publikust nappus. Ja kui see hakkab ka nüüd kimbutama sisi Janad üldsegi ennast ökonoomsust kyljest ei õigusta, siis tekivad meil kindlasti raskused. Meil jääb loota, et me suudame nii hästi mängida, et me rohkem publikut kokku toome, mis asjale kindlasti suure hoo sisse annab. Edu teile. Üks vanem mees külaliste seast. Andke andeks, et ma tülitan teid, kas te olete põlised tartlased? Jah, mina Tartu sündinud, sündinud, kas te vana kontserdisaali mäletad? Ütle veel. Vana kontserdisaali. Mäletan, ma olen siin 339. aastal rekonstrueeriti ja, ja 44 varasi kodanliku valitsuse ajalisi ja võiksite nüüd, esimene poolaeg on läbi joosta, võiksite midagi võrdluseks ütelda, et kõik on niivõrd hea, et ei oska, Browste ei käigi, millega seda ülistada? Akustika on suurepäraline, paremad olla ei saa ja see ehitusarhitektuur ei saa, sellega ei saa võrrelda seda vana andist, Vanemuise ei anna võrrelda lihtsalt ebasee arhitektuur, omaette muusika, ma ütleksin nii. Einari Koppel Mis te arvate, kuidas sõna saab kanduma selles uues saalis? Seda praegu on veel raske öelda, kuidas muusikat kuulates ma kuulasin teda ülevalt rõdult, kui Al töötavad päris soojalt, ilusti kostab. Hästi ilusti kassas. Selle suure koosseisuga ei oskanud kammerkammerkoos kohta ütelda. Huvitav oleks muidugi suurvorme kuulda koos koos oreliga. Koos, ja mis mulle ta kõlada ka praegu, orkester kõlab väga ilusti, solist väga ilusti tõusis välja nagu professor aluga praegu mängis. Väga terav, väga tore kuulda, aga ka nagu on ju kuulda, me kavatseme teha teatriga ka mõningaid lavastuse vist juba siin. Tuleb välja Hermaküla lavastus, selles Stahlis, huvitav oleks proovida, me ei ole ju Sand aerosoolide reisimine maja valmis ennem kui me jõudsime kohale praeguse võõrastelt võõrastele kõvasti ja vaatame täitsa uue pilguga ikka uut asja ja tunneb rõõmu selle üle. Muidugi. Aga huvitav on kuulda, kuidas muidugi sõnasid kanduma hakkab ja mismoodi Travas saaksid teha. Muidugi suured võimalused olemas lisaks pluss nüüd teatrispetsiifilisele saalile taevas ka kontsertsaal, kus saab igas vormis sõna esitada. See on muidugi suur pluss suurel häälel. Võimude teatel ei õitse üldse meie teade kunstele. Nüüd võib öelda, et olete jõukad nüüd võib-olla tõesti oleme jõukad ja võime selle üle rõõmu ja uhkust olla. Mane muislane 1926.-st aastast Friedrich Mihkelsoo. Kõlakoda oli, kus vaatasid Juhanaavid Taago, Siim ja teised kontserdid toimusid väljas, seintelt väljas, see oli see samuti Kauks einelaud ja puhvet praeguste selle kohaga, aga siis selle maha. Niisiis oli see mägi oli ja värvilist, tuled põlesid, teadavatolkarot rääkisid tartlastega, et tookordset Vanemuise kontsert pole kuidagi tartlaste südamelähedane. Oli kuidagi kuidagi, ma ei oska seda hingamist ära seletad, annad, ütles, et kui nad lekiks seda mehel emotsioon see toome ja kunagi läksid sinna ja nad kuulsid kogu Tartu linn oli muusik, et avada nüüd seda muusikat elada ei ole muusikal kuidagi jäänud nelja seina peal ja meie direktor seltsimees Kaarel liitjale Vanemuise teatri avamisuse suurelt. Ja see ütles, et vaat meie tahana jälle elustada neid vana Vanemuise traditsioone, kes kunagi oli, et need sümfooniakontsert siis saaksid seal elustanud, et Tartu saaks jälle kultuuri muusikakeskus, nagu ta oli kunagi varem olnud, kuna alustasime vee rasketes vaevalistes ja nii-ütelda isetegevust, alustas seal aga seekord isetegevust alustanud kontserdid, alustada oli ka see kuidagi. Ja ma mäletan kontserti, mis Tartu muusika ehk põhimõtteliselt tegelikult siis selts korraldas. Raskustega seotud, aga see kõik, Kaili suur armastusega suure vaimustusega ja vot seda vaimustust ma soovisin, et olles ka tänapäeval 30. august laval on Tallinna kammerkoor, oma juhtide, Arvo Ratassepa, Kuno arengu Jeans Üleojaga. Kui koorijuht, siis omal on tulnud viibida rohkem lava taga või või saalis aga tundub niimoodi, et suuremad koorid pääsevad siin mõjule. Kammerkooridele sobiks vast ehk siiski rohkem ülikooli aula. Kuna siin puudub sarnanena kõla, kaja ega kuiv on natukene igav, kui võib-olla kammerlike ansamblite ja kooride jaoks, sellepärast ülikooli aulasse on võib-olla isegi koolid hakkavad rohkem särama ja rahalises mõttes kontrastsemalt. Niisugune mulje on esialgu muidugi akustika on väga hea enamasti kohta midagi öelda, sa kõik vead tuleb ilusti välja, nii et see seal väga suuri nõudeid