Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus kokkuvõta neljandast detsembrist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Euroopa Liidu siseministrid leppisid Brüsselis kokku reisijate broneerimisinfo vahetamiseks. Kui Euroopa parlament leppele heakskiidu annab, saavad politseijõud ligipääsu Euroopa Liidu siseste ja väliste lendude broneerimisinfole ning selle sammuga loodetakse tõkestada terrorismi. Praegu jätkub Brüsselis arutelu rändekriisi teemal. Ilmateenistus on andnud tormihoiatusele rannikule Lääne-Eesti saartele, Harjumaale ning Lääne ja Ida-Virumaale. Eesti suurendab oma osalust missioonidel Malis 20 kaitseväelaseni, saates väljaõppemissioonile veel kaks staabiohvitseri. Kaitseminister Hannes Hanso ütles, et Eesti panus vastab Prantsusmaa abi palgas soovitule. Naftat eksportivate riikide organisatsiooni OPEC otsustas Viinis toimunud kohtumisel tõsta päevatoodangu ametlikku mahtu poolteise miljoni barreli võrra 31,5 miljoni barrelini. Saksamaa parlament kiitis heaks riigi osalemise sõjalises võitluses äärmusrühmitusega ISIS. Tallinna Tehnikaülikoolis. Euroopa suurim robotivõistlus Robotex võistlusel osaleb üle 1400 robotiehitajat. Iisraelis jätkuvatel ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlustel jäi Martin väljendi ja Bioteretekterioobi laeks poolfinaal. 100 meetri seliliujumise finaalis läheb täna starti imprallikatäribantsov. Öösel liiguvad tihedad vihmapilved Eesti kohalt itta ning lääne poolt alates esineb selgimisi. Puhub edela ja läänetuul 10 kuni 15 meetrit sekundis puhanguti 23 meetrit sekundis, rannikul lääne ja loodetuul 17 kuni 22 puhanguti 28, öö hakul saartel kuni 32 meetrit sekundis, pärast keskööd tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on pluss kaks kuni pluss seitse kraadi. Homme ennelõunal on pilves selgimistega ilm, jah, mitmel pool sajab vähest vihma, pärastlõunal läheb pilvisemaks ning merelt saabub tihedamat vihmasadu. Puhub lääne ja edelatuul seitse kuni 12 meetrit sekundis puhanguti 15, rannikul 10 kuni 15 puhanguti 22 meetrit sekundis. Õhtupoole hakkab edelatuul kiiresti tõusma, õhutemperatuur ning pluss neli kuni pluss kaheksa kraadi. Reisijate broneerimisinfo vahetamiseks kui Euroopa parlament leppele heakskiidu annab, saavad politseijõud ligipääsu Euroopa Liidu siseste ja väliste lendude broneerimise infole ning selle sammuga loodetakse tõkestada terrorismi. Praegu jätkub Brüsselis arutelu rändekriisi teemal. Schengeni süsteemi ajutist sulgemist päevakorras ei ole, ütles siseminister Hanno Pevkur poole tunni eest intervjuus meie Brüsseli korrespondent Johannes Trallale. Eile jõudsid ajakirjandusse säravad teated, mida paljud tõlgendasid kui sellist Schengeni puhvet, vähemalt kaheks aastaks on võimalik Schengen ajutiselt kinni panna, mida tegelikult need teated tähendasid ja kas ministrid arutasid sellist asja täna tegelikult, eks ta oli selline mõjutus meile, Kreekale, eelkõige. Kreeka, noh tundub, et lõpuks on aru saanud sellest, et nad ei saa üksi selle olukorraga hakkama ja nad on siis ega eile õhtul ametlikult esitanud abipalve Frontex selle 886 täiendava inimese saatmiseks Kreeka abistamiseks samamoodi tehnilise toe saatmiseks ja need inimesed peaksid tegelema siis eelkõige veerimisega, registreerimisega tõlkimisega, otseselt piiri valvamise tööga. Samamoodi Kreeka ootaks abi veel täiendavalt lennukite laevade näol, nii et tundub, et on aru saadud ja siin just praegu ka alla tulles-i nõukogu saalist küsisin veel üle volinikud ja ka eesistuja Luksemburg-ilt, et milline on siis nende ettepanek, nende ettepanek täna kindlasti ei saa olema midagi