Ninalood. Lance toast tahab tantsida, keskel on ruumi. Teised oskavad trennis juba nelja tantsu. Ma pean neile järele jõudma. Ja moest võeti kips maha. Sa ju ei teagi veel. Lõpuks ma olin sellest juba nii tüdinud. Siis ema masseeris mu jalgadele terava dušiveega. Sel nädalal ma saan juba trenni minna. Ja siis ma ei tohi kõvasti muusikat lasta. Vanaisa ütleb, et ainult tümps. Et ta saaks veel aru, kui ma puhkpillimuusikat läheks. Puhkpillimuusikat oli mees, mitte mingisugune puhkpillimuusikapasunad, ojja. Aga vanaisa mängis noorest peast puhkpilliorkestris, sellepärast ta kaitseb seda. Eile oli isadepäev ja siis isa kinkis vanaisale puhkpillikontserti pileti. Vanaisa oli jube rõõmus. Mina oleks küll tema asemel tahtnud ikka kingitust saada, aga mina kinkisin isale tordi, ise tehtud. Ja siis hästi ilusa pluusi. Me emaga ostsime, aga mina valisin kollane pluus ja selle peale on joonistatud meiei pilt kriipsujuku moodi. Pihkutab mererannas ja kõrvale on kirjutatud. Täna võtan vabalt, võtame koos. Naljakas kiiri, aga isale meeldis, et kingitus oli see pluus täitlesid täpselt tema koht. Tema tahabki. Ta vabalt ja mõnusalt, mitte alati tööd teha, aga minu arust ta teeb küll kogu aeg tööd, siis ema peab teda arvuti tagant ära kiskuma, et isa võimlex käiks ujumas ja metsas jooksmas, aga minu arust isa lihtsalt mõnikord unustab arvuti tagant püsti tõusta. Kui jääb, siis jube kangeks. Pärast Al hakkavad selgroogi näpud raksuma kuulata, kui ta neid raktsetab, on selline tunne, et äkki ta murdub pooleks. Kodus meil oli hästi kihvt isadepäev, isa võis teha kõik ja mis ta ise tahtis? Käe näiteks tasa ei soovida, mis meil lõunaks sööme. Teadmisheade asjade soovis kartuliputru vorstikastmega. Mullegi maitses ka kõigi viinerid oleks vist olnud paremad. Kui mu ida oleks Indrek Pertelson, siis ma oleks pidanud kõrvenõgesesuppi sööma. Noh, ema oleks meil muidugi tahtnud teha mingit sibula klopsi, hästi palju salatit ja hautatud kaalikat ja porgandit. Aga isadepäeval püsida ikkagi tegema seda, mis isa tahtis. Nunn pärast me läksime metsa ja me pidime ühes imelikus metsamajas piknikud pidama. See oli isa töö juure metsa õnn. Seal sai teha kaminasse tuld. Päris mõnus oli, aga minu arust oleks suvel parem piknikud pidada. Jube külm oli. Mart oli oma kombensioonis, aga mina olin sukapükste seelikuga. Tahtsin isadepäeval panna need riided, mis me ise taha. Nii ma ütleks küll, et pane tähele, sul hakkab külm. Hakkaski on ka, mis siis? Tegelikult oli see äge metsa õnn. Isadepäeval peab ju minema sinna, kuhu isa tahab. Täna pidid kõik koolis rääkima, kes nende isad on ja mis neil ei tea, meeldib, kellel isa ei ole, need võisid rääkida vanaisast või onust. Mäletan, minu isa uurib kivimeid, töötabki nagu kivide uurijana. Sellepärast mu kassi nimi ongi marmor. Teadium muinasjuttudes on ka marmorist trepid, lossides ja marmor. Harmon ongi kivist. Aga tead, kui lahedaid isasid on olemas. Kuula. Oliveri isa on klaasmajade pesija, tead küll neid klaasmaju kesklinnas. Oliveri isa saab neid pesta mingite harjade asjadega kõlgub mingi masina otsas, see masin tõstab teda kogu aeg kõrgemale. Oliver ütles, et põhimõtteliselt on see lendamine. Ma ei tea, kas tüdrukud kaasavad seda õppida, kui saavad, siis ma äkki hakkangi selleks kui mees tantsijaks ei hakka. Ma veel mõtlen siis Kevini isa, tema töötab sellena, kes teeb puust mänguasju, tal on vist firma, mis teeb meie mardile on hästi palju neid asju, buss ja kallur ja siis üks puust mees. Mina tahaks küll, et ma saaks terve elu mänguasju teha. Johanna isan sepp ja ta teeb igasuguseid ukse käepidemeid ja selliseid asju. Ta teeb ehteid ka, aga nüüd on selliseid kõveraid asjad noh, lihtsalt mingi kõverad asjad, mida saab kaela riputada. Ja küünlajalgu. Johanna ykskord kinkis mulle oma isa tehtud küünlajala sünnipäevaks. Minu isale õudselt meeldis. Mulle meeldivad portselanist küünlajalad, rohkem need valged, mis on natukene läbipaistvad ja kullaga. Tegelikult sepp on vist ikkagi tore olla, ma arvan. Kõik isad ei tee üldse midagi huvitavat, nüüd lihtsalt teevad igavaid töösid näiteks Rasmus isa, mingi juhata Ta ei saanudki aru, mis juhataja mingis projektis vist ma ei tea, juhatab midagi. Linda isa, hinda isand poliitik Linda oli küll uhke näoga. Ma ei tea, miks mulle küll ei meeldi telekast vaadata, kuidas need poliitikud räägivad. Ma naisele meeldib, ta keerab teleka alati siis nii kõvaks mulje, pealt kõrvad lukku. Neil on seal mingid hallid ülikonnad seljas mitte midagi aru, mis nad räägivad. Ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta, ta terve päeva räägivad. Igav. Kõige viimasena rääkis iiris. Tal ei olegi päris isa, tal on uus isa, tähendab ta ema võttis uue mee ja nüüd on irisel kaks isa, sest vanaisa on ju ka ikka alles. Aga see uus isa, see uus on selline, et ta töötab korstnapühkija-na. Poisid hakkasid kohe naerma, aga õpetaja ütles, et korstnapühkija on täiesti eriline amet. Natuke imeline. Ja et korstnapühkija toovad inimestele õnne. Siinsed poisid muidugi vait. Nad tahtsid kohe teada saada, kuidas see käib. Siis õpetaja seletas, et kui korstnapühkija nööbist kinni võtta ja midagi soovida, siis lähebki täide. Rasmus ei uskunud. Mina küll usun. Muide, vanaisa ütles, et neil päevil ta laseb meie korstna üle vaadata, et tal on tunne, et ahi ei tõmba korralikult. Siis tuleb meile korstnapühkija koju, ma pean siis kodus olema, äkki ma saan ka midagi soovida võtta, ma käin korra ära. Nii ma piilusin, kas vanaisa on toas? Ei ole, ta läks keldrisse. Nüüd ma sain natukene tantsu harjutada. Ja pärast ma pean kohe hakkama oma matkaasju kokku panema ja et meil on homme klassiga matk. Minu isa korraldab. Me läheme diviisi tuurima mere äärde. Ma tean. Ma kummikud kilekeebi suure kilekoti Karbikivide jaoks ja märkmikku ja pliiatsit nähkami kive korjama ka nüüd õppima. Minu isa. Tervet klassi, aga homseni, siis. Mina lood, kirjutab Eeva. Esitab Külli Teetamm, toimetab Tiina Vilu, helirežissöör Maristamba ninalood.