Tere õhtust. Tere õhtust. Tere vana aasta õhtust. Praegu on just paras askeldamis aeg, et pidulauda katta, teha veel viimased tööd, need siis rahumeeli pidutujus vana aasta ära saata. Milline ta oli, milline tuleb järgmine aasta? Milline ta oli sellest oleme teile Päevakaja kuulajad aasta läbi igal õhtul rääkinud. Vaatame siis täna pisut kogu lõppevat aastat pisut tänast päeva püüame pisut kergitada, katet kah tulevalt aastalt. Jääd lapse käest peatse tõtt kuulma, siis las ütleb kõigepealt liis, mis päev see täna. Ei, sa oled viis aastat ilmas elanud. Õige, mitu korda on sinu juures juba näärivana käinud, mis sa arvad, kas nüüd tuleb ka? Ei tea, arvat niuksed lapsed, need angerja juures näärivana käib ainult heade juures, kas sa ei ole siis hea laps? Ema peab seda teadma, aga kuidas sul endal tunne on, kas sa oled ikka jonnib või ei ole? Ei ole. Ka näärivana vist nii vara ei tule? Ei tule siis, tulekeeled on nääripeol süüdatud. Aga mis peab kõik enne ära tegema, kui näärivana tulla, võib? Toitjad valimas käima, präänikut küpsetama toad puhtaks tegema. Oleme me siis sellel aastal head lapsed olnud, et närid meile tulla võiks? Eks ole, aasta läbi tööd tehtud ja vaeva nähtud. Eks ole olnud nii muresid kui ka rõõme. Vana-aasta õhtul tahaks neid viimaseid ikka rohkem meenutada. Aga ega ilma töö ja vaevata poleks neil täna õhtul midagi laua peale panna. Vanarahvale tähendas näärinääriõhtu laudas midagi pühalikku, midagi eriti tähtsat. Sellel õhtul ja öösel tuldi lauta loomade juurde mitu ja mitu korda. Jaajaa loomadele, viidigi lehmadele ja ja ikkagi paremat heina ja, ja paremat toitu. Et ikkagi jätkus terveks ööks neile süüa kuni hommikuni. Need olid kõik vanarahva kombed, millest te praegu rääkisite, aga kust teie näitajate Minul ka koduseid vanematel loomad. Ja eks ole ikka kuulda seda ema käest ja ja võib-olla ise ka noorem olin või lapsena sai käidud emaga koos laudas ja viidud viidud toitu siis loomadele koos emaga. Nüüd aga töötajate siin ranna sovhoosi vääna suurfarmis lüpsja-karjatalitaja Evi põldsalu kodust, nähtavasti on siis kaasa tulnud see armastus looma vastu. Kodus sai ju talitatud ja küllaltki varakult ema kõrvalt õpitud lehmalüpsmist ikkagi väga paljon loomadega tegeletud. Nüüd küll enam ise loomi pea, aga selle eest on hästi suur, karm. Kas te tunnete kõiki loomi ka seda nägupidi nimepidi? Kõiki ei tunne ja ei saagi tunda selles, et meil on ikkagi väga palju loomi, meil on üle 600 looma, see on kaheksa grupina ja minu laudast nad käivad. Ta jookseb läbi poegimise osakond, nagu me nimetame teda. Ja muidugi ikkagi jääb meelde ja väga palju poegib siin mullikaid. Ja eks need on, et jälle järgnevate jäävad meelde, kes oma vempudega ja kuidas nad on lasknud esimest korda ennast lüpsta ja ikkagi jääb mõni meelde ka. Nüüd vana-aasta õhtul võite öelda, kui palju siis aasta jooksul väljalüps ühe lehma kohta tuleb. No 5000 ikkagi tuleb täis need vääna farmeeldised sai täis 5000 lehma kohta. Nauta satun ma üsna harva, aga nende kogemuste põhjal võin ma küll öelda, et mõnda lauta tuled sa hea meelega, mõnda mitte, mõnes laudas on hästi kodune tunne. Heina ja põhumõnus, magus lõhn ja Teil on just nii, kuidas kodutunne lauta tekkinud. Kodutunne tekib laudtee kindlasti kollektiivi ja siis on ta tõesti kodusel ja tuleb ka päris hea meelega tööle, kui sinu soovidele vastu tullakse ja ja ikkagi lüpsja töö on küllaltki raske ja kui juhtkondliku mõistab sind ja ja ka sinu raskusest aru saab, midagi endale oma peres on või noh, abisid jälle aidatakse ja siis tulevad hea meelega tööle. Missugune see kõige noorem vasikas on, nad on nonii, rahulikud valguses kuklite soojenduste all. Kõige noorem vast on, praegu ei ole päevanegi poegi. No ega ta ei ole kindel, et täna öösel ka veel Ja ma juba siin vaatan, et, et ma pean hakkama juba varsti minema aset tegema ja põhku sinna taha panema, et ta juba hommikul mul tegi niisugust vigurit, tegin talle juba aseme ära, aga, aga nüüd ikkagi jääb mulle praegu lüpsiajaks ta kindlasti. Nii et vana-aasta öösel ka teise rahus Ei, kindlasti mitte, teinekord on ikkagi niimoodi, et hakkad