Ninalood. Tere, ma olen nii haiglal ja kabineti ukse taga, appisin ukse peal on kirjas hoopis psühhoterapeudi psühhiaater. Maitia koputan. Tere, mina olen mina, kas teie olete psühholoog, ei ole psühholoog? Psühhiad oi, kas ma olen siis vales kohas, et küsimus, et tunnete kohta, kas teie oskaksite nendele vastata? No ma mõtlen seal päris õiges kohas. Siis. Minu nimi on Piret Visnapuu ei räägi nüüd natuke lähemalt, miks sa siis tulid siia täna? Tegelikult ma mõtlesin, ma satun psühholoogi juurde, teiegi, teie olete psühhiaater, mis seal vahetan, vaja on, need on kõik pikad ja keerulised sõnade ja kirjutades mõnelane maa sees ja mõnel on kaks ja üldse läheb kõik sassi. Ja suurtel inimestel Gazassi, neitsi, psühhiaati, see tähendab seda, et see inimene on kõigepealt õppinud arstiks ja siis otsustanud, et need inimeste hingeasjad huvitavad teda kõige rohkem hakanud psühhiaatriksid saaks kuuega inimestega juttu rääkida. Roog on läinud, ei õppinudki kohe seda, et kuidas inimese peas asjad toimuvad. Ja mõni psühholoog ongi eluaeg teadlane, hops. Uurija uurib ja teeb katseid ja see on niisugune hindaja psühholoog, ta teeb testid ja siis saab midagi teada. Osad nii psühhiaatrid, kui joogid siis juurde õppinud veel ühte asja mille nimi siis on psühhoteraapia, mis siis, kui eesti keele panna, siis on tõesti hinge ravimine selle puhul siis ta inimest, kes seda on õppinud huvitabki kõige rohkem. Kuidas muutus võiks inimese sees ajapikku toimuda, nii et oleks iseendaga rohkem rahul ja kõige maailmaga ka rohkem rahul. Et teie olete siis hingearst, võib küll nii öelda. No väga tore, siis ma olen õiges kohas. Mul on tekkinud nii palju küsimusi, et kuidas need tunded muutuvad. Näiteks nabisime oma sõbraga mõtlema, et kas inimesed naeravad, sellepärast neil on lõbus või need on siis lõbusad hoopis sellepärast, et nad naeravad. Ja Taarja lõbus tõu käis kuidagi kokku omavahel. Ja kui sa nüüd natuke järgi mõtled, siis seal võib-olla tuleb meelde, et mõnikord sa oled naernud hoopis siis, kui sa natuke kardad. Et inimene võib naerda siis, kui tal on hoopiski erinevad tunded. Mõnikord sinu puhul ka, et naer, äkki natuke aitab. Lõbusus, lained nagu päris alati kokku ei käi, aga natuke teevad ka selles mõttes, et kõigepealt sa ikka oled lõbus, siis ajab naerma ja siis läheb veel lõbusamaks ja tavaliselt lõbus hakkab sul siis, kui sa oled hea sõbraga koos hakkab kahekesi koos järjest lõbusam, lõbusam, mõnikord naerad üksinda ka raamatuga või filmiga, aga seda üldse nii tihti ei ole üldse lõbus ja seejuures on võib-olla see sõber veel kõige tähtsam. Aga kust kohast üldse tuleb nael, nael tuleb sul seest kuskilt vedanud, ise naerad, siis tunned ka, et kust ta tuleb, ta oli vist ilmselt seal südamest kuskilt tuleb hakkab seal sees podisema ja siis tulebki selles mõttes, et eks urgu liha, las need ja need on ka kaasa haaratud, aga need üksinda ei teeks midagi, kui sul südames seda head tuju ei oleks. Aga kust kohast Rannut nutt tuleb sealt kuskilt samast naeru ligidalt? Fookus on, on kurb tuju. Siis pisarad tulevad ilmast. Aga ilmselt sa jälle tunned seal linnus sees kuskil, et kohe pitsitab ja paha on ja need on vist päris ligistikku, kõik need tunded, et nad käivad sulle peast ka läbi selle on teadlased välja uurinud. Aga seda tavaliselt inimene ise nii kangesti tunne. Siis kui ta jätab tunded tundmata, siis ta saab küll peavalu. Siis tunned oma pead ka. Kui sa ära tunned ja ära nutad, siis tavaliselt peaolu ei tuleks. Aga millest pisarat lihtalt, kas tavalises soolases vees ei ole? Siis on need asjad nii keerulised kõik et seal on nii palju aineid, ega kõiki veel ei teata ja seal on kõik sinu tujude keemilised ained sees, tunded seal pisarates sees, mõnikord rõõmupisarad ka olemas. Mul on kodus üks raamat, hingelind seal on, et niimoodi kirjas, et igas inimeses sees elab hingelind, kes on tehtud sahtlitest. Seal on Liinoson rõõmu, sahtel ja korrusel sahtele otsese sahtel ja kareduse sahtel ja siis veel teised sahtlid. Ja kas teie olete mõne inimese seis kuulnud hingelindu, kes