Hea vikerraadio kuulaja tuletan meelde oma viimast veris reisi, meenuta, mis oli seal tähtis, mis on sulle jäänud mis on tuulde haihtunud, mis on pihkudes alles ja võrdles siis sellega, mida räägib meile tänases saates Indrek Hirv. Indrek Hirv on kunstnik ja luuletaja ja Andaluusias Hispaania lõunarannikul käis seda pool aastat tagasi. Ma räägin oma kevadisest Hispaania reisist Andaluusia reisist, võib-olla siis rohkem. Ma käisin seal külas oma pooleli tütrel Davil, kes on nüüd neli aastat elanud Andaluusias. Ta maalib, kunstnik Monica del Norte on ta nimi seal. Võttis omale kunstniku nime, mis tuleb meile seal koduneta ja lendasin Madriidi, et mitte maksta kallimat Marbeia piletit. Ja siis ootasin, öösel bussibossid Hispaanias võrdlemisi odavad riik doteerib tublisti bussiliine. Nii et kui võtta kohalik liin, mitte eurobuss, siis võib mõnel pikal otsal magada ära palju odavamalt, kui hotellis. Ma ei saanud Marbeia piletit siis mul oli valida, kas sõidan see viljasse või sõidan Kanadasse. Võtsingi Granada. Öösel sõitsin. Granada lähedal on juba need Andaluusia mäed, mis on väga põnevad. Nii et varahommikul, kui hakkas valgeks minema, siis olin Kanadas kohalikud liinid, mis peatavad iga kilomeetri või kahe tagant, need on ikka uskumatu. Tulevad. Ja maastik läheb järjest põnevamaks ja inimesed tulevad peale ja räägivad kõva häälega. Andaluusia dialekt, millest ei saa aru, olin natuke püüdnud hispaania keelt õppida, siin. Aga sellest tuli Andaluusias vähe abi. Ja siis hommikuses põnevas valguses ürgses kollases valguses jõudsin siis oma reisi sihtpunkti. See oli pisike sadam, jahisadam Marbeiast Gibraltari poole kilomeetrit. Seal on veel savi, nii heas on üks pisike lill Estepoonas abi, nii see siis tuleb, see bordasukesukest nahalasin. See on väike luksuslik teadmised inglaste päralt purjejahtide sadam. Ja siis mu õetütrel ateljee. Pisike tagasihoidlikud ei leia, aga, aga mugav. Ja mul oli seal oma madrats kuuega peal, magasin. Ööbisin korra, käisin siis ka Aafrikas ära, see on nagu reisid Soome praamiga ja umbes sama kaua. Burdatud kesa on kohvikutest ümbritsetud väikesadam ja kohvikud, muidugi on õhtul hilja lahti. Nii et seal käib oma mõnes mõttes tüüpiline, aga, aga meile ju väga huvitav. Vahemereäärne öine kohvikuelu. Kohvikuid on mitmes keeles hispaania keelt kõige vähem kuulda peamiselt inglise keelt, aga ka Hollandi ja Saksa ja Rootsi ja Soome. Ja siis hommikul hakatakse tõmbama purjeid üles. Märts oli veel jahe, nii et purjetajaid oli vähevõitu, aga pakkus ennast jahile peole. Ma olen lapsena purjetanud nii suurte kui väikeste jahtidega. Tähendab, mis lapsena 20 aastasena 15 aastasena ja oligi kohe üksinda, tahtis mind peale. Tal oli kaks meeskonnaliiget olemas ja neljandat tuli edasi tarvis. Ja siis me sõitsime Gibraltari poole kõigepealt natuke lõunasse Aafrika poole, siis Gibraltari poole. Seal on huvitavad tuuled, kuna põhja poolt tulevad siis iga mäe tagant tuleb ühe tuulised tegevusega ja väga ootamatult tugevaid pakkisid, võib-olla. Ja laine on ka imelik naine on nii, et mõnikord õõtsub natuke sisse ookeanilainet gibraltari tagant. Ja muidu on ta ju siis Vahemerelaine ja Vahemeri on selle koha pealt väga sügav. Ühesõnaga, laine on suur ja terav ja ja tõsine merelaine. Ja siis hakkas vana kapten ennast mulle avama, tal oli vajadus rääkida, ma