vana-aasta õhtul koju minema, kui vaatad, et, et ikkagi veel minna ei saa, pead veel natukene tööd tegema. Mida te loodate uuelt aastalt? Et ikkagi loomad terved oleks, piima tahab nagu igaüks rohkem, siis peavad ka loomad terved olema. Toodangut tuleks. Kuna me 5000 oleme täis saanud, siis eks me peame natuke püüdma kõrgemale ka. Maalt tuleb piim meie toidulauale, vabriku töömees teeb linnas aga laua. Tartu mööblikombinaadis aalne näidistesaal ja siit leidsime eksperimentaaltisler Hans Kalja Pulga järjekordselt mudelit kokku panemas. Palju aastaid olete juba kombinaadis töötanud? Minul saab märtsikuul 30 aastat. Töö on ikka muutunud tunduvalt, siin on tohutul teegaa, meil tehnikad on meil sees treipingid ja sellised asjad, kus pannakse üks puutoorik sisse. Sealt tuleb selline hästi kõvera kujuga mööbli jalg välja. Kas ta siis on mõeldud kirjutuslauale või on ta mõeldud? Toolile teil on selliseid eksperimentaaltislereid kõik ühtekokku koondatud ja iga uus mööbliese vist valmib kõigepealt selles ruumis. Jah, nii ta on, kõigepealt tuleb ikka meie kätekunstnikud ja tuvid, kes loovad seal mingisuguse mööblinäidise, need tulevad meiega, meie juurest lahendatakse ja meie juurest tuleb esimene eksemplar käiku ja selle järel siis kunstinõukogud ja järgmised distantsid otsustavad seda asja. Kas ta läheb tootmisel või meie mööblikombinaati. Ta on viimasel ajal läinud üle nagu laminaadile, meil on põhiliselt kontorimööbel. Aga jah, ega ei tahaks nagu praegu vineeri peale minna. Muidugi vineer on ilus, on vaadata ja ka ikka päris huvitav, aga laminaat on mitu korda lihtsam teha. Seal ei ole enam lakkimist, seal ei ole mingisugust viimistlust. Kui on sul ikka detail juba käes, siis oled sina tema peremees. Lisaks nendele mööbliesemetele, mis lähevad nüüd seeriatootmisse, tuleb valmistada ka selliseid, mis on nii-öelda eritellimusena. Olümpia-aastaks tuli Tallinnasse meile küllaltki kaasa lüüa. Tartu ülikooli 350. aastapäeva puhul oli meie meestele tunduv osa teha EPA metsandus, maaparandus sai uue hoone. Ka sinna oli meil päris tõsine osa teha, millega vist sõjale siile maha. Eks see aasta oli selles mõttes korda läinud, et töö inimese eest hoolitsetakse nüüd rohkem kui varem. Selles suhtes on küll meie mööblikombinaadi juhtkond suutnud väga palju töötajate heaoluks ära teha, siin läks ehhis käiku. Kohvitaar. Olmetingimustesse siis saunad on meil täitsa korras, kus inimesed võivad pesemas käia, duširuumid samuti. Praegu on vist veel üks samm edasi selles mõttes, et pannakse tennist, pirukabaar püsti? Jah, see on jälle üks tore asi, et seda loodame. Uue aasta esimestel nädalatel. Aastatuhandeid on inimene oma töid maa peal teinud. Mõne aastakümnega on aga meie teaduses üsna harilikuks muutunud ka kosmoses kuigi iga kosmoselend on praegu siiski veel harukordne. Ka lõppev aasta tõi endaga kaasa järjekordse kestvuslennu. Tänavuse aasta kosmosekangelased on loomulikult Vladimir Poljakov ja Aleksander Aleksandrov kes olid maalt ära 150 ööpäeva. Tublist mehisest tööst kõnelevad kõrgelt hinnatud 300 mitmesugust tehnilist ja teaduslikku eksperimenti millest keerulisemad ja kosmoseajaloos uudsed olid loomulikult kahe täiendava päikesepatarei paigaldamisel avakosmoses. Kahel korral väljuti kosmosesse enam kui viieks tunniks ja nii on see töö jäänud helilindile. See oli siis meenutus erilindi vahendusel. Kui teha statistikat, siis 1982. aastal püstitasid Anatoli Berezovski ja Valentin Lebedev kosmoses viibimise 211 päevaga omamoodi rekordi aga töö intensiivsuse ja kavandatud programmi täitmisega jäänud alla tänavune Kosmose kipaavski. Aleksandrov. Kosmonaudid ja lennujuhid on andnud palju intervjuusid, aga mõlema mehe meelest oli kindlasti oluliseim hetk tagasipöördumine Maale. Kosmonaudid saavad nüüd uut aastat kodus vastu võtta. Palju on aga neid, kes peavad seda tegema kodust kaugel. Nende hulgas on ka suur kuti Eesti teedeehitustrusti Pimi osakonna peainsener Heino Grünberg. Kuidas Siberi elu on, kas hakkab juba kodunema, eks ikka koduseks saanud küll. Päris ja sõna lõpuni võib-olla pole elus tarvitada. Pere on siiski tuhandete