Vikerraadio. Tere laupäeva hea vikerraadio kuulaja ajad ära kuulama rahva teenreid ning täna olema täies koosseisus Heidit Kaio ajakirjast pere ja kodu, Aivar Hundimägi äripäeva peatoimetaja asetäitja Lauri Hussar, vikerraadio saatejuht ja tänases saates räägime Eesti sisepoliitikast, natukene tuleb jutuga pagulastele debatist ja kui saate lõpus aega jääb, siis räägime ka Euroopa keskpanga majanduse ergutusmeetmetest. Aga, aga alustaks sellega, et, et nüüd on meil siis Helga oli, oli ta nimi ja Helga on nähtud, et täna öösel käis üle Eesti torm ja ja murdis maha ohtralt puid. Mõned inimesed on elektrit ja mõned inimesed pidid ootama oma oma sõidujärge sadamas. Teised inimesed nägid seda, kuidas laev pidi tormi saadud kahjustajate kahjustuste tõttu sadamasse tagasi pöörduma. Aga, aga toimub nädalal miljon kõlanud ka Pariisi kliimakonverents, mis peaks siis ülemaailmselt kehtestama uued kokkulepped selleks, et kasvuhoonegaaside emiteerimise väheneks ja et selliseid loodusnähtusi, nagu me täna öösel nägime ka ka Eestis selliseid loodusnähtusi oleks vähem? Iseenesest seda tormituult oli, oli päris Lõuna ja kuulata sellepärast, et ma elan üsna mere lähedal ja ma olen varasematel aastatel sellega harjunud ja seetõttu, kuna kuna see aasta sügistormid viibisid, siis mul hakkas juba pisut kummaline tunduma, et mis siis nüüd lahti on, aga, aga nüüd on need sügistormid kohad, tõsi detsembrikuu varsti hakkab juba poole peale jõudma. See. Kui kliimakonverents, mis praegu toimub, ÜRO kliimakonverents sellel nädalal algas ja kestab, viska veel järgmine nädal edasi, et et see nüüd seal langetavad otsused, muidugi meie ilma lähema paarikümne aasta jooksul on, seda oluliselt ei mõjuta, et see, mis selle ilmaga juhtub, et see on varasemate otsuste mõju. Aga, ja eks see eesmärk seal kliimakonverentsil on vältida seda, et tulevikus muutuksid tormid veel suuremaks, põuad kuumemaks ja ja et ei tekiks selliseid tõsiseid erinevaid probleeme, mis on kliimast tingitud. Just et et iseenesest Pariisi kliimakonverents on väga ambitsioonikas, sest seal tahetakse, et tegelikult ju jõuda kokkuleppele väga-väga reaalsetest praktilistest sammudest, mida, mida kõik riigid peaksid ette võtma selleks, et kliima soojenemist takistada. Samas ma mäletan seda, kui 2009 Kopenhaagenis toimus sarnane kliimakonverents ja samamoodi olid ootused tohutult kõrgel ja seda suurem oli ka pettumus, kui see tookord tookord nagu väga noh, põhimõtteliselt kokkuleppeni jõutud, et ja selle taga siis tookord ka olid USA ja Hiina, kes, kes on suurimad nii-öelda reostajad ja, ja tegelikult ka praeguses olukorras on siis siis see, et, et põhimõtteliselt USA ja Hiina peaksid siis toetama seda uut kliima. Hiina on muidugi väga huvitav nähtus, sest me ütleme küll, et Hiina on üks suurimaid reostajaid, aga samal ajal ka Hiina on maailma kõige suurem päikesepaneelide tootja ja nad on ise kani ohtralt neid päikesepaneele kasutusele võtnud, et ehk siis Hiina paistab täna silmaga ka teistsuguse tegevusega, mistõttu meil meil on väike lootused, et Hiina võib seekord leppega kaasa tulla, ka USA võib kaasa tulla. Aga, aga ma väidan, et meil on ikkagi sellest veel vähe, et isegi kui USA ja Hiina kaasa tulevad, siis see ambitsioonikas eesmärk, et sajandi lõpuks ei oleks maakera keskmine temperatuur tõusnud rohkem kui kaks kraadi, et, et see on ikkagi veel väga keeruline või peaaegu saavutamata. Absoluutselt