sain tast järjest rohkem teada, see, see kõik oli nii põnev. Petlik lohidule nimi, kumav pärli Kloide, siis pikk paus ja siis söör tähendab tiitleid mitte ette nimel. Ta oli müünud helikoptereid inglise helikoptereid Hiinasse aktiivse eluajal ja nüüd siis pensioni ja veetis seal Marbeia lähedal. See jaht, millega seilasime, oli tema kolmas jaht seal selles rannas. Kaks eelmist oli ta siis ajanud karidele. Esimene jaht oli staniškis, teine oli kismigen. Kolmas oli kismi kui pai. Kes, nagu ta ei tähenda muidugi ka surmale suurust. Et vanamees ei varjanud seda kergirvitusega, et ega ta ei taha voodis surra. Kui tal nüüd õnnestuks jahiga põhja minna, siis oleks see päris hea lõpp. Ei pruugiks olla väga hea lõppmeeskonnale. Nii et tema pojad on keeldunud selle jahi peale tulemast ja siis selle võrra side ja minusugustel. Ja siis, kui me sõitsime gibraltari mööda siis ta käskis omale mütsi anda mitte ohvitseri mütsi, vaid, vaid kaptenimütsi ajas oma kanged põlved sirgeks ja andis inglise ohvitseri Moody gibraltari inglise lipule. Au. See oli kuidagi liigutav, tähendab, seda võib võtta natuke naeruväärsena, aga see oli nii tõsiselt mõeldud. 10 kilomeetri tagant seitsmele kandanda suurele inglise lipule, auohvitser, eks ole. Gibraltari pulma käisin pärast bussiga mitu korda. Seal on selle inglise sõjaväebaasi lähedal on väike linnake, kus elavad peamiselt need, kes neid ohvitsere seal teenindavad. Nii et hommikul on passikontrollis pikk järjekord, kõik tänavapesijad ja söögitegijad ja nii edasi, seal võivad olla, lähevad sealt läbi. Aga inglisebaas on eemalt vaadates hästi igav, kasarmuid täis. Ja sinna muidugi sisse ei kaasanaljut. Võib-olla ka üldse ma ei tea. Aga siis, mis oli Gibraltari huvitav, olid vanad inglise ohvitserid, kes tulid jooksma mööda pika marmorrada, siis väljaspoole inglise territooriumi. Nad olid noh, näiteks 70 aastased, pikkade valgete juustega, habetunud lühikestes pükstes Mööda randa kolm kilomeetrit ühes ja kolm teises suunas. Ja siis kohalikud elanikud, hispaanlased või anda luuslad. Ja muidugi katoliiklusele vaatasid neid hämmastunud ja võõristavalt ja natukene vaenulikult. Seal Gibraltari käib kõnekäänd, iga koolipoiss, teavet, ahven, tohutu palju, siblivad nagu kirbud mööda kaljut, kui eemalt vaadata. Need ahvid on Nendest inglise vanadest ohvitseridest. Kui seda nüüd seletada püüda, siis need on inimesed, kes on kohe pärast ülikooli Inglismaal läinud sõjaväkke ohvitserina teeninud kogu oma elu gibraltari lipule ei ühtegi tuttavat jäänud Inglismaale ega perekonda. Neil pole kuhugi minna. Nad on saanud kõva palka ja, ja nad võiksid minna igale poole, aga nad eelistavad jääda sinna, kus nad on kogu elu olnud. Ja siis need pudeneb muidugi laiali ka sinna Gibraltari lähedal. Seal on suur inglise koloonia, pisikesi villasid, mäed täis, kõige soodsam kliima ongi vastu Vahemerd, mõned kilomeetrid. Kui kliimakaarti vaadata, siis on subtroopika hõlmab siis koos Põhja-Aafrikaga just sedasama lõunarannikut ainult natuke kaugemale on juba teine kliima ja siin on siis istutatud väga tihedalt inglaste ja teistega, peamiselt inglaste villasid. Ja siis on väga tavaline pilt see, et selline vana inglise ohvitser eruohvitser võtab omale noore poola naise 40 aastat noorema. Ja muidugi poolatorid on üliõpilased ja räägivad väga head inglise keelt. Peavad