Poom Ühe klomaale. Tere kuulamast, Mati Narusk, Maalehest on jälle teie seltsis? Omamoodi aegse süvasügise. Teeb mõtlikuks ja murelikuks. Rahvakalendri järgi vältav hingedeaeg ehk jaguaeg mihklipäevast mardipäevani mõtiskleme sellest pikemalt saate lõpuosas ennega arutleme, kuidas meie maiseid tegemisi tõhusamaks muuta. Kolmapäeval toimunud Tartus ühiskondliku leppe sihtasutuse maaelu toimkonna ja Põllumajandus-Kaubanduskoja ettevõtmisel maaelufoorum kus vallutati südant maapiirkondade ellujäämise nimel. Ruumist võttis osa ka president Arnold Rüütel. Paljude probleemide hulgast oli olulisem see, et ainuüksi kahe eelnenud aastaga töökohtade arv põllumajanduses vähenenud 4200 võrra. Maal elab aga üle 200000 tööealise inimeseni, kellest aktiivsema tegevusega on hõivatud vaid veerandi ringis. Põllumeeste keskmine palk küünib aga vaid 60 protsendini, muude valdkondade. Keskmisest Tartumaaelufoorum püstitas ülesande luua aastaks 2010 maapiirkondadesse juurde 30000 töökohta. Sirje Pärismaa tundis huvi, kuidas meie kui ärimehed investeerijad maaettevõtlust toetavad. Foorumil tekitas elevust tartlase Rein Kilgi sõnavõtt, kelle paljude ettevõtmiste hulgas on põllumajanduslikul tegevusel oma arvestatav osa. Ettevõtja Rein Kilk, kui reaalseks hindate teie võimalust luua nüüd mõne aastaga 30000 täiendavat töökohta? Minu arust on väga reaalseks, ei pea, pigem on küsimus selles, et põllumajandustootmine muutub praegu veel intensiivsemaks, et kui me vaatame numbreid, siis 80.-te aastate lõpus oli majanduses hõivatud, kui ma ei eksi, 15 kuni 17 vist isegi oli see protsent elanikkonnast töövõimelisest elanikkonnast, praeguseks on see kahanenud viiele protsendile. Ja tegelikult, kui me vaatame arenenud Lääne-Euroopa maid, kuhu me loodetavasti peatselt ka jõuame, kelle tasemel näiteks Saksamaa, Inglismaa, siis seal on põllumajanduses hõivatud ainult poolteist protsenti võimelisest elanikkonnast ja ma arvan, et Eestis saab see protsent olema ka nii paari ringis. Nii et selles mõttes põllumajandustootmine, ma arvan, lähiaastatel suureneb märgatavalt tänu siis ka Euroopa struktuurifondide rahadele ja ja siis juba praeguseks vastu võtnud vabadustele otsustele määrustele, mis hakkavad vilja kandma. Aga see toimub intensiivsema tootmise arvel ja praegu küsimus on selles, et tuleb luua lihtsalt alternatiivset, kas tootmist, turismi arendada, selliseid valdkondi, mis ei ole seotud otseselt põllumajandusliku tootmise, eriti suurtootmise, kuna puna, see areneb juba omasoodu ise edasi, minu arvates praegu, et sellele on antud roheline tuli. Ja mida teha nüüd nende inimestega, kes maal elavad, kuidas neile leida tööhõivet, kuidas neid üldse motiveerida, et ma olen näiteks põrkunud ise kokku sellise hämmastava asjaga, et kui maapiirkonda. Ma teen näiteks ettevõte, siis on sinna raske saada. Hämmastav, et siin on raske saada töötajaid. Kui panna lehte kuulutust, siis tegelikult vastajaid mul oli. Ma olin väga imestunud, et maakonnalehte pandud kuulutuse peale tuli ainult 10 pakkumist töökohale, kuhu oleks võinud tulla sadu. Ja ta, õigemini ma tahtsin seitset seitset inimest tööle võtta ja ma sain 10 10 vastajat siis nendele kohtadele. Et tegelikult siin on, mille üle järele mõelda, aga teine asi on see, et minu jaoks on on olnud natukene ebameeldiv üllatus see informatsioon, et näiteks PRIA vähendab turismi meetme alt eraldatavaid rahasid või ei kavatsenud üldse ära kaotada. Et just sellised meetmed, turism võib-olla ka kalandusvõimule alternatiivset tootmiset, need oleksid need kohad, kus oleks võimalik tööhõivet suurendada ja märgatavalt suurendada, aga tegelikult nendega tegeletakse märgatavalt vähem, kui peaks tänasel foorumil siin on sellised üldised ettekanded olnud, konkreetseid ettepanekuid tegelikult ei ole olnud, aga kes peaks siis ikkagi nüüd nii-öelda härjal sarvist kinni võtma ja selle jutamise, et minu jaoks oli see ka üllatav? Mina praegu vaatasin ka, kui ma vaatan näiteks kas või siin selle selle ürituse nüüd seda siis bukleti siis On hämmastav see, et näiteks on nendest, kui räägitakse SKT-st või tootmise mahtus siis ühel hetkel see lihtsalt 1000 kordamööda pandud, et miljardi asemel näiteks miljoni ja noh, sellised asjad, et me peaks tegelikult just nimelt rääkima konkreetselt asjast, et on tore. Ma leian, et praegu Eesti põllumajandus on suure murrangu lävel. Suure positiivse murrangu lävel. Loodetavasti kui me räägime murrangut, mis toimus kaheksandate aastate lõpul 90. aastate alguses, siis ma arvan, et pehmelt öeldes seal ikka tehti vigu küll, et kui näiteks tööstuse, muu tööstuse ja tootmise pivatiseerimine viimine üle uutele kapitalistlikel alustele sotsialistlikust majandusest et see läks meil kas hästi või valdavalt isegi väga hästi, siis põllumajanduses oleks saanud teha mõndagi paremini ja praegu tuleb vaadata, kui on uus murrang, see tähendab seda, et kui meie põllumajandus siis ühildatakse Euroopa omaga, viiakse sisse samad standardid, viiakse sisse samasugune toetuste mehhanism, et siis ei toimuks ka, ei tehtaks ka vigu, et me peaks natukene ette nägema. Ma arvan, et me peaksime praegu rääkima ka konkreetsetest numbritest. Tegelikult sellest, mida me juba teame, mis meid ees ootab. Praegu ma näiteks vaatame ka neid materjale. Ega ma ei näe viimase aja trende, tegelikult see mind ei huvita meid, kedagi peaks huvitama, mis toimus üheksakümnendatel aastatel, aga Eesti põllumajandus tänasest päevast ja tulevikust siis me peame jälgima, mis on toimunud alates sellest ajast, kui avanesid Euroopa struktuurifondid, see need on viimased vist kaks, kolm aastat üleüldse. Et vaatame, missugused muudatused on selle aja jooksul toimunud ja siis me oskame öelda, mis meid tegelikult ees ootab, et praegu sellist, las ta, mis, mis põhineb üheksanda aastate kogemusel on praegu kohatu. Et tegelikult me peaksime olema, mul on tunne, et me ei ole praegu valmis endast muudatusega, me peaksime olema valmis suurteks muudatusteks. Aga võib-olla oleks üks lahendus Tseegaat teiesuguseid, mehi oleks rohkem ta ma pean silmas seda, et kes tegutsevad mitmes valdkonnas ja investeerivad ka põllumajandusse selle üle võite täiesti mureta olla, et tegelikult põllumajandusse, hakkajaid, ettevõtjaid tuleb ja, ja kas kahjuks või õnneks isegi mitte Eestist me loeme, tuleb siiani Soome ralliäss, see on tegelikult märk. Pange neid märke tähele, et kui tuleb, ostab põllumajandusettevõte, investeerib põllumajanduse, Soome ralliäss või Saksa kinnisvara investor või, või Taanist rikas investor, siis, siis see tähendab seda, et nemad tajuvad neid muutusi, aga kahjuks mul on tunne, et meie, meie ettevõtjad veel ei ole tajunud või on neid liiga vähe. Aga, aga see aeg tuleb. Küsimus on praegu selles, et kes saavad olema need, kes siis põlema saanud, kas need on Eesti ettevõtjad, Läänud, aga või mujalt tulnud siis välismaalt tulnud investorid. Aga selles võime kindlad olla, et Eesti põllumajandustootmine hakkab kiiresti arenema, praegu juba areneb kiiresti, aga see tähendab seda, et keda veel suurem vahe nüüd Maal endasse, et ühel pool on siis põllumajandustootmine, mis elab hästi. Aga milles on suhteliselt vähe inimesi hõivatud ja teisel pool on siis need inimesed, kellel lihtsalt võib-olla ei ole tööd ja kes kaotavad veel rohkem orientatsiooni. Et see külaelu võib, võib omakorda siis seal võib tekkida ka kaks Eestit. Kas rikkaks on võimalik maal saada? Ma julgen väita, et põllumajanduslikus tootmises paari aasta pärast ma imestasin, kui, kui miljoneid ja halb on alla 100, see tähendab seda, et 100 ettevõtjat või, või ettevõtted teenivad, taastas vähemalt miljon krooni kasumit. Ma arvan, et neid saab olema ja noh, kui mitte järgmisel aastal, ülejärgmisel aastal kindlasti vähemalt sadakond. Ütlesite täna siin foorumil, et teie rikkusele on tegelikult põllumajandusaluse pannud? Jah, ma olin tegelikult põldudele majanduses olen saanud suhteliselt kõige rohkem just võrreldes siis teistega just kaheksakümnendatel aastatel, aga see oli rohkem aiandus ja mesindus, mis minu arvates on ka põllumajanduse üks üks valdkond, kasvatasin oli nimelt üks Eesti suurimaid roosikasvatajaid ja ainukene asi, mis ma pean ütlema, et seda loeti tollel ajal selliseks pool kriminaalses tegevuseks põllumajandusega rahad, inimeste abist nagu ka muudes eluvaldkondades ja ja kui ei oleks uued ajad tulnud, siis, siis kardan, et oleks, olin juba lävel, et selle suure põllumajandustootmise siis tõttu taheti jalgrattaga Jõgeva maakonnas kriminaalasja aga õnneks tuli toitlustusprogramm peale ja siis siis siis seda loeti seaduslikuks tegevuseks. Olite suurimad roosikasvatajaid, nüüd olete tõusmas üheks suurimaks lambakasvatajaks? Jah, selles mõttes, aga ka roosikasvatus on jäänud ka Jõgeva maakonnas praegu või me ei ole küll Eestis kõige suurem olema. Ma arvan, teisel kohal, aga põllumajandus on praegu, ma arvan, selline intrigeeriv ja, ja tõusev eluvaldkond ja ettevõtlusvaldkond. Palju teil lambaid on? No praegu on üle 1000 põhikarja utte, aga ma loodan seda arvuna jõudsalt suurendada. Lambakasvatajad armastavad öelda, et lambakasvatus Eestis on väga keeruline ja sisse ei too. Mida teie väidate? Lambakasvatus? Kahtlemata kui seda teha, et nagu Toots ütles õige põllumajandusliku systeemi alusel, siis on, siis on ta keerukas nagu, nagu iga muu system sealhulgas ka ja ega ka teraviljakasvatus või piimatootmine tänapäeval ei ole mõeldav, nii nagu nagu me vanaema tee juures oma lapsepõlves nägime, kus lihtsalt lüpsikuga mindi siis kolm korda laudtee lüpsti, siis lüpsik täis ja, ja nii edasi, et tänapäeval see on ka kindlasti vägagi väga keerukas valdkond, ka piimatootmine või ükskõik missugune muu põllumajanduslik valdkond. Aga ma arvan, et sellega on võimalik kõigega hakkama saada. Kindlasti on lambakasvatus ka keerukas. Ja, ja kui te küsite nüüd tasuvuse kohta, siis ma võin öelda seda, et tegelikult küsimus on siis lammaste arvus, et ma arvan, et mõnekümne lambaga on raske kasumit teenida, aga noh, kui ma võtan neid seadmeid, kui ma võtan, et on vajalik soetada, et põllumajandustehnikat, et siis on lihtsalt optimaalne arv põhikarja Nutlesid, kust on võimalik kasumit teenida, kui me räägime lambakasvatus mitte kui hobist, mis on hobi, on alati kasulik inimesele, sest ta tekitab rõõmsa tuju end armastada, hobiga tegemine, aga, aga kui me räägime siis lambakasvatuses kui tootmisest, siis siin on vaja optimaalne, harv lambaid ja ma ei usu, et et mõnekümne lambaga näiteks tõesti oleks võimalik kasumisse jõuda. Kas piirduti ainult lambakasvatusega või on teil mõni üllatus veel varuks? Aga üllatus, et selleks ongi, et neid siis see õigel momendil sellega üllatada. Praegu just see õige momendile Vahel on nagu tahaksin midagi muud, mitte seda, mis minule antud ma ei ütle, tahaksin päikest ja kuud tahan, kuulamist pole veel kantud. Pahan Naices nagu lõunamaa öö, tahan kirge, mis minu jaoks maetud. Ma ei nõua, et oleks tal voorusevöö, tahan hästi, et asi saaks aetud, tahan rännata, sinna jalg pole, käin ta korrakski ära siit minna, ma ei mõtle, et oleksin kõrbesse läind, tahaks näha või suuremat linna, tahan piiluda verd, millel kallal. Ma ei, mõtlejad hullasid. Rahan korrastasid torgata käega täiesti ida soola nagu maitse. Lennata aga mitte eriti kõrgel, tahan lennata. Aga näe, kardan kokkupõrget. Aga mitte eriti kõrgel lennata, kui vaadata lendamas tuvi või kurge. On lennata, aga mitte eriti kõrgel. Lennata aga näe, Carr, korged lännata, aga eriti kõrgel lennata, kuigi kindlam on vaadata vähemalt huvi või kur. Madalam proovida jooki kurjade päeva ei mõtlejad täis taas juua, tahan lund, aga tõesti surin on hääd sellele ohvriks tuua. Tahan tulla, mis tähendab tõeline torm, ma ei mõtle Broniksin masti puuda tuul, kas nüüd mu pea ei olegi pagana hästi? Mõnikord tuttavalt täiend pahaks kohandada, muuta, kas ma ei mõtle? Aitaks jälle, et kui ukse vahel on nagu ta midagi muud, mitte seda, mis minule ma ei ütle. Tahaksin päikest ja kuud. Pole veel ka kustu lennata, aga mitte eriti kõrgel. Aga kardan kokkupõrget, tahan lennata, aga mitte eriti kõrgel. Lennata tuligi võta lendama kruvi või kiil? Tal lennata, aga mitte eriti kõrgel, tahan lennata, aga kardan kokkupõrge, tahan lennata. Aga mitte eriti kõrgel taanlanna. Kui Lamon vaadata lendamas tuvi või kurge. Ja äri võib ajada mitut moodi. Nüüd, kus vanaisade metsad on enamuses maha müüdud on uuele ringile läinud metallivargad sest selle kauba kokkuostuhind on kevadest saadik ligi poole võrra tõusnud. Hea muidugi, et Eestimaa raua romudest puhtamaks saab. Aga halb, kui ahnuses ei peatud ta enam kalmistulgi toonela rahva metallristide ees. Üks suuremat sorti ettevõtmine on maakividega äritsemine. Siin ei kohku ta tagasi ei Lahemaa rahvuspargi, ilurannakivide muinsuse ega esivanemate loodud iidsete kiviaedade ees. Et kui ma nüüd võtan oma põllult suure kivi niisukese paraja põrsa suuruse, noh, kuskil 20 kilo ja lähen sellega turule, ma tean, et mul on ilus kivi müünud maha ja ma olen kuulnud, et selle kilo eest saab kuskil seitse, seitse krooni seltsis ütleme, 20 25 kroonini kivi. Kas teen seda maha müüa või ma lähen seadusega pahuksisse. Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja tehnoloogiaosakonna juhataja Rein. Raudsep Ta pind on muidugi Haadlev, ausalt öeldes, aga selle nii-öelda see sätestab maapõue seadus, praegu kehtiv maapõue seadus ja seal paragrahv 66, kui see huvitav on on sätestada niimoodi, et füüsiline isik kes on siis talupidaja nimelt võib omada tarbeks igasugused oluseid, maanias on selle nimi, üldnimi, võib seda kivi kasutada, noh, võib panna ta ukse ette maha. Ta oma maa pealt oma kinnistu pealt savi oma tarbeks ilma võõrandamise ilma kinkimise ilma müümise õiguseta. Ja sellest valmistatud tooted ei tohi ta ka võõrandada. See tähendab siis, nagu ma ütlesin, kinkimist, müümist ja nii edasi, nii et tegevuselist No aga kui ma nüüd tahan ikkagi omal näiteks kaks, kolm tonni oma põllukive maha müüa, sest mul pole nendega mitte midagi teha kuuma pean minema luba saada. Siis peaks, kuna tegemist on tänasest maaainesega, sest maavarata ei ole maavara, on see ollus mis on arvele võetud riiklikus maavarade registris, siis selle loa saab anda vastavalt taotlusele. Muidugi saab anda kohaliku omavalitsus, vald. Vald peab selle loa, kui seda luba antakse, välja peab kooskõlastama kohaliku keskkonnatees. Aga ometi me teame, et hiljuti Lahemaa rahvuspargis mere ääres läksid ilusaid mereäärsed kivid kaduma. Aga