parajasti keerab võtmega mõnda sahtlit lahti trikstaks? Ma tean seda juttu küll, jama. Ma usun, et tõesti see hingelinn külisel sees kuskil askeldab meil hea, kui vaikselt kuulari enda sisse siis sa ise ka kuulad, kuidas ta sul neid sahtleid vahel kinni teeb, seal lahti teeb ja seda ikka juhtub. See on kuidagi niisugune. Tore on koos olla nende lastega ka, kes nende sahtlitega Brahest askeldavad. Ma nägin ühte raamatut, kus olid siis pildid maailma rahvaste naeratustega. Aga kas on maailmas mõni rahvas, kes mitte kunagi ei naera? Ma mõtlen nii, et rahvas või rahvusJanoer, et need ei ole omavahel väga seotud, sest tegelikult, kui sul, et me teaksime koera kodus ei ole, aga mul on kass. Aga kui sul on, kas siis kassiga koos olen näinud, et tegelikult sinu kassil on ka tujud, kellel koer on, ütlevad, et nende koer küll vahel naeratab, et need meele teeolud ja aerud ja nutud on segi koeral ja kassil, et need on küll kõigil rahvastel olemas. Ka mulle tundub, et lapsed naeravad rohkem kui täiskasvanud. Mulle tundub ka niimoodi. Aga miks see niimoodi on? Mingit pidi lapsed, natuke julgemad lapsed nagu julgevad rohkem elada ja mängida, lapsed nutavad ka rohkem lapsed, see on nii, nagu nad parajasti on, selles mõttes see ongi hea, et siis saab kurb tuju tulla, jaamera minna ja lõbus töö saab ka siis asemele tulla, saab nalja ja saab tõsist aega ka, jah. Aga mismoodi psühhiaater töötab, psühhiaatria selles mõttes toredad, et kui ma nüüd olen päris niisugune laste psühhoterapeut silma istun päris vaikselt paigal ja laps saab siia tulla, saab natuke uurida, mis asjad siin üldse on ja me saame tuttavaks, ta saab siin mängida, neid mängusid, mis tal nagu endaga kaasas on. Muid asju mõtle sellel ajal, kui laps siin on, siis ma panen tähele, mis temaga on, mis nendes mängudes sees on, mis nendes piltides saame lapsega kõige selle üle rääkida, et majja või taha talle elu ära seletada. Aga ma saan abiks olla, et laps ise mõnest asjast selgemalt nagu sotti saab, aru saab, või teile on siin üks liivakast, mis teil selle siis teid, selle seisu ja laseb teha kõiki asju. Seal on hea mängida mänguasjadega, mõni laps tahab hoopis sinna ise sisse pugeda, mõni laps tahaks kõik liiva sealt välja võtta, vahel juhtub seda gaasi, paneme sinna sisse tagasi, viimases on tore mängida, sellepärast see ongi. Aga millal lapsed siia satuvad? Laps võib siia sattuda siis, kui ikka mõni suur inimene märkab, et miskit päris hästi lapsi saa näiteks öösel magada, uni ei tule, õigulaps midagi kordab või kedagi kardab. Kui laps ütleb, et teda üldse enam miski asi ei huvita. Või siis, kui laps on nagu pahas tujus, uju, laps läheb kergesti nii vihaseks, et kohe läheb Serbia kaklebki ei saa ennast nagu pidama, et need võiksid olla niuksed, tavalised põhjused, suuremad lapsed käivad päris palju siin ka selleks, et lihtsalt elu ja iseenda üle aru pidada. Ja tihtipeale ikka laps tuleb siis ka siia, kui suured märkavad hindeid. Võib-olla kõigepealt. Koolis läheb kehvemini, kui laps ütleb, et mina rohkem kooli ei lähe, ei lähegi. Et siis ta saab ka siin käia, mida mõned asjad ära arutada. Pool jälle elu sisse võiks sobida. Meil on koolis ka vist psühholoog, aga mina ei ole seal kunagi käinud mul tahetiste klassivend sinna saata, aga ta ei julgenudki sinna minna. Mis seal koolipsühholoogi toas lapsega tehakse? Ma mõtlen, et koolipsühholoogi juures võib-olla natukene punane olemine nagu siin ja tegelikult ega lapsel olekski natukene raske üksinda minna, võõram täiskasvanud inimese juurde, ma arvan kooli seoloogistaks päris palju kasu olla, aga seal võiks siis klassijuhataja abiks olla, lapsega koos minna. Aga et kui see laps juba seal psühholoogi juures On temaga tuttavaks saab, siis võib-olla päris päris mõistlik natuke aega maha võtta ja arutada, et mis siis õieti ja tihtipeale koolipsühholoogide juurde saavad minna, just need lapsed, kes on omavahel nii liidu läinud, et enam ära ei saa leppida siis võib jälle sellest suurest inimesest seal prooviks nagu niuke vahendaja olla, saab asjad selgeks ja