seda rääkima, muidu neid ei võetaks. Võõristus on suur kohaliku elanikkonna ja inglise krooni vahel. Ando luuslased on temperamentsed uhked, nad on teistmoodi kui kas iirlased või ühesõnaga muust hispaania rahvast on nad tumedamad ja kurjemate nägudega. Nad on natuke hirmuäratavad. Sellised Vahemere piraadi näod, mustad silmad ja tume nahk. Ja väikesed käbedas ja natuke nagu mitt õilsate nägudega. Ma ei arva, et seal midagi muud taga on kui, kui rahvuslik temperament, aga aga nad panevad ennast kahtlustama ja inglased muidugi on siis vastavalt hästi kasvatatud ja hajameelsed ja rikkad. Nii et see kontrast on hirmus suur ja kohalik rahvas ei taha hästi. Nüüd inglasi teenindada nad ei ole, ei ole lihtsalt lakei tõugu tunge röövi lõugu ja siis on need lakeid, on idaeurooplased või hiinlased. Need, kes jooksevad õllekannude kandikutega edasi-tagasi ja inglastele tullakse vastu, kohalik võim soosib neid, nad toovad ju palju rahalisse. Kõige kummalisem oli see, et seal on üks vasakpoolse liiklusega tee. Euroopa rahadega on ehitatud valik neljarealine maantee ja selle kõrval läheb Windomento vana tee. Ja vanal teel tohib sõita vasakul pool. Ma ei saanud aru, kas on kuskil kirjas ka, aga iseenesestmõistetavalt inglased sõidavad seal nii, nagu nad on harjunud Inglismaa sõitma ja kui juhtub, et mõni kohalik piima auto tuleb vastu, siis näidatakse filaasi kummalt poolt ei lööda, mööda saab mingit tüli. Ja siis nad ostavad kunsti, et see on huvitav, et Hispaanias muidu maksab Hispaania kunsti arengu loogika. Aga seal lõunarannikul, kus on palju inglasi ja, ja muidugi ka palju rootslasi näiteks ja norrakad ja sakslasi on korraga Põhja-Euroopa või muu Euroopa kunsti suunadi huvid. Ei saanud rääkida Marbeias kui mingist kunsti linastada. Aga seal tehakse palju kunsti, müüakse palju kunsti. Tähendab, kus hinnad on nüüd ikkagi Madriid ja Bilbao ja Barcelona muidugi ka. Aga seal on üks suur väga korralik galerii, kus võib näha täiesti korraliku kunsti, mis on müügiks tehtud. Aga tugeval Euroopa tasemel. Ja muide tuletab meie Pallase koolkonda meelde küllaltki värvid on erksamad, aga seesama prantsuse maalikool on seal üldises maksev mis ei ole kohalikus hispaaniakunstis. Nii et Andaluusias kohalikust kunstist rääkida, siis sellel on tugev araabia mõju abstraktsetelt piltidel on palju punast ja mustaja. Ja kollast ja väga tihti või on mingit ornament või kui abstraktsioon võtab mingi kuju, siis see tuletab meelde Arobeski, kas granadast või korduvast mõne mosaiikpõranda rabeski. Marbeia, luksuslik ja kallis kunstisalong on üks äärmus ja teine äärmus oleks siis turukunst. Ja nüüd huvitav on see, et see turukunst on tasemel. Neid, kes maalivad, on, on siis tulnud Inglismaalt kindlasti aga näiteks Poolast ja Venemaalt ja aga ühesõnaga korralik Valgevene Moody, realistlikke pilte sadamatest juhtidest mesilastele väga meeldivad või siis natuke kleed meenutavat abstraktsionismi vanast Euroopast ja selle kunsti eripära peale selle, et see on täiesti korralikul tasemel, on tema odavus. Kui nüüd sinna ehitatakse järjest betoonist Mayamrakaid pisikeste korteritega rootslastele, sakslastele, kes tulevad sinna pensionäridele, kes tulevad sinna nädalaks või kuuks aastas siis nemad tahavad oma diivani kohale küll ühte väikest punast pilti. Aga see ei tohi olla nii kallis, ta meelitab vargaid