kilomeetrite kaugusele. Seda pere soojustasin siberis. Päris ikka ei tunne nii nagu Eestimaal, mis puutub töö soojusesse ja muudesse kodunemis, tunnustas siin sõber, siis võib ta ja sõna. Ja ta ja häälega õlled. Ja peavari siin Siberis ja olmetingimused ning muud ettevõtmised, need on tõesti nagu päris kodus. Tundub ka niimoodi, et koos meie meeste siiatulekuga palju kodust või kodumaist isegi kaasa tulnud, võtame või see paljukardetud siberi talv, mis pidi võtma puude mehed käigu pealt pooleks, aga pole seda siiani palju olnudki. Tal on nii päris hull ole, kui siin mõni räägib ja mõni on siiamaani ette kujutanud. Miinus 30 ja 35, see on nagu meie Eestimaa miinus 10 võiks juba öelda mütsi kõrvu, näiteks mina ei ole veel kordagi alla lasknud kogusele siberi oleku aja jooksul. Ega see pehme kliima praegu, mis siin valitseb tee ehitajale vist eriti meeltmööda praegu ei olegi? Miinus 15 miinus 17 küllaltki paras talveilm teetööde tegemiseks. Üksainuke paha moment on tal juures see, et selline külm nagu Sootaris ära külmeta ja meie töö järk ongi jõudnud küllaltki suurde soode piirkonda. Ja sellest ka mõningad väikesed tõrked. Takistused, aga töid oleme siiamaani teinud väga edukalt. Seda näitavad nii aasta tulemused ja tundub, et esimene kvartal tuleb väga tõsiste töö tegemise tähe all. Siis võib küll öelda, et surguti Eesti teedeehitajatele on sisuliselt uus, 1984. aasta juba alanud. Veidi aega juba elama, kaheksa neljandas aastas, aasta lõpetasime kuskil novembripühade paiku, tahaks ikka, et neid saavutusi jätkuks kuuel aastal. Tallinna botaanikaaia direktor Jüri Martin, teie eriala on taimeökoloog. Kas sellise erialaga teadlane veedab suurema osa oma ajast kabinetis või hoopis looduse keskel ekspeditsioonidel? No kui ainult teadlane olla, siis kabinetis ei tohiks niisuguse erialaga mees üldse olla, aga direktorina tuleb paraku veeta siiski suur osa ajast ka kabinetis, midagi ei ole parata ja nii edasi, siis kindlasti ka sel aastal käisite. Ma tean, kaugele teravmägedel, aga neid reisija oli teisigi. Jah, ilma väli uurimisteta on võimatu oma tööd teha ja pealegi minu lähem huviorbiit on samblike levik äärmuslikes keskkonnatingimustes. Siis need looduslikud äärmuslikud tingimused on meist kaunis kaugel, on nad siis kas põhjas, kõrgmägedes või kaugel lõunas, Antarktikas on ka omal lähedal käe-jala juures, pruugib kas või raadiomaja uksest välja minna ja kohe leiame elusatele organismidele äärmuslikke tingimusi. Ja üks niisugune huvitavam töölõik, mitte üksi minul, vaid mu kolleegidel ka sellest laboratooriumist, mida ma juhin, on just uurida, kuidas saastained mõjuvad samblike sammalde levikule juba siis Eestimaa piires. Kui nüüd Eestimaalt minna korraks kaugemale sinnasamma teravmägedele, siis usutavasti oli sealt pärit ka teie selle aasta kõige eredam mulje? Jaa, kahtlemata kogu ekspeditsioon nii kaugesse ja looduslikult äärmiselt huvitavasse paika on üks suur ere mulje mida ei ole siiamaani veel päris nii üksipulgi jõudnud läbi seedida. Kõige hämmastavam vast on see, et need mäed on tõesti teravmäed, tõusevad lausa ookeani või merepinnast, mäed kõrgele, ligi 2000 meetri kõrgusele. Jääliustikud tulevad mägede nõlvadelt otse Merre fjordidesse. Ja ka see elu, mis seal on, on tükati omapärane. Ta on kidur, kuid teisest küljest ka rikkalik, nii et see on üks kaugemaid maismaa paiku, mida maakeral üldse uurida saab, ma mõtlen põhja poolt just seal õnnestus leida õige mitu huvid tavat seninägemata. Kuidas öelda, loodusnähtuseks on seda paljuvast tituleerida, aga siiski kuidas jääliustikel kaasaegsetel jääliustikel, kuidas nende vahetus läheduses ja ka nende pinnal juba hakkab arenema elukooslus selliseid koosluse arengutüüpe, nii nagu teravmägedel mujal mul kui kohati õnnestunud siiamaani olnud. Teravmägedel olite õige rahvusvahelises seltskonnas ja eks ole vist nii, tänapäeva teadusega üldse suuri saavutusi saab ainult koostöös teiste maade teadlastega mida toob selles mõttes eelolev 84. aasta. Huvitavaid asju on palju, morfiin nimetaksin vast jätkuvat koostööd Ameerika Ühendriikide teadlastega. Jätkuvalt muidugi siis, kui