Üleminek sotsialismi kapitalismile lahendas ära umbes sama palju probleeme, kui ta uusi asemele tekitas. Nii ütles Ilmar laava on üks kõige tuntumaid ja tunnustatumaid väliseesti mõtlejaid, kes oli muidugi ka luuletaja, kes oli tõlkija, muusika ja kirjanduskriitik. Ilmar Laabani mõttelaad läks eemale tüüpilisest pagulaseestlase mõttelaadist ja tema seisund, tema olukord oli mõnes mõttes eriline ja vaieldav. Täna räägib Ilmar Laabanist teine väliseesti literaat Hellar Krabi ja ta alustab sellest, kuidas ta kaugetel aegadel kutsus Ameerikasse noori ja siis veel vähetuntud eesti kirjanikke Rootsist. See oli 60.-te aastate alguses, me mõtlesime, et meie siin ja üldse Ameerika eestlased ei olegi näinud täit uusi kuulsaid luuletajad Lepik ja Grünthal ja Laabania et kutsuma nad õige külla. Korraldame neile, ringreisid Ameerikas ja nii me tegime. Juhtus ka väike kurioosum Torontos kohalike Eesti Maja taganes oma lubadusest, Ilmar labane ei saanud seal esinemiseks ruume. Milles oli põhjus? Jah, ma olin ise seal kohal. Neli-viis päeva enne väljakuulutatud Laabani esinemist. Toronto Eesti Maja juhtkond palus viisakalt vabandust ja ütles, et nemad ei saa siiski Laabani jaoks ruumi anda, kuna raha panijale punane kuulsus. Punane kursus võib-olla et Kanada ja Ameerika eestlased olid natukene konservatiivsemad ja vanameelsemad kui näiteks Rootsi eestlased. Ega nüüd Rootsi eestlaste konservatiivse Falanca Laabani suhtes nii väga vaimustuses ei olnud. Aga nii nooremate eestlased nii Ühendriikides kui Rootsis ja Kanadas meid see ei häirinud ja tema punane otsus ei olnud mitte kommunistlik punasus. Tema maailmavaade oli anarhos sündikalism, see kõlab veel vaat kangemalt, aga kommunistide suurimad vaenlased olid Anarfosündikalistid. No kui me juba selle teema juurde jõudsime, siis vajab see seletamist, prudoon oli vist üks nende autoriteetsemaid tegelasi. Ja kui Marx rajas sotsiaaldemokraatlikku liini, pidi sotsialismi, siis prudoon prantslane. Tema õpetusele tugineb vabadusmeelne sotsialism. Nad olid omavahel suured vaenlased. Rivaalid Marcia prodo. See tema niisugune aktiivsus, see vist poliitilisel pinnal hakkas aegamööda taanduma, ta vist muutus natukene nagu taltsamaks või mis muide seal. Ega Laaban poliitilisel pinnal Anarfosünnitalismi Eesti ühiskonnas ei ajanudki Taali radikaaldemokraat. Tema ana arrosündikalism oli rohkem mõtte, vaimu ja kultuuripinnal. Nüüd, kui sina temaga suhtlesid, ta käis sinu juures kodus vähemalt kahel korral on ta sinu juures elanud lühemat aega. Kohutavalt tark ja erudeeritud mees, kuidas temaga suhtlemine käis, ütleme siis nii kodusel pinnal köögilaua taga, kuidas jutuajamine kulges? Ütlemeed Laabaniga suhtlemine laabus hästi suur napsimees, ta ei olnud konjakit, paar klaasi jõi ja ta oli väga südamliku iseloomuga. Temaga ei olnud kunagi nagu mingit konkurentsi või rivaliteedi tunnet i pürginudki selle poole daalimust seitse kaheksa aastat vanem ja siiski rohkem lugenud kui mina sel ajal. Aga sellele vaatamata ta oli autoriteetne isiksus, mitte meie nooremat, kõik oleks uskunud just täpselt, mis tema räägib. Aga tunnetasime, tema teab. Mis mõnikord ka tundus, et ta on tegelenud asjadega ja pühendanud oma aega asjadele, mis ei ole no meie jaoks nagu väga tähtsad killustab ennast ja tegeleb mingite teise ja kolmanda-neljanda järgu autoritega, kas siis Prantsusmaal