ligi. Mitte üle 50 euro või mitte mingil juhul üle 100 euro ei tohi olla pildi hind, olgu see hea või halb kui tahes. Seejuures kunstiturg on põhjatu. Kui ma olen siin mõnele maal ei ole rääkinud, siis see nüüd muidugi huvitav, et pildi saab müüa hetkega ära. Aga pildi tundub hirmus odav. Ja muidugi siit Riia on tülikas ja ja võib-olla ei tasuks ära. Aga noh, väga ilmselt nendel poolakatel sakslastel või venelastel, kes sinna läinud maalima on see ära tasunud seal maalimine ja nii ka minu õetütrel. Kuidas Andaluusia saiumale Araabia pitseri araablased vallutasid Hispaania õieti kõigepealt Andaluusia 711. aastal asutusega võrdlemisi hõre ja seda oli väga kerge vallutada. Ja siis seal kaua 800 aastat. Nende pealinn oli korduva Cordoba kalifaat oli siis selle umbes praeguse Andaluusia territoorium natuke rohkem ja Cordoba kalifaat oli 100 aasta jooksul Euroopaks arenenumat piirkondi. See oli enne pärast aastat 1000 1000 korduva kalifaadi soli 27 ülikooli ja seal tehti väga rafineeritud käsitööd. Tolleaegses pimedas keskajas oli see väga tähelepanu väärne linn, korduvasi oli siis ütleme kõige elavam või haritum või olulisem linn Euroopas mõne aastakümne jooksul sisse kalifaat lagunes emiraatidega varsti sisetülide tõttu ja, ja muutus kergeks saagiks Kastiilia rüütlitele. Aga mitte nüüd nii kõrk kergeks, et nad oleksid kohe jagu saanud. Viimaseks pidepunktiks araablastele oligi Granada Granada maakonda emiraatide ja see langes siis Isabella ja Ferdinand Ferdinand ja Isabella nende ajal aastal 1492. See oli siis araabia võimu lõpp, Andaluusias, aga mitte araabia mõju. Lõppkultuurilise mõjule. Ja araablasi oli veel väga palju. 1609. aastal kõik olid noored, lükati siis jõhkralt merre ilma võranduseta ja osa neist uppus, osa neist sai kuidagimoodi mingitel parvedele paatidel Aafrika randa. Aga siis sellest ajast on kohalikus keeles väga palju araabia sõnu. Nagu ma ütlesin, Andaluusia keelest ei saa suurt aru see, kes on õppinud õpikust hispaania keelt. Ja kunsti mõjud ja, ja rassimõjud, tähendab Ando luuslase tunneb ikka ära. Kui ta tuleb Madridis vastu, siis on selge, et see näod nüüd tuleb sealt lõunast. Tume väike käbe mustade silmadega, natuke kurja näoga röövel. Ja nad on kard, on uhked ja ülbed ja ja ägedad. Mis ma olen surunud suuri kodusõdasid. Kaks vä? Oleme seitsmenda Franco sõda, eks ole, ja ja siis, 1820. aastal algas suur sisemine heitlus. Just nimelt Andaluusias. Selle õige kontakti Andaluusias tega ma sain veel varahommikul bussis. Ma tahtsin sõita Marokosse. Aga siis see Maroko poiss, mis oleks täiega läinud praamiveole, kas ta tuli natuke varem võid, ma magasin sisse. Natuke hiljem ka varahommikul kell seitse näiteks. Läksin kohalikku liinibussi peale ja see hakkas vingerdama mööda kohalikke külasid, Intamenta. Inimesi tuli peale, läks maha, kõik olid omavahel tuttavad. Kõik rääkisid kõva häälega, vehkisid, žestikuleerisid. Mõni põrnitses mind natuke müts silmil ja ma teesklesin tukkumist ja ma sain nagu süüvida selle rahva sisemisse, olekusse. Ta on sümpaatne, põnev, sümpaatne. Edasi ma sõitsin, läbik gibraltari, olge siirasesse. Olge siirasest, siis läks laev, aga Maroko laeva parasjagu ei läinud, siis ma mõtlesin, ma sõidan hoopis teise kohta. Ja sõitsin sõudasse. Suudan siis nüüd tükike Euroopa liitu Aafrikas, vana väike Hispaania territoorium, see