rahvusvaheline olukord seda lubab ja enam teravamaks ei lähe. Teine huvitav ekspeditsioon tõotab olema India ookeani lääneossa seischelli saartele. Sinna organiseerib Unesco programmi inimene ja biosfäär Nõukogude komitee saarte uurimise ekspeditsiooni. See on arvatavasti suurim seni olnud Nendest taolistest ekspeditsioonidest kuid ka siin on omad probleemid eriti viimasel ajal kerkinud, kuna seischelli saared, olgu nad siis nii suured või väikesed, kui nad on on sattunud ka maailma poliitika, nii-öelda lainete käte ja raske on ennustada, milliseks see torm seal siis millise pöörde ta võtab. Tahaks küll loota, et seal. Kujuneks järgmist haarata. Rääkisime seni Eestimaa tööinimestest töödest siinsamas meie kodus. Aga eks ela ju kõik ühes suures maailmas ja maailm kipub olema rahutu. Kui varasematel aastatel olid pinevuskolded meist kaunis kaugel, siis nüüd on nad kolinud üsna lähedale maailmajakku, kust on valla päästetud kaks maailmasõda Euroopasse. Kas võib nii öelda Gaabriel? Paraku võib sellepärast, et lõppeva aasta tõepoolest kujunes omamoodi otsustavaks kas saavutatakse võidurelvastumise pidurdamine ja kogutud relvastuse vähendamine või vallandub uus ja väga ohtlik võidurelvastumise voor. Euroopa läheb kahjuks viimati nimetatud teed ja siin on eelkõige muidugi süüdi Ameerika ühendriigid, kes tahavad oma raketid Euroopasse paigutada ja kes tahavad nõukogude liitu ja teisi sotsialismimaid kutsuda vastumeetmete rakendamisele ning kuidas sellega muidugi vallandada võidurelvastumise uue vooru. See on muidugi väga negatiivne tendents, mis avaldab oma mõju ka kaugel väljaspool Euroopat üldse Ida-Lääne suhetele sest tänapäeva keerulises maailmas on ju põhilised poliitilised probleemid omavahel tihedasti põimunud. Nii et tervikuna tuleb paraku tõesti öelda, et lõppeva aasta võrreldes eelnenutega ei olnud rahvusvahelisest vaatevinklist sugugi hea aasta. Ometi ei ole vist ka põhjust lõplikult nina norgu lasta. Sugugi mitte, sest see, mida praegu püüavad ellu viia Ameerika ühendriigid varem või hiljem hakkab ränga koormana laduma Ühendriikidel jänestel nende liitlastel ja ta lasud, seda juba ka praegu. Ja võiks isegi öelda niimoodi, et NATO raketiotsuse elluviimine kutsus ju Euroopas ma mõtlen Lääne-Euroopas esile rahuliikumise, mida Euroopa ei tunne pärast kolmekümnendaid aastaid. See, mis praegu toimub eranditult kõigis Euroopa riikides võib kujuneda niisuguseks faktoriks, mis mõne aasta möödudes hakkab hoopiski tegutsema positiivses suunas võidurelvastumise ja pinge vastu. Ma võin tuua kasvõi ühe näite. Lääne-Saksamaa sotsiaaldemokraatlik partei, kes tegelikult oli raketiotsuse üks initsiaatoreid on praeguses olukorras teinud pöörde ning novembrikuus toimunud parteikongressil 400. Telegaadist 386 olid otsustavalt Ameerika rakettide laialipaigutamise vastu. See on prantslane Egon baarson Foogel ja, ja niisugune pööre, mis on tunnuslik praegu sotsiaaldemokraatiale, mitte ainult Lääne-Saksamaal võib poliitiliselt hakata väga paljuski mõjutama edasisi sündmusi. Eks välispoliitilisi sündmusi on ette üsna raske prognoosida aga ometi on mõned sündmused, mis võivad järgmise aasta maailma poliitikas olla otsustava tähtsusega, näiteks kas või Ameerika Ühendriikide presidendivalimised. Ei taha mingil moel hakata siin ennustama, kuid ma ütleksin, et palju sõltub sõltub sellest, milliseks kujuneb Ameerika Ühendriikides presidendivalimiste aastal majanduslik konjunktuur. Kui Ameerika Ühendriikides, mis arenevad nagu kogu kapitalistlik süsteem tsükliliselt majanduslikule langusele järgnev tõus ja stabiliseerumine õnnestub ajastada just presidendivalimiste aastale siis ei ole sugugi välistatud, et Ronald Reagan saab ka järgmiseks neljaks aastaks Ameerika Ühendriikide presidendiks. Muidugi midagi head rahvusvahelises suhtlemises endaga kaasa ei too. Kuid teisalt, kui vaadata aktiva poolt positiivset, siis teatavasti juba õige pea. Mõne nädala pärast algab ju. Julgeoleku ja usaldusmeetmete konverents, see on jätk Helsingi tippkohtumisele, see on jätk Belgradi Madriidi nõupidamistele ja see on just see faktor, mis peab eeloleval aastal