on hästi keeruline ja väga-väga kulukas programm ja selle Pariisi kliimakonverentsi eelnõu või otsuse eelnõu projekti puhul on üks huvitav tants mida varasemate lepete puhul me ei ole näinud, on, on kirja pandud nimelt seda tegevust ja seda, kuidas liigutakse eesmärgi poole, seda hakatakse iga viie aasta pärast ümber vaatama, ehk siis ei ole niimoodi, et me lööme need ühe otsuse, lukku sajab ja ja siis me elame selle otsuse järgi, kuigi, tõsi ma pean ütlema, et Eesti riik on sellest eelmisest kliimaleppest Kyoto lepingust ikkagi väga palju võitnud, just tänu sellele löödi lukku sellel hetkel, kui Eesti emiteeris väga palju kasvuhoonegaase ja ja iga kokkuhoitud CO2 tonn andis meile, andis meile võimalust sellega, kui mõelda ja me teame, mida Eestis nende nende miljonite eest või jah, jah, ütleme kümnete ja kümnete miljonite eurode eest ära tehtud, võtame kas või näiteks need trammid Tallinna tänavatel. Aga seal on, ütleme, kui nagu proovida sellist üldistust, kus see praegune deemon või see konfliktikoht on, et siis siis toimub, hakkaks äkki nii-öelda arenevate ja arenenud riikide vahel. Et sa mainisid Hiinat, seal on kindlasti oluline ka India ja teised sellised vaesemad riigid. Et nende jaoks on nagu küsimus, et kui me praegu hakkame piirama siis fossiilkütuste kasutamist ja sunnime peale investeeringud, mis on keskkonda säästvamad, et siis Ühendriigid, Euroopa Liit, nemad on oma sellise jõukuse taseme saavutanud tänu sellele, et nad on tegelikult loodus päris kõvasti reostanud ja need probleemid täna paljuski tekitanud. Ja kui nad nüüd ütlevad, et meie oleme nüüd jõukad ja, ja hakkame nüüd loodus säästma ja teie ka, kes teie olete kordades vaesemad, siis see tekitab tõenäoliselt vastuseisu. Ja, ja teisalt on võib-olla selle kliimaprobleemi nagu häda selles, et need mõjud on ikkagi tõesti aastakümnete pikkused. Ja täna Ja, ja nagu on hoiatatud, nad võivad olla ka pöörduma. Jah, aga täna sellest nagu ikkagi aru saada, et, et need probleemid 30 40 aasta pärast võivad olla olla teravad, mis, mis kliimast tulenevalt või 50 60 aasta pärast. Et, et seda on, on noh, tõenäoliselt väga raske nii poliitikutel, nii ettevõtjatel kui ka tavakodanikel, et, et miks me peame selle eest maksma, et meie järgnevad põlvkonnad võib-olla saaksid edasi süüa seda toitu, mis on, saaksid olla elada nendes mereäärsetes linnades, mis ei oleks üleujutatud ja, ja nii edasi. Minu meelest on see oluline on ka mõista, et see Pariisi kliimakonverentsil juhul kui seal saavutatakse kokkulepe, siis hakkab see meie väga tavaliste inimeste igapäevaelu väga suuresti mõjutama. Mul on olnud võimalus käia Rootsis tutvumas sealsete keskkonnaprogrammidega ja Rootsi on endale põhimõtteks võtnud, et nemad käivad, nemad on nii-öelda avangard kliima, kliima kaitsmisel ja endale väga ambitsioonikad eesmärgid seadnud suhteliselt lühikesteks aegadeks, mis lühikeste suhteliselt lühikeste nagu etappidena edasi liikumiseks, et nad tõesti astuvad väga jõulisi samme ja, aga see, mida, mida noh, nagu siit Läänemere teiselt poolt tulles näha võib ja neid nende programmidega tutvudes, siis need nõuavad massiivset raha. Need on ikkagi noh, rikka väga rikka riigi noh, ilus ja tore luksus vaadata kõrvalt, aga ja nauditav hoone, näete, siin on, siin on hoone, mida kütab see õhk, mida inimesed raudteejaamas välja hingavad sisse on juhitud kõrval oleva kontorihoone sisse ja