vallutati nagu sillapeaks või nii araabia vastu aastal 1492. Päike. Mihukene poolsaar võiks olla Ruhnu saaresuurune, aga mägine seejuures. Ja seal peal on linn. Linn on siis nagu Viljandi umbes olla elanike arvu ja suuruse poolest. Kolm suurt katoliku kirikut ja kindlus tähendab selline bastionide süsteem, mida mina ei ole Euroopas näinud. Mida ehitati aastast 1619 kuni 1700 ja ja 20 ja kus Raveliinid lähevad bastionide ees kolmes reas ja need klassid seal vahel ja piirafineeritud ja nii tugev kiviplokkidest ehitatud kindlustus, mis võiks olla nagu Fortifikatsiooni õpikust või olukorda näide. Ja seda ei ole kordagi rünnatud ja ta on asjata ehitatud. Aga ta on siis Euroopa sillapea araabia maailma vastu seal teisel pool Hispaaniat ja Hispaania tunduda vaprasti kogu aeg hoidnud ja ta on kogu aeg olnud löögivalmis araablaste võimaliku pealetungi tagasi hoidmas. Mitu sajandit? Praegu on, seal on muidugi ka sõjaväelased peal ja need Hispaania sõjaväelased need anda luuslased. Need on põhja poolt, nad on heledad, nad on tugevad, suured sirgelt kihvtid hispaania poisid sõdurliku meheliku olemisega. Selles maailmas, mida ma olen kirjeldanud, mis on inglise vanameeste ja nende pisikeste Hando Ruus laste maailm, olid nad erandlikud ja väga põnevad. Aga muidugi, Aafrika iseenesest on kohe teistmoodi. Seal valitsev nahavärv on ikka tume ja araabia neegrid ja väga palju narkomaane. See, kuidas nad vedelevad päikese käes siin ja seal noh, see oli ohtlik ja vastik. Politsei hoiatas mind ka sõnaga iga valget nägu helist tõenäolisus, turisti natuke hoiatatakse. Ja siis mis oli veel kummaline, olin Hispaania territooriumil ja kui ma läksin laeva peale tagasi, siis koer nuuskis läbi kõik inimesed. Tähendab, seal tuuakse siis palju narkootikume üle tõenäoliselt või tahetakse tuua narkootikumidest need, kui minna sellesse teed edasi jutuga. Ja minna tagasi Andaluusias siis esimene linn Marbeias Gibraltari poole on Estepoona jõest punas on Renaldo paar, see kõlab nagu mingi röövliromaan. Ma teadsin, et seal on eestlaste kogunemiskoht. Eks mu õetütar oli öelnud ja mõtlesin, et lähen vaatan ja kuulan natuke eesti keelt. Oligi Renaldo baari kolmandas lauas istuvad noored eesti mehed Lõsutavad ja räägivad kõva häälega üle ruumi eesti keelt. Jalutasin sealt läbi, läksin minema. Noh, ma ei tahtnud seda kontakti ja siis selle renodobori ees 50 meetrit sellest on jälle sadamakai. Kus on, et kallid ja uhked inglaste jahid, vaid sellised räämas. Kohaliku rahva purjejahid jutu järgi siis nendega tuuakse Aafrikast narkootikume. Estepoona iseenesest on väga ilus linn. Läheb kõrgele mägedesse. Mäe otsa. Linn mäe otsas, ma vanade barokkkirikutega. Ja sealt mul ei tule ühtegi. Araabia mõjutusi ja kõigepealt muidugi Alhambra Kanadas, tähendab, on siis vana mauride loss, kus on uskumatult õrnad läbipaistvad marmorpõhja, labaster sambad ja peen rafineeritud mosaiikparkett. See mauride ehitusstiil tähendab üldiselt seda, et nad on arhitektidena kohmakad, Prinitiivsed, aga väga peenedekooriga on see kohmakas arhitektuur. Kohalikus ehituses ka, kui kuskil mingi ornament on, siis ei, ei varjata seda, et see on võetud Mauridelt. Aga iseenesest muidugi vimma on seal palju praegu araablaste suhtes ja olin seal olemas õnnetul ajal, kui Madridi metroos käisid paugud. Siis oli mitu päeva vaikust ja