ja ka järgnevatel aastatel Euroopas pinge lõdvendust soodustama. Homsest päevast on meie vabariigis üks instituut juures. Ja kui te teisel jaanuaril tööle lähete siis doktor Peeter Laane hakkate juhtima uut kardioloogiainstituuti. Kui palju neid inimesi teisel kuupäeval tööle tuleb? No põhikohaga töötajaid on meil ette nähtud 30 ametkohti on võimalik suurendada umbes 36 inimesele. Milleks üldse oli vajalik niisuguse instituudi? Loomine, ma arvan ja mu kolleegid kõik arvavad, et vabariigi kardioloogia on küllaltki kõrgel tasemel ja ta on ka tunnustatud üleliiduliselt, kuid siiamaani just see kõrge tase sõltus üksikutest lülidest. No kui võrrelda spordiga, siis meeskond on olemas, tähed on olemas. Võidaks, et on vaja luua ühtne kollektiiv, täpselt samuti oli ka vaja luua ühtne kardioloogiline süsteem, tunduvalt parandada siiamaani antavat Kadeoloogilist abi ja kus instituut teele põhibaas, kus jääb administratsioon, on ravi 18 seal Tallinna Vabariiklik haigla, seal saab olema ka meie esialgne niukene, väike ambulatoorium ning plaanilise kardioloogia osakond. Erakorralise kardioloogia osakond saab olema Tallinna kiirabihaiglas. Meil saab olema ka laste töögrupp, esimeses lastehaiglas profil aktsiaid, grupid Pelgulinna polikliinikus perspektiivis me ootame 1985. aastal, kui valmib Kesklinna lastepolikliinik ja vabaneb hoone ravigaks, vot sinna me tahame teha oma võimsa ambulatooriumis dispanserisse osakonnaga. Te olete ikkagi uurimisinstituut järelikult ka teaduste, et jälle jah, eks praktiline Nabi kuulub Instituudi töö juurde, põhiline jääb muidugi teadustöö. Meil on praeguseks seitse teadusteemat, neid teemasid me ka jätkame. Põhisuunad me kavatseme panna haiguste profülaktika-le ja epidemioloogia le tähendab välja selgitada olukorda, situatsiooni, kui palju inimesi haigestub ning mida ette võtta, et haigestumist vältida. Rõhu asetame ka sellele, et kui on inimene juba haigestunud kergematesse haigus vormisse, et takistada haiguse edasi ärelmesse niinimetatud sekundaarne profülaktika. Ja plaanis on uurida ka nende haigete lapsi kes on haigestunud südame isheemiatõvesse. Viimane suund saab olema nüüd üks esimestest nõukogude liidus. Mida oodatakse sellelt uuelt instituudilt tervishoiuministri esimene asetäitja Evald Väärt. Südamehaigused südame veresoonte haigused on surmapõhjuste struktuuris esikohal nende erikaal ajutisest töövõimetusest siin valitsuses. Samuti on juhtiv ja selle tõttu nende haiguste leviku uurimine struktuuri kindlakstegemine, profülaktika, diagnostika ja ravimeetodite väljatöötamine, sellealase kaadri kasvatamine, kardioloogilisi teenistuse väljaarendamine. Need on kõik sellised probleemid, millede lahendamises loodav kardioloogia instituut saab kaasa aidata erilisi lootusi. Me paneme sellele, et loodav instituut töötab välja ja soovitab meie arstkonnal konkreetseid südamehaiguste profülaktika vorme. Sest lõpuks haiguste ravimine on ju võrratult kallim ja vähem efektiivne kui südamehaiguste profülaktika. Samuti ootame kardioloogi instituudilt ta katsetaks uusi meetodeid südamehaiguste diagnoosimiseks ja südamehaiguste ravis ja annaks vastavad soovitused meie praktilistele arstidele, kardioloogidele. Järgmise looga oleme mõneti probleemi ees, sest koolist popitegemine pole küll ilus tegu aga mõnikord võib sellest kasugi tulla, nagu juhtus Saaremaa koolipoisi Margus raudsepaga, kes niimoodi üle kuulsaks sai ja mis siis õieti juhtus? Kui palju seal vett umbes oli? Vähem kui meeter nõndomeetre oli kui vanatüdruk sellest kahe aastal, nii et sellel tüdrukul oleks vesi ikka üle pea kindlasti olnud, oleks küll. Kas teisi suuremaid lapsi ka sel päeval jõe ääres oli ja nii, et see oli mõnes mõttes õnnelik juhus, silo suurel sealjuures olid. Kas tüdruk pärast seda haigeks jäi? Järgmisel päeval õues pole midagi hulka, see oli külm ka. Nüüd eriti küll. No kui sa selle tüdruku kisa kuulsid, kas sa mõtlesid ka, et nüüd minna või mitte minna? Mis sa nüüd arvad, kas iga teine poiss sinu vanuses oleks elus, ei julgenud tüdrukut päästma, oleks küll. Täitsa kindel. Kus koolist õpid armu kaheksaklassilises koolis