või Itaalias. Rootsis. Ja ta oli nii põhjalik kirjanduse tundja, et kord Tallinnas kui juba nii uue vabariigi ajal, kui ma viimast korda teda õieti kohtasin, soli Toompeal oli ta ettekande õhtu kuskil võlvitud keldris. Ja mina jõudsin pisut hiljem kohale ja Laabanali täies loenguhoos, rääkides itta Itaalia luuletajatest, kellest ma arvan koos viibijatest ja keegi ei olnud kunagi kuulnud. Aga mis tema killustatutesse puutub, siis Staliga kunsti alal väga tugev asjatundja, kriitik Taali Tallinnas konservatooriumis käinud muusikat õppinud. Ta võis muusikast rääkida. Ja nagu ma Pariisis Vahur linnuste pool eesti luule ja kultuuripäevadel võisin kogeda, kus me Laabaliga ööbisime, samal ajal linnuste legendaarses kodus. Ta võis ka kokanduses pidada loenguid. No killustas ennast siis. Võib-olla selles mõttes, et talle ühtegi kapitaalset teost Marxi või prudooni laadis ei ole olemas, tal on palju artikleid ilmunud, ta on isegi luuleta ju lõpupoole väga vähe kirjutas, et võib-olla tõesti ta hajus võib-olla kõiksusse. Tema loomingu juurde me läheme veel hiljem tagasi nende kahe luuleraamatu juurde, mis tal üldse on. Aga nüüd need tema poliitilised vaated, kui tuli aasta 1940 noormees elukogemust vähe, 18 aastat. Vanust Vasakpoolne oli, kuidas olid tema suhtumine juuni pöördesse? Ma seda küsisin talt kohe otseselt ükskord, kui ta minu pool külalisena oli. Et kuidas oli tunne ja ta vastas küll oli ikka tore, kui punased lipud hakkasid lehvima, kuigi teades tema vasakpoolseid vaateid maalinud pisut siiski üllatunud ja ütles, et aga kuule Ilmaratsiooni ju, Eesti vabariigi lõpp, kus sa oled, üleskast tantsis jah, see mulle ei meeldi ta. Ma küsisin siis, et millal sulle siis mitte meeldima tuli? No kui nad hääletasid ennast Nõukogude Liidu sisse ja ja kui Eesti lakkas olemast, see mulle enam ei meeldinud, ütles ta. No ja ka enne seda toimus ju julm ja jõhker valimistsirkus, kus vastaskandidaadid kõik mahavõtja pärast hakata neid kiusama. See pidi teda häirima. Küllap see talle ka ei meeldinud, tema kunagi ei ütelnud, mulle meeldis Nõukogude Eesti kehtestamine, vaid Ta ütles, et punased lipud olevat väga toredad olnud. No nii, aga sellesse aega kuuluvad ka mõned tema niisugused kirjanduslikud väljaastumised, mille üle on palju vaieldud, on räägitud, Stalini nimi tuleb välja. Ja ta mulle dikteeris peast minu soovil laulu suurest Stalinist. On väidetud ajakirjanduses ammu, et temalat kirjutad oodi Stalinile. See ood oli siiski Est esimene maile kirjutatud ja see oli. Aga paljud ei saa ju paroodia seda aru. Ja ka laul suurest Stalinist on paroodilile. Ma katsun peast tsiteerida, paar rida, ei enam äraandja jälg, trots, skist ei suuda ahvatleda meid eksiteile ja niukesed väljendid, millest peatoimetaja ratta avaldas, need, mis ajage see nõukogude kultuuris vist nii, et kui seda tähelepanelikult lugeda mitte isegi nii tähelepanelikult vaid lihtsalt näeb, et ta viskab nalja. Muidugi, see oli riskantne nali. Ühelt poolt Laabanit võidi rahvuslaste poolt vääriti mõista ja teine poolt. Kui käredamat kommunistid oleks saanud ikka veendunud, et see on naljaviskamine, siis ta oleks ka võinud kurvasti lõppeda. Niisugune tragikoomiline seik on ka, et kas Stockholmi eestlased läksid õnge, ei saanud aru, et on tegemist paroodiaga. Ood esimeseks maiks oli see, mis ilmus trükis Nõukogude kultuuris 41 aprillis. Ja