see annab selle kontorihoonele soojad, et, et see kõik on ahhetamapanevalt lahe, aga noh, missugused summad need selleks kuuluvad või siis terved linnaosad ümber ehitatud põhimõttel, kus, kus kraanikausist allavoolav vesi ei lähe mitte reovett Te, vaid soojendab samas veel ühe, ühe tiiruga veel majade majade kortereid, et need on tõesti muljetavaldavad ja väga lahedad või siis näiteks talle Arlanda lennuväljale ei tohi sõita taksod, mis karbi sisse nii-öelda biogaasi. Et mis võivad sõita ainult sellised autod, et võivad, teenindavad, tarbivad biogaasiat võivad teenindada ainult sellised taksod, et need on väga sellised konkreetsed ja tõsised meetmed, aga, ja ka väga kallis. Aga samas me näeme, et Euroopa Liidu Euroopa Liit on siin olnud ja ennekõike just Kesk- ja Põhja-Euroopa on olnud siin väga selgelt eestkõnelejaks milliseid samme astuda, millised on need keskkonnakaitse meetmed, millised on energeetikas toimuvad muutused ja nii edasi ja, ja kui me, kui me siis vaatame seda, et kas muu maailm tuleb järele, siis seda me nii palju ei näe. Ja nüüd ongi küsimus selles, et võtame Euroopa Liidu kliimapoliitika ja seda, kuidas Euroopa liidus on juba oluliselt keskkonnanõudeid karmistatud, siis siis ma väidan, et, et, et ükskõik, mida seal Pariisis kui lepitakse, et me, me täna juba enam-vähem oma kõikide nende sammudega, mida me keerime astuda mahume selle kliimakonverentsi kokkulepete raames Ma olen ka üsna kindel selles, et tegelikult Aivar viitas sellele, et USA on rikas riik, kes põhimõtteliselt oleks võimeline sarnaseid programme läbi viima, aga seal ei maksa unustada väga jõulist tööstuse lobi, mis USAs on ikkagi väga-väga määrav ja see, mis määrab ka seda riigi valmisolekut panustada siis vastavatesse tehnoloogiatesse. Euroopa probleem ongi see, et kui Euroopa, ütleme, tööstus muutub, teeb ära need investeeringud siis kui kõrval teised ei tee, olgu need siis Hiina või ühendriigid, võiks kõik, mis tegid Venemaa. Et siis lihtsalt Euroopa ettevõtete konkurentsivõime nendel turgudel väheneb ehk et, et, et see võib tunduda ebaausa konkurentsi siit Euroopa poolt vaadatuna ja, ja mis on võib-olla veel. See see on üks arvamusega, mina ütlen sulle, et on, on väga suur tõenäosus, et mitmes valdkonnas Euroopa suudab just tänu sellele olla innovaatilisem tänu sellele innovatsioonile tulla tegelikult täiesti teistsuguste toodetega turule ja olla just seeläbi efektiivne ja parem ja see võib, see võib Euroopa pöörata innovatsiooniga. Küsimus on selles, et kui palju mõistmist ja kui palju on tahtmist seda kõike läbi viia, see on see peamine küsimus. Samas, ärme unustame, et innovaatilised tooted on kallimad, et nendesse juba need ainukesed need investeeringud tuleb tagasi teenida. Aga noh, siin on ka, kui me nomaatilistest toodetest räägime, aga iga inimese eestlased on üpris sellised ükskõiksed selle kliimateema osas siin sellel nädalal ilmus uuringulist Eesti päevalehest, kus kus kuus protsenti eestlastest arvab, et see on kuidagi oluline, et noh, Euroopas on on kaks korda rohkem selliseid inimesi. Aga, aga samas võiksid eestlased, et noh, seda ära kasutada, seda trendi kas või kas või investeerides nendesse sektoritesse mis saavad kasu nendes kliima kokkulepetes, et me siin reedel äripäevas avaldasime nimekirja üheksast ettevõttest, et et need on sellised innovaatilised, uued ettevõtted. Ja kui arvata või võtta eeldused paarikümne 30 