Kajaloodi uurimise all on täna traumakirurg doktor Peep Talving, me oleme teid kaua siia saatesse oodanud, nii et tere tulemast. Tänan kutsumast. Mina olen saatejuht Kaja Kärner. Me teame Peep Talving, et te olete pärast USAst naasmist võtnud endale peaaegu et kolm töökohta. Üks on siin Põhja-Eesti regionaalhaiglas erakorralise kirurgia keskuse juhatamine, siis Tartu Ülikooli arstiteaduskonnast õppejõud ja Tartu Ülikooli kliinikumi kirurgiakliinikus arst, konsultant. Nii. Kirjeldage palun oma tavalist töönädalat sinist. Kes praegu mu töönädalad on väga tihedad, tööpäevade pikkused on väga pikad. Sisuliselt ma ärkan üles enne kella viit ja ma hakkan vaikselt asju sättima ja jõuan haiglasse. Päris oluliselt enne kella seitset, sest mu erakorralise kirurgia keskuse esimene hommikuraport on varakas seitse 20 kus vahetatakse informatsiooni viimase 12 tunni sündmustest rasketest haigetest. Iga haige vaadatakse detailselt üle. Radioloogiakompuutertomograafia pildid, laborimarkereid ja tehakse plaan päevaks, mida selle haigega teha? Ükski haige ei peaks olema osakonnas ilma plaanita, kes on öösel sisse võetud niuke fokuseeritud tegevus. Ja peale seda siis toimub veel raport ülemarsti juures, kus kõik valveinimesed on olnud öösel valves ja annavad oma ülevaate, kalkuleeritakse kohtade prognoose haiglas ja nii edasi. Siis läheb tegevus oma keskuses lahti, kus tehakse visiiti ka haige juures ja siis planeeritakse lõikused ja siis kohtutakse üliõpilastega, tehakse plaane, nendega koolitatakse neid. Ja mu päev läheb umbes kella kuueni tihtipeale ka kella seitsmeni. Palju tegemist on regionaalhaiglas, ütleme õppetöötoomisega piirkondlikusse haiglasse, sest kui me vaatame üldiselt regionaalhaiglat, mis on kõige suurem residentuuri taas meie tulevikuarstidele, kes on residentuuriõppes, siis on üle 20 protsendi, on neid regionaalhaiglas? Õpperegionaalhaiglas on olnud suhteliselt selline praktikapõhine, praktikapõhine õpe, teed suuri mahtusid, näed haigeid opereerid, haigeid manustati, teatud antibiootikume, teed, teatud protseduure ja nii edasi. Aga ütleme seda teoreetilist õpet, vaadet natukene eemale oma erialast, seda ma olen tundnud, et seda on oluliselt vähem siin Eestis, kui seda oli Ameerika Ühendriike. Ja ma üritan seda natuke tuua, siia ma olengi residentuuri õppejuht regionaalhaiglas, mis on mul veel üks töö ja, ja ma olen ka vastutav haiglabaasis kuuenda kursuse tudengitele arstiteaduskonna tudengitele, kes nüüd on muutnud oma õppeprogrammi. Nad on nüüd kuues aasta, on baasides. Nad teevad sisenatavad pere, nad teevad kirurgiat ja mina siis kirjutan nende konfidentsiaalsuslepingutele alla, ma kohtun nende enamustega jamaga, loon neile õppevõimalusi. Nii et mul on nagu päris palju tegemist ja. Ma kohtun nendega, ma teen kõikvõimalikke õppereid, me rääkisime just ennem just teoreetilise õppe laiendamisest ja näiteks ma olen ju oma erialal ja mis puudutab kõiki, kes kirurgiaga tegid nii ortokirurgia, neurokirurgia, uroloogia, üldkirurgia, veresoonte kirurgia, ma teen kolmapäeviti sellist punase trauma. Me nimetame raskelt vigastatud haigete matši käigus vajutatakse nupule, kui haigel on eluohtlikud rasked vigastused. Seda nimetatakse regionaalhaiglas punaseks traumaks. Ja ma vaatan läbi koos EMO keskuse juhatajaga iga nädal rasked juhud, huvitavad juhud, kus on õppevõimalus residentidele, tudengitele ja siis me teeme sellise auditi kolmapäeviti tund-poolteist raske traumajuhtudele, mis minul ettevalmistuseks võtab päris palju aega leida, juhud üles vaadata, anda kellelgi esitlus teha powerpointis, siis resident teeb ettekande selle kohta. Mina annan sisendeid kogu aeg nagu teaduse ja vigastuste olemuse prognoosi ravivõimaluste kohta. Ja kõik need tööd võtab päris palju aega. Nii et see on selline, on siis persis, mida me veel teeme regionaalhaiglas ma päris palju tegelenud tüsistustega, sest tänapäeval ei ole enam kvantiteedi tarnimine meditsiinis oluline, aga kvaliteet muutub üha üha olulisemaks kvaliteeti dokumenteeritakse. Nüüd on loodud regionaalhaiglates nii Tartu Ülikooli kliinikumis kui ka regionaalhaigla vähemalt kirurgiliste aladel on päris kena tüsistuste klassifikaatori loodud. Ja me oleme seda rakendanud, see hakkab vaikselt tööle. Nii et me hakkame sisuliselt jälgima kõiki tüsistusi ravis, mis on täiesti uus pööre meditsiinis Eestis. Kõik need asjad kokku ongi selline maatriks, mis hoiab mind päris tihedalt tegevuses päevades ja loomulikult haiged, ma üritan nii palju lõikustel käia, kui vähegi võimalik on. Ma teen ka residentide koolitust iga nädal teisipäeval, tund aega on meil üks nädal on meil kirurgilistele residentidele seminar, kus vaadatakse mingisugust põhiteemalist ravi või, või haiguse aspekti ja teine nädal teisipäeviti on värske kirurgilise erialakirjanduse lahkamine uued artikleid, mis on löönud laineid maailmas arutatakse kolm tükki läbi ja sellega peaksid residendid siis minema sealt ära, nii et hästi palju tegemist on regionaalhaiglas ja see on minu kolm nädalat tavaliselt ühe nädala neljast, ma olen veel kuskil reisimas konverentsi peal või õpetamas kas traumat või erakorralist kirurgiat, näiteks järgmine nädal ma sõidan Liooni, kust prantsuse kirurgide selts teeb kaks koolitust, üks nendest on nende finitiiv söötšikalt roomakeer, teenonässad koolitus. Need on draamakoolitused, ässad, kursus on Ameerika kirurgide liidu oma definiti söödlical