see on praegu kättesaadav Eestis ilmunud Laabani valikkogus. Ja Stockholm stiidnigene eestlastele toimetaja kakla. Noomis laava olid selle eest võttes paroodiat tõe pähe. Mina ütlesin Koklal, et kuule, ma leidsin kongressi raamatukogus ajakirjast Nõukogude kalur sinu allkirjaga artikli, kus sa ütled, et ainult Stalini päikese all võib kalur vabalt kala püüda. Koklavastast no egas mina seda ei kirjutanud, minu nimi pandi alla. Aga miks sa Slavale kallal norid? Nüüd tuleb rääkida ära ka tema läände mineku asjaolud. Kõik ei ole võib-olla kursis millal ta läks, kuidas ta läks, kuidas küpses? Otsus minna, mina olin seitse, kaheksa aastat noorem Ma tean ainult tema enda mõne märkuse ja elulooliste andmete põhjal. Tema läks juba saksa inflatsioon jääb 43 üle Soome vist, aga ta ei astunud sõjaväkke Soomes. Ta ei olnud militaarne isiksus, ma arvan ta lihtsalt sõjamehe elu oleks teda tapma ja läks Stockholmi ja seal ta siis ühines, seal olid ju Eesti poliitikud juba ees, August Rei, Heinrich Laretei. Ta ikka enam-vähem nendega sai läbi, seal minu teada. Aga nüüd see poliitiline organisatsioon Ann Arhossendikalist oli ta vist. Ma juhtusin siin huvitav vahemärkus, ma loodan. Ma juhtusin siin just mõne päeva eest Poe raamaturiiuleil nägema. Tõnu Trubetsky raamatut anarhestistes ilmus ja seal on üks lehekülg, kus räägitakse, et ka Rootsis oli pärast sõda Eesti anarhistide grupp. Nimelt ajakiri vaba Eesti, mida toimetasid Harri Kiisk Vahur linnust, ei aimanud Rebane. Ma ütleksin selle kuulsa tsitaadi, vabandage küll, kuid see on jama. Tähendab linnuste Kiisk, Rebane, Laamann ja teised andsid välja ajakirja radikaaldemokraat. Laaban kirjutas seal küll mõne artikli Anarfosündikalismist, aga terve grupeering oli radikaaldemokraatlik ja mitte Anarfosündikalist. Ühe lausega, milles seisneb erinevus Erinevus seisneb selles, et radikaaldemokraadid püsisid parlamentaarse demokraatia raames aga õiged Anašündikalistid toetavat töölissündikaatidel ehk ametiühingutel marksism toetas ja tahtis tsentraliseeritud võimu tsentraliseeritud riiki. Aga Anarfosündikalistid tahtsid kohalikke omavalitsusi kohalikku sündikaat, teetsentralisatsiooni. Kui lugeda Ilmar Laabani luulet, siis on olemas selgeid märke, et aitas Leninit ja Lenini loodud riiki. Aga Trotski trotskiga oli asi vist natukene keerulisem. Nendes. Vasakpoolsetes vooludes ujudes Laaban tundis ennast palju rohkem kodus kui isegi mina neid tagantjärele neid neid uurides. Esimese nõukogude okupatsiooniaeg Taali laenanud kellegile Lev Trotski raamatu ja sellest sai kuidagi ülikooli juhtkond teada ja ta visati peaaegu selle eest välja. Ülikoolist. Aga ma ei tea kellelegi soovitusel jäeti ta siiski. Hans Kruus, ta vist ikka nii palju ära päästis, ta päris ikka ülikoolist välja lennanud, aga mul ei ole meeles otseseid poliitilisi vihjeid ja viiteid on teisigi. Aga nüüd, kui me räägime tema luulest tema kahest raamatust, esimene raamat, ankruketi lõpp on laulu algus, selle kohta on kirjutatud, seal on luulet 43 kuni 45, raamat ise ilmus 46, juba siis Rootsis. Ei ole just kõige sobivam aeg luule kirjutamiseks. Mis on teada selle perioodi kohta tema jaoks. Kõik jälle minu tagantjärgi tarkus. Tagantjärgi teadmised Taali kõva poiss juba teismelisena aastatel 40 243. Ja varemgi Jaan Kross oma kuulsas õpilasromaanis. Wikmani poisid kirjeldab ühte noorsoo kultuuriringi