aasta pärast on, on nad edukad tänu sellele, et need muutused toimuvad, siis, siis olete ka teie nii-öelda omale teinud korraliku pensionisamba. Hästi lühidalt ka põlevkivisektori võimalikust tulevikust, et siin on avaldatud arvamust, et, et see Pariisi kliimakonverentsi või sellele järgmine võib ühel hetkel hakata mõjutama ka Eesti põlevkivisektorit. Samas on öeldud, et Eesti põlevkivisektor on juba oluliselt muutunud ja, ja, ja et kui leppe tingimused jäävad selliseks, nagu nad praegu on, siis suurt midagi ei muutu. Selline huvitav küsimus, et mis siis võiks juhtuda selle põlevkivi sektoriga? Prognoosin, et, et isegi kui esialgu mitte midagi ei muutu, siis Euroopa Liit hakkab siin ikkagi kliimaküsimustes pioneeri mängima, mingi me teame, mis põhjustel rohelised on jõulised, seetõttu teised suured erakonnad üritavad ka rohelisemad poliitikat ajada. Ühel hetkel siin me näeme, et hakataksegi kehtestama karmimaid reegleid uuesti, et, et, et see tahetakse kogu maailmale eeskujuks olla, see võib hakata ühel hetkel ka mõjutama Eesti klii, Eesti põlevkivisektorit. Kindlasti mõjutab, sest 60 protsenti meie sellest CO2 saastast tuleb Eesti energiast ja 87 protsenti peaks tulema energeetikasektorist vist on need numbrid sellised, et et, et noh, ütleme, see suund on ju sellele, et, et ikkagi seda põlevkivi vähem kaevandada selleks, et teda panna ahju ja toota sellest elektrienergiat. Et, et pigem on see eesti suund olnud sellele, et seda põlevkivivärk vääristada teisiti teha põlevkiviõli, mis praegu on madalseisus tänu nafta hinna langusele. Aga kui need kliimakokkuleppe sellega minnakse edasi. Et siis võib see tuua kaasa ikkagi ka nagu surve nafta hinna tõusule ja mis on kindlasti löögi all, noh, kui me räägime üldse sektorist, et põlevkiviga võib-olla lähiajal midagi nii drastilist ei juhtu kui Euroopas näiteks kivise elektrijaamade ja kaevandustega, et noh, see on nagu sektor, kuhu ei tasuks üldse praegu enam enam panustada. Nord pool Spot näitab, et just praegusel hetkel maksab üks megavatt-tund elektrit, et Eesti elektribörsil siis 15,81 eurot, et et kui me nüüd mõtleme, et mis oleks siis põlevkivielektrijaama väljamüügi hind, siis siis see oleks kaks korda nii palju, et täna selle tuule juures põlevkivielekter ei ole konkurentsivõimeline. Tõsi, me peame tunnistama, et märkimisväärne osa sellest moodustab siin ka taastuvenergia tasu, mis konkreetselt selles börsihinnas ei kajastu, vaid mis on lisatud inimeste võrgutasule. Et et siin on mõtlemisainet kindlasti küllaga ja elame-näeme, kuidas Pariisis siis see kokkulepe sünnib. Ega esimene nädal nüüd väga optimistlik ei ole ka selles osas olnud, et me oleme kuulnud ka siin siin pisut kriitilisemaid hinnanguid, et riigid ei suuda ikkagi kokkuleppele jõuda, aga kui siin juba helgast juttu oli, siis ma ei tea, mis torm nüüd valitsuskoalitsiooni on räsinud, aga kellelegi või millelegi nimeline Juhan Partsi nimeline torm. Valitsuskoalitsiooni juba räsinud siin paar nädalat ja tundub, et lõppu ei paista sellel asjal olema, et valitsus on, on kahtlases patiseisus, räägitakse ühest teemast ja, ja räägitakse siis sellest, et kuidas leida uus kandidaat kontrollikotta Isamaa ja Res Publica Liit pakub Euroopa kontrollikate Juhan Partsi. Sotsiaaldemokraadid ütlevad, et Juhan Partsist me ei räägi ja patiseis on, on selline, et isegi peaminister Taavi rõivas ma ei tea, kuidas ta siis selle olukