Sakslane ronis muldonist välja, näost punane huuled tõrksalt kokku surutud ja pöörane pilk silmis roodukas, aga vastupidi, oli kahvatu ja tige. Säh, siin on raport staabiülemale ja vaatajaid sakslasega. Midagi ei juhtuks, midagi tähtsat ta mulle ei öelnud. Vahigus, parasiit, imestas Saska. Hakastuma. Ruudukas viipas käega ja Saska, kes oli juba automaadil kett ära vahetanud, laksatas lukuga ning käsutas sakslast. Kom. Sakslane tõmbus automaadi lõksatusest turri ja hakkas minema, kiigates algul sagedasti Saska poole, kartes, et see võib talle selga tulistada. Saska taipas seda ja manitses, mis sa kardad? Ega meie pole nagu teie-meie, vange maha ei lase. Sakslane kibrutas laupa. Meie lõi Saska endale vastu rinda, mis sisse sind ja torkas sõrmega sakslase poole. Nüüd, too taipas, noogutas pead ja hakkas erksamalt astuma. Kui sakslased veel siin asusid, oli metsatukas palju meie nõukogudelendlehti laiali puistatud. Leid tarvitati Plotskite keeramiseks lõkete süütamiseks ja veel ühe asja tarbeks. Ühte taipasid nad ilma vaevata, kui palju sakslased meie sõjavangis olles toiduaineid saavad. Prot, nii, ja nii palju, puter nii ja nii palju ja kõike muud, nii, ja nii palju. Väga rammusat lubati neid toita iseäranis sellega võrreldes, mis nemad ise siin praegu said. See oli koguni solvav. No ja praegu oli Sascali niisugune lendleht silma alla sattunud, ta võttis selle üles, silus sirgeks ja andis sakslasele, las rahuneb maha, parasiit ja saab aru, et venelased ei mõnita vange, vaid söödavad neid samuti kui omi jumala eest. Sakslane luges lehe läbi ja turtsatas. Propaganda. Mis propaganda see on, pahandas Saska. Sakslane kehitas vaevumärgatavalt õlgu. Teil on propaganda, aga meil on tõde, saad aru, kas ma oleks su vagaseks võinud teha, oleks küll granaat jalgade vahele ja aamen. Aga mina seda ei teinud. Aga miks, sest meie oleme inimesed, aga teie olete, fašistid. Ihwin niht fašist lauses sakslane. Muidugi räägi pealegi. Ütle Hitler kaputt, ütle. Sakslane oli vait. Oled ikka pasa küll, nii et fašist, kui vait oled. Hispinnilt fašist, kordas sakslane visalt. Hizbin aine Deutsche soldaat, Ihwinaine Deutsche soldaat. Sa korrutad, solidaad, solidaat, mine Õiga lisaska käega. Mis sa arvad, et masuga siin poliitvestlust pean või käi põrgusse? Lendlehte sakslane siiski ära ei visanud, vaid keeras selle korralikult kokku ja pani mundri taskusse. See, et sakslane ei korranud Hitler kaputt, vihastas soskat esiotsa. Aga kui ta oli järele mõelnud, siis mõistes, et küllap sakslane ei ole argpüks, ei hakka järele korrutama. Kui nõnda, siis näis tema üles Askale veelgi kaalukam. Kas te siis niisama lollist peast sakslase kätte sai? Ilmutusi ometi taipu ja punaarmeelaste nutikust. Nad olid maha käinud juba peaaegu pool teed. Kahju, et saksa keelt ei mõista, mõtles Saska muidu heaks juttu. Palju asju võiks sakslase käest küsida, ent saksa keele sõnad, mis ta oli õppinud seitsmeklassilises koolis olid kõik peast välja tuuldunud, ära ununenud. Ja kui mingisugused sõnad meelde tulidki, siis need, mida polnud tarvis koolis tuubiti mingeid värsikesi pähe ja misjaoks? Saskat huvitas hoopis muu. Kuidas on sakslastel lugud koidu poolisega, kui palju nemad sigaretti päeva peale saavad, miks miinidega vahesid sisse ei tule? Omaenese elust-olust Saska muidugi rääkinud ei oleks. Seni polnud kiita midagi. Toiduga oli kitsas käes ja laskemoonaga samuti. See kõik oli ajutine, nad on raudteest kaugele jäänud teedelagunemise aeg. Siinkohal heitis sakslane juhuslikult pilgu lagendikule, vangutas pead ja poetas midagi omas keeles, milles Saska mõistis üksnes Sleht Sers leht. Saska teadis isegi, et halb, kuid poisse maha matta ei olnud, jõudu ei olnud jõudu. Iseeneselegi elavale ei jõua kaevikud kaevata, kuid sakslasele ei saanud seda ütelda. Ta oli juba küllalt kaua vaadanud seda, mida ta ei oleks tohtinud näha. Sakslane võttis maast oksa, rahu, murdis pooleks, tegi risti näidates Saskale, mismoodi nemad oma mehi matavad. Saska teadis seda küll. Ta oli Malo Jaroslavi siis näinud, kuidas sakslased kogu keskväljaku kasepuust ristidega olid ära ehtinud. Saska vihastas, tuletas meelde saksakeelse sõnaga, nuh katkestas sakslast järsult, Genu aitab lobisemise eest, see pole sinu asi. Sakslane jättis korrapealt jutu katki jäi vakka. Sa ütle parem, mis te minu paarimehega teete, kes teie käte kukkus. Küllap sissen või hakati teda piinama. Pealegi, nuh ei mõistnud sakslane muidugi sõnagi, kuid Sissanit kuuldes ta võpatas, mõjus kühmu ja tõmbus naast kaameks. Ja Saska taipasin, milline kohutav võim oli talle praegu sakslase üle. Sakslane kangestub iga tema sõna ja liigutuse peale või saab lootust juurde. Temal, Saska all on praegu võim ja voli teise inimese elu või surma üle. Kui soovib elusalt staapi. Kui ei, teeb vagaseks. Soscal hakkas koguni kõhe. Ainult et sakslane ei tea, mis mees Saska on, ta ei tea, et Saska pole säärane, kes vangi või relvitut inimest mõnitaks. Olgu peale, suitseta rahulikult, ütles ta. Rauhn. Sakslane läks kohe teist nägu muutus elavamaks, jume tuli tagasi. Huvitav, kas frits on rahul, et ta vangi langes ja sõdimised sõditud? Või närveerib ta sellepärast selgega vangis rõõmu pole, aga ellu ikka jääb. Mis salgas endasse puutus, siis vangis olekut ette ei kujutanud. Parem siis endale juba ots peale teha. Aga ei pruugi jõuda. Näiteks kui oled haavatud ja teadvuseta. Isegi puding käis üle kere. Kõige selle üle mõtteid mõlgutades, kiikas Saska silmanurgast sakslast. Huvitav, kes Fritz eraelus oli? Võib-olla samuti külast tuletanud meelde, kuidas on saksa keeli tööline ja talupoeg, küsis ta. Kes oled Arbeiter või Bauer. Student. Kas sa näed, venitas Saska siis umbes nagu nende ruudukas. Tuleb välja, et haritud sakslane, aga Hitlerist ei jaga midagi. Oh sind, üliõpilast ise läksid fašistide poolele. Nibin niht fašist, katkestas sakslane teda kuidagi väsinult. Seda ma juba kuulsin. Noh, olgu, aitab puhkamisest. Saska tõusis püsti. Lähme. Kuidas kassas ka ei püüdnud viia sakslast niiviisi, et tapetud ette ei satuks. Ometi pidid nad igal sammul neile äärepealt otsa komistama. Ja jälle oli Saskal häbi, et nad matmat on, otsekui oleks tema milleski süüdi olnud. Lähenedes Tšernov poole, kus asub staap nägis Saska metsa serval värsket hauda korraliku kuuseokstega kaetud ja isegi kuuseokstest pärg peal. Tõsi küll, vineerist viisnurka ei olnud küllap jõutud panna. Ent haud oli nagu haudika. Samasugune kui rahuaegsed. Saska jäi seisma. Kes siia maetud on? Hea küll, jõuame pärale, saame poiste käest teada. Küla oli tühi. Iga kord, kui Saska siin käis raportit või haavatuid toomas, iga kord märkas ta, kuidas niigi väike küla aina kokku sulas. Vet, milles asus pataljoni staap, oli seni terveks jäänud. Üksnes selle kõrval oli kaks lahmakat mürsulehtrid. Trepil istus võitleja, vintpüss käes, suitsetas ja soojendas ennast. Päikesepaistel. Saskatja sakslast nähes kargas ta jalule. Vaadake, poisid, Fritz majast hüppasid välja mitu käskjalga ja jäid vahtima. Kas sina võtsid ta kinni? Küsis üks. Mina, jah, vastas Saska pealtnäha vastu tahtmist, kuid väärikalt. Vii pataljoni komandöri juurde, ta on kohal, ainult saad aru, ta on praegu enesest väljas, lausus üks. Aga ehk ei maksa kaptenit tülitada, astus vahele, teine juhtus õnnetus, meie kaatiace sai eile surmapataljoni, komandör leinab teda taga. Siis tema haud ongi seal metsaserval? Küsis Saska tuhmunud häälel. Hirmus kahju. Ja milleks neid üldse sõtta võetakse? Kas tõesti ilma nendeta hakkama ei saa? Mis elu neil meeste seas ongi? Hea seegi, teised tüdrukud tagalas on teisel pool Volgat. Kuid sealgi võib juhtuda kõiksugu asju. Soscal hakkas süda valutama. Hiinast ei teadnud ta midagi. Viimati nägid nad teineteist ešelonis, jätsid hüvasti ja kogu lugu. Aga ometi on kaks kuud mööda läinud sõjaaja kohta väga pikk aeg. Pataljonikomandöri blindaaži juures, mis samuti oli nagu näha, kiiruga kokku klopsitud ja mitte eriti kindel. Istus pool lääbakil pataljoni komandöri, virgats nobe, kuid ennast täis noormees. Virgats, ajasin laisalt jalule ja laskis hooletu pilgu üle sakslase libiseda, justkui näeks ta neid iga päev ning surus läbi hammaste. Kas pataljoni komandöri juurde tema juurde ja ei saa, nähvas virgats ja astus sammu ukse poole. Pataljoni komandör ei lubanud kedagi enda juurde lasta, mõistad sa seda? Mõistan küll. Aga kuhu ma lähen selle Fritsuga? No olgu, andis virgats järele ja läks blindaaži. Sakslane muutus millegipärast rahutuks, võttis välja oma sigaretid, pani ühe kiiruga põlema ja tõmbas ahnelt paar mahvi. Ära saa araks löö, otsustas Saska sakslast julgustada. Pataljoni komandör on meil rahulik mees. Ise läks viimati mehi lahingusse viima. Ilus oli vaadata, saad aru. Sakslane iseenesestki mõista, aru ei saanud, kuid tõmbas mundri sirgeks, pingutas rihma ja kohendas pilotkat. Rutakas tegutsemisest hoolimata jäi ta nägu rahulikuks, kuigi tõmbus kaameks ning ilme kivines. Huuled olid ürgselt kokku pigistatud. Laupäeval oli tekkinud korts. Blindaažis oli täiesti pime, vaid katkise klaasiga petrooleumilamp vilkus tuhmilt lauanurgal. Päevavalgusega harjunud, ei märganud Saska otsekohe pataljoni komandöri, kes istus tagapool, sinel õlgadel. Ja kui Saska pataljoni komandöri nägi, ei tundnud teda ära. Alati raseeritud rühikal puhta kraega. Pataljonikomandörile oli praegu hoopis teistsugune välimus. Habemesse kasvanud, laupäevale langevate sassis juustega lahti nööbitud, mundripluusiga, köökus ripakil, alumise huulega mustad ringid silmade ümber oli ta ebaharilik ja kõhedust tekitav. Kandke ette, andis ta vaiksel häälel käsu ja vaatas Saskat ning sakslast surnud tühja pilguga. Saska tõmbus sirgu, ahmis õhku, kuid miski häiristada. Ta köhatus kurgu puhtaks ja libistas pilgu üle laua. Seal olid segamini konid leiva tükid, pudeli viinakruus, poolik konservikarp, avatud Blancet kaardiga. Saska mõistes, et just see korralagedus ja pataljonikomandöri enese väljanägemine segavatel alustamast. Ma kuulan. Pataljoni komandör rüüpas kruusist. Saska hingas veel kord sisse, alustas valju häälega, mismoodi sakslased hommikul nende pihta ennenägemata jõuga tule olid avanud. Mismoodi kuradi mõjutajad oma mehe siit ära. Aga ise lõõritavad, lõime välja, lõimed tagasi võtsime vangi. Oma mehe, andsite sakslastele kohtu alla, annan rooduülema. Kohtu alla. Ta rüüpas veel kruusist lonksu viina, mudi sõrmede vahel, paberussi. Murdis selle pooleks, võttis teise, pani ette, jäi sakslast vahtima. Too tõmbus sõduri kombel sirgu ja vaatas algul pataljonikomandörile otsa, ent siis talumata kapteni liikumatult rasket pilku, võpatas, lõi silmad maha ja pööras näo ära. Kapten tõusis püsti, tuli laua tagant välja ja astus aeglaselt sakslase poole. Saska vaatas pataljoni komandöri, tema vihast valgenenud silmi ja kuku surutud huuli ning värin käistest läbi. Säärast pilku polnud veel iialgi ühegi inimese silmis näinud. Sakslane kähistust kapten laastas sakslasele ligi. Ah niisugune sa siis oledki sakslane. Too põrkas tagasi pataljoni komandör, seires sakslast, tardunud ähmasti silmadega, sundides oma pilguga sakslast taganema vastu blindaaži seina. Kohe räägid mulle kõik ära fašist. Kõik jätkas kapten. Toolik, kus sõnastikon. Käskjalg hüppas koiku juurde, võttis madratsi alt vene-saksa sõnaraamatu ja ulatas pataljonikomandörile. Tooleks laua juurde istus ja kähvas mõlemad välja. Saska väljus blindaažist pehmelt öeldes pabinas lausa vapustatult. Asi ei tulnud nii välja, nagu oli mõeldud. Mõeldud aga oli nii, et pataljonikomandörile on keele üle hea meel. Ta kiidab ja tänab Saskat. Saskal oli meeles mõlkunud Katopkaja autasustamise lubadus. Aga ei, kõik keeras teistmoodi. Ja ruuduka pärast oli ka mured ja äkki tõesti annavad kohtu alla. Ja ja pataljoni komandör on täna halvas tujus. Saska austas ülemusi ja mitte üksnes sellepärast, et enamik komandöri temast vanemad olid vaid ka seetõttu, et oli kaheaastase teenistuse jooksul aru saanud. Armees teisiti ei saa. Ja nüüd oli tal pataljoni komandöri pärast piinlik, et see ei olnud niisugune nagu alati. Kuigi Saska mõistis ka tema hingeahastust. Samuti mõistis ta pataljonikomandöri vihkavad pilkumis sakslast puuris. Ehkki Saska fašiste vihkas, ei olnud tal seda tunnet tolle vangi vastu. Aga kui nad olid künka tagant välja tulnud, hallid kohutavad nagu mingid kiskjad. Need olid küll vaenlased. Nyyd oli Saska valmis maha suruma ja hävitama ilma haletsuseta. Kui ta seda fritsu vangi võttis, temaga kakles tunnetas teise kehasoojust ja musklijõudu siis neis sakslane Saskale tavalise inimesena samasuguse sõdurina nagu temagi ainult teises mundris, üksnes lolliks tehtud ja petetud. Sellepärast võiski ta sakslasega inimese moodi rääkida, talt sigaretti võtta ja temaga koos suitsetada. Blindaaži kõrval palkidel külitades tundis Saska jälle, et on trump väsinud keha lõtvus, silmalaud kleepusid kinni, ajas haigutama. Oli tahtmine kas või siinsamas pikali visata ja kasvõi üheks minutiks tukastada. Tunda andis magamata öö. Närvipinge tulistamise ajal ja viimase jõuga maha peetud võitlus sakslastega. Ivakese aega unega võidelnud, ei suutnud ta siiski vastu panna. Panin silmad kinni ja Suigatas põgenedes selle hommikupooliku, vaevade ja vintsutuste eest. Saska ärkas, kui pataljoni komandöri käskjalg teda õlast raputas. Kuule, aitab tukkumisest, see sinu sakslane ei räägi mitte midagi, mõistad. Blindaažist kostis, kuidas kapten kähiseval häälel sakslase peale karjus. Saska hõõrus silmi. Ta ei rääkinud ruudukale ka midagi, on kohe niisugune sakslane lausus Saska haigutust maha surudes. Pole viga, jätkas toolik küll kapteni käes rääkima hakkab. Ja kui suu lahti ei lähe seina äärde. Mis jama saajad, ärritus Saska juba täiesti virgena. Aga mis sa nendega ikka mehkeldad, kui ei räägi. Kas sa ise räägiks, kui sa vangi satuks? Kellega soige võrdled? Küllap tema on ka vande andnud, kellele hämmeldust hoolik sellele Hitlerile maole. Sa ajad midagi sassi, kangelane ta patsutas soskale heatahtlikult, turjale ei saa meid nendega võrrelda, on selge? Just nimelt sõnast Saska. Kui nemad on maod, kas siis meie peame ka samasugused olema, kas sinu arust tuleb niimoodi välja või oled sa sakslaste jaoks kirjutatud lendlehti lugenud? Ei ole. Selles asi ongi. Aga seal on kirjutatud, nii, garanteeritakse elu ja pärast sõda koju minek, vaat nõnda. No see on siis, kui ta vabatahtlikult vangi annab ja kõik ära räägib, aga selle võtsid lahingus vangi ja ta litsi taha ju mitte midagi rääkida. Hea küll, anna parem suitsu. Mul on ainult puru järel, palus Saska, endal aga jäi sellest jutuajamisest südamele mingi koorem. Eesliinil polnud keegi Saska hingeelu eriti uurinud, keegi ei tundnud erilist huvi selle vastu, mida rea võitleja Saska tunneb või üle elab. Selleks polnud mahti. Selle asemel võis alailma kuulda Saska siia Saska sinna Saska, joostes ettekandega staapi. Saska, aita haavatuid tassida. Saska. Täna öösel tuleb minna luurele. Saska võtta käsikuulipilduja. Üksnes ruudukas, patsutas soskale enne mõne käsu andmist õlale ja ütles. Peab, Saska, saad aru. Peab. Saska mõistis, et peab ja tegi kõik nagu kästud, nagu teha tuli. Kuid kõige kohta oli tal oma arvamus. Ta nägi, ta polnud pimeni ülemate, kui alamate eksimusi märkas vigu ja lühinägelikkust oma ruuduka juureski, keda ta ometi kogu südamest austas. Ja selle teede lagunemisega, mille kaela kõik veeretati, polnud ka asi päris õige. Seni oli lihtsalt kõik halvasti, kõigest oli puudus. Ja näis, et kas sõdima polnud veel õpitud. Kuid selles, et õige pea kõik asjad paranevad, ei kahelnud Saska hetkegi. Blindaažist kostis üksnes pataljoni komandöri häält, sakslast poleks nagu olnudki. Lõpuks ei blindaažis vaikseks ja vaikus venis. Soscal oli juba pool pläru ära jõutud tõmmata, sealt ei kostnud aga ikka veel ühtegi häält. Küllap pataljoni komandör plaanib midagi minu juurde, katkestas vaikuse kapteni hääl. Saska Aia Vilgats lendasid ühe hetkega trepist alla ning sattusid taas pindaaži hämarusse. Petrooleumilambi kollane valgus langes kaptenile küljelt rõhutades teravalt kortse, suu ümber ja sirget kurdu nina. Juurel. Laual oli vene saksa vestlussõnastik ja kurjakuulutavalt läitles selle kõrval kapteni püstoli must metall. Sakslane seisis varjus. Kui Saska mööda minnes tema õlga puudutas, siis tundis ta, kuidas sakslane värises. Kaptenil Veerlesid muhud põse sarnadel. Ta käed ei seisnud paigal. Ta seisis suurt kasvu ühelt õlalt maha langenud sinelis ja sellepärast kuidagi köökus kummaliselt erinev sellest, kes ta oli olnud enne rühikast ja keskendunud mehest. Ta istus raskelt taburetile, pühkis higi, heitis sama liigutusega ka juuksed laugelt ära ja surus vaikselt, otsekui vaevaga sakslane maha lasta. Saska läks silme eest mustaks ja kõik ümberringi hakkas hõljuma blindaaži, seinad, lamp ja pataljonikomandöri.