Kes mäletavad, Evald Vainu näevad veel praegu oma mõttekujutlustes tema pikka sirget laiaõlgsed sportlikult mõjuvad figuurid hallikassiniste silmade tähelepanelikku vaadet napisõnalisi kuid täpselt märki, tabavaid ütlemisi, aga rohkem veel kõike seda, mis seostub Evald Vainu, helilooja Jay Alfredi tegevusega. Kui 15 aastat tagasi poleks olnud tema ootamatut lahkumist meie seast oleks täht täna-homme kuulanud juubeliga. Mõnesid 70. sünnipäeva puhul. Ütlen ehk sellepärast, et isikuna ta avalikkuse tähelepanu ei otsinud ja püüdis seda igati vältida. See on ka üks põhjusi, miks meie arhiivis puudub kas või ainuski helilint, mis tuletanuks praegu meelde tema enda häält. Range seisukoht oli vähem sõnu, rohkem muusikat, muusika räägib ise enda eest. Õige, kuid üksnes siis, kui läbi kuulaks kõik tema 154 helitööd. Ent teades Evald Vainu soovi, proovisin üldistada tema isikut kõigepealt muusika sisu ning sellele vihjavate pealkirjade abil. Kuna meie teatri- ja muusikamuuseum korraldas 16. detsembril Evald Vainu meenutusõhtu, mis ka lindistati, saame nii mõndagi otse muusikast tehtud järeldust kontrollida. Seal esinenud Valter Ojakääru, Boris kõrveri Jevgenile lese ning 42 laulu kaasautori Erika Vainu mälestuste kaudu. Mida ütlevad siis Evald Vainu muusika pealkirjad, Foxtrot, avamäng, mars ballaad, miniatuur Valls, kapriis, fuga, Need vihjavad vaid vormile. Kuid viimati nimetatud fuga jäi vist küll ainsaks selle vormi vil eluseks meie levimuusikas. Tema fugade loomingu kohta on üht-teist öeldasid. Neis pealkirjades avaldub midagi rohkemat juba helilooja isikust tema huumorist, mis kuuldavasti vahetevahel sisaldas ka sarkasmi siis töid, mille pealkirjad on isegi intrigeerivad. Kuidas meeldib seekord nii ajaviiteks neli nooti? Tujukus mõtisklus, rahutus, kujutlused, optimist, aja pildid muiste, legend ajast aega, rahvuslikud veere värtel, setu kõne avamäng eesti teemadel muidugi rahvuslik helikeel ja mõttelaad läbis kogu Evald Vainu muusika. Pealegi ühtis küllalt suur osa tema loomeperioodist Nende aastatega meie muusikaajaloost, kus rahvuslikkuse nõue oli eriti tähtsustatud ja loodusest tuulesellid, ärkab päev virmalised, suvised niidud virvendavad veed. Metsik mets on ööudus sügisesel rannal, ummik lahel pluss palju palju laule loodusest ja merest. Evald vainule on mõndagi ühist Richard uut maaga. Meie maalikunstnik leidis väga palju oma mere ja rannamotiive sünnipaigast haldjakülast millega tal säilis Eluaegne side. Evald Vainu muusikalisi looduse kajastusi saab samuti siduda suuremana varal ühe paigaga. Ja see on Pelguranda. Maast madalast elu lõpuni käis ta siin silme ees Kopli laht, rand, männid, erinevad ilmad ja aastaajad andsid suure mitmekesisuse samasse panoraami. Tahaksime Evald vainu auto poteeks pidada, aga laulu optimist. Et ka Laevaseina. Peale. Et siia vahele tulevad ka mõned stuudios lindistatud lõigud Boris kõrvelilt ning Valter Ojakäärust tekib paratamatu akustiline erinevus eri paikades tehtud lindistuste vahel. Et eks see aitab ka kuulajail viibida, kes ilma meiepoolse tegevuspaigale usutamiseta kord stuudios, kord muuseumis. Boris Kõrver. 