trauma, Keer on euroop, papa trauma ja intensiivraviliidu oma. Ja seal saavad kokku väga paljud erinevad arstid seal joonis õpetamas seda kursust. Mu sõber Mark Boyer, kes elab ja töötab, petestas Ameerikas Merile andis, tema on selle Assettidi ütleme kirjutaja, aga mina olin Hässati direktor Los Angeleses kaks aastat ja Markiga me koos seda tõime jälle eisse maha. Nii et see on väga tore kokkusaamine markiga seal ja seal tuleb teisi sõpru veel, nii et see tuleb tore nädal Leonis, järgmine nädal, nii et. Ja siis ma tulen tagasi selliselt reisilt, kui ma käin, kast, ma käin Ameerika kirurgide liidu miitingul või siis traumakirurgide miitingutel ja siis ma tulen tagasi ühe nädala neljast, ma olen Tartu kliinikumis ülikoolis ja teen enam-vähem samu asju, seal vähem kliinilist tööd, aga aga palju just teadusrahade taotlust ja õpetan tudengeid, õpetan residente. Ja palju on ka nihukest, suhtlemist teiste õppejõududega ja nii edasi, et sellised on minu neli nädalat ja sinna vahele on ka veel pere, kes peab sinna mahtuma ja mahub ka, aga alati tahaks, et oleks rohkem aega nende jaoks. Ma arvan, et elukirurgia üliõpilasel ja koolituse juures on väga palju muutunud sellest ajast peale, kui teie õppisite Tartu Ülikoolis ja spetsialiseerus ite kirurgile. Kuuldavasti sel ajal oli ikkagi nii, et üliõpilased salgana saatsid oma kuulsad professorid, tavasid talle Xi kantsitama mappi ja Assisteerisidki opilaua juures. Kui varakult praegu oma residentidele annate õiguse lõigata tõelist haiget patsienti. Ma olen natuke erinev, ma arvan, selles mõttes, et mina leian, et isegi esimese aasta resident minuga koos olen alati lõikustoas kui residendid opereerivad. Aga ma annan neile väga palju teha, ma kunagi ei, ei vii läbi ühtegi lõikust, kus resident ei tee ühte või mõnda komponenti, ma leian, et alati tuleb jagada see tegevus. Ja ma ausalt öeldes ei saagi aru nendest kirurgides, kes töötavad, ütleme, õpetavates, baashaiglates, kes algusest lõpuni opereerivad. Ise ma loodan, et neid palju ei ole, aga minu jaoks on see isegi natukene arusaamatu, sest et residendid peavad õppima kuskilt ja see on ainuke võimalus, kui sa näed, et president ei jõua edasi, anna väike komponent teha ja siis võtta üle ei aita ja nii edasi, nii et mina lasen teha juba esimese aasta residentidel lihtsamaid protseduure, operatsioone ise, aga ma olen alati ise kaasleriilselt laua juures ja, ja toetan, õpetan. Läheme nüüd selle suure osa juurde teie elust, kui te olite traumakirurg Ameerika Ühendriikides rohkem kui üks Eesti arst on mulle tunnistanud, et ta tunneb, et tema tiivad Ameerika Ühendriikides kirurgina kannaksid. Aga selle opereeriva kirurgi litsentsisaamil Ühendriikides on väga pikaajaline, seal tuleb teha väga mitmeid eksameid, see on kulukas ja võtab väga palju aega, mistõttu nad on jäänud praksise juurde Euroopas kui kulukas ja kui aeganõudev ja raske see oli teie jaoks, kui te läksite. See on olnud pikk protsess, sest et mina olin ju, on aasta aega Tartus 1984 kuni 1985 alustasin esimesel kursusel Tartu Ülikoolis sellel ajal ja, ja ma läksin Rootsi ja ma alustasin, siis tähendab Karolinska instituudis uuesti ja Karolinska Instituudis õppides mul tekkis võimalus, et ma peaksin tegema need ameerika litsensi osa eksameid ära. Ja kuna arstiteaduslik õpe oli pree kliiniline kliiniline, siis seal ka jusse, lee eksamid, ameerika litsensi, eksamid olid samuti jagunenud natukene nagu preek liinilisteks kliinilisteks ja seal tulid veel. Pärast tulid mitmed testid juurde, mis täna on rakendatud ja ma hakkasin vaikselt neid tegema, Karolinska soli preegliniline eksam peale kahte aastat. Siis ma olin Manchesteris, tegin lastehaigusi ja günekoloogia AT Manchesteri ülikoolis olles Manchesteris maa, siis kirjutasin Londonis selle Juzamli esimese testi ära ja siis läks mõni aeg mööda. Ma kirjutasin ka New Yorgis Manhattanil teise testi ja mul on nagu olnud see kogu aeg nagu mõttes, et ma kunagi võib-olla tekib võimalus, siis ei peaks need olema takistuseks minemaks tööd tegemaks Ameerikas. Nii et ma olen nagu meerinud seda ette nagu väga pikalt. See on väga pikk protsess, sest et seal on neli eksamit mis on litsensi iks vajalikud. Esimene on pre, kliinilised, teine on kliinilised, kolmas on praktiline test ja neljas on kõiku kokku täiesti segi kõiku Q meditsiinilisel alad. Ja need kõik tuleb läbida ja kaua see ettevalmistus võtab igaks eksamiks, ma arvan, et minimaalne aeg õppimiseks on üks, kolm kuud. See maksab umbes 1000 dollarit, 1000 eurot maksab 11 ja sa pead lendama. Sellel ajal, kui mina alustasin, olid suurtes keskustes ainult Kopenhaagen Stockholmis isegi olnud võimalik teha, Kopenhaagenis oli võimalik teha Ameerika, kes saatkonnas, või oli see full praid, komisjon, kes viis läbi Ameerika teste ja reis bell, toit, kõik need lisanduvad sinna juurde. Nii et see on päris päris tõsine protsess. Kui peaks nagu võtma endale eesmärgi, et aasta aega ma teen neli liid ära. Ma väga kahtlen, isegi kui sa täisajaga panustad õppesse iga hommikul seitsmest õhtul kella seitsmeni õpid. Ma isegi siis kahtlustan, kas on võimalik. Ma teeksin ühe väikese vahelepõike, Eestis on teadaolevalt arstide puudus ja siin on juba mitu aastat olnud jutt sellest, et Eestis võiksid seda puudust leevendada arstid nõndanimetatud kolmandatest riikidest ja Eesti arstide liit on olnud oluliselt selle vastuse eest sageli eriala õpe nendes