sellist, et Schengen peatada või kreeka Schenilisest välja visata vaid see tõesti meil on vaja rändeteemaga nüüd edasi tegeleda ja Kreeka peaks nüüd kiiresti-kiiresti ka nendel saartel, kus, mis on kõige suurema surve all looma registreerimiskeskused ja sealt edasi siis Euroopa agentuuridega tegema kõik selleks, et kellel õigus Euroopasse jääda, saavad jääda, kellel mitte, õigus jääda, need tuleb tagasi saata. Kuidas kreeka isa praegust olukorda? Ta põhjendab, seda põhjendust oli seal väga-väga erinevad laadi, et ühest küljest see, et nad ütlevad, et nad on juba ammu abi palunud, noh mis ju kirjalikus vormis ei ole kuidagi formuleerunud. Teisest küljest nad ütlevad, et näed, et me saadame inimesi tagasi, aga nad tulevad jälle ilma dokumentideta ja teisi kanaleid pidi meil ikkagi sisse. Aga tegelikult on ikkagi suurem mure selles, et nad peavad võtma abi vastu, mis neile abi pakutakse. Selleks, et asi laheneks. Täna sündis oluline Peeennerr kompromiss äkki te räägiksite lähemalt, miks see oluline on ja mis seal sisaldub? Jah, esimene hommikupoolne punkt meil puudutas tõesti arutelu terrorismivastase võitluse tugevdamiseks ja terrorismivastases võitluses. Üks kriitilisi pidepunkte on see, et kas lennureisijate andmed on politseijõududele kättesaadavad või mitte. Kokkulepe tähendab seda, et pärast parlamendipoolset kinnitust see süsteem jõustub ja hakkab kehtima siis kõikidele lendudele nii Euroopa Liidu sisestele lendudele kui välistele lendudele. Väliste lendude hulka lähevad ka siis tšarterlennud nii et kõik lennureisid, mis tehakse, et need andmed saavad olema terrorismivastases võitluses politseijõududele kättesaadavad. Ilmateenistus on andnud tormihoiatuse läänerannikule, Lääne-Eesti saartele, Harjumaale ning Lääne ja Ida-Virumaale, jätkab Indrek Lepik. Edelatuul tugevneb täna jõudsasti, torm jätkab ööl vastu laupäeva, liigub pühapäevaks ka sisemaale. Siiski nendivad Opticutki päästjad, et paanikaks põhjust kindlasti pole. Sünoptik taimi paljak sõnul pole sellise silmas praeguse aastaaja kohta midagi erilist. Pigem oli erandlik niivõrd rahulik sügis. Siiski hoiatab paljak tugeva tuule eest. Eelkõige tuleks siis ettevaatlik olla teedel, kui on tõesti vaja liikuda, et ka sellised puhangud siin sisemaal 22 23 meetrit sekundis ja seda siis eelkõige Lõuna-Eestis. Et, et seal võib täpselt samuti puid murda selline tuul ja, ja noh, liikumisel kindlasti metsade vahelt taasväljale jõudes kindlasti ka külgtuul mõjub autodele. Tormituuled võivad langetada puid ja oksi ka elektriliinidele, mistõttu tasuks ka valmistuda ajutisteks elektrikatkestust. Eks elektrilevi käiduosakonna juhataja Taivo õnne sõnul ollakse võimalikeks probleemideks valmis, seda nii oma jõudude juhtimiskeskuse ehitus brigaadidega. Siiski peaksid ka majapidamised ise end ette valmistama. Kindlasti üks esimene asi, et kui veevarustus sõltub elektressist, tasuks vett varuda, siis saab mobiiliakud aku täis laadida, et häda korral abi kutsuda. Ja kindlasti, kas on taskulampi küünlaid loomapidajalt vaadata, et generaatorite kasutamise võimalused et kunagi ei tea, et nad on küll igavesed laudad ja need on meil prioriteetidena, et me proovimisel alt ruttu ära teha, aga kunagi ei tea, kui pikaks katkestused seal minna, et parem valmis olla. Lisaks rõhutab tunne, et keegi langenud elektriliine ise parandama ei asuks, vaid helistaks elektrilevi rikke numbrile üks, kolm-neli kolm. Lisaks tuule kiirusele tõuseb ka veetase näiteks Pärnus ligi poolteist meetritele keskmise, mis on ka sealse meretaseme kriitiline piir. Veetase tõuseb ka märgatavalt Haapsalu Narva kandis samuti saartel, kuid