1938. aasta suvel kui ma arvasin tööle restoran Yorkilistes kuldne seitse, siis tutusima Ewald, Vainuga. Evald Vain mängis orkestris tol ajal nii viiulit, saksofoni kui ka klarnetit ning koos töötades märkasin nende maa erilist huvi orkestripillide ja muusika vastu. Meil oli palju selle teemadel juttu. Kuna mul omal oli huvi ka tol ajal just kerge muusika vasta siis me sageli koos võtsime kätte valt trükitud nootide. Palle ning vaatasime, kuidas see pilt ühesõnaga partituuris välja näeb. Tema muidugi oli juba kogenud muusikamees, sest ta õppis aga noorest peast viiulit. Peale selle on ta iseseisvalt õppinud käsitlema mitmeid puhkpillid. Ja see muidugi oli tema suur eelis minu ees juba tollest perioodist ma mäletan, me püüdsime ka luua sellele kollektiivile mõned instrumentaalpalad ning üks tema vanadest leidis tol ajal juba väga toreda vastu võtta, kuna ta orkestrit hästi tundes oskas neid päikese koosseisu võimalusi aga toredalt värvikalt ära kasutada. Sõjajärgsest perioodist on vainu loomingu esimesi lindistusi Mil olemas. Üks nendest on tõenäoliselt hällilaul, see toimus arvatavasti 46 47, kui me mängisime jällegi koos noortemaja estraadiorkestris. Kell oli tavaks iga kuu uutest helitöödest kontserte anda. Ning mulle meenub isegi see, et tol kontserdil kujundati orkestri puldid vastavalt nende uute laulude temaatikale ning tema puldi peale oli siis pisikene lapsukene hällis. Ja Eevald alustas õpinguid heliloojate liidu juures, tegutsevad noortesektsioonis, Pille ta väga edukalt lõpetas. Ma võin seda nimetada, et ta omandas niisuguse toreda tehnika polüfoonilise tehnika Fukkade kirjutamisest. Ta kirjutas need Fukad valmis omal laua peal ja minu meenutusi mööda ega nõua. Oli konservatooriumis vähe lõpetajaid heliloojaid, kes ilma klaveri abita. Evald Vainu ma kuulsin õieti esimest korda, 1940. aasta suvel olin sõitnud vennaga Pärnust Tallinna ja sain seal kokku oma tuttava. Praegugi veel tegevpillimehena tegutseva Carlavikuga läksime Piritale kuulama seal rannarestoranis mängivat tantsuorkestrit ja seal mängis Evald Vain ja mängis tenorsaksofoni ja improviseerimis. Jaa. Jaa, see oli nagu õieti esimest korda, kui ma tema nime kuulsin, aga isiklikult tuttavaks saime. 1945. aastal. Ma tulin Tallinna, mängisin kuldses seitsmes alguses tenorsaksofoni ja üx. Saksofonimängija oli sunnitud meie orkestrist lahkuma. Mina oleksin aldi peale üle ja tenorsaksofoni tuli mängima Evald Vain, siis olime juba ühes orkestris. Veelselt mängis tema Eesti raadio sümfooniaorkestris ja mina estraadiorkestris. Ja alguses olid ka meie proovid väga tihti kõrvuti ruumides, meie mängisime merekoolis ühes väikeses stuudios ja sümfooniaorkester töötas tollal merekooli saalis. Kui heliloojate liidu juures asutati noorte ja algajate heliloojate pidev seminar, siis läksime mõlemad sinna seminari õppima. Evald Vain oli juba varem enne sõda lõpetanud Tallinna konservatooriumi viiuldajana ja mängis ka orkestris. Ja seal oli vist midagi juhtunud. Kas üks oboemängija läks ära, ühesõnaga, tarvis oli oboed. Ja otsustati, et vain, kui mees, kes oskab mängida saksofoni ja klarnetit võiks kõige kiiremini õppida selgeks ka oboe mängu ja nii see oli. Vain hakkas mängima poed ja mängis hiljem siis Eesti raadio sümfooniaorkestris kuni