koosolekud, kuhu ilmusid kolm agarad ja ninatarka realisti reaalkoolipoissi. Need olid orvu Ast kirjalik kasti poeg Ilmar kiiver, kes peaks paljudele teada olema ja imilaps. Ilmar nädal imelaps, aga raamatusel imilaps huumori väljend eritise imilaps Ilmar tekitas sal juba viieteistaastasena suurt furoori. Tema muusikaharrastuse ja, ja muusikaande peaks ka vist ära nimetama, kas ta mängis klaverit või mida ta veel tegi. Minu teada ta õppis isegi konservatooriumis veidikese komponeerimist, aga klaverimängija ta oli muidugi hea. Ja mina ei ole küll selle üle otsustaja. Aga sellega seoses tuleb üks huvitav seik meelde, et ta sai rakendada oma klaverimänguga sõja käigus itta. Nimelt paljudele tuleb eelneva öeldu sees üllatusena, et Laaban osales saksa suures sõja käigus Venemaa vastu, kuigi küll klaveri taga klaveri taga rindetrupi koosseisus, kolm nädalat reali poistebändist oli temaga kaasas kuuma Porkka selleaegse nimega, nüüd on ta nimi Kuunolarenia kuunal. Aren mulle New Yorgis ütles, et tema ja Laabalia keegi kolmas olid mitu nädalat Peipsi taga. Tšassiga, ja siiski, kuidas nüüd järsku sõja ajal tekkis niisugune tullu vete see kõige tähtsam tema luulekogu sai valmis just sõja ajal. Sellele ma ei oska vastuta anda, aga paljud lüürikud ja ta on siiski lüüri põhiliselt õitsevad ja õitsevad oma varases nooruses. Ja, ja võib-olla keeruline aeg ka stimuleerib või kuidagi mõjutab ja, ja kindlasti nüüd teine luulekogu aastast 57 väga väike, õhuke kogu. Raamatu lõpus on öeldud, et ainult 400 eksemplari teda ilmus, oli ka nii. Ma arvan, et mul ei ole seda raamatust uurida, aga ega seda rohkem küll ei öelnud. Kui niigi palju. Nonii nüüd kõigepealt komistame me juba raamatu pealkirja taha roosis elaviste, see ei ole originaalne, tema väljamõeldud, ta on saanud selleks inspiratsiooni. Prantsusmaad Roses elavi mingisugune prantsuse kirjaniku väljend, ütleme nii, et varem teadsin, praegu ei tule pähe. Kuidas sa neid lühikesi? No ma ei tea, luuletusi on, võib-olla tinglikult saab neid nii luuletusteks nimetada, kuidas neid iseloomustab, mis asjad need on? Neid võiks ka Epigrammideks kutsuda, võiks anagrammid, et seal on ka puhtaid anagramme häälikute äravahetamiseni välja mängitud lood ja ja mõistatused ja muide tuntud prantsuse kirjanduse uurija ja tundja Aleksander aspel pidasid siiski luuletusteks kutset pata füüsiliseks luuleks. Mina aga täpset terminit lahti siin raadio-s praegu seletada. Tähendab need olid vaimukad ütlemised, rajanesid sõna- ja mõttemängule ja kuna luule hea luule sageli rajaneb ka sõna- ja mõttemängule, siis võib täit luuletusteks tõesti kutsuda. Nonii, aga siiski on mõistetamatu, et see lühike väike vihikuke jäigi tema teiseks ja viimaseks luulekoguks hakatakse muidugi jälle spekuleerima mõtlema, mispärast, mis sai ta sina ütled, et tal on ilmumata? Ta ei luuletusi ka ikka veel ühe ühe kogu jagub. Ilmumata ja ilmunud, mis ei ole kummagis raamatus. Ma ei tea, kas kolm, 40 tükki ma leidsin oma mana neid arhiivist, mõned, mis ta oli kunagi saatnud ja ma ei olnud trükin. Ma ei tea mikspärast ja nii, et ühe kuigi suhteliselt õhukese kogu oleks võinud täiesti julgesti kokku pannakse kolm 40 luuletust meestes kahes kogus ei ole. Ja siiski tema viimane trükist ilmunud luuletus ilmus 1973 tema eluajal. Ta suri aastal 2000 üle veerand sajandi. On see periood. Tema haigusperiood või ega ta ei vaikinud, ma arvan, mõned luuletused pärinevad hilisemast ajast, kuid mitte trükis ilmunud hilisas kui selliseid kaks aga Taivaikintaali viljakas esseist, kirjandus ja kunstikriitik ja mitte ainult Eesti, vaid rootsi, prantsuse, saksa keeles. Ma ei tea täpselt, kui palju ta on avaldanud, avaldanud neis teistes keeltes, aga kindlasti rohkem esseistikat kui eesti keeles, nii et ta ei olnud mitte viljatu, ainult luulesoon. Ahenes. Kas selle teema selle küsimuse ümber olid temal ka mingeid probleeme, kas sina oled temaga seda arutanud, kas ta on ise selle kohta? Ühes mana numbris määrus number 59 on tema intervjuu Margus Jukkumiga Toronto noore meestele, kes mulle aitas mala teha ja toimetada, võttis laavarent kunagi. Mäletage, mis aastal võib-olla 15 aastat tagasi ühe põhjaliku intervjuu, mis oli ilmunud, manas ja seal Margus Jukub küsibki umbes samasuguse küsimuse, kui sina küsisid. Et miks ta nagu seiskus, tal luuletamine ja ta annab seal mitmeid põhjuseid. Soovitan seda Manast lugeda, aga nagu möönab, et talle psühholoogilised probleemid, mitte mingit vaimuhäired, vaid lihtsalt inglise keeles, öeldakse Reuters Black kirjaniku blokeeringu kuidagi tõkketuli ette tõkketuli ette ja aga samal ajal ta siiski kirjutas kirjanduskriitikat, kuigi ka mitte väga palju, aga ta täielikult tõkestatud ei oldud. No mina olen ka tema esinemisi natukene kuulnud siin omal ajal tundub, et see niisugune väitlus ja koosolekutel, konverentsidel esinemine ja sõnavõtmine ja täiendamine ja täpsustamine see istustele hästi Jah, ta võib ju igal koosolekul nagu Jaan Kross kiuga teda kergelt huumoriga ütles, et imilaps võttis seal kõige hoogsamat sõna. Ta ei olnud pealetükkiv, seejuures ta tahtnud, et temale tingimata õigus jääb ja nii aga koosolekutel ta oli võrdlemisi agar sõnavõtja. Sa nimetasid ka koostööd vanaga ja oled ka kirjutanud oma mälestustes, et et seda kaastööd tuli temalt välja pressida ja pigistada. Ja mul õnnestus, siiski tahaks, ma ei tea, kümmekond korda kaastööd umbes 30 aasta jooksul saada. Ja näiteks kui kirjanik August Sang suri Tallinnas siis Laabane oli just teel ühendriikidesse sellele ringreisile, millest me mainisime. Ja mina ütlesin, et kirjutasid midagi sanga mälestuseks, keda ta oli see muidugi noore mehena kohanud. Laava, oh, mis ma ikka, et mitte ta ei oleks tahtnud, aga Ta nagu põrkas eest ära. Ma ütlesin, et nüüd sa oled ringreisile kutsutud, seal sinu ülesanne moraalne kohustus ka midagi häälejutu rääkimise teha. Andsin talle paar konjakit ette ja ta kirjutas artikli kahe päevaga valmis pidu poolias ilmunud manas, kui ma ei oleks seda taati pigistanud, siis oleks ilmumata ta mälu oli haruldane, tal võis palju sanga luuletusi ja enam-vähem peas olla. Nüüd me peame rääkima veel ühest tema loomingu tahust. Laabani häälutust, see on minu teada tema enda vermitud või välmitud sõna, mida võiks kutsuda kõlaluuleks sound Bouetri inglise keeles. Ja see oli Pariisis juba eespool mainitud enne kultuuripäevadel Eesti luule ja muusikapäevad, mida korraldas Vahuri linnuste. Ja seal siis oli ühel päeval kavas Ilmar Laabani häälutused. Kahjuks toimus vees kõledas kooli või klassiruumis. Istusime kooli pinkidel ja võrdlemisi kahvatu see ümbrus. Ja seal ta siis mitte plaadid mitte lindilt, vaid ise häälutas. Ja ma pean ausalt tunnistama, et võib-olla see ümbruse mõju