Nii tänase õhtu külaliseks On viiuldaja Lemmeriendi keda iga kontserdikülastaja tunneb kui ühte Eesti televisiooni ja raadio sümfooniaorkestri esimest viiulit, samuti keelpillikvarteti ja kammeransambli triosonaat liiget. Korduvalt on Lemmerendi andnud ka viiulisooloõhtuid. Muusika ettevalmistamine, see on pikk ja aeganõudev protsess. Kestab enamasti mitte vähem kui 16 aastat. Nii pikk oli arvatavasti ka teie õppeaeg. Jah, seda küll. Mäletan, et ma vist olen viiulit mänginud ligemale 25 aastat ühtejärge. Esimest korda võtsin viiuli kätte vist kaheksa aastaselt. Isa mulle rääkinud, et ma olevat teinud endale ajalehtedest kaks pikka rulli võtnud ühe vasakusse kätte teise, paremasse imiteerinud, nii viiulimängu. Ühel meie tädi eest oli juhuslikult ka pool viiul. Ja nii see asi alguse sai. Kuni neil õpinguaastaid pole veel korraks pilku tagasi heita siis mis oli see, mis tõukastid järjekindlalt päevast päeva harjutama? Ilma selleta pole edasi mõelda. Küllap pidite ja olete pidanud üsna paljustki loobuma? Jah, seda võib küll öelda, et lapsepõlves, eriti tihti oli nii, et oma tänava poisid kutsusid mängima. Aga ma pidin pisaraid tagasi hoides ikkagi mõtlema, rohkem viiulile harjutama. Minu esimeseks viiuli pedagoogiks oli Herbert Laan. Herbert Laan oli heatahtlik ja sealjuures väga nõudlik pedagoog. Mulle on meelde jäänud, et muusikakoolis mängisime läbi väga palju etüüdi. Ta pani üldse väga suurt rõhku taolise repertuaari läbimängimisele. Näiteks Rodee, Gaviniee, jurillo, don't said päris kaanest kaaneni läbi mängitud. Kuidas kulgesid õpingud edasi? Edasi õnnestus mul astuda 1957. aastal Leningradi konservatooriumi kus õppisin professor Mihhail vaimani viiuliklassis kellega ta sel perioodil koos õppisite seal. Eestlastest oli tol perioodil viiendal kursusel metsasarvemängija Uustru. Neeme Järvi õppis tol ajal kolmandal kursusel ja mina astusin esimesele kursusele. Juhtus nii, et sattusin Neeme Järvi vöös elamus ühte tuppa ja kolm aastat olime nii-öelda voodinaabriteks. Mul on hästi meeles sellest ajast, et sai väga palju mängitud lehest viiulirepertuaari. Neeme Järvi saatis mind klaveril. Ta muide loeb lehest fenomenaalselt. Ja üldse oskas ta kuidagi oma suure fanatismiga ja muusika armastusega teisi kuidagi eriliselt kaasa tõmmata. Moliteerimisele. Kindlasti oli kontserdil käimine, samuti tegi igapäevaseks tegevuseks. Tõepoolest kontserditel sai käidud algul vägagi tihti, vist isegi ülepäeviti. Kas oli ka vaimustasidki mõnest esinejast? Meelde on jäänud, piirdudes näiteks pritsi soolokontsert. Ta mängis väga pikka programmi ning tal oli väga suur edu. Lugesin isegi ära, et ta mängis 12 lisapala kusjuures nende lisapalade hulgas olid väga rasked viiuliteosed, nagu tsensansi, rondo, kabitsioosa, Winjovski, skercedrantella ja mitu paganiini kapriisi. Veel on meeles Henrik žeeringi viiuliõhtu kes esitas filharmoonias Bachi Brahmsi Beethoveni viiulikontserdid sümfooniaorkestri saatel. Lemma ärelt esituses kolmandat osa Sergei Prokofjevi viiulisonaadi number üks f-moll klaveril Valdur Roots. Praegu mängite mitmetes ansamblites ja nagu mulle paistab, tunnete erilist huvi kvartetimuusika vastu. Nagu teada, on üldiselt ansamblimäng konservatooriumis kohustuslik näiteks kuulub meil õppeprogrammi viiulisonaat kvartett, orkestrimäng ja nii edasi. Meie kursuse kvartett oli mõnes mõttes omapärane, kõik neli mängijat olid igaüks eri rahvustest. Aldimängijaks oli näiteks Gabordiin praegu väga tuntud dirigent Juri kaanov. Tol ajal oli ta üks konservatooriumi silmapaistvamaid aldi mängijaid. Kvartetimängu juhendas meil professor sinki kunagise kuulsa Williami nimelise ukraina kvarteti esimene viiul. Huvitav oli see, et kui me just ei harjutanud, saime alati tunnis kiita. Kui harjutasime, siis pedagoog tihti ei olnud rahul meie mänguga. Kui kaua on eksisteerinud praegune kvartett teatavasti vabariigi ainus tegutseda, kus peale teie mängivad veel Mati Kärmas, Ants toomingas ja Ivo Juul? Selles koosseisus oleme mänginud umbes neli aastat. Tšellomängija kohta on täitnud ka Toomas Velmet. Üldse põhitegevuseks on olnud meil rohkem eesti loete uudisteoste tutvustamine, nende ettekandmine heliloojate liidus ning heli lindistamine. Eesti raadio fonoteeki. Oleme ka esinenud segakavadega soolokontsertidega vabariigi linnades. Möödunud aastal mängisime eesti uuemat muusikat ka Moskvas Leningradis toimuvatel Eesti kammermuusika kontsertidel. Mida te sellest repertuaarist, aga ma mõtlen, Eesti kvarteti muusikast. Tahaksite korduvalt mängida? Ma mängiksin meelsasti näiteks Evald Vainu, kvartetti Jaan Räätsa neljandat kvartetti Helmut Rosenvaldi kord ette ja ka Kuldar singi väikesi kostjate üheks huvitavamaks teoseks. Minu arvates Eesti viimase aja kvarteti muusikas on kindlasti Evald Vainu keelpillikvartett. Evald Vain teie oma kvarteti meile mängida just nädal aega enne oma surma öeldis, et ta tegi selle käeharjutuseks, kuna ta varem polnud kvartalite kunagi kirjutanud. Samuti ütles ta, et tal portfellis on juba teine kord, et mis loodetavasti tuleb palju huvitavam kui esimene. Mida kujutab endast ansambel Trio sonaat? See ansambel sai alguse aastaid tagasi Tallinna konservatooriumi Triiust Arbo Valdma, Mati Kärmas, Toomas Velmet, Päeval kutsusid nad mind oma ansamblisse juurde mängima. Mängisime tol perioodil väga palju tuntud heliloojate Bachi Corelli Händeli loomingut. Nende kõrval. Lindistasime ja mängisime tundmatute heliloojate loomingut, näiteks Haagen seil, Phuks pöörsel ja teiste loomingut. Nimelt võlub teid vanas muusikas eelkõige tasakaal, mis valitsuses muusikas muusikaliste intonatsioonide ring. Aeglase-kiire ootuspärane vaheldus. Kogu maailmas toimub Praegult nii-öelda vanamuusika taassünd. Selle põhjuseks on kindlasti kaasaegse inimese mingi emotsionaalne nälg meie pingelises ja rütmirikkas elus. Et tuua vaheldust traditsioonilisse kõlavärvi, kasutasime ka rätakordi trumme oma kontserditel. Ühel suvel mäletan, toimus teil üsnagi erakordne kontsertreis. Jah, see oli reis Eesti raadio stereobussiga, külastasime mitut eest väiksemat linna. Eesmärgiks oli anda mitu eksprompt kontserti. Meie kontsertidest polnud publicet informeeritud ning ka meie ei teadnud, kus ning millistes tingimustes tuleb esineda. Trio sonaadi kontserdist Pärnus kirjutab Pärnu muusikaentusiast Artur kuritam. Üllatuslikult muusikahelid köitsid Pärnus hilissuvisel õhtupoolikul jalutajate tähelepanu. Järgides neile kutsuvatele helidele jõudis uudistejalutaja ajaloolise Tallinna väravani. Elamus oli ainulaadne. Ümberringi sügav õhturahu ja pimedus. Selle taustal põlised palju näinud muistsed linnamüürid oivaliselt harmo neerusid selle arhailise ümbrusega ka esitatavad teosed. Klucky Bergoleezi Hendellitriosonaadid, mis teatavasti juba nende loojate poolt olidki mõeldud õuemuusikana. Kuulda oli kolmas osa Georg Friedrich Telemanni Trio sõnadist. C-moll mängis ansambel triosonaat koosseisus lemmarendi Mati Kärmas, Toomas Velmet ja Arbo Valdma. Te rääkisite, et alustasite kahe ajalehest keeratud paberirulliga. Seejärel tuli pool viiul. Millisel pillil te praegu mängite? Mängin praegult Felix villaku päris uuel riiulil. Feliks Villak on meil väga tunnustatud viiulit meister. Tema pildid on väga heade külalisteomadustega rikka tämbriga tugevajõulised ja pealegi väga kergesti mängitavad. Kõlab lennuerendi ja klaveril Valdur Rootsi ettekandes inglise helilooja Scotty pala lootuslille kuduma. Te olete mänginud erinevate ajastute heliloomingut. Missugune ajastu stiil on teile südamelähedasem? Mulle on alati meeldinud mängida näiteks prantslase muusikat. Võtame kasvõi sensansi Ravelli püssihoone, keri, Pullengi Mio, teiste heliloojate loomingut. Valdur Rootsiga olete lindistanud raadio fonoteeki Morris Ravelli viiulisonaadi. Kuulaksime selle teist osa. Kuidas te iseloomustate seda heliteost? Morris Rawell baski päritoluga prantsuse intressionisti keda kaasa vägagi moodsaks peeti on ise öelnud oma loomingu kohta. Ma ei ole helilooja modernist vaatamata sellele, et ma alati eelarvamusteta suhtun uutesse ideedesse muusikas. Ma pole kunagi tahtnud ümber lükata juba kinnistunud harmoonia või kompositsiooni seadusi. Ja olemas alati veendunud, et suur muusika tuleb alati südamest. Muuseas, morissovelli sonaadi teine osa on kirjutatud neegri bluusirütmis. Lemmerendi on kaasa löönud kammerorkestris. Selle asutamise ajast peale kuulaksime üht osa Vivaldi viiulikontserdist kammerorkestrile lemma erendi ja kammerorkestri esituses Eri Klasi juhatusel.