kolmandates riikides ei ole samas mahus, kui on residentuur erialaarstidel siin Eestis ja arstide liit. Ta on seda meelt, et nende arstide hindamine, teoreetiliste oskuste ja praktiliste oskuste testimine ja kontroll peaks toimuma Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Nüüd on tuldud välja ideega, et seda testi võiks asendada välisarstide neli kuud kestev töö Eestis tunnustatud juhendaja käe all. Mis on teie hinnang, kas me peaksime kergemal käel ja lihtsustatud korras võtma Eestis tööle välisarste? Ma arvan, et kvaliteet on hästi oluline meile kõigile ja see protsess peab olema kindlalt kontrollitud faktiliselt kontrollitud Ameerika ühendriigid, samuti ava uksi tervele Hiina arstkonnale või Poola arstkonnal kõik, sest Ameerika turg on ju väga atraktiivne turg, kui sa seal oled palga peal, su sissetulek onju 30 korda kõrgem kui paljudes teistes maailma otsades, nii et turg, eks ole, ju, on atraktiivne kõikidele arstidele, samamoodi hakkab Eesti ütleme, palgatase võrreldes arengumaadega kujunema sinna, kus on tähendab sissevool, eks ole. Ja ameeriklased ei ava, Kauksi Sul on vaja teha neli massiivset eksamit, millest ma just rääkisin ja Eesti annaks sisuliselt jõu. Kui sa oled spetsialist omal maal, ütleme, et kirurg, kes on Bangladeshis lõpetanud oma koolituse ja on spetsialist, siis ta võiks olla, ta teeb selle sobivuse testi, teeb ja siis ta teeb oma aja, nagu te just ütlesite, kuue kuune aeg, mis tuleb ära teha. Ja siis terviseametisse dokumendid sisse ja siis on teoreetiliselt võimalik, et sa isegi juhtub. See on tegelikult päris kerge, kerge test väga kergedest sellest läbi minna, võrreldes sellega, mida Ameerika ühendriigid nõuavad. Nii et ma arvan, et kuskil kuskil peab see vahepealse tasakaal olema, et mida meie otsustame, mis on meie jaoks turvaline. Hästi oluline on loomulikult, et ma arvan, et see võiks olla arstiteaduskonna juures, kes seda teeb, kas need on siis eksperdid, kes on välja valitud, kes hindavad neid inimesi. Aga, aga võiks olla midagi sarnast, nagu on Ameerika Ühendriikide Testa võib-olla et ei pea olema nii massiivne, nagu ameeriklased teevad? Oleneb riigi vajadusest, oleneb riigi vajadusest, kui on arstide puudus, siis tavaliselt liigutatakse seda asja natuke üles või alla, eks ole. Aga see teist peab olema selline, et meie haiged on turvalised kui kolmandatest riikidest. Tervishoiutarnijad saabuvad siia ja ka keel on oluline, eks ole ju. Et iga haige peaks olema võimeline rääkima oma arstiga enda, riiklikus ja kodukeeles. Eesti on väike maa 1,3 miljonit. Ja neid keele oskajaid palju ei ole, kui nad siia tulevad. Mõned on tublid ja õpivad. Ma olen väga paljusi Ukrainast ja mujalt tulnud inimesi, kes tõesti nad tulevad intervjuule. Räägivad eesti keelt, saavad täitsa hakkama. Mul ei ole mingit probleemi nende inimestega kui nende kvaliteet. Ta on dokumenteeritud, kontrollitud ja nende keeleoskus ja nad on läbinud intervjuu ja selle prooviaja, minu jaoks ei ole see mingi probleem, siis ma arvan, et me ei peaks. Ma tõrjuvad, me ei peaks välistama, me ei peaks olema paranoilised teiste inimeste suhtes, sest et kui vaadata inglismaalt, kui vaadata Ameerika Ühendriike, kui palju on Indiast tulnud arsti ja väga tublisi arste, superstaare on töötamas seal, kes on tulnud mujalt, nii et Eesti ei tohiks kuidagi olla tõrjuv. Aga see peab olema kena, õige asjalik filter, millest läbi tulla. Tuleme nüüd tagasi teie karjääri juurde, Ameerika Ühendriikides. Kui raske oli teil Los Angelese maakonnahaigla ja Lõuna-California Ülikooli haigla opi tubadesse sinna kirurgia osakonda sisse elada ja ennast seal kehtestada? Ja see oli täitsa uus asi, minu lugu oli ju niimoodi, et ma olin teinud oma ettevalmistused, nagu oleks mulle olnud kuskil üks hääl, kes oleks öelnud, et see võimalus tuleb, sul. See võimalus tuli mul, aga see oli just tänu dimeetrile. Ma kohtusin dimeetrit kratt siis Austrias euroopera tagurdades, kirurgia, aastakongressil, jaa. Demetri eales on väga tuntud traumakirurgiat ja mitte ainult kirurg, aga ka inimene, sõber ja teadlane. Dmitri-il on üle 500 Bobeerib originaalpublikatsiooni 80 raamatu peatüki. Jaan üks elav ja väga erehing. Ja kõik, me ütleme seda, et kõik, mis ma draamas olen õppinud, ma olen õppinud Dmitri käest, lihtsalt sai Vaidla Dmitri, kes lihtsalt õpid kogu aeg ta käest ja samas ta on nii lihtne ja ta on nii sõbralik. Ja ma teadsin, et Dmitri äärest tuleb sinna ja emalik innovat spiiker. Ja tema rääkis südamevigastustest ja õhtul oli siis kongressi nihuke kett, keder, pidu vanalinnas kraatsis. Ja mina olin seal oma sõbraga, kellega ma olin Lõuna-Aafrikas koos töödanud. Ja äkitsi tuli demetriaarest sisse sinna siseõuele. Ja ma mõtlesin, et nüüd või mitte kunagi ja ma võtsin klaasi veini ja läksin Dmitri juurde, ütlesin, ma austan väga sinu elutööd, mis sa oled teinud trauma kirurgiale ja ja me, me jagasime klaasi veini. Me hakkasime rääkima ja sellest tuli nagu terve õhtu rääkimist. Ja selle käigus rääkisin talle oma ambitsioonides teadustööl ja vahetasime oma aadressid ja meiliaadressid. Ja ma lendasin tagasi Stockholmi ning järgmine hommik siis ma saatsin talle tänukirja, ütlesin, et aitäh, et tore oli kohtuda. Ja selle peale tüüpiline Dmitri. 10 minutit peale kirja saamist keerab ta meili tagasi ja ütleb, et Pep, mul on sulle töö, professorikoht selline on palk, võta või jäta. See on tegelikult märk Ameerika julgusest. Ameerika julgeb võtta riske, kui ta tunnetab, et kuskil on kas teadmiste või rahavool, nad julgevad teha otsuseid samamoodi, Dmitri. Tegelikult oli see tööintervjuu ju kokkusaamispeol veiniklaasi juures palju huvitavat küll oli palju juttu teadusest ja muudest asjadest, aga tema julges nagu oma seitsmendat meelt nagu tunnetada ja öelda, et sul on töö, võta või jäta, mina olin teel just Lõuna-Aafrikasse, siis ma olin saanud Hirschi stipendiumi Karolinska instituudist ja ma pidin teadustööd tegema minema kapi linna tagasi. Loomulikult ma ei saanud keelduda sellest pakkumisest, mis Dmitri mulle tegi ja ma hakkasingi oma oma teed sinnapoole liigutama, nii et see oli juhus. Aga see ei olnud ainult juhus, oli ka ettevalmistatud juhus, sest et ma olin kuskil, mul oli mingisugune aimdus, et niisugune võimalus võib tulla. Ja alustades siis Los Angeleses. Me lendasime perega, meil oli väike laps kaasas ja lendasime sinna ja alguses oli väga võõras, jälle ei, on ütleme, turistile ei ole atraktiivne teel. Elley on üle üle suure maapinna kaheksa 10 anud linnakest, mis on kokku seotud osariikidevaheliste kiirteedega ja suhteliselt paljuga kuritegevust ja see linn on seal, on piirkonnad, mis on turistidele ja siis on Elley, mis nagu ei ole turistidele siis on, need on kohalikele inimestele. Ja ütleme, see üleminek transitsioon sellest turistist olemiseks tunnetamaksele, linna vaase võlusid inimesi võttis üks, kolm aastat aega, kui me räägime nüüd linnast või sellisest. Tänaseks on lei minu jaoks nagu kodulinn minu jaoks on, venis, kus me elasime, rohkem kodu kui, kui kõik muud kohad, kus ma olen elanud, ma olen kõige kauem elanud Stockholmis ja veenis on see koht, mis mulle väga meeldib, sest venis, toob Kuu tänavakultuuri tänavakunsti ookeani pelikanid, delfiinid kõiksugused, hipid, muusikandid ja ka uus raha, mis tuleb siis näiteks Julian Roberts elab seal piirkonnas, Dennis Hopper elas seal, sinna on Google, ostis just ära ühe väga kauni maja. Keti on üks väga kuulus arhitekt, kes on ka Bilbaos kogenhani muuseumi maja arhitektuuri loonud ja samamoodi on Los Angelese keskel on olemas voltis nimi, Hirsik, hool, mis on ka ketimaja ja samamoodi on keti maja binokkel. Maja on venistes, mille Google ostis ära ja kui Google ostab ja siis võib sellest tulla nagu silikon, piitš ja hästi palju raha ja hästi palju inimesi tuleb sellega kaasa, niiet venisson nagu muutumas ja Venizzi, ütleme see vana p ja tänavakunst ja vilepillimängijad hakkab muutuma natuke nagu rikkamaks populatsiooniks, aga tal siiski on see mõnus tasakaal olemas. Nüüd see on minu, minu sisseelamine Leisse kui kodulinna. Ja teine on siis haigla, kui ma alustasin seal haiglas, see oli päris päris jõudu ja energiat nõudev protsess, kõik tundus teistmoodi, kõik tundus teistmoodi, inimesed räägivad lühenditega, mis ei ütle mitte midagi. Öeldakse neli tähte, see peaks tähendama, et lõpeta intra Vennoosne kanüül või tõmba välja intervenoosne kanüül, see on tissi ei vii ja kõik need asjad tuleb nagu ära õppida ja siis mina olin rolinskas valmis spetsialist. Olin juba ülikooli haiglas kirurg ja nüüd äkitsi, ma alustasin tööd Dmitri juures ja. Ma sain aru alguses, et, et hommikul on alati õpetus visiit ja see on seal alati niimoodi olnud, seni kui Dmitri Lõuna-Aafrikast, Tomdi minister, kes on üks maailma kõige kuulsamaid ülemise gastro stenaalex söögitorukirurge, tema järgi on timister skoor ja nii edasi. Tomdi minister, kes oli kirurgia kliiniku juht, sellel ajal, kui ma sinna kolisin, tõi demeetriaarese 25 aastat tagasi, kutsus, kutsus looma Los Angelese maakonnahaiglas draamaprogrammi. Dmitri oli kirurgia professor, siis võtworter Strandi Ülikoolis Johannesburgis ja ta kutsus Dmitri sellega deebeetriakas looma. Sellest ajast peale on ta teinud alati need on mõned üksikud päevad, kui ei ole toimunud õpetamist selles formaadis, mis Los Angeleses toimus. Näiteks tööpäevane nädal esmaspäevast reedeni oli täis 14 peaaegu tunnist õpetamismoment residentidele tudengitele 14 ja kui need jagada ära, see on rohkem kui kaks, eks ole päevas. Ja see oli lihtsalt täis sära. Ja loomulikult oli esimene kord olla sellel õpetamisvisiidil ise juba ma olin kaitsnud ära doktorikraadi ja arvasin, et ma teadsin mõnda asja, siis sa seisad seal ja, ja mina ei olnud neurokirurg. Ma olin nagu üldkirurgia profiiliga traumakirurgia äkki, et see tuleb siis küsimus, et doktor Talving, Misson, indikatsioonid täna intrograniaalse rõhumõõdiku asetusega traumahaigel, kellel on ajuvigastus. Sellise küsimuse peale loomulikult ei oska kohe bum, bum, bum, bum anda vastuseid, mida ma täna oskan ja täna on mul väga palju artikleid just neurotrauma puhul kirjutatud. Alguses ma tundsin ennast väga nagu kehvasti, et ma ei ole võimeline tarnima sedasama, mida teised minu kõrvalt, kes oli ka õppejõud. Minu kolleegid, aga keda ma alles õppisin tundma, nemad kõik andsid sisendeid, seal oli nagu koorimäng pärast ma loomulikult sain teada, Dimitri tunnetab täpselt oma säkulti nurki, oskusi ta kunagi ei eksponeeri oma õppejõude residentide või tudengite ees küsimusega, mida ta ei tea, et see inimene ei vasta, et ta teab täpselt, et need uuringud on sellel inimesel hästi teada isegi number, kui palju Kohordis oli, kui suur oli uuringu kohort ja ta esitab selle küsimuse siis sellel inimesel, kes teab, et kõik see mäng oli väga nagu elegants kõik fakulti, kõik