pensionile minekuni. Ta tõi meile Eesti raadio estraadiorkestrisse üsna sageli oma teoseid. Ühte varasemat ma mäletan, see oli lauluviis ja tantsulugu kahest osast koosnev estraadipala. Milles oli kuulda seda, et vaim tunneb hästi orkestrit, tunneb hästi keelpilli. Seal oli midagi Sibeelivusliku. Selles muusikas. Ja üldse. Kuigi ta alguses kirjutas põhiliselt laule, mille tekstid olid pärit tema abikaasa Erika Vainu sulest siis kuuekümnendatel aastatel, põhiliselt tuli ta orkestrisse juba ainult instrumentaalpaladega ja need olid üsnagi rasked kohad, eriti mängida nii solistidele kui ka ansamblile. Ta taotles seal huvitavaid omapäraseid kõlasid. Ja igal juhul tema käekiri oli niisugune, et teda teistega segi ajanud. See oli puhtal kujul Evald Vaino muusika, mitte kellegi teise muusika. Ja pärast heliloojate liidu seminari lõpetamist tema oli esimene lõpetaja. Noh, seal loomulikult juba aastakümneid kestnud praktika kohaselt käiakse koos igal teisipäeval kuulamas uudisloomingut. Tihtipeale näitas ta seal oma oma uusi teoseid ja peab ütlema seda, et mida rohkem aeg edasi seda rohkem avastati temas ka süvamuusika helilooja mäletatakse tema puhkpilliansamblitele kirjutatud asju keelpillikvartett. Tema teoste kohta ma ütleksin vokaalmuusika kohta, endal oli tore võime väga emotsionaalseid meloodiaid luua ja väga meeldejäävaid lauldi. Muidugi laulude juures aitas kaasa tema abikaasa Erika Vain kelle tekstid ise inspireerisid juba niisuguse südamliku muusika loomisele. Üks nendest on praegu nii-ütelda. Ka kuulub ever kreemide hulka, on see kunagi käib, mida me kõik teame. Ja neid laule õige palju. Meie loominguline sõprus kestis kuni tema surmani. Talle hakkas just kõik see asi jooksma. Mida me kõik ootame, et meil ka niisugune vaim peale tuleks. Ta esitas oma esimese keelpillide kvartetti ja täna mul oli juhus saada nüüd isegi keelpillikvarteti esimese osa partituuri. Ja tahaks loota, et meil avaneb võimalus. Neid elavas ettekandes kuulata sein. Siis me teame ka tema tõsise muusika osa rohkem kui senini. Tundub niiviisi, ta küpses järk-järgult ja ise hindas neid töid, mida ta tegi väga kriitiliselt. Ja inimesena ta oli tore seltsiline, kõige rohkem ütleks enda seltsis päikesega sest ta oli alati tõmmu ja pruun, siis, kui me saanud helbeid mitme hakkab välja. Nii et loodusesõber, Laali inimeste sõber, minul on, tema tähendab palju niisuguseid toredaid momente ei olnud mul tol ajal ju ka nii palju kogemuse orkestriga eriti keelpillide grupiga, kus koha peal orkestrile stristid panna. Ja minu esimesed kolm lugu, need on kõik Ewaldi abikaanel stritslit sinna maha ja selle eest talle suur aitäh. Nüüd meenutab Eerika vain. Tema tekib iga päev tööd ja ma ei saanud üldse nii ollagi ühtegi päeva, et ta ei oleks istunud klaverit kaasuvel. Nii et me kusagile kaugemale kauaks ära klaveri juurest mitmeks päevaks ei tulnud. Kõne alla. Läheme ära, sest meie töösüsteem kuulus nii, et päeval siis huvitati ujuti nii ja, ja õhtul kes oli tema seal klaveri taga, Kõlvart armastas vat Henn avastas neid. 10 aastat ma olen vaadanud, et tal on talenti laulu teha, hakkas laulu tegema Ennule varem tema teeb muusika, valmistub minu kätte, siis ma näen vaev hakata