saab jälle samas klassis kõik koos edasi käia. Aga kas Eesti lastele on hästi palju muresid? Mõtlen, et kõik inimesed, kes kasvavad ja mõtlevad ja neil on mõnikord muresid ma ei usu, et eesti lastel oleks rohkem kui teistel lastel. Elu ongi päris keeruline, ilma muredeta elu vist ei olegi võimalik, peaasi kui ühte ja sama muret. Üks inimene ei võta muretseda 20 aastat järjest. Muret lähevad ja siis nad saavad jälle ära minna. Kui ma olen üksi kodus ja mul on kohutavalt paha tuju või kurb tuju ja ma tahaks, et läheks ära, mis ma siis teen? Yksi kodus siis ma tahaks sellepärast uurida, et kas sa oled juba kaua aega üksi kodus. Kas sa oled ära tüdinenud sellest, et sa oled kogu aeg yksi kodus või on nii, et sa pole Taagi üksi kodus olnud? Jas hakkasid kartma, sest kuskil kolistati või on midagi just juhtunud sõbraga riidu läinud ja sellepärast oled praegu üksi, siis võib-olla oleks mõistlik sõbrale helistada, kui ikka paha üksi olla, no siis äkki sa saad emale või isale helistada kellegiga rääkida, mõnikord aitavad ka need asjad, mida sa ise panne tead ja armastad või sul on mõni muusika, mis meeldib, mille järgi on nii tantsima hakata hoopiski ja paha tuju läheb ja kus võim mõnikord on lapsel siis ka paha tuju ja pea hakkab valutama, kui laps on unustanud, ära süüa, tuleb hoopis kõhtundis. Ta jääb millegile nii mõtlema, et, et hakkab süda valutama selle pärast, mida filmis nägi või raamatust luges. Nii kord aitab hea raamat just mõni video, mis sa juba ammu tunned ja mis alati teeb tuju heaks igasuguseid võimalusi ja mõnikord on niimoodi ka ette, ongi tarvis nende tõsiste asjade üle järgi mõtelda ja natuke kurb olla. Elada, et oled kogu aeg ainult rõõmus. Et vahel on päris hea natuke aega tõsine olla. Aga kuidas see niimoodi on, et ujud nii ruttu muutuvad? Mõtted ju ka muutuvad peas. Mõtted Nad käivad natukene omavahel koos, päris palju nendest tujudest oleneb sellest, mille üle sa parajasti mõtled. Mõni laps võibki ennast nii hirmule mõtelda. Nii karta, et mis seal koolis küll tuleb, kui eelmine töö läks pahasti, siis nii tubli laps seda muudkui õpib ja kardab, kardab ja õpib. Jälle mõtleb ennast julgeks. Et see, kuidas sa mõtled sellesse tuju hästi palju, oleneb ka. Tähendab, et siis kõiki tundeid tunda on tore, et kurbus on hea ja nutmine on hea ja naermine on hea ja on jah. Aga kas on olemas lihtsalt mingi tablett, täitsa võtad selle sisse ja tuju lähebki heaks. Tuju parandamise rohud on olemas küll ja näidata tuntakse rohkem suurtele inimestele sest suurtel inimestel on rohkem seda, et kui tema läks tuju peale, tuleb, ta ei oska sellega nagu ise enam toime tulla. Mõni ongi naermise ära unustanud. Suure töötamise ja muretsemisega lastele tavaliselt rohtu ei anta, mõnikord tuntakse kah, seda on tarvis. Aga see rohi üksinda ei tee kindlasti seda niisugust hingeelu terveks, et rohust üksinda jääb väheks. Olemas on, aga siis, kui näiteks on jalg kipsis, siis on tõesti targem lugeda hingelinnuraamatut. Kui võtta mingisugust rohtu, mis teeb su natukene uniseks ja uimaseks ja ise ka aru, mis su sees siis õieti toimub. Lapsed õnneks oskavad mängida suured, saad tihtipeale rohtu, sellepärast kannana mängimise nänni unustanud. Nad ei oska seda, mis nendega on juhtunud, mis nad on mõtelnud, nad ei oska seda nagu enam lahti arutada, aga lapsed mängides oskavad kõiksugu üleelamised läbi mängida nii palju, et need enam ei vaeva nii kangesti. Et siis mängimine aitab. Aitab jah, et sina ilmselt ka ju mängid kodus ja hästi palju. Aga siis mul on veel yks sõber, keda teised ei näe, et kas see on lastel tavaline, et neil on sõber, kellega ma saan kõiki rääkida. On ikka ja üsna jutukad ja oma iseloomu taga on ka ju kõik nukud ja karud ja muud loomad. Igaühel on ju oma olemine, oma hing sees, siuksed, sõbrad, kellega on koos tore mängida. Neid ikka on, aitäh. Rohkem küsimusi ei ole. Head aega. Head aega. Mina küsimustele vastas psühhiaater Piret Visnapuu. Mina lood, kirjutab Eeva kov, esitab Külli Teetamm, toimetab Tiina Vilu. Helirežissöör on maris Tombak. Ninalood.