õppejõud, kes seal ümber seisavad, õpetus raundi jooksul paistavad kenasti välja, nad tunnevad, et nad panustavad ja Dmitri siis mängis sisuliselt nagu orkestri juht seda koori ja see oli fantastiline. Aga protsess oli väga keeruline. Alguses ma lugesin, ma lugesin ööd ja päevad, ma lugesin ööd ja päevad, et tulla tasemele seal, kus olid mu kolleegid Kentši ja Gensiin Aado, kes on praegu seal arvatavasti Dmitri järeltulija, Dmitri peaks pensionile minema. Uskumatult terane ja kirurg, teadlane ja projektijuht igas mõttes. Ja kõik need inimesed olid nagu nad olid, väga kompetentsed ja ma pidin liikuma samas suunas ja, ja see oli päris raske töö, esimesed aastad, mäletan väga hästi, kui sõidame perega Disneylandi, mina jään autosse lugema, kui teised lähevad sõitma. Me lähme, Hollywood põle Vaarlile, pühapäeval mina jään autosse istuma, et lugeda ja teised jalutavad. Ja niimoodi kinode ja muude asjadega, ma töötasin kogu aeg. Te pidite opereerima traumasid, mis puudutasid rindkeret, südant, kõhukoobast. Mida veel? Te pidite suutma kõike teha? Traumakirurgid tähendab Los Angelese maakonnahaiglas, mis võtab 25 protsenti terve Elley suurest traumast. Ja sealne traumakirurg sisuliselt, aga see on ülikoolikeskus, eks ole, kus on multidistsiplinaarne võimet, kus neurokirurgiat näiteks meie ei teinud, me ei teinud ortopeedilist kirurgiat, Orto selg, neurokirurgia nina-kõrva-kurgukonsultandid on majas ja nii edasi, nii et palun konsultante, meie tegime veresoonevigastused, kõik teravad tõmbid, veresoonte vigastused. Me tegime rindkeres kõik draama, me tegime kõhukoopa kogu trauma massiivselt veritseva vaagnatrauma, kus haige peab koheselt lõikustuppa minema, seda rõhk on 60 ja ei ole võimalik ortokonsuldile helistada ja öelda. Hei, kas sa tuleksid oma kontorist välja? Need olid nagu meie omad ja siis me tegime ka intensiivravi, mis on erinev-Euroopast, kuna Ameerika süsteemis traumakirurg tegelikult oma residentuurijärgse koolituse, mida nimetatakse sellošepiks, teeb kirurgiliste haigete intensiivravi. Ja see tegevus kätkeb endas ka traumakirurgiat, nii et sa oled kirurg oma oma residentuuri õppe põhjal ja pealegi rurgia presidentuuri lähed, sa teed siis kirurgiliste haiguste intensiivravi, Felošepi aasta ühe aasta ja kui sa väga oled huvitatud traumast, siis sa jääd teiseks aastaks, kus sa oled juunior, ülemarst nagu noorem ülemarst ja peale seda kaheaastast koolitust, oled sa siis valmis traumakirurg, aga tegelikult oled sa sertifitseeritud nagu terviseameti poolt Ameerikas kui kirurgilise intensiivravispetsialistina, aga käsikäes, nii et me tegime sisuliselt intensiivravikirurgiliste haigetele traumakirurgiat ja pärast tuli juurde ka erakorraline üldkirurgia. Ameerika kirurgide liit ja traumakirurgide liit otsustasid, et traumanumbrid hakkasid Ameerikas natukene allapoole trendima peale World Trade Centeri katastroofi ja ressursside andmist kõikvõimalikule julgeolekustruktuurile Ameerika Ühendriikides. Ja see hakkas natuke tooma alla ja parandama relvakontrolli ja nii edasi, nii edasi. Sisuliselt me alati omavahel naerdes ütlesime, et Los Angeles ei ole võimalik isegi põõsasse minna korraks, ilma, et sa ei näe kuskil politseiauto tuld või saba või midagi taolist. Hästi rikkalikult on politseid igal pool. Ja sellest johtuvalt hakkasid natukene traumanumbrid allapoole minema, seda jagas kohe Ameerika kirurgide liit ära, et selleks, et olla jätkusuutlik. Sest need on haigla intensivistid, kirurgilised intensivistikes ööpäev läbi tegelevad kriitiliselt raskete haigetega väga erinevalt konsultantidelt, kes teevad tavaliselt plaanilist tööd, aga siis vahest teevad mõne valve ka. Kui trauma ja kirurgilise intensiivravi spetsialistid tegid kogu aeg 24, seitse lahendasid ja ravisid kriitiliselt haigeid inimesi, siis lisati sellele ka siis üldkirurgia. Ja nüüd on siis see oli kolme jala peal, olidki kirurgiline, intensiivravi, erakorraline üldkirurgia ja traumakirurgia ja nende kolme jala peal seisab see Ameerika erakorraline kirurge. Nii et see tuli juurde ja siis me hakkasime rohkem ja rohkem tegema ka erakorralist üldkirurgiavalveid ja nii edasi, mis oli nagu hea. See oli natuke teistmoodi kirurgiline taktika, strateegia ja operatsioonide, mis veelgi nagu laiendas natukene meie Felloude ja residentide horisonte. Kirurg ei tohi opilaua ääres eksida, sest eksimus võib maksta patsiendile elu. Kuidas te tulete toime selle pingega, et te peate väiksemaks? Doktor Talving, eksimine on inimlik, kõik me eksime ja on kohti, kus ei tohiks eksida, jah, kui on üks võimalus panna sõrmed veresoonele haigel, kelle rõhk on 30 ja sellel hetkel aidaku jumal, et ei eksi, aga muidu pisi eksimisi võib juhtuda kõigil üks seal võib minna pooleks ja üks võib kukkuda sinna ja, ja need kõikum, korrigeeritavad eksimused kirurgias. Ja neid juhtub kõik inimesed, eksivad, arst ei ole ka ju nagu robot, kes tuleb täpselt sama hea tujuga supervormis iga hommiku tööl, kõik meil on teatud dünaamika. Me kõik eksime, ainult et sa pead olema teadlik oma oma limiiti lehes, selles, et ka sina eksid. Ja kui sa oled teadlik sellest, siis sa oskad näha, et näha taha. Ja loomulikult aastat kogemust annab juurde sellele. Nii et mul on selline arvamus selle eksimise kohta, eksimine on inimlik, kõik eksivad, ka kirurgid eksivad. Doktor Talving, te olite näinud tohutult palju vaeva panustanud, ületanud kõiki, lausa inimlikke