muusika peale on palju raskem teksti teha, siis peab olema teksti tegijal väga palju aega, aga ma olen teinud mitmet moodi. Kas teil oli, nõudis teksti muutusi ka näiteks võib-olla muusika. No selles meie töö oli mõnu, selliseid mõnu seisiski, üks nõudis seda ja teine tee kumbki tähtedelt järele anda ja siis lepiti kokku, kes annab seekord, kes teinekord kuidas paremini tuleb, ehk see on ideaalne võimalus, eks ole, et sa saad koos teha, sest muidu telefoni teel ja on üks võimalusi. Ja on ikka midagi muud. Tee läks meil ruttu see laul, ma räägin, kui temal oli tekk, olen talle meeldis niiden, oli ta. Siis hakkas sealt tulema kõiksuguseid varianti. Ta nii ülekantud tähenduses ta siis kunagi ei hõisanud. Lõika, leidsid tuli. Omavahel muidugi mõlemad riskasime kodus kumi taine vannis, meil oli nii hea meel. No ja seal on pärast momenti, üks moment on see, kui sa oled valmis saanud ja tõesti sa ju oskad paberi peal ka juba midagi öelda, aga vot see tulemus oli tihtipeale see, mis pärast kõlama hakkas. Vaata sellega tihtipeale. Väga nõudlik, kuid selle orkestri suhtes ka. Ja ta oli väga palju võrdlemisi raskeid atraktsioone, keerulisi aga see oli jah. See oli tema äng ja elu see, et ta sai istuda klaveri taha, kirjutada muusikas. Loominguline paar Eerika, Evald Vain said esmakordselt kokku juba õige ammu ikka sealsamas Stroomi rannas. See oli 1932. aastal, Evald Vain oli tollal seitsmeteistkümne aastane, Erika vaid 12 kuid abieluks sõlmuse tutvus alles 1941. aastal. Ja kuidas ühiselu kulges, on küllap kõige eredamalt öeldud äsja kuuldud laulus. Kuid kaunite rannamälestuste tõttu on nii Erika kui ka poeg Ennu üheks meelispalaks sümfooniline pilt hommik lahel. Evald Vainu lõputöö heliloojate liidu seminari päevilt. Ta püügi juures lennule ka midagi, me mängisime ju Ennuga koos tehtud kolm kontserti klaverile, kolm kontserti on kusi Ennjaajevalt tegid siis selle klaveripartii ja n mängis, kaks mängis end, ma ei tea, kas ta kolmandat käise mingisse see, kuidas tappa range range papa pedagoogina nõudlik papa. See kandis vilja ka siis ta pidi pedagoog olema, poiss ütleb ikka, et natuke liiga randa. Aga poiss oleks jätnud järele ka lubatud oleks jätnud. Läks nii surnud sundus iga iga päev, Ewaldil oli samuti vits oli klaveri peal. Kui isa tuli töölt koju, siis ta pidi olema teatud hariduseta, teine poiss läks uisutama ujuma. Eevald Mamai, ta suri ära. Ja vaata, oli 15, isa oli suurepärane mees. Minu äi Evald oli rohkem oma emapoolses suguvõssa nii eriliselt ja väga joonistas, ta sai väga hästi läbiaiaga. Mul on üks juhus meeles, kus mul oli suur lohutus teada tiival, pill on ka üks nõrkus on, ma vaatasin, et noh, et see mees on nagu graniit. Kui 68. aastal sõitsime kõik heliloojad grupiga Soome ja sattus niisugune tormine ilm, no mina olen üldse hirmus kergesti merehaigeks ja ma olin nagu laip ja siis ma järgmine päev küsisin eraldi käest, et no kuidas olijad. Ta ütles mulle maha. Ai see oligi sõit, oligi üks palli, see oli nii vastik lähedastega Line. Dani täitsa välja ja niivõrd tormi ja vihma ka kõiki neid enamjaolt taevaga maa vahet yldse. Ja mina ja merehaigeks ja ei. Ja muidugi väga edvistasin sallada mehega ütles, et kõige