kollektiividele. Kõikidele. Tähelepanekud minul. Sirje Endre ja Hans Trass. Ma ei olnud üldse siin enne ehitamisjärgus ka sisse saanud, kuigi tartlased siin mõned käisid sees, ülikoolimehed ka, aga mina ei saanud ja neid tõesti täitsa kohe väga hea mulje. Minu arvates võib selles saalis ennast väga koduselt tunda ja publiku poole pealt ja publiku poole märatsejate poole peal täpselt samuti võib-olla isegi kodusemalt kui Estonia kontserdisaalis. Peale selle näib, et väga hästi on korraldatud valgustus. Talgustes ele minek alguses kontserdi alguses ning kontserdi lõpus on niiviisi kuidagi intiimselt seatud, mitte inimest häirivad, see on väga meeldiv. Arvo Ratassepp, Kuno areng ja Ants Üleoja. No kuidas tunne oli pärast esimest poolt? Alguses ausalt öeldes natuke kõhe. Aga kas ei olnud ikka parem, kui, kui proovi-prooviaeg kuidagi ei tahtnud kõlada sõjaliste või me vist ei leidnud alguses kuidagi endale sobivat kohta, kus kohal meil kõige paremini kõlama hakkab? Mulle tundub niimoodi, et lavalvest on hullem olla või ebamugavam kui saalis kuulata, kuigi see tegelikult ei kuulanud, seal tundub nii, et nagu 11 laval kuuleb natukene halvasti või ei ole sellega harjunud, tundub niimoodi, et et ilmselt peab seal natukene nagu sisse elanud või seda akustikaga nagu harima. Üldiselt võiks öelda, et ikka kena saal on valmis ehitatud ja nagu arvatakse, et võib-olla siin neid peab leidma niukse häälestaja, kes selle savi maksimaalselt häälde paneb. Tiit Kuusik ja Valdur Roots. Peab õnnitlema tartlasi ja Vanemuise lasi selle suurepärase kontsertsaali puhul. Igatahes mul on mulje kõige parem. Nii oli hea laulda tühjas saalis ja sama on laulda ka publikuga saalis, nii et ma ei saa, pean ütlema esiti vahet ei märkagi. Igatahes suurepärane akustika, mulle tundub, kuidas teil omavaheline kuulmine on, laval? Ei, hästi kuuleb minu arvates see selles osas mingisuguseid pretensioone ei ole, aga üldiselt akustika ise kui niisugune on ikka tõesti suurepärane kuka, need meistrid on ikka hästi selle välja konstrueerinud ja arutanud. Kohati on niisugune. Tunne justkui, et ma ei tea, võib-olla tuleb harjumatusestele akustikaga, et ma nagu ei kuule solisti mõnel kohal, kus on dünaamilised väga suur tõus. Et niisugune mulje jääb, et see, see heli läheb nagu kõik jäägitult saali ja meie enda jaoks sinna jääda suurt midagi. Seda vajadust. Ja sellega peab muidugi harjuma. Sarnaneb ka nüüd mõne saaliga Nõukogude liidus või mitte. Ma ei tea, kas ma ütlen väga palju viltu, aga mul on niisugune kuidagi niisugune mulje, et nagu Moskva konservatooriumi suure saaliga akustiliselt võib-olla oleks palju viltu, aga, aga mul on niisugune mulje, on. Ma ütleksin niimoodi, et lindistamiseks on see ruum raadio seisukohalt väga hea. Siin puuduvad muidugi kõrged, mis seal instrumentalistina enne komistuskiviks viiulimängijad ei kuule, hästi ennast, neile jääb nende toon kitsaks. Meie saame seda kompenseerida oma puldis. Muusikalised tunni kuulajad natuke õnnelikumas olukorras siis kui olid need inimesed, kes olid saalis, seda muidugi mitte üksinda orkestrimuusika kohapeal, ma arvan, et võib-olla ka kammer koori juures, sest kammerkoori jaoks on ka ilusat ja säravat saali vaja. Ja sellel Stalin puudutab just just see väikene sära ja võib-olla et hiljem kompenseerub, kui lava ehitatakse ümber ja orel sisse tuleb, seda muidugi ette ei tea, muidugi loodame seda kõigest südamest, sest kõiges muus osas on see saal ideaalne, mis kõige paremini oskavad. Kõige paremini muidugi soolokontserdid. Ja näiteks klaveri ja laulja või ma oletan ka mõne teise vahekorra suhtes. Just meie seisukohast lindistamise suhtes on see väga hea siin mingid kombineerida ja juurde panna teisi mikrofoni, et üht või teist instrumenti kätte saada, vaid piisab ühestainsast mikrofonist. Ja tasakaal on iseenesest Stahli akustika tõttu olemas. Ma. Räägin. Sinuga. Meil on siinkohal helirežissööre Asta puiviage, Hannes Valdmaad, Jarmo Purgat, Tõnis kroonia, Tiiu Hansenit, Vanemuise ja meie Tartu stuudio töötajaid, kõiki selle sündmuse, otseseid ja kaudseid konservaatoreid. Tänuga Eesti raadio skoda tüürimehele Ilmar hundile, kes läbi Tartu ja Järvamaa hilissuve suurudu saate materjalid koos muretsejatega esimese septembri hommikuks Tallinna toimetes. Kui saabub sügis, peame jälle üles otsima inimeste käte ja meestega rajatud kohad ja viisid et rikkad olla.