viiendas klassis, lihtsalt lapsed hakkasid sinusse teistmoodi suhtuma ka. Aks Kell. Ma tean, et olid seal vist isegi ühe hüüdnimele pannile. Keroiks. Kas sul koolis meeldib käia vaest meelde? Sul kooli juurde on kodust üsnagi pikk teekond, umbes kolm ja pool kilomeetrit. Kuidas sa seda maad kooli käid? Ma hommikul tulen passiva aga õhtul, päeval lähen jala ära. Talvel vahel ka suuskadega käid. Nii arvan, et traktorist tahad ikka maapoisiks jääda. Närid on kätte jõudnud. Kuidas teil koolis leeripidu peate? Nii reageeris Estonia teatri kollektiiv, kui sai teatavaks, et Mati Palmile määrati NSV Liidu riiklik preemia. Estonia teatri peadirigent. Vabariigi rahvakunstnike eri klass arvab kolleegist järgmist. Ma olen väga õnnelik ja rahul ja võin ainult rõõmus olla, et õige mees sai õige auhinna. Sest et Mati Palm on vaieldamatult meie tänase Estonia kõige väljapaistvam laulja oma Klassis oma generatsioonis. Ta on ainukene, kellel on pagasis niivõrd palju rahvusvahelisi võite vokaalkonkursi ütelda on osalenud kolmel rahvusvahelisel konkursil. Üleliidulisel konkursil on ennast täiendanud Itaalias ja Moskvas, on viinud Estonia teatri ja Eesti kunsti nime kaugele raja taha. On kohusetruult teinud tööd teatris ja tema kontsertprogrammid on olnud alati huvitavad huvipakkuvad kolleegina anda väga mõistev arusaaja väga hea ansamblist. Tema muusikaalaseid andeid teavad kõik, nii publik kui ka kunstitegijad. Nii et ma olen väga rahul, et Mati Palm on saanud selle preemia sel ajal, kui ta on oma õitsengu tipul ja veel noormees ja saage need kaua aega. Oma kõrgvormi. Ja Eesti NSV rahvakunstnik Mati Palmise Umbes 10 aastat juba esinenud üleliidulisel areenil soolokontsertidega ja pea kogu nõukogude liit on mitmel korralgi läbi lauldud suuremad linnad ja külad, Väikse keskusi. Nendel reisidel ma olen alati püüdnud eesti muusikat propageerida ja nii umbes veerand osa kavast alati helistanud Eesti muusikat, kindlasti käib selle juurde Lääneklassikat, vene klassikat ja nii edasi. Järgnev töö on siis hollandlase roll partneri ooperis Lendav Hollandlane. Nõukogude Eesti filmifestival 20 aastat kinokomiteed 25 aastat Eesti multifilmi, niimoodi võiks siis lühidalt kokku võtta, et Eesti filmi aasta 1983. Aga missugune tegelik töö siis mahub nende tähtpäevahõnguliste arvude taha kinoliidu juhatuse esimene sekretär Kaljo Kiisk. Meie vabariigi filmikunst on iseseisvunud, jõudnud arvestatavale tasemele ja mis puutub nüüd Eesti kinoliitu, siis eriti just viimasel aastal. Meil on tihenenud väga sidemed Tallinnfilmi telefilmi, Eesti reklaamfilmi ja Eesti Kinokomiteega ja loominguline liit on vahetult alustanud tegevust Wabariigi filmikunsti edasiarendamise ühtse tööprogrammi väljatöötamiseks. Sisuliselt on see meie meie ülesanne number üks. Rõõmustav on see, et me lõppude lõpuks saime ka Teaduste Akadeemiasse oma kohafilmiteaduse valdkonnas ja see lubab lootusega läheneda ka filmiteaduse kriitika uuele tasemele. Meil on muutunud väga tihendatakse suhted filmiamatööride, ka Eesti kinoliit on ainus vennasliitude seas, kes moodustas enda Kinoliidu juurde filmiamatööride sektsiooni, aga see on väga tänuväärne asi, me näeme sellest eelkõige filmikunsti pageerimise mõistmise, edasiarendamise vormi rahvahulkades ja samuti ka perspektiivi järelkasvu näol. Ja no veel, üks väga rõõmustav uudis on see, et kinomaja juurdeehitused uuel tänaval on juba projekti staadiumis, mis muudavad reaalseks omanäolise kinod tsentri loomise juba Tallinnas. Me saime kaks maja endale juurde ja suure hellemanni torni. Ja see annab ka meie tööle sihipärasuse ja niisuguse toreda kindluse tung. Siit me nüüd nägime tõesti, et kinoliidul on siis sel aastal selja taga väga suur töö aga vaataja hindab seda tööd eelkõige ikkagi filmide järgi, mis linale jõuavad. Ja Kaljo Kiisk, see aasta oli teile ka üks tore ja meeldiv aastasest. Ekraanile jõudis teie Nipernaadi. Minul oli ta küll meeldiv Spest, plaanitsen teda juba tükk aega tagasi, kui nüüd on juba käes nagu kontrollaeg sest film läheb juba üleliidulisel ekraanil. Midagi muud ma isegi huvitavat ei oska filmi kohta rääkida. Isegi