kas on olnud juhust ka, et näiteks kiviaedu on lausa lausa kohe kokku kokkuriisutud ja kuhugi need kivid ära siis viidud? Tallinna lähedal ehitatakse igasugused rajatisi, sadamaid ja kaisid ja maju ja suvilaid ja muid siis on kiviaiad üsna hinnas olnud, sellepärast et see on valmis kivi seal valitud kivi, sest kivi ajada ei saanud talunik panna üht noh, mingit mingit halva kujuga kivi, ta ei oleks seal lihtsalt seisnud siis tõelises hoos olnud Tallinna ümbruse valdade kiviaiad. Ja, ja kui nüüd niimoodi võtta, siis kiviaed ei kuulu selle klausli alla, mis me just rääkisime, sest ta ei ole enam looduslikus olekus. Aga kiviaiaga võib-olla kaks sellist tõkendit, et seda ära ära oma koha pealt nihutada, üks on, kui on tegemist mingi kaitsealaga, noh näiteks Tallinna lähedal Rebala muinsuskaitseala, seal on selline tegevus kindlasti keelatud seaduslikult. Aga teine on moraalne külg, sellepärast et võta varastada ära see asi, mis ei ole inimese poolt, kes seda varastab, pandud, see on moraalselt on see kuritegu, peale selle on teadmata, kelle maa pealt ta seda varastab, sest praegu on siiski igal maatükil juba omanik olemas ja ei ole kindlat jaani või Jüri siis on ta teoreetiliselt riigi oma. Järelikult peaks siis riigi käest luba küsima, kui seda kiviaeda tõesti ära võtta. Aga ma kardan, et moraalselt ta sellise kiviaja varastamine kõige suurem väärtegu. Põlevkivi on väga piiratud ressursiga, sellepärast et kui me ajaloost mäletame, siis paljud kivid arstid töötasid maaparanduse alt kokku kogutud kividega, mis on täpselt see põllukivi või rändkivi või rahvakeeles raudkivi. Ja ega see ressurss ei ole piiramatu, on palju mõeldud selle üle, et tuua graniiti noh, mitte valmis killustikuna vahetoormana sisse Soomest või, või teistest naabermaadest, noh, neid teisi naabermaid Rootsi Olegi, kelle lähedal Alex, aga see ressurss on väga piiratud Kui me vaatame kuhugi ettepoole, nii 10 20 aasta peale siis me peaksime üsna üsna ettevaatlikult vist oma oma maakivikamber käima rohkem kui ettevaatlikult aastat. Aga kui nüüd Me näeme, et kuskil on, on, on suur kopp põllu ääres ja pannakse kive peale, siis kellele peaks see see pealtnägija möödamineja teatama? Kõige parem oleks muidugi teatada keskkonnainspektsiooni või siis teine võimalus keskkonnateenistusele kohalikule võib minule teatada, ma olen alati valmis inspektsiooniga ühendust võtma. Ja minu lauatelefoni number on kuus, kaks, seitse, kolm, null viis üks. Nii et see on tegelikult. Kui me sellise asja vastu ei võeta, siis vargad tegutsevad aina edasi. Ja see ressurss tõesti varsti-varsti otsa. Nüüd, kus tugevad sügisvihmad bussipeatuses seisjale särgi alla kuiva kohtagi ei jäta on paras aeglane rääkida bussiootepaviljonidest. Nii Tallinnas kui Tartus on väljas näitused. Disarhitektide kunstnike tehtud fotodelt saab kena ülevaate Eestimaa bussiootepaviljonidest. Välja pandud uhkeid Tünn maju, betooni, mürakaid kui ka tee äärde tiritud sahvri uksi, mis bussi ootavat küla inimest külma, tuule ja raju eest kaitseksid. Teisin Harju teedevalitsuse juhataja Peeter Paju jutul, et kuulda, kuidas bussiootepaviljonide rajamine tegelikult käib. Käib enamvähem selle malli järgi, et kui maanteeamet võtab mingi teeremonti siis sinna vastavalt kohaliku omavalitsuse soovidele ka rajatakse paviljonid, bussipeatused ja nende asukohad kooskõlastatakse ka siis paviljonide asukohad. Ja teine tee on siis nüüd käigus olevate maanteede igav päevane paviljonide ka varustamine. See on viimasel ajal jäänud puhtalt kohalike omavalitsuste mureks. Ja Nemad valivad nagu siis malli ja paviljoni millised nad