piire, et saavutada väga hea tase kirurgias Los Angelese maakonnahaiglas ja ühel hetkel justkui tõstsite selle kõik riiulile. Tulite tagasi Eestisse, siia, kus teie kirurgitee algas. Mis on Eestis elamise ja töötamise võlus? Raske on seda argumenteerida mõistlikult, miks Lõuna-Californias, kus on 360 päeva päikest, super hea sissetulek palju head sööki, sõpru, päikseline elu, tulla tagasi siia, aga vahest on niimoodi, et elu teeb asju, mis ei ole kalkuleerinud, millega sa ei ole kalkuleerinud ja minuga juhtus niimoodi. Nii et ma ei planeerinud tagasi tulla, aga elu tegi mõned sammud, mis oli ootamatu meie verele ja kokkuvõttes ma võtsin selle otsuse vastu oma vaagisime väga pikalt, väga pikalt. Mida teha, kas minna tagasi Karolinska-sse või tulla tagasi Eestisse, aga ma pidin tulema oma pere lähedale Eestisse ja Karolinska, ma mõtlesin, et minnes tagasi Karolinska Ülikooli haiglasse mul jääb. Ma saan, ütleme, tõsta seda oma kompetentsiga tõsta võib-olla, et 85 pealt 88 protsendi võrra vahet nelja protsendi võrra võib-olla, et kas seda teaduspanust või siis kliinilist tööd. Eestis ma tundsin, et seda eriala sisuliselt ei ole erakorraline kirurgia ja traumakirurgia, mis on minu ekspertiis ja ma mõtlesin, et ma olen olnud selline, et väljakutsed natukene nagu köidavad mind. Ma mõtlesin, et ma Ma lähen Eestisse ja mul on võimalus minna tagasi või edasi, kui ma niimoodi peaks soovima. Aga Mulle see väljakutse natuke meeldis ja ma mõtlesin, et ma tulen, tore on töötudengitega residentidega, tegin kokale, et Tartu Ülikooli kliinikumi kirurgia kliiniku juhiga mere tegime läbirääkimisi ennem ja regionaalhaiglajuhtidega ja kirurgiakliiniku juhiga, regionaalhaiglas ja nii edasi, nii et käis sisuliselt nagu natukene maa sondeerimine ja ja lõpuks siis tundus, et okei. Eks me siis hakkame koostööd tegema ja, ja nii ma siia maale tulin, nii et natukene nagu väljakutse, põnev väljakutse tagasi pere juurde, ma ütleksin, on see kõige suurem argument, miks ma tagasi tulin. Ja teised asjad on nagu seal toredad juures töö residentega, töö, tudengitega tööd Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas töö uue programmiga regionaalhaiglas. Ja mul oli visioon, ma kirjutasin suure visiooni paberile, enne kui ma tuli, mille ma saatsin kirurgia kliiniku juhile. Ja selles visioonis olid kõik trauma, registrite loomised ja erakorralise kirurgia keskuse loomine ja nii edasi. Visiooni täideviimine oli väga keeruline, sest et paljud ei taha muutusi ja mõned tahavad muutusi, aga see ütleme, et väljast tule, kõik ei ole alati kerge Eestisse väljas tulek. Sest et eestlane peab harjuma, ta natuke alguses ei ole selline, oh, hakkame tegema, teeme koos, et eestlane tahab natuke harjuda ja temal on oma väike nišš ja ja sellest üle astuda on tihtipeale päris keerukas ja ma olen seda tundnud. Kas te kahetsete tagasitulekut? Mis puudutab tööilu? Loomulikult, ja ma tahaksin ikka opereerida neid juhte, mis olidel ei maakonnahaiglas, südamevigastused, kuulihaavad kaela, unearterite vigastused, nii edasi, nii edasi, põnevad juhud, neid põnevaid juhte on siin palju-palju harvem, mis on hea inimkonnale ütleme kirurgi töös on see natukene teistmoodi töö. Aga loomaks uut programmi erakorralise kirurgia programmi, see on nagu hästi põnev, põnev väljakutse ja see on tõesti nagu olnud tore ja seda ma teen hea meelega. Ja Mul onu inimesi, kellega ma seda koos teen ja, ja need asjad on nagu toredad. Tore on loomulikult, et ma saan oma vanemaid rohkem näha lähedal olla neile. Ja samuti me oleme oma perega kogu aeg koos, enne me olime maailma erinevatesse otsadest päris palju. Oma ajast. Stuudios on USA-s, Rootsis, Lõuna-Aafrika vabariigis ja mõistagi ka Eestis oma kirurgikarjääri üles ehitanud doktor Peep Talving. Kuni tänavuse kevadeni teadsid teid kõige paremini eriala inimesed, näiteks Tartu Ülikooli tudengid valisid teid möödunud aastal aasta parimaks õppejõuks, aga siis tänavu kevadest alates teab teid avalik, kus selle põhjal, et üht tuntud Eesti poliitikut Edgar Savisaart ravides erakorraliselt tundsite ära haiguse põhjuse panite õige diagnoosi, valisite kiiresti õige ravi. Ja, ja selle põhjal te olete tuntud ja tunnustatud ka väljaspool oma eriala. Kuidas te niisugust hästi positiivset kuvandit ja tunnustust olete saanud ära kasutada selleks, et viia ellu oma ideid siin, et suhelda tervishoiuametnikega poliitikutega, nendega, kellest sõltuda, dub tervishoiu rahastamine see süsteemi muutmine? Te olete hästi tähtsaks pidanud trauma registrite, nimetasite ka tüsistuste klassifikatsiooni ja muid asju, mis võib-olla Eestis ei ole siiamaani olnud väga tavalised ja mõistetavad. Et kuidas te olete seda tänavu saavutatud positiivset kuvandit saanud ära kasutada, et püüda ellu viia oma ideid? Ma arvan ise, et ma olen hea suhtleja, loomulikult ma olen sattunud natukene nagu meedia fookusesse seoses ühe haige raviga. Tihtipeale, kui ma kuhugi keskkonda lähen, kui tekib mingi küsimus, selle kohta ma alati vastan, et ma ei tea sellest haigest midagi, sest haigete ravi konfidentsiaalne mul ei ole mingit Daily, ma ei tea, kellest räägitakse, aga see on natuke naljaga pooleks, sest et ja ma mitte kuidagi ei pea, et see haige juht peaks mingil määral mõjutama kas minu taotlusi projektide läbiviimiseks või niimoodi nüüd, kas ta kaudselt aitab, võib-olla aitab natukene. Aga mina ei pelga rääkimaks ei peaministriga, ei