Lääne päästekeskuse juhi Ivar Kalda sauna sõnul ei tohiks peale pisut üle ujutatud teede siiski midagi hullu juhtuda. Loomulikult tuleks reisimist planeerida selles võtmes targemalt, et mitte ronida nendele aladele, kus võib ka vesi tulla tulla teedele ja tekkinud tekitada ummikuid. Aga iseenesest seal väga suurt veetõusu ohtu ikkagi täna ei ole. Kaldasauna sõnul tuleb hoida eelkõige kainet meelt, mitte asjatult paanikat tekitada. Eesti suurendab oma osalust missioonidel Malis 20 kaitseta väelaseni, saates sinna väljaõppemissioonile Velgaks ohvitseri. Kaitseminister Hannes Hanso ütles, et Eesti panus vastab Prantsusmaa abipalves soovitule. Prantsusmaa soovis liitlaste täiendavat panust missioonidesse, millega Prantsusmaa on praegu seotud, et prantsuse saaks vabastada oma üksusi muude ülesannete täitmiseks. Kahe staabiohvitseri saatmine jääb järgmiseks aastaks riigikogul taotletava mandaadi piiresse. Eesti osaleb praegu Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Malis Seitsmeliikmelise treeningmeeskonna staabiohvitseriga. Lisaks osaletakse Malis ÜRO missioonil. Kahe staabiohvitseri ja kaheksaliikmelise vaatluse ja nõustamismeeskonnaga. Välisuudised võtab kokku Uku Toom. Naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC otsustas Viinis toimunud kohtumisel tõsta päevatoodangu ametlikku mahtu pooleteise miljoni barreli võrra 31,5 miljoni barrelini. Uudisteagentuuride teatel on uus ametlik toodangu lagin lihtsalt praeguse toodangutaseme tunnistamine. Brenti toornafta hind langes otsuse järel üle kahe protsendi ning kauplemine toimus 43 dollari lähedal. Septembris oli OPECi riikidega päevatoodang organisatsiooni enda andmetel 31,57 miljonit barrelit. Saksamaa parlament andis heakskiidu plaanile, mis puudutab relvajõudude osalemist võitluses äärmusrühmituse ISIS vastu Süürias. Ettepaneku kohaselt saadetakse piirkonda sõjalennukid, sõjalaev ja kuni 1200 sõjaväelast. Saksamaa otsustas ISISe vastase võitlusega Süürias liituda pärast seda, kui Prantsusmaa president Francois Hollande'i tegi vastava üleskutse. Esialgsete andmete kohaselt Saksa sõjaväelased otseses sõjategevuses Süürias osalema ei hakka. Gruusia president Giorgi Margelashiili kiitis heaks otsuse, millega põetakse Gruusia kodakondsusriigi ekspresidendilt ja praeguselt Ukraina Odessa oblasti kubernerile Mihhail Saakašvili pilt. Ettepaneku kodakondsuse äravõtmiseks tegi Gruusia justiitsministeerium, kuna Saakašvili on ka Ukraina kodanik. Poola president Andrzej Duda suunas seimi läbivaatamiseks pensioniiga ja maksuvaba miinimumi puudutavat seaduseelnõud. Pensioniga käsitlevas eelnõus teeb Tuuda ettepaneku naasta Poolas kuni 2012. aastani kestnud normide juurde. Siis võeti vastu kodanikuplatvormi valitsuse poolt pensionireform, mis tähendas seda, et lähiaastatel tõuseb meeste pensioniiga 65-lt 67-le aastale ning naiste pensioniiga 60-lt 67-le aastale. Seda 2040.-ks aastaks Duda, kes mais võitis. Presidendivalimised oli lubanud, et üks tema peamisi eesmärke on nende reformide tagasipööramine. Endine valitsus eesotsas tsentristliku kodanikuplatvormiga väitis, et pensioniea tõstmine on hädavajalik, sest Poola on silmitsi demograafilise kriisiga ja pensionidele. Ei jätkukatteallikaid. Ja tagasi Eestisse. Uuel aastal alustavad Tartu Ülikooli kliinikum ja Valga haigla liitumisläbirääkimisi. Ühinemisega soovitakse tagada, et eriarstiabi on Valgamaal kättesaadav ka tulevikus, teatab Madis Hindre. Tartu Ülikooli kliinikum sobib Valga haigla enamusosaluse enda kätte saada tuleva aasta septembris. Ametlikud läbirääkimised selles osas hakkavad Valga linnavalitsusega juba jaanuaris. Haigla nõukogu esimehe, Valga maavanem Margus Lepiku hinnangul vaadatakse ühinemisele optimistlikult. Me ise loodame küll, et see on positiivne samm, see tähendab seda, et meil on võimalik meditsiinipersonali omavahel vahetama hakata, on võimalik hakata kasutama Tartu Ülikooli kliinikumi nõu haud Valga haigla arendamisel ja on teada, et kõik Lõuna-Eestiga kogunisti patsiendid kliinikumi ära ei mahu, siis on meil võimalik teenindada Valga haigla poole pealt ka neid patsiente, kes siis Tartus teenindust ei saa. Näiteks võidakse tulevikus Valka ravile viia pikemat jälgimist nõudvaid patsiente. Samas ühinemine Valga haiglale ka omamoodi sundkäik. Margus Lepiku sõnul vähenevad rahanumbrid haigla ja haigekassavahelistes lepingutes iga aastaga. Valga linn võib olla haigla omanik ja seda pidada, aga tegelikult on tõsiasi see, et haigla tegevust reguleerib leping haigekassaga ja iga aasta on ohud või tendentsid sinnapoole, et teatud erialade teenuse osutamist võidakse vähendada. Koostöös ülikooli kliinikumi ka loodetakse, et teenuste hulka Valga haiglas siiski vähendama ei pea. Lisaks rahalistele muredele vaevab Valga haiglate üha süvenev tööjõu probleem. Sestap usub Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto, et just pikemas plaanis tuleb haiglate ühinemine Valgamaale kasuks. Kas tegelikult väga sageli eriarstiabi osutavadki seal pensionieas inimesed, kelle nii-öelda soov veel töötada ei ole kindlasti aastakümnete pikkune, siis pikema perspektiivi vaade on küllaltki murettekitav. Me räägime sellest, et koostaja kliinikumiga võiks anda selle kindlustunde, et pikas perspektiivis on ikkagi nendes mahtudes, mis me kokku leppinud, on võimalik seal kohapeal seda abi osutada. Seda, mis mahus Valga haiglas eriarstiabi pakkuma hakatakse, Marta Einasto veel öelda ei osanud. Siiski on ta kindel, et halvemaks olukord valgamaalastele ei lähe. Põhjus, miks me üldse Valga haiglaga võrgustumisest räägime, on ju tegelikult, et see abi valgamaalastele tegelikult üldse kõigile eestimaalastele oleks optimaalne, et oleks piisavalt kättesaadav, et ressursse kasutatakse ühiselt, ei peaks olema põhjust karta. Teada pole ka see, kui palju raha Valga haiglasse investeeritakse. Sotsiaalministeeriumilt taotles Tartu Ülikooli kliinikum Valga haigla aktsiate ostuks pisut enam kui 800000 eurot. Kui palju sellele investeeringute tarvis lisandub, selgub läbirääkimiste käigus rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre. Tartu. Tallinna Tehnikaülikoolis algas Euroopa suurim robotivõistlus Robotex jätkab Indrek Lepik. 1422 robotiehitajate 657 robotit võistlemas ühtekokku seitsmeteistkümnel võistlusel auhinnafond 30000 eurot. Sellised on tänavuse Robotexi mõõtmed. Robotexi projektijuhi ja Tallinna tehnikaülikooli mehaanikateaduskonna doktorandi Mart Arraku sõnul on Tallinnas peetavast robotivõistlusest kujunemas robotiehitajate rahvusvaheline suursündmus. Et üks on kindlasti see, et ülikoolid ja needsamad tehnikaringid väga palju populariseerivaid, seda, seda robotikat nagu kui, kui, kui sellist ja hobi ja näevad, et sellel on väga perspektiivne tulevik. Teine osa on see, et kindlasti ma näen, et igasugused sellised võistlused näitused, Robotexi ise, võib-olla kahtsin, võrud, sõõri lahingud ja nii edasi. Need väga suure tõuke annavad kaasa, kes teevad, toovad seda sellist võistlusmomenti siia juurde, sellist heas mõttes konkurentsi Kapermeerivad näinud selle tehtud töö eest. Kolmas aspekt on kindlasti see, et ta on üldiselt omane olemuselt hästi selline interdistsiplinaarne, igaüks leiab robotehituses endale midagi sobivat, olgu see kas programmeerimine, mehaanika, elektroonika, et ta seob väga paljusid tegelikult. Esimest korda on tänavu võistluskavas freestyle mikro, sumo joonejärgimine, takistusega tee, ralli ning linna läbimine. Kohtunik Paap Koemets räägib, milline peab olema üks roboteid tänavust võistlus linna läbida. Enamus robotid, mis on kasutatud vähemalt võistlustel, LEGO robotid, neil on ehitatud kindla konstruktsiooniga ja siis on sinna tahetud peaprogramm peale, mis siis olenevalt nutikuse tasemelt kas läbib ja lihtsalt mõõtude järgi sõidab 10 senti otse stiilis 20 senti paremal ja nii edasi või siis ta jälgib joont, et võtab selle välimise joone välimis joont kaudu, liigub niimoodi ja siis vaatab neid kus ta on, näiteks tal on öeldud, et siinofooria nüüd seisma, täpse seisma ja sõidab edasi järgi Bogad joonud sellega otsib oma lõpu kätte niimoodi. Robotid on võistlejate enda tarkvaraga ning osa roboteid on ka täiesti oma materjalidest valmis ehitatud. Võistlusel osalevad Jakko ja Urmas on Robotexil juba mitmendat korda. Kuidas keskmine noor inimene saadab siia, kuidas, nagu huvi üldse robootika vastu tekkinud juhendajad, juhendajad ja muidugi sõbrad kust, nagu neid asju õpe või kuidas te jõuate nii kaugele, te suudate mingid masinad programmeerida ka nii, et nad seal sõitma hakkavad. Kodus sepitendazarbootikas. Jaakko Urmase sõnul on kõige enam kahju sellest, et võistluspäev juba kella kuuest lõpeb. Ehitamist ja katsetamist oleks poiste sõnul kõvasti. Kaalu õhtul kultuurikatlas selguvad tänavused arhitektuurivaldkonna aastapreemiate saajad. Laureaadid selguvad Sisearhitektide liidu, maastikuarhitektide liidu, Arhitektide Liidu ja Kultuurkapitali preemiatele esitatud kandidaatide seast jätkab Riina Eentalu. Auhindu antakse välja väga paljudes kategooriates, kuid esimest korda antakse välja arhitektide liidu arhitekti aastapreemia. Auhinnale kandideerib kuus nominenti. Et tagada sõltumatus ja olla vabamõjudest, valib aastapreemia saaja, Soome tunnustatumaid arhitekte Rainer mahlamägi kes ütles, et nende kuue nominendi põhjal ja ka laiemalt eesti arhitektuuri näinuna võib ta öelda, et eesti nüüdisarhitektuur elab hästi. Mille pärusalaaeda viron arhitektuuri? Oi hüvin, see on, ei olegi, tohib seda ja see on rohke ja ja ega palju, on osaliselt koolegaat usgaldabatmes, kogeila. Eesti nüüdisarhitektuur on huvitav, julge eksperimenteerib on näha rahvusvahelise arhitektuuri ja eesti traditsiooni ühendamist, ütles Rainer. Mahla Mägi, kuid kuuest tuli valida üks aastapreemia saaja. Me ei saa öelda praegu laureaadi nime, nii nagu ei saa öelda ühtki preemia saajat enne õhtut. Kuid miks väärist töö, mille Rainer mahlamegi valis aastapreemiat? Võidutöö vastab minu väärtuste maailmale, ütles Rainer mahlanegi sest ees on väga tugevasti tuntav arhitekti käekiri, samas on tuntav ja koostöö tellijaga. Rainer mahlamegi meelest on hea, et see esimene auhind läheb hoonele, kus inimesed elavad elamise hoonele. See on julge töö, see on moodne ja tulevikku vaatab. Arhitektide liidu president Indrek Allmann ütles, et oma preemia otsustati asutada andmaks meie arhitektuurile rahvusvahelist vastukaja. Testi arhitektide ees tõenäoliselt lähiaastatel ühe olulisema ülesandena on murda välja rahvusvahelisele areenile, et tuua sisse järjest enam seda rahvusvahelist mõõdet. Selleks ongi see preemia loodud. Kuidas meil selle rahvusvahelisse ka praegu on, saab kuskilt midagi tagant tõugata. Küllalt palju Skandinaavia riikides panustatakse riiklikul tasemel rahvusvahelistel arhitektuurivõistlustel osalemise toetamisse. Arhitektid kutsutakse kaasa erinevatele riigi visiitidele. Selline teadlik tegevus, kuidas