Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Sissejuhatuseks meenutaks mõne aasta tagust ülevaadet Bangladeshist, kus 152-st miljonist kodanikust pääsesid internetile ligi ainult viis miljonit. Ülejäänud 147-st miljonist elanikust vähemalt ühe osa internetiga varustamiseks loodi uudne amet. Millegipärast peeti seda naistele sobivaks, kuigi tegemist on tehnilise ja vastutusrikka tööga. Tehnoloogia tipus. Data hakkab alla Jaani-nimeliste ametnike tööks oli toimetada kaugetesse küladesse Interneti-jalgratastega. Aastaks 2016 nähakse ette 15000 taolise internetti ratturi abi riigi moderniseerimiseks. Idee oli varem äraproovitud ning erakordselt kõrge hinnangu saanud kui sealsele ettevõtjale Mohammad Jaanusele omistati 2006. aastal Nobeli rahupreemia maha jäänud maailmaosade arenguprojektide eest. Ühest sellisest projektist tarnetigi analoogse skeemiga kaugetesse maa küladesse telefonisidet. Üllatava efektina muutusid kauged vaeside. Tooge kohmakad inimesed üleöö. Aktiivseks sihtrühmaks, kui sideettevõtjad hakkasid nägema kaugete külade vaestes elanikes oma kliente. Lühikesena aga jõudis mobiiliside 92 miljoni Bangladeshi elanikeni. Tehnoloogia kombineerub sega üllatavatel viisidel antud loost, siis pandi kokku jalgratas ja mobiilne nutiseade. Sellest piisas miljonitele inimestele uuel tasemel riigiga suhtlemiseks. Pangatehingute sooritamiseks omavahel suhtlemiseks ja kõigeks muuks, mida meie normaalseks peame ning mida kordades kallimalt ja tihti ebaefektiivselt hangime. Ebaefektiivsusest saab aru Bangladeshi jalgrattale tarnitud interneti näitel sest kõik ratturid teenisid korralikku palka ja teenivad tänaseni päeval korralikku palka, mille netikasutajad hea meelega kokku koguvad. Seni, kuni nad ise kasutavad infoteenust tõhusalt. Kliendi jaoks hakkaks kulutõhusus langema. Interneti kasutamise aja pikendamisega, sest siis täidaks teenuse ajast kasvava osa vähemväärtuslik info kümblus mille eest tasumine vist ei tundugi enam otstarbekam. Tasuvuspunkti arvutamine on ju kaasaegse ärikeskne teema ja muuhulgas on see põhjuseks, miks kaovad perifeerias tera pangakontorid. Keset tillukest kogukonda on sularaha arvelduste tegemise omahind liiga kõrge. Üheks üleminekulahenduseks oli postkontorite töö ja pangateenuste ühildamine aga peagi hakkasid kaduma ka postkontorid, sest tilluke kogukond ja veelgi pisem ümbrikkusliku kirjavahetus muutsid sellegi tegevuse kahjulikuks. Vähemalt pangateenuste jaoks on aga nüüd kombineerumas järjekordne tehnoloogiline kokteil. Vaja oleks vaid pankadest sõltumatut ja kõikjal kättesaadavad rahade arvelduse süsteemi ning nutiseadmeid. Ehk vaja oleks. Bitcoini ja nutiseadmega, inimest, kes suhtleb klientidega ja nii sünnib uus pangandus. Taksonduses toimunud Uberi laadsed, milles isikliku autoomanikud saavad osaleda tänu infotehnoloogilisele korraldus keskkonnale sõiduteenuse tarnimises. Loomulikult aga kriisi, umbes sellist nagu Filipiinidel, kus pangandus teenindada vaid väikest osa elanikkonnast. Ülejäänutel on aga siis suuri probleeme rahade ülekandmisel Heapisi laenude hankimisel. Uudne lahendus Koinsbweebee aeg. Kons filipiini võimaldab pea igas Soobiast teha pangatelleri. Vajan vaid nutitelefoni ja usaldusväärsust, tagavad põgusat koolitust. Oletame. Tahad panna raha panka, leiad oma telefoniga lähima jutumärkides telleri ja viid raha tema kätte. Teller registreerib raha Bitconnidena. Ja talletab selle sinu arvele. Raha olemasolu eest hoolitseb kogu kübervaluuta maailm seid kõikidest bitcoini moel. Marvutides registreeritakse. Millises virtuaalses sahtlis see raha natukene asub? Keegi ei tea omaniku nime, aga kõik teavad. Selle omanikuks saab olla vaid unikaalse puitomanik. Juhul kui teller kavatseb maise rahaga ära joosta, on see tema ja politseivaheline konflikt sest sinu raha asub juba küberseifis. Pealegi on telerid hajutatud ja sularaha jääb nende kätte suhteliselt vähe, kuid vajadusel töötab telleriga vastupidi ja annab bitcoini konto ülekande vastu sulle sularaha. Nagu pangaautomaat. Tulevikus polegi sularaha vaja. Põhimõtteliselt saad kõik rahalised tehingud kauplustest turu letini sooritada läbi bitcoini testi virtuaalteleritest süsteemi. Lisaks hoolitseb tagasisidesüsteem telerite kvaliteedi eest. Uudne süsteem ei asenda panku, aga teeb sedasama seal, kus pangad ei toimi ja kes tahab, võib luua mobiilse harukontori. Sõitis ringi, jalgrattaga, taskus nutitelefon.