tähendab, ei olnud mugav seal üldse ja nii minus tekitas kerge naljatunde. Ma tean, et ta võttis seda tõsiselt, ma tean, et hääleluulet kõla luulet võetakse tõsiselt, aga tookordse mind kahjuks ei hõivanud. Ja nüüd väike näide Ilmar Laabani häälutustest kes valdab prantsuse keelt, see naudib seda natukene rohkem kui ülejäänud meie saate kuulajad. Tema nagu leidis, et kirja pandud luules on ta läinud nii kaugele kui üldse või vähemalt, kui temal endal võimalik oli. Häält edasi jäi ta ainult häälutused. Nii et ei, ma arvan, ta võttis seda täitsa tõsiselt ja paljud kriitikud on võtnud seda nagu tema tõsiselt. Nonii siis eesti sürrealismi rajaja, kui räägime nüüd kirjandusest, jah. Ma arvan küll Laabanit õppida sürrealismi rajajaks eesti kirjanduses, luules ja mitte ainult luules, vaid ka kirjandus, arvustustest, kus ta sürrealism ist kõneleb ja kirjutab. Nüüd see ankrocketti raamat, kuidas sai see ilmuda 46. Me teame, et Laabane ei olnud hakkaja, praktiline inimene nendes niisugustes materiaalsetest asjadest. Ja raamatust ei selgu ka see kirjastamise ja trükkimise lugu, mis on teada. Ja see pani mind mõtlema, kui ma temast mälestusartikli kirjutasid, seal ei ole kirjastajat sees aga midagi, see on küllaltki hästi seal, vähemalt 106 seitsmekümneleheküljele raamatus oli ka mahukas luulekogu, nii et kui me räägime kahest laaboli kogust 11 on väga mahukas ja ilusti välja antud illustratsioonidega ja kõik ja see pidi Rootsis 46. aastal küllaltki kena kopika või üüri maksma minna ja lihtsalt hakkas huvitama, kuidas sai toimida, sest et tema sõbrad, võitluskaaslased olid kahju alles, vaesed poisid paguluses. Ja on kaks võimalikku versiooni. Üks on see, et tema sekkus juba siis esimesel pagulasaastatel Rootsi kultuuriellu, et mõned Rootsi kultuurimehed panid raha kokku, et Laabani kogu saaks eesti keeles ilmuda. Teine versioon on, et Imanud Rebane agar endine Tuuli suvi liige koos Lepiku, Kolgi ja kes seal veel olid, need oli küll vähe, aga Rebane oli tuulis, kes aitas kirjastada Tuuli suvi esimesi väljaandeid. Taali majandusliku mõtlemisega mees kuigi väga suur kultuurihuviline. Et imalt Rebane kuidagi koukis rahad kokku, et Laabali kogusaks ilmuda, aga ta ei tahtnud seda oma kirjastuse nime all välja anda, sest et siis oleks lepik järsku Arvo kadedaks muutunud. Nüüd kirjastus asjad tulid välja ajakirjas tulimuld ilmunud Laabanilt ridagi. Kas põhimõtteline oli väljaandja või põhimõtteline autor? Pigem autor Kangro oleks, ma arvan, kui laava talletatakse pakkunud Kangro oli siiski suhteliselt vabameelne vees mitte suhteliselt, vaid päris vabameelne mees. Pagulashoiakut küll muidugi konservatiivne, aga vaimu Hayakat, vabameelne Dalia Veljesto liige kuulus vabameelne seltskond, tal oli teised väljaanded radikaaldemokraat vaba. Ta tunnis vistrootseevee keskkonnas ennast päris hästi, keel oli väga hästi omandatud ja ta tegeles ju suuresti rootsikultuuriga, ma arvan, et väliseestlastest selle põlve meestest vist keegi ei tegelenud nii palju mitte-eesti asjadega. Ma arvan, et sul on õigus ja tal oli täielik võimalus sukelduda täiesti rootsi kultuuriellu ja seal tõusta Taali küllaltki nimekas juba niikuinii Rootsi kultuuriringkondades, teda mäletatakse siiamaani. Aga tal oleks võimalus olnud veel rohkem teha Rootsi kultuuri, aga tema kõigile oma vasak poolsusele vaatamata oli siiski Eesti rahvuslane, ma