enda maad tutvustada läbi oma kultuuri, mis suudab pakkuda ka konkreetselt mõõdetavat eksport teenust testis kahjuks täna. Arhitektuuri ekspordikäive jääb tugevalt alla 10 protsendi, nii et kasvuruumi on meil kõvasti. Ilmast räägib sünoptik taimi paljak. Tormidest madalrõhkkond liigub eeloleval ööl üle Kesk-Soome ja selle lõunaserva mööda eemalduva tihedad vihmapilved Eesti kohalt itta. Õhusooja on ühest-kahest kraadist ida pool kuni seitsme kraadini Lääne-Eestis. Kõige tähtsamast tuulest puhub edela ja läänetuul 10 kuni 15, puhanguti kaks, Need kolm meetrit sekundis rannikul lääne ja loodetuul 17 kuni 22 puhanguti 28 ja öö hakul saartel ja ka Soome lahel kuni 32 meetrit sekundis. Pärast keskööd tuul nõrgeneb. Merevee tase tõuseb meie rannikualadel keskööks 70 kuni 100 Pärnu lahes 150 kuni 155 sentimeetrini üle keskmise. Pärast keskööd. Tase langeb. Samal ajal Soome lahe idaosas kerkib just kesköö paiku merevee tase 160 170 sentimeetri üle keskmise ja püsib hommikuni kõrgel. Homme ennelõunal veidi nõrgema lääne ja edelatuulega ja mõnede viima sabinatega. Õhtupoole läheneb Skandinaaviast juba uus süvenev madalrõhkkond läheb pilvisemaks ning merelt saabub tihedam vihmasadu. Õhusooja on neli kuni kaheksa kraadi. Edelatuul tugevneb seitsme kuni 12 puhanguti 15, rannikul kuni 22 ja õhtul saartel 25 meetrini sekundis ja merevee tase hakkab taas tõusma. Pühapäevaks suureneb madalrõhkkonna surve, edelatuul tugevneb puhanguti 20 saartel ja rannikul kuni 27 meetrini sekundis. Õhtupoole võib sisemaal puhanguid 23 saartel kuni 32 olla ilma pilves ja vihmane. Õhusooja on ööpäeva vältel neli kuni kaheksa kraadi. Merevee tase võib tõusta kriitilise piiri lähedale, kuid see vajab homme täpsustamist. Nii et jälgige prognoose. Juhan Kilumets võtab kokku spordiuudised. Iisraelis jätkuvatel ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlustel kordas Bioter Dektarjov 50 meetri vabaujumise poolfinaalis isiklikku rekordit 21,79, millega oli kaheksas kokkuvõttes 15. koha saanud Dektarjov oleks finaali viinud 34 sajandikku kiirem aeg. Ka Martti Aljand laeks ühel oma põhialal 100 meetri rinnuliujumises jäi poolfinaalaeg 58,80 andis kokkuvõttes 12. koha. Finaali koht jäi 71 sajandiku kaugusele, Martin Allikvee, see oli samal distantsil 59 34-ga seitsmeteistkümnes. Martin Liivamägi sai 200 meetri kompleksujumises ajaga üks, 56,01 11. koha. Kulla võitis ungarlane Laas ehk Euroopa rekordit tähistava ajaga üks. 51,36. Kätlin Sepp oli oma põhialal 200 meetri seliliujumises ajaga kaks, 11,93 24. enda nimele kuuluvast Eesti rekordist jäida kahe kümnendiku kaugusele. 100 meetri seliliujumise finaalis võistleb täna õhtul Ralph tribunud Soff, kes püstitas eile poolfinaalis uue Eesti rekordi 51,12. Võrkpalli meistrite liiga kolmandas voorus saavutasid esimese võidu Renee Teppani koduklubi Innsbrucki hüpo Tirool Yardoga Reegi kodumeeskond Pariisi Volley Insbruck alistas kolm. Null Montenegro esiklubi Budva Budwanska Riviera. Algkoosseisu kuulunud Teppan tõi võitjatele 17 punkti. Alagrupis on Kaasani Zeniidi üheksa, Ankara Half bankil viis, Insbruckil kolmandana neli punkti. B-grupis oli Pariisi Volley kodus kolm. Null üle Friidiks Aphanist. Ardo Kreegi arvele jäi seitse punkti. Oliver Venno Ankara tsiraat pangas ei, sama grupi kolmanda vooru mäng Moskva dünamoga on Türgi ja Venemaa keeruliste suhete tõttu edasi lükatud. Kati Tolmoff pääses Dublinis toimuval kõrgetasemelisel olümpiapunkte andva sulgpalli Euroopa karikaetapil poolfinaali. Veerandfinaalis alistas Tolmoff taanlanna juuli jääbinne Ibseni 21 12 21, üheksa. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.