Narva eesti selts peab homme tegelikult kahte sünnipäeva sündi ja taasloomist. Selts õnnistati sisse kolmandal novembril 1874. aastal ja mõni päev hiljem, seitsmendal novembril. 130 aastat tagasi toimus seltsi esimene pidu. Nii algas seltsi ametlik tegevus ülemöödunud sajandil, mis soikus Nõukogude võimu tulekuga. 1988. aastal otsustasid Narvas elavad eestlased, et aeg eesti seltsi taasasutamiseks on küps, sest muresid oli kohalikul eestlaskonnal tol ajal kuhjaga ja olukord, mis valitses linnas, tuletas meelde tsaariaega räägib Narva eesti seltsi praegune esimees Ants Liimets. Siis oli sessi ühendamiseks sama põhjus, mis praegu praktiliselt selles mõttes, et Eesti selts sündis ajal, kui Narva asust tsaaririigi koosseisus ja tsaaririigi koosseisus oli samuti olemas riigikeel ja oli riigitruudus riiki suhtumine. Ja mõned aastad enne seda tekkisid Eestis Estonia selts ja Vanemuise selts Tartus ja kõiki neid selts oli üks huvis oli eestluse eest Eesti kultuuri edendamise huvi ja rahvusliku ärkamise periood oli ja kahtlemata nende seltsitegevus. Lõppkokkuvõttes võime öelda, et viiski välja selleni. 18. aastal kuulutati Eesti vabariik välja sama eestluse hoidmise säilitamise, arendamise edendamise huvi oli 130 aastat tagasi ja ega see huvi ei ole senini ka Narvas kadunud. 16 aastat tagasi kolm aastat enne Eesti vabariigi taassündi räägitegi Narva eesti seltsi taasasutamiskoosolekul, et Narva eestlased on välja suremas, Narvas napib korralikku eestikeelset haridust, et eestlaskond on tõrjutud poliitilisest elust ja sedagi, et Narvas ei saa korralikult kuulata eesti raadiot ja vaadata televisiooni mida taheti, taheti maja lehte ja võimu, tuletab meelde Narva Eesti Seltsi liikmepileti number üks omanik, praegune Narva-Jõesuu linnapea Rein Annik. Eestlastele oma maja linnas poliitiline poliitilisest võimust võtaksid osa ka eestlased volikogus. Samuti tee linna juhtfiguurid linnapea ja volikogu ees. Esimees oleks eestlased, et eesti keel tunnistatakse riigikeeleks. Samal ajal märgiti ära, et ka vene keelele garantiid ja hakata välja laskma enda eestikeelset ajalehte põhja. Kodu, mis õnnestus. Tegelikult õnnestusid nad kõik, kuni hakata tagantjärgi vaatama. Eesti maja sai küll 10 aastat hiljem, see oli siis 1999 edasi põhja, kodu toimis juba esimesel detsembril, 88. Poliitilises elus toimis see, et omavalitsuste valimistel eesti kogukond läks välja ühtse meeskonnana ja me suutsime volikogusse saada küllaltki palju eesti soost volinik saadikuid. Nii isegi, et mina mäletan, et volikogu töö oli vahel päris eesti keeles mida nüüd kahjuks öelda ei saa. Narva eesti seltsi hiilga aegadeks loetaksegi kaheksakümnendatel punkt 90.-te algust, kui selts osales aktiivselt kohalikus poliitilises elus ja seltsi ühiskondlik tähtsus oli suur kuid siis saabusid rahulikumad ajad, poliitikaga hakkasid tegelema erakonnad, seltsid aga rohkem meelelahutuse ja vaba aja veetmise ka, mis on Narva Eesti Seltsi praeguse juhi Ants Liimetsa sõnul samuti tähtis. Ühiskondliku mõju linnas on teatud poliitilist resonantsi me kanname, aga kuna ma olen peamiselt nagu kultuuriselts siis me ei ole poliitilist võitlust pidanud oma esimeseks teljeks ega esimeseks küsimuseks, vaid peaasjalikult ikkagi eesti kultuuri edendamine eesti keele edendamine Narvas. Siis poliitilised küsimused on jäänud veidike tahaplaanile, aga see ei tähenda, et neid ei võiks jälle esile kutsuda. Kuid õnneks on nii, et Narvas on poliitilised parteid olemas ja kõigis nendes poliitilistes parteides on nii eestlasi kui venelasi olemas. Ja ka eesti seltsi liikmeid on olemas üheaegselt nii Narvas võimul olevas keskerakonnas kui ka reformierakonnas ja sotsiaaldemokraatide juures on olemas eesti seltsi liikmeid. Nii et nende kaudu me võiksime mõjutada ka volikogu siis, kui, kui seal oleks mõni teine võimukooslus olemas. Aga meil ei ole poliitiline võitlus, on esmatähtis viimasel ajal kultuuri sealt olgu ikka oma liistude juures. Ants Liimetsa sõnul on Narva eesti seltsis praegu 106 liiget, keda toob seltsi soov rääkida valdavalt venekeelses linnas oma emakeeles ja võidelda eestluse eest. Nii antaksegi homsel pidulikul koosolekul tänukirjad seitsmele eestluse eest võitlejale. Mida see võitlus endast Narva oludes kujutab, seletab Ants Liimets. No see tähendab kõigepealt seda, et kui ma tahan kauplusse minna, siis mulle meeldiks, kui müüja saaks minu eesti keelest aru, ma ei nõuagi, ta peab mulle vastama eesti keeles saaks eesti keelest aru siis, et oleks meil ka eestikeelset teavet saada, seda nii linnavalitsuse tegevusest kui asutuste tegevusest ja et ka turist, kes linna tuleb, et seda mitte ära, unustatakse, et noh, kõige kurioossem, kui viimane siin mõned tulnud taskuteatmik, kus on eestikeelsed sõnad pandud justkui kirjaga aga ladina tähtedega ja tuleb välja, et nad väga inglise keelepärased keele risustamine toimub niimoodi ja, ja selleks, et sellele keegi tähelepanuks juhiks, siis teist võimalust Narvas ei ole, kui, kui eesti selts Narva Eesti Seltsi, nagu eelpool öeldud, liistudeks ongi praegu rahvapeod laulupäevad ja puhke mis aga endistele tegijatele, kes põlvkonnavahetuse käigus seltsielust taandusid, eriti istu, igatsetakse taga laulva revolutsiooni aegset ühtekuuluvustunnet ja ühiseid suuri eesmärke. Narva Eesti seltsi üks asutajatest Rein Annik arvab, et seltsi võiks hoopistükkis kinni panna. Mina olen arutanud seda küsimust ja ma tahaks, et Narva Eesti Seltsi ei oleks. Sest see on ju, see on ju täiesti nonsenss, kui Eesti vabariigi ühes linnas on eesti selts, kes tegeleb eesti vähemusega, seda see ei ole ju ei, Toronto ei ole ta, eks ole, Stockholm Helsingi see on ikkagi Eesti vabariik. Aga nii ta on välja kujunenud. Samas annab Rein Annik endale ka aru, et Ühes rahvuslikes ja keerulistes oludes ei kao selts Narvast kusagile. Või nagu kirjutas 10 aastat tagasi siis Narvas ilmuv eestikeelne ajaleht põhja kodu. Ja kui ei oleks enam seda Narva eestlast kuskil oleks siis Eestimaapiir taeva südamele. Jüri Nikolajev, Eesti Raadio Narva stuudio.