tahavad sinna paigutada. See on juba rohkem nagu nende kohaliku arhitekti vaatevinklist lähtudes. Meie kooskõlastame vaid paviljoni kauguse maanteest ja õige asukoha. Mõnel pool on tõesti lausa lust vaadata, on aknad ees ja Hiiumaal on isegi mitmel pool lauas. Aga tegelikult on ju väga palju paviljone ära rüüstatud. Kui suur probleem on üldse vandalism? Seal on suhteliselt suur probleem. Sellised suured rahvapidustuste aegu. Olgu see siis see päev või halloween, uus tänapäevane pidu siis ikka käib kas põletamine või lihtsalt lõhkumine paviljonidest pääst liikujad jäävad sinna tõenäoliselt siis rebima kuni hommikuste bussideni. Püüame mitmeti asja nagu vältida. Üks on see, et leida igale paviljonile selline kohapealne silmal pealhoidja, kes istuda käib koristamas hoidmas ja teine tendents loomulikult ongi see, et kohalikud omavalitsused ise paigaldavad paviljon, seda teevad omad inimesed ja selle läbi hoiavad ka asjal paremini silma peal. Aga rõhutavad, on tõesti, tundub, et kõik paviljonid, ainsad, mis viimasel ajal pidanud on jäänud, on väga massiivsed raudbetoonasjad kui kenad nad välja näevad, seal on muidugi iseküsimus, kes projekteerib bussiootepaviljon ootepaviljon, projekteerivad valmistajad tänapäeval vanasti oli tõepoolest maanteeametil selline tüüpprojekt kord üks, kord kaks, aeg-ajalt neid vahetati. Aga Ma praegu sellist ühtset projekti ei ole, ühtset kinnitatud tüüpi ei ole. Ja seetõttu on neid väga erinevaid versioone. Viimane konkurss, mis aastal 2003 korraldati betoonist paviljonide saamiseks ei, ei ole ka sellist üldlevinud mudelit andnud. Te olete visanud pilgu peale nendele fotodele, mis on näitustel väljas, oli Eestimaa. Milline mulje teile on ikka väga palju fantaasiat, fantaasiat on palju ja selles mõttes võib vaadata asja nagu kahest vaatevinklist, et üks on üks võimalus oleks tõesti nad kõik ühtlustada. Aga siis me ilmselt võtaks Eesti omapära. Et võib-olla ongi parem, kui iga vald leiab oma malli või iga maakond leiab oma malli. Ja, ja praegu, kui sõidate Narva poole uuel remonditava teelõigul. Lääne-Viru teedevalitsus leidis ka võimaluse vana paviljoni remondiks, selle asemel, et teda uue ja kaasaegse asendada. Kui palju neil praegu Harju teedevalitsuse piirkonnas on ehitamisel uus ja kas need üldse? Praegu momente ei ole aga aastavahetuselt või järgmisel aastal käivituva ISPA projektiga olles piki Tallinn-Narva maanteed Narvast kuni valgejõeni, tekib ridamisi uusi paviljone tee äärde. Kui palju üks niisugune keskmine bussipaviljon läheb maksma? Need viimased betoon On elementidest paviljonid maksavad orienteeruvalt 60000 krooni. Metallkonstruktsioonid, mida kasutavad? Noh, kõige rohkem vast Viimsi vald siin Tallinna ümbruses. Nende hind on suurusjärgus 20 30000, sõltuvalt nüüd valmistajatehasest. Ja olemegi mõistujuttudega. Võõral aga hingedepäeva eel on hingel veel midagi pakilist. Iraagi sõjaväljalt toodi koju Martna külapoisi. Kurbust jätkub veel paljudesse peredesse. Järme, häbeneme, nutagi, läheb ehk kergemaks. Hingedeaeg ehk jaguaeg meid lähemale kõiksusele. Ligi 14 miljardit aastat tagasi süttisid tähed, kirjutab Mikk Sarv oma viimases targu talita mõtistuses. Vaikuse hääl. Tähista. Samas on silmale avatum kui muidu. Jagu ajal on hea mõlgutada mõtteid elu algamise ja lõppemise üle mis Tigale hääles on killuke kõiksuse Althäälest. Vaikuse hääl on kõige võimsam hääl. Oli olemas enne kõiki teisi hääli. Sügav vaikus, aga uue ilma kuhu sünnib uus algamine? Anna-Maria korrel ja Mati Narusk tänavad teid kaasa mõtlemast. Rahulikku nädalat teile kõigile maalehega aga kohtuti jälle nädala pärast.