ütleks, vabameelne rahvuslane. Ma arvan, et ta oli sisemuses suurem rahvuslane, kui ta seda väljanäitus. Ega ta nendel koosolekutel vist ei käinud Stockholmis, eriti eestlaste koosolekutel. Ma ei tea, küllap ta käis ikka seal eestlaste, kohe nii palju pagulasaja alguses nii Rootsis kui Kanadas oli neid eriühinguid ja grupeeringuid nii palju sellega seoses üks kuulus intsident. Ta oli ilmunud ühele vabariigi aastapäeva veidikese roosa triibulises lipsuga. Võib-olla isegi Taali veidi põrpi ja ka võib-olla veidi meelega. Aga lehte pandi Ilmar Laabale ilmus kohale punases särgis ja mulle sõbrad kinnitavad, ta ei olnud punases särgis. Lipsus oli veidi punast värvi. Nüüd natukene ka tema äraelust. Esimene abikaasa oli eestlane, teenelist rootslane ja kolmas, kas kolmas oli jälle eestlane, kas Aino Tamm? Tammjärv ma ei tea, kas nad on ametlikult abielus. Palun vabandust, kui tõesti on. Aga sellega nemad elasid ja Käisi reisisid koos viimane aastakümme Laaba neelust, võib-olla isegi kauem. Laabane esimene abikaasa oli, kui mul õieti meele tuleb, Korneeli aga perekonnanimi ei kangastubraega. Ja sellega tal on kaks poega. Nii et Laabarial on kaks poega, abiellus eestlannaga. Aga nüüd Aino Tammjärv temal ja Toomas Hellat D eksami ja need kaks kuulsat Eesti luurajat, Leod algre ja Toomas Hellat. Siin on raamat ilmunud viie salaluureagent Toomas Hellat. Väga kirju minevikuga, väga kange poiss muidugi, aga väga kontra versaalse elu lõpuga. Minu teada Aino Tammjärv oli. Toomas Hellat esimene abikaasa. Nii oli nüüd see tema raske haigus, ta sai niivõrd raske insuldi eta, kaotas võimaluse kontakteeruda välismaailmaga. Ta ei saanud ei rääkida ega kirjutada, kas oli nii? Need, kes teda on külastanud näiteks siit eestist, jaan, maalin, tema sõbra haarad, Keilandi vennapoeg oli külas käinud ja ka teised ja kõik ütlevad, et nad ei saanud täpselt aru, kuivõrd Laaban nendest arusaajaga laaboli rõõmsameelne olnud ja ma ei teagi, kui palju ta ta vist ei rääkinud, ei rääkinud üldse ja aga ta lehvitas käega ja naeris ja Manaski on trükitud, tilkus ta rõõmsalt käega, viipab fotograafile, nii et midagi ta aru sai. See ei ole mitte ainult Laabani probleem, seda paljude insulti saanud inimeste probleem, et isegi arstid ei saa täpselt aru, kui võrdad kontakteerunud. Nii kõneles Elar Krabi, Ilmar Laabani eluteest ja selle kurvast lõpust, aga Hellar Grabbi soovis rääkida ka ühest koduvasti kirjanikust, kes tema arvates on tähtis oluline ja keda peaks tutvustama ka suurtes läänekeeltes. Ma mainiksin nime Nikolai batuurin. Temaati ilmus viimati romaan JAAN Centauri. Minu arvamuse kohaselt on see suur ja võimas romaan on niivõrd tubli teos, mida eesti keeles vaid väheseid on seni olemas. Ja see tuleks viivitamatult Eesti riigi ja kultuurkapitali toel tõlkida Inglise ja võib-olla ja kui luba majandus ka saksa ja prantsuse keelde või vene keelde araabia keeltesse. See romaan on naftaväljadest ühest naftainseneride perekonnast läbi kolme, nelja põlvkonda, kel on ka osalt Kreeka päritolu. Ja see on täitsa maailmamõõtmeline teos, mille üle Eesti kirjandus võib uhke olla. Ma lisaksin, et batuuril on ju tähelepanu äratanud ka varem. Ta romaanid, Karu süda, leiud, kajast apokalüpsis, anna toomine, kõik on väga head teosed. Kuuldud maailmapildi saate külaline oli Hellar Krabi. Mina olen saate toimetaja Martin Viirand.