kirikukellad lõid. Ehmatuse, kurbus oli suur. Ja muidugi kohaliku rahva oli kohe selge, et need araablased mitte baskid araablaste ehitusi ei kaitsta küllalt. Sellest kalifaadi ajast on tornid, nad on valvetornid, iga 10 või 15 kilomeetri tagant on kalju otsas. Selline kolme või neljakordne tur, natuke lagunenud, kummaliste araabia akendega. Ja neid ei ole kuue sajandi jooksul üldse mitte restaureeritud. Ja seal kõrval on siis nüüd võib-olla ainult 100 aastat nooremad Hispaania ehitised, seesama portatud kesa loss või selle saab hinnakindlustus, need, kelle järgi on saanud sadama Manime. Seda on väga hoolega restaureeritud. Ühesõnaga nagu häbenevad oma araabia minevikku, vaikivad maha. Mis ei ole päris viisakas. Kultuuri seisukohalt ei ole viisakas jah. Mägedes on palju vanu losse, keskaegseid losse, nüüd sellest ajast, kui vaat juba lagunes. Ja araablased olid ainult veel Kanadas, need on mitterüütlite rosid vaid vaid suuremad. Need on suured kloostrid. Või siis vaimulik rüütliordu dekindlustused. Üks toredamaid on sealsamas Sonia lähedal. Seal oli tore vaatepilt oli, kui hiirevihud lehvisid korra küljest taevasse, nad elavad vana lossimüüridest pisikesed linnud, pisikesed kullid ja löövad oma tiivad lahti, nii et nad nagu vapikullid noka ühele poole. Ja korraga on siis 40 või 50 pisikest pappi kulli vastu sinist taevast. See oli nii uskumatu vaatepilt, et eraldikas tuttav motiiv, mida looduses ei kujuta ette, mis tundub deklaratiivsena on järsku looduses olemas ja ongi nii dekoratiivne, ongi pinnaline ja seesama papi linnuke ajabki oma tiivad niiviisi laiali nagu, nagu vapil. Ühesõnaga, hulkusin mägedes, mägedes ei ole hea hulkuda, sest villade territooriumid on aedadega ümbritsetud ja peab mööda kitsaid teid käima. Iga teine auto peab kinni, küsib, mis juhtus, kas auto läks rikki. Ühesõnaga, selliseid hulkuvaid on vähe. Noh, siis tagasitulekust, kui ma seal ükskord villand sai, siis ma mõtlesin, et ma lähen Madriidi ja ja olen mõne päeva kuskil odavas hotellis, käin iga päev Rhodos ja ühe päeva käisingi ära ja hakkasin hotelli otsima ja võta näpust, ma ei saanud löögile. Mitte et hotellid oleks täis olnud, aga see oli nädala pärast metroo pauke. Kogu linn oli segaduses inimene Tsahkna metrooga sõita, siis olid bussid täis ja politseinik oli palju, kõik olid närvilised, kurvad ja need kahetärnihotellid või hostelid. Rillukus. Noh, see oli õhtul kell kaheksa või üheksa ja lukus ukse peal on silt telefoninumbriga. Ja kui ma helistasin jutule, Hispaania keel oli väga vilets, aga prantsuse või inglise keeles nad nad kardavad või tajuvad ikka mingit aktsenti ja ja ma ei tea, võib-olla ma ei tea mingeid märksõnu. Ühesõnaga Mulle ei öeldud seda, mida ma küsisin. Ja kallimas hotelli ma ei tahtnud minna. Need uksed olid lahti, aga seal politseinike ees. Ja siis ma läksin bussijaama, mõtlesin, võtan mõne odava bussi ja sõidan kas Barcelonasse või või kuhugi mõnda muusse linna. Bilbao see. Ja see on bussis magada ja Pariisi buss oli ees. Siis ma sõitsin hoopis Pariisi ja seal ma saan sõprade juures vanni minna ja mitu ööd magada. Ja ühesõnaga, selleks et välja magada, läksin, istusin bussi, sõitsin Pariisi. Nii mu reis lõppes. Andaluusia reis. Kuuldud saates kõneles kunstnik ja luuletaja Indrek Hirv. Mina olen saate toimetaja Martin Viirand. See oli maailmapildi saada.