kellegagi, kellega on vaja rääkida, sest et ametnikud on meie jaoks ja kui meil on head mõtted, siis nad leiavad ka tavaliselt aja neid ära kuulata. Ma kohtun reeglipäraselt mitme tervishoiu rahastajaga ja arutame loomulikult, et lepinguid, mismoodi peaks reformeerima lepinguid. Haigekassa on praegu natukene olukorras, kus prognoositakse jõuet, ressursid vähenevad või saavad mingil ajal isegi otsa. Aga kui me vaatame demograafilist populatsiooni kõverat 50 aastat edasi, siis populatsiooni kõver aheneb keskelt ja kasvab ülespoole, kuhu tuleb üle 80 aastaseid. Suur teie täht nagu sest et meie ravitingimused paranevad. Eesti iseseisvuse ajal on kasvanud ju keskmine iga oluliselt üle 10 aasta naiste keskmine, iga kasvanud ja täna on naiste keskmine, iga on minu teada 81 ja meestel on vist seitse, 10, ent kas kaks või niimoodi. Nii et see on ju väga erinev sellest, kui 1980 või 82, kus oli 62 ja nii edasi. Nii et vanem populatsioon formeerub ka meie maailma osas, neil on rohkem kaasnevaid haigusi. Neil on rohkem igasuguseid ravisid ja nende ravi suunatakse tihtipeale ka nüüd suurematesse haiglatesse, kuna kõik võrgustuvad perifeerias maakondades haiglat pannakse kinni, arstid kolivad ära ja tahes-tahtmata liiguvad haiged regionaalhaiglate poole. Me oleme vaadanud Põhja-Eesti regionaalhaiglas kirurgiamahtude tõusu. Viimase kahe aastaga võrreldes on 15 protsenti kasvanud esimese poolaasta mahud erakorralises kirurgias. See kõik tähendab seda, et on kirurgias alad, mis alati vajavad ravi. Üks on ju pahaloomulised vähid, mitte kuidagi ei ole võimalik öelda, et sa ei opereeri, kui inimesel on diagnoositud vähk, kes on ravitav. See ei ole lihtsalt võimalik, et sa ei ravi tänapäeva tingimustel tänapäeva Eestis. Kujutage ette, kui on haige rinnavähiga, mis seal ravitav ja seda ei ravita, sellest see lihtsalt ei tööta tänapäeval, eks ole ju. Samamoodi peavad ka erakorralised haiged saama ju ravi, kui on sooles on auk ja inimene on septiline, tal on palavik, veremürgitus peab tema saama ravi. Aga seal vahel on üldkirurgia haiget, kellel on plaaniline kirurgiline vajadus ja kui meil on raamides leping, siis ja üks kasvab ja teine kasvab seal vahele, jääb ju kahe kalju vahele, jääb natukene see haige, kes ei ole nii Urgentne või kellel ei ole pahaloomulist haigust ja sisuliselt, kui me toome haiged maakondadest ja nende lepingu raha ei liigu kaasa siis me ju õõnestame ju tegelikult Harjumaainimese võimalused saada opereeritud, kas on, siis on või on see siis midagi muud. Aga see raha nagu ütleme, kuivab kokku seal vahel. Nii et sisuliselt oleks ju vaja kuidagi seda raha liigutada kaasa nende haigetega. Kui Tartu Ülikooli kliinikum annab ravi mitte oma maakonna oma lepingu raames olevale haigele, siis see peaks raha kaasa tulema. See ei ole ju võimalik, et raha ei tule kaasa. See on nii normaalne, aga ometi ei toimi. Mida peaks tegema? Doktor Talving, ma arvan, et peaks läbirääkimisi pidama inimestega, kes neid otsuseid teevad ja, ja seda me ka teeme. Kas te kujundajate ka oma koolkonda? Jah, ma arvan, et minu ümber on kogunenud noori inimesi, kes on saanud teatud inspiratsiooni ja tahavad teha asju, mida mulle meeldib teha. Minule meeldib teha teadustööd, mulle meeldib teha kliinilist tööd ja arendada. Need on need kolm asja, mida üks akadeemiline kirurg tahaks teha. Ja kui ma Tartus alustasin, siis ma kiiresti kohtasin grupi noori inimesi, kes täna on juba mõned residendid ja paljud on tudengid, kes soovisid, et ma tuleks rääkima kirurgiaringile, arstiteaduskonnas ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Formeerus selline teadusgrupp, mida ma juhin, mille nimi on erakorralise kirurgia teadusgrupp ja seal on väga palju tublisi, noori, noori inimesi, kes tahavad ja kes soovivad ja me kirjutame artikleid, meil on käimas üks, 20 teadusprojekti. Me oleme juba publitseerinud osa nendest, me saatsime eile sisse prospektiivse Kohordi Tartu Ülikooli kliinikus ravitud apenditsiidi haigetest, mis on meie saadetud Jonalaps söötšurisse, esimene retsensioon, suhteliselt positiivne, aga niisugune neli lehekülge pikk, muutuste soovida, see oli meil lõpetatud. Eile panime selle kokku ja saatsime selle taas sisse. Hästi palju niukseid, toredaid projekte nende noorte inimestega ja ma arvan, et see ongi natuke nagu see koolkond mis formeerub, keerub, proovinud neid aidata. Ma proovin neid koolitada ja nemad aitavad pinka uskumatult palju, sest et üksi ei oleks võimalik seda asja teha. Ma üksi ei jõuaks mitte koguda neid andmeid. Ja need inimesed on mulle väga-väga tähtsad. Teist on saanud Eesti Dimitri heades. Doktor Talving, Dmitri on väga raske lüüa, aga ma proovin nii hästi, kui saada. Me ei jõua kahjuks rääkida üldse teie teadustööst, kui inimesed otsivad internetist üles doktor Peep Talvingu teadustööd, siis sealt tuleb ette lehekülgede viisi kirbukirjas, kas teadusartiklite loetelusid, te olete need kirjutanud üksi teiste kirurgidega kahasse? Kuuldavasti kirurgia õpikutes on teie kirjutatud. Kuulge, aga me, ehk jõuame rääkida sellest USA kirurgide liidu koolitusest, mida te olete Eestisse toonud mitte ainult tänavu, aga ka juba varem. Mis see on, Aadeeellessekked, Lonstraumalats, support on Ameerika kirurgide liidu omandis olev koolituse instrument, kursus sisuliselt kahe poole, kolmepäevane kursus oleneb keskusest, kuidas seda soovitakse teha. Aadeeellest on saanud kuldseks standardiks