kasulikum on nii, et me sinna alla kajutisse jää, eks ole, kui see niimoodi kõigub, et katsume ikka iialgi kõrgemaga rabeledes hingata värsket õhku vahepeal. Ja istume ja siis hakkasime harjuma ja siis ta ütles, et kuule, et need ei olegi enam nii hull. Ja vaatame äkki, no oleme juba sõitnud. Jõuame juba sinna Soome poole oma rahaga midagi ant, must ja pime. Seal oli üks väikene naer, sõida pistikuid, tulukene inimesed ja mõtle, kuidas see õõtsub, et see võib nüüd ümber kokku teile, mis tuli välja. See oli majaka valgus ja meie laada Meie laev tegi, nii. Hakkas, oli vaja ja siis me tundsime, et meie kõigume tõesti niimoodi. Aga siis oli juba nii, vaatasime saartele sisse jõudma, siis vaibus ära ja siis kõik hakkasid ilmuma välja. Kuidas ta tema toitlustamisega toime tulite, talle suur mees ja ma mäletan, kui me ükskord käisime esinemas seal limiidivabalt oli need portsjonid siis tema igatahes magusate neid asju kokku seitse taldrikutäit. Minul on see õnn olnud, et ma läksin meeste majja, ela paremini, sobiv meeste, kui näete, minul oli äi, mul oli suur mees, eks oli hiljem poeg käes. Äigeid suppi, meil via tegi pannkooke ja Walkeriga suurepärane söögikeetja ja tegi ja kõik, kui tarvis, aga palju pidime majas olema, süüa. Leida Me Teimiseni peale seda ei olnud ju kõiki hiljem jäise leiva söömine ju vähemaks, eks ole. Kartulid ja leib. Mehed vajati süüa pidi, palju olid mehed söönud? Turi. No nii ja siin Siis. Armee. Teatri- ja muusikamuuseumi õhtul oli mitmel korral juttu sellestki, et Evald Vain muusika vajaks juba ammuilma üle tegemist on täienenud Eesti televisiooni ja raadio estraadiorkestri koosseis. Nüüd on selles palju suurem keelpillide grupp ning lisatud mitmeid puhkpille. Väga hea orkestritundja, omajagu vaeva nõudvalt partituurid suudaksid kauneid ja põnevaid kõlavärve nüüdsetes tingimustes hoopis kirkamalt avada. Ja veel. Eesti Raadio kontserdid on praegu valdavas enamikus stereofooniliselt Evald vainu looming aga salvestatud monovõtete päevil. See hoiab enamikku tema helitöödest harvemini kõlavas eetrirepertuaaris. Aga varasema ajal kirjutatud muusika juurde tullakse ikka kunagi tagasi. Ning küllap hakkavad ka noored interpreedid enda jaoks veenvalt vainu loomingust toredaid avastusi tegema. Ja lõpuks. Ta oli mees, kes ei armastanud keerutada, ta ütles oma arvamuse otseselt alati välja. Ja võib olla inimesele, kes teda vähem tundis, jäi temast isegi võib-olla niisugune mulje, et ta natukene järsk. Aga see oli tema viis ja me kolleegid olime sellega harjunud ja ja tihtipeale nautisime seda, ta võis teinekord väga vaimukalt öelda, kui oli vaja õigel ajal õiges kohas õige sõna öelda. Ja muusikuna oli ta oli ta väga mitmekülgne interpredina noh, nagu ma juba ütlesin, mängis viiulit, klarnetit Hoboed, saksofoni. Mälestus temast on, on just jäänud niisugune, et ta armastusega muusikat hea meelega tuli. Mängima käis meil mõnikord estraadiorkestris ka asemikuna, kui põhimängijad ei saanud millegipärast tulla vööris haigestunud. Ja loomingus oli otsija, mitte kõik tema teosed ei olnud 10-sse läinud. Aga paremikus tabasta, uusi värve, uusi mõtteid, uusi kõlasid. Ja küllap see ongi see väärtuslik, mis on temas püsima jäänud.