tegevuse hääli juhtunud, ausalt öeldes seal mitte midagi valmis, nii igavalt, nii kiiresti ja grupp oli niivõrd hea, keegi kukkunud kusagile mingisugust nalja ei saanud. Mis hirmus töö töömeeleolud. Me filmisime väga kiiresti 65 päevaga. Aga kuidas te jäite rahule oma õpilastega seal filmis tegite teil kaasa ka need, kellele te ise olete tarkust jaganud. Jah, kuigi palju ma eelmisele lõpetajate kursusele tunde andsin ja sealt ongi praegu Viire Valdma ja luiki ja siis Jaan Rekkor mängisid, mina jään nendega ülimalt rahule. Nii et nüüd on siis juba lavale või linale jõudnud teie enda õpilased, aga see ei tähenda sugugi seda, et kui te ise olete kord käe filmi tegemisele ja ka näitlemisele andnud, et siis kah ise rahu saaksite. Ei tea, kuidas seda nüüd nimetada, aga eks ta ikka ole mingisugune pisik. Ja ise ma olen seda võib-olla iseendale nagu nimetanud edevuseks, aga midagi ei ole teha. Teater on mul hinges, sinna ma kunagi tulin peale kooli lõpetamist laval mulle tohutu Ta armsaks jäänud. Viimased 27 aastat oleme olnud siinpool lava saali poolt vaadanud sinna aga aga 83. vat juh sel aastal, siis nüüd otsustasin ise ka mängima hakata. Peab ütlema seda, et kui ma nüüd tegin tööd oma õpilastega valdmaaga ja siis praegu ma tunnen tohutut kohmetust ja vaatan väga argliku pilguga Viire Valdma poole, kes vaatab anekdoodi etendust saalis, sest antud momendil on tema nagu suurema praktikaga töötaja ja mina olen nagu tema ees õpilase osas, nii et näete, kuidas elus kõik need asjad muutuvad siin tähenda aastatega midagi niisama, on tema, tema märkus või tema hinnang mulle tohutult tähtis. Ja eks me niimoodi elamegi ja see on ka ilus, et. Ta juhatavad sisse just noored filmirežissöörid oma töödega. Tallinnfilmis alustas tööd juba murdma lastele noortele ette nähtud filmige Karoliina hõbelõng ja Raul Tammet, kes teeb ajaloolist filmid. Ja see on tore, et nagu seekord alustavad sel aasta tööd noored. Filmikunsti esindaja. Kui me Kunstnike Liidust pärisime, mida kunstiaastast tasuks kokkuvõtteks meenutada, siis soovitati hoopis minna Tallinna kunstisalongi selle aasta viimasele vastavatud näitusele, sest lõppakord oli niivõrd võimas. Kodalased ja põhjala sari. Ja nüüd on lisandunud veel Kalivägi suur 45-st lehest koosnev sari mis on ilusasti lõpetamas salongi näituste aastat. Üks mehine töö Kaljo põllult. Ja vast ehk tahaksid need pildid rohkem vaatajaga üksi olemist, kui see avamise päeval võimalik oli. Ent kindlasti annavad eelolevad päevad ka vaiksema ruumi, et piltidega omavahel olla. Ja minna koos Kaljo põlluga sarja esimesest pildist, mis küsib. Kust me tuleme, kes me oleme, kuhu me läheme? Näituse avamise päeval läksime seda teed koos graafik Enno otsinguga. Kalju põllul kulub eriline koht eesti graafikas. Tema tööd tunneb kohe härra, meil ei ole teist nii jõulist autorid nii dünaamilise lähenemisega ja võib öelda kohati geni staatilise rahuga sinna truudus teemale. Just nimelt jah, ta tegeleb juba aastakümneid muinasajaga, et võiks öelda meie rahvuse lätetega ja ta teeb seda teadlase kombel. Igal kujundil on oma tähendus ja need kujundit on teaduslikel alustel pildisse toodud. See ei tähenda, et tegemist oleks siiski teadustööga, tegemist on vaba krahvilse suure sarjaga. Kaljo Põllu on väga Ekspressiivse väljaütlemisega. Samas ka ürgselt üldistage seda ürghõngu tunnetav. Ta oskab seda väga hästi edasi anda oma metsatint tehnikas, mis, mis tundub kuidagi ainumõeldav just niisuguse sisuga töödele siin ta loob mitmedd lehed just nende Kõrgmõistete peale nagu algmeripesapaika otsiv veelind ilmasammas ja nii edasi. Siis osa sarja töödest on pühendatud muistsetele Eesti maakondadele. Edasi käsitleb ta kuude kaupa aastat muistse asuka pilgu läbi. See kõik on antud parasjagu illustratiivsed, kuid siiski nii, et erilist aktiivsust peale ei suru vaid jätab hea tagama vabale ja sügavale graafilisele väljendusele. Kui need läbida näitus esimesest lehest teemadeni, siis ka vaataja, sa mingi terviku terviklikku uurimis. Esimeses saalis algab keskpositsioon nagu nende algmõistetega ja edasi läheb juba siis nagu paikadele ja edasi siis juba aastale aastaringile. Kuidagi see ekspositsioon tundub just loogiline olema ja, ja küllap ta nii ka sisuliselt Kaljo põllul on mõeldud. 45 lehte üks äri on meie graafikutel sarjana midagi niisugust vastu panna. Nii suure mahuga sarjade kallal minu arvates eesti graafikas keegi varem töötanud ei ole. Aasta lõpus ikka tahes või tahtmata tuleb meil endaga kokkuvõtteid teha ja miks siis mitte tulla selle vaatama, kust me oleme tulnud ja kes me oleme. Viktor Kingissepa nimelise draamateatriremont on kestnud oma Kaks ja pool aastat direktor Mati Klooren. Kas te tunnete, et see kaks ja pool aastat? Ta on teinud teid rohkem vanemaks kui kaks ja pool aastat. Kaks ja pool aastat on olnud draamateatrirahvale raske aeg. Ja raske muidugi ka asutuse juhatajale, mina olen selles ametis olnud natukene rohkem kui pool aastat. Lõpukuud on alati rasked olnud. Küllap on õige ka, et kui ütelda, et viimaste kuudega on ehk rohkem tulnud närveerida ja muretseda selle remondi pärast. Ehk peab paika, kui öelda, et natukene kiiremini vananenud. Nüüd on aga suured mured, selja tagala. Täna täpselt kell 15 tõusis Tallinna Draamateatris taas eesriie Aigar Vahemetsamaa Elmar esietenduseks. Enne seda tund aega varem kogunes oma rahvas ja nii nagu teadetetahvlil oli kirjas, et maja üle paitada ja omaks võtta on ta teile nüüd juba omane. Eks draamateatrirahval ei ole tema vana maja kogu aeg omane olnud. Kuid nüüd, pärast sellist rekonstrueerimist ümberehitamist on ta muidugi eriti ilus, kaunis. Me tahaksime teda hoida sellisena. Me tahaksime, et selles ilusas majas saaks olema teatrikunst, mis seda kaunist maja vääriks. Ja see ongi minu arvates tulevases elus üks tähtsamaid momente. Et Draamateater kui vabariigi suurim sõnalavastus teater taastaks oma väärilise positsiooni vabariigi teiste teatrite hulgas. Ja kordan veelkord, hakkaks tegema sellele ilusale teatrimajale väärilist teatrikunsti teatrisõber, kes nüüd jälle draamateatrisse tulla saab. Näed tõepoolest peaaegu uut teatrit. Sinakas-rohelistes toonides fuajeed, koridorid, trepikojad, pruunide seintega teatrisaal, punane mööbel, valge ornamendiga lagi. Aga see on vist ainult väike osa sellest, mis on uueks saanud, mis vaataja silma eest varjule jääda. Uuenenud on ka maja tehniline sisseseade. Me saime Ungari firmalt tunks ramm. Uue valgustusregulaatori mis oma tehniliselt tasemelt on igati maailma tänapäeva tasemel. See on elektroonika kaasaegne sõna. Peale selle on meil uuenenud ka heliseadmestik 85. aastal me saame ka täielikult uue lavamehaanika, mille meile panevad Paika saksa demokraatliku vabariigi spetsialistid. Täna oli, kui nii võiks öelda tänu etendus nendele, kes maja valmimisele on kaasa aidanud. Aga millal saab siis iga teatrikülastaja taas draamateatrisse tulla? Meil läheb kaks-kolm nädalat selleks, et häälestada uus Ungari valgustusregulaator et taastada laval olemasolev repertuaar. Praegu on meil tähtpäevad selliselt paika pantud, et 26. jaanuaril saame avada uksed teatrikülastajatele ja algavad regulaarsed etendused nii suures saalis kui üleval väikeses saalis. Aasta lõpuks sai Tallinn veel teise toreda kingituse. Endiseks jõuti endise Niguliste kiriku taastamisega nii kaugele, et 225 kontserdikuulajat võisid taas nautida selle suurepärase saali. Akustikat. Selles on midagi sümboolset, millise visadusega on taastatud Nigulistet ja rekonstrueeritud draamateatrit. Need kaks kultuuriobjekti on nagu jäämäe tippkümned ja kümned ettevõtted. Tuhanded ja tuhanded töötajad Eestimaal ja kaugemalgi on andnud selleks oma parima. Lõppevale aastale tagasi vaadates võime rahule jääda meie maa, meie inimesed on teinud head tööd ja edu pole jäänud tulemata. Viie tunni pärast saabub uus aasta, tulevad uued sündmused, uued teod ja Päevakaja tuleb taas teie juurde, et kõigist neist. Kena aasta lõppu Päevakaja aga lõpetab. Helilõikude autorid Riina Eentalu ikas Herman ja Heli Salong. Ning Hubert välverman, Vello Lään, Gunnar Paal, Ülo Tootsen, jah, Gaabriel hasak. Saate toimetasid Tiit Sinissaar ja Liivia nanni. Olgu teil selle aasta viimased tunnid toredad ja kohtumiseni uuel aastal.