esmases käsitluses vigastatud inimestele kuna trauma haiged surevad kolmes aja komponendis. Kui inimene kukub siit kõrgelt praegu alla, tõenäoliselt sureb ta kohapeal ja teda ei ole võimalik ravida, sinna ateljees loomulikult ei küündi, küündib selle jaoks preventsiooni ehk vältimine, eks ole ju, kui on aknad korras ja kõik on turvaline, inimesed kannavad kiivreid, kui nad sõidavad mootorrattaga ja relvade hulk on tänavalt ära koristatud ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi, siis preventsioon peaks vähendama seda esmast suuremat, kõige suuremat surmakoormat peale vigastusi ja sinna ateljeesse jõu. Aga need inimesed, kes on selekteeritud elama peale vigastust, jõuavad haiglasse, see esimene kuldne tund või Platinum 10 15 minutit on see kõige olulisem. Kui need otsused on õiged, siis inimene võib eluleda? Jaa, ateljeesse fookus on seal raske vigastusega haigete esimese tunnikäsitlus. Ja seda tehakse väga standardiseeritud meetodid väga lihtsal standardiseeritud meetodil, ainult et kogu meeskond töötab nagu kontsert ühe printsiibi põhiselt. Aadeeellessi õiged asjad, mis tehakse tunni jooksul raskesti vigastatud inimesele, mõjutavad ka ju seda kõverat, kus inimesed surevad pärast intensiivravi osakonnas. Kui inimene on kaua šokis olnud ja tal on palju vigastusi, siis intensiivravi osakonnas nädalaid, näiteks peale vigastust hakkavad tekkima tüsistused. Seoni juhitavast hingamisest tekivad infektsioonid, hingamisteedes kopsupõletik, neerufunktsiooni häired ja nii edasi. Aga kui sa teed õiget asja õigel ajal atellessi formaadis on, parandab ja vähendab ka neid hiliseid tüsistusi. Datel less on tegelikult saanud üle kogu maailma kuldseks standardiks. Ma olin ateljees instruktor Karolinska Ülikooli haiglas enne Ameerikasse kolimist. Ja on olnud mulle südamelähedane ja nüüd, kui ma tulin Eestisse, mu esimene mõte oli see, et ma alustan Aadeeellessi maaletoomisega Eestis. Inger Šeper, kes on ateljeesse Euroopa direktor, leideni Ülikooli professor ja saatsin Ingerile juba siis, kui ma maale tulin. See oli oktoober 2013, maandusin tuli Washingtonist ühedeebile, et oli mul, ma mõtlesin, et SPA ei lase mind lennuki peale, kes lendab ära Ameerika ühendriikidest ühe otsa pilet. See on ju, ma mõtlesin, et nad otsivad mind käpupealt ja, ja igal juhul midagi taolist ei juhtunud ja siis ma maandusin Euroopasse esmakoheselt, kirjutasin hinge Šepperile kirja. Inger. Me tahaksime tuua eesti saaterlessi, mis on see tee ja hakkasime, tere, kas seda asja arutama ja sellest sai kiiresti juhtgrupp, mille me lõime ateles jaoks ja tänaseks on saartele smaale toodud Nottinghami Ülikooli Aadeeellessi meeskond, kes esindab Aadeeellesse Euroopat, on aidanud siis Eestil selle maale tuua ja me oleme nüüd koolitanud siis endale üle 20 instruktori instruktor, kandidaadi, meil on 12 instruktoreid täis Aadeeellessi instruktorite me tegime eelmine nädal Tartus kaitseväe ühendatud õppeasutuses. Tegime esimese ainult eesti instruktoritega, koolitasime 16 eesti arsti. Väga mures selle koolituse pärast, esimene kord, kui enam ei olnud kõiki kogenud aatellessi instruktoreid Belgiast, Hollandist, Norrast, Inglismaalt, püüdmaks kukuvad palli siin ja seal koolid, seal, seal on väga palju komponente, mis peavad kõik õigesti välja kukkuma ja et nüüd me olime ise ja see tuli väga hästi välja, nii et ma olen väga õnnelik selle üle ja kõik need arstid, kes on instruktorid, instruktor, kandidaadid panustasid väga hästi ja ma ma olen väga, väga õnnelik ja, ja rõõmus, et see niimoodi läks. Ja kõik tagasiside on väga positiivne olnud ja ma arvan, et meie sihtgrupp 1000 eesti arsti koolitada tuleva 20 aasta jooksul saab päris ajalooliseks. Mõtlen. Kui meil õnnestub Tuks eirata aja ja ruumi seadusi ja siin stuudiolaua taga teie kõrval istuks 20 aastane Peep Talving ja oleks aasta 1985. Mida te talle ütleksite? Ära kiirusta. Päris ootab. Viina ootab, ära kiirusta, astu oma sihitud samme, aga ära kihuta. Ma olen hästi palju kihutanud mööda maailma, ma olen olnud igal pool kõike üritanud kombineerida, aga natuke ma tunnen, nagu, et see on läinud üle minu Lähedaste mõnevõrra hästi palju öövalved, hästi palju valves Aafrikas valves, Ameerikas valves, siin-seal teadusreisidel konverentsidel ja kui ma astuksin tagasi, ma võib-olla mõtleksin. Ma võib-olla, et mõtleksin niimoodi, et mis on kõige tähtsam, see kõige tähtsam tegelikult on pere ja lähedased ja ma natuke rohkem veedaksin aega nendega. Aga võib-olla on nii, et inimese elus, erinevatel eluetappidel on erinevad asjad tähtsad, et nooruses on see kogumise aeg ja see saavutuse vajadus nii tähtsad, et nüüd me oleme aastas 2015 ja te seisate oma poole sajandi juubeli künnisel, et nüüd on lihtsalt teised asjad. Tähtsamad just ja nii ta ongi, erinevatel etappidel täpselt nagu te ütlete, on erinevad asjad olulised. Me oleme saatejärjega nii kaugele, et mul jääb üle teid tänada pika ja väga huvitava intervjuu eest professor Peep Talving. Ja soovida, et te saaksite viia ellu kõik eesmärgid, mida te endale püstitasite Eestisse tagasi tulles. Ja et eestlaste elulemus, need, kes on põhjusel või teisel saanud trauma kõikide nende projektide põhjal, mida te siin ellu viite oleks nii hea, kui. Üldse olla saab, tänan kutsumast ja, ja edu meile selles. Lõppenud saates rääkis oma elust eesmärkidest maailmahaardega tippkirurg Peep Talving. Kajalood jälle nädala pärast.