Ninalood. Tere, mina hiin, ma ootan, millal ta alla tuleb, tagatusel, kohe, kui talle tuleb ja vanaisa kära räägib. Ma lähen ta juurde. Kuigi ma natukene hästi natukene kardan, sest tead, ta oli jube imelik, mustad riided. Nojah, mustad riided küll, aga need mustad riided, need olid vist ise ka veel mustad. Selles mõttes polnud pestud seda nägu. Nägu oli pruun, pruunim, kõvastiku, isal isegi pruuningu vanaisal. Siis tal olid need harjad ja. Aga ta toob õnne. Ja selleks, et ma saaksin selle õnne endale, ma pean temaga rääkima, pohh. Minu sõber, sina valvab, kui ma temaga räägin. Korstnapühkijad on head, hästi head ja toovad õnne. Kui kaua ta on seal korstna juures, me ei jõua enam oodata. Ma pean trenniga jõudma. Appikene, ta on seal täiesti käed lahti sõbra põues, patsifist midagi. Äkki tal on mingi hea hari põues. Täitsa lõpp, hoopis telefon tohtis mobiiltelefoni põuest valjukas. Korstnapühkijad kasutavad kõõmupsile täiesti tavaline inimene. Kes ma helistan talle katusele. Kus ma selle numbri saan? Vanaisal on kindlasti kirjutuslaua peal, ootame Hoti. On korstnapühkija madis proovinud. Tere, tere. Minu nimi on mina. Väga tore, ma olengi see, kes siin elab. Kelle korstnate uurite. Kas te saaksite vastata minu küsimustele? Ma tahtsin küsida, et kas korstnapühkijad toovad kõigile neile õnne, kelle korstnaid nad uurivad? Nendele kindlasti, kelle korstnaid uurivad, aga nagu tihtipeale on inimeste arvamused kõigile õnne toob kõigil õnne ei saa tuua keegi. Aga miks nad peavad inimestele õnne tooma, kas nad on siis ise alati nii õnnelikud? No võrreldes sellega, kui palju korstnapühkija näeb ju ringi käima, on ta kindlasti õnnelik inimene, sest tema näeb paljusid asju ülevalt, alt, seest ja väljast, nii nagu paljude elukutsete juures ei ole võimalik. Mis ta näeb? Ta näeb juba seda, kuidas inimesed elavad, kuidas nemad enda küttekoldeid ja asju korras hoiavad, kas nad ise on korralikud ja kas nad on õnnelikud? Aga mida mina peaksin tegema, teie saaksite mulle õnne tuua. Kas aitab sellest, et ma teiega juttu räägin? No ma arvan, sellest jääb natuke väheks. Sellepärast et oleks ikka korstnapühkija alati õigel ajal kohal käima, vaatama kõiki asja tööle, sest et tuli on selline paha poissi, kes vahest läheb väga kurjaks kätte ja teeb inimestele palju haiget. Ja siis nad on tõesti õnnetud ja selleks, et seda ei juhtuks, selleks käibki selline must onu, keda kutsutakse korstna pühikaks, taamad hundiks, nõgininaks, palju neid nimesid on tal, tema käib siis majast majja ja niiviisi saavad asjad korda. Ahah, aga kui mõned poisid tirivad teil nööbid eest ära, kas te siis iga päev õmblite kodus neete? Vot selle nööpide võtmisega on nüüd selline asi, et nööpi ei tohi kunagi ära võtta. Korstna pikk ütleb selle kohta, et inimene võtab iseenda õnne siis ära. Aga mis siis tehasele nööbiga? Võib silitada, keerutada, katsuda ja siis soovida oma salasoov, aga muidugi nende soovide soovimisel ei tohi ka rumalaks minna, sest kõik soovid ei ole ju täidetavad. Pisi soovidica lähevad täide. Muidu ma tahtsin teile lihtsalt soovitada, et pange siis hoopis oma Jackile lukk ette. Et siis ei peaks nii palju neid nööpe õmblema. Siis ei ole meest ära tunda, temal peab ikka olema vastav riietus, nii et ükskõik kes kust teda näeb, peab kohe ära mitte ainult tahmase nina järgi vaid ka juba välimuse järgi, et see on nüüd korstnapühkija. Aga kas korstnapühkijad teil on palju tööd? Paljudel inimestel pole üldse korstnaid, sest neil on radiaatorid. Ka need majad, kus on radiaatorid, ka nendel majadel on olemas selline asi nagu ventilatsioon ja ka ventilatsiooni tuleb pühkida, sest muidu inimene on iseenda nii öelda tolmu ja tahma sees. Ja, ja ta ei tunnetage seda, kui ohtlik see tervisele on. Aga kuidas teie töö käib? Meie tööinimesed tellivad korstnapühkija kohale ja, ja siis ta tuleb, lepi vaja kokku, kuna ta tuleb ja selleks peab olema tehtud pererahvale ettevalmistus et korstnapühkijad vastu võtta ja, ja siis tema teeb oma töö ära. Loodame, et on pererahva poolt kõik asjad korda tehtud ja siis Kursla kõike teeb enda töö ka korralikult ära, mida puhtamalt ta teeb, seda parem korstnapühkija töö. Sest kuigi see töö on väga must, on parem, kui töö tehakse võimalikult puhtalt. Aga mis, mismoodi see töö käib, et harjaga nihite korstnat seisma? Korstnapühkija, kui tuleb, ütleb, et ta on kohal, siis ta palub kõik aknad uksed kinni panna, siis tõmbetuult ei tohi olla. Hea, kui ta tihendab ära pliitide ahjude siibrid. Kaminate siibrid, tahma sisse ajada, kontrollib kõik tõmbeklapid üle, et need oleks korralikult suletud, kui vaja veel annab mõned näpunäited ka, kuidas paremini kinni panna, sest kõik klapid ei ole alati korrektselt kinni ja siis läheb tema korstna otsa, pühib korstna, selleks on sellise pika-pika nööri taga on suur pomm otsas, mis kaalub oma kolm pool, no või veel rohkem teinekord ja siis on selline suurluud, mida, millega siis korstnat pühitakse, läheb korstna otsa kattumisele kõigepealt. Ja seal peaks olema nüüd muidugi korstnapühkija jaoks katusele minekuks reedele katuseluukäigutee tööplatvormid ja korstnapühkija peab kontrollima, kas kõik oleks siis korras, kas korstna ots on terve, kas pööningult on korsten terve teele pragusid asju sees ja kui midagi on viga, siis ta sellest ütleb pererahvale. Ja kui ta nüüd alla tuleb, siis ta kontrollib ära kütteseadmete olukorra ja puhastab nad tahmast ilusti ära, võtab tahma välja ja, ja mis on siis murettekitavad asjad, seda ta siis ütleb pererahvale ja loodab, et järgmine kord on asjad tehtud, vähemalt inimene on teadlik asjadest. Ja kui ta on töö teinud, siis see selle kohta antakse vastav tõend, et korstnapühkija on käinud, kontrollinud, see on vajalik kindlustusfirmadele. See on vajalik inimesele meeldetuletuseks. Ja niiviisi saavad asjad kõige paremini korras hoida. Aga kas te ei karda seal kõrgel? Korstnapühkija ei tohi olla hulljulge, nii et ta läheb nii-öelda arutult riskima. Ta ei tohi olla arg, et nii-öelda jalad värisevad, kui ta üleval olnud. Aga ta peab olema väga ettevaatlik, sest korstnapühkija on üksi tööl ja ta täielikult vastutab ise enda terviseohutuse kõiges. Aga kas see on ükskõik millal korstent pühkida ka suvel või kevadel või talvel? No päris ükskõik, ei ole, muidugi korstnapühkija teeb tööd aastaringselt, tema peab lumega saama, katusele mindud, tema peab saama ka märjaga mindud. Aga muidugi on omad reeglid, kuna ei tohi minna liiga tugeva tuulega, ei tohi minna. Ei tohi muidugi, kui vihma sajab või on, kadus jääs, libe. Kui ei ole korralikke, ütleme redeleid, need ei ole korras, siis ei tohi minna, riskida ei tohi. Nii et alati tuleb kontrollida. Aga kuidas te, korstnapühkija, eks täite? Kõige ilusam lugu, mis vastavalt umbes sinu eale oleks umbes selline, et kui mina olin lastesõime, laps kuskil kolme, nelja aastane, siis mina olla võtnud lahti ahjuukse. Ise närisin söetüki ja pakkusin seda. Aga kuidas seda teed õpitakse? Praegu meil on olemas selline asutus nagu Eesti tuletõrje liit, kes koolitab korstnapühkijad ja see on ainukene vabariigis. Ja tema juures korraldatakse kursusi. Ja näiteks järgmisel nädalalgi hakkavad Rakverest korstnapühkijad, kursused, minul on ka siis võimalus seal kaasa lüüa nende uute korstnapühkijad. Aga millal tekkis esimene korstnapühkija maailmas? Maailmas maailmas kahjuks ma võin praegu vastuse võlgu jääda. Aga Eestisse tuli esimene korstnapühkija Riiast, see oli rahvuselt sakslane, sest nii kõrget ametit ei lubatud talumehel pidada. Ja see oli aastal 1720, nii et ta on küllalt vana amet ja vanasti oli ju ka veel selline nõue, et näiteks pagaritöökojad, saunad, need ei tohtinud asuda linnas, sest see oli tuleohtlik asutus. Ja õhtul käis tuletõrjeülem nii-öelda kontrollimas mööda linna, et kuskil ei oleks õhtul tuld üleval, siis tulid ju õlg ja rookatuseid ja laastukatused, mis olid väga tuleohtlik. Kui tuli lahti läks, siis läks ju palju põlema. Aga kas naised tohivad ka korstnapühkija, eks hakata? Põhimõtteliselt küll, ainult et korstnapühkija töö teinekord on küllaltki füüsiline. Näiteks minul oli selle aasta kevadel üks selline juhus, kus mõiste ainukest korstnajalga, mis oli kõvasti pidi täis, võtsin lahti 14 tundi. Nii et kui ikka suure haamri ja meisliga ja niiviisi mees tööd teeb, siis ei ole päris naisterahva töö, vihm. Aga kuidas te ennast iga päev puhtaks pesta saate, kas tavalise seebiga? Korstnapühkija on selline ilus asi nagu tahma reegel. Ja kõlab tema niiviisi, et tuleb meeles pidada, mida külmem on vesi, seda puhta pesu tähendab korstnapühkija enda käsi, tahmasid kohti ja ka perenaine peale korstnapühkija külaskäiku põrandat peab pesema külma veega. Nii et selline reegel tasuks meeles pidada Aga kas te teate, kas Aafrikas ja Austraalias ja Ameerikas on ka korstna pühkijaid? No ma usun, et seal, kus küttekolded, seal on neid ikka vaja Aafrikas ehk päris sinna palmi alla ei ole seda kurta, sest et kuhugi panna ta ehk ei karda sinna üles küll ronida, aga noh, töö jääb nagu väga poolikuks. Aitäh rohkem küsimusi mul ei ole. Oi kui palju te ei kujuta ette? Jätteva. Mina küsimustele vastas korstnapühkija Madis mäek. Miina lood, kirjutab Eeva kohv, esitab Külli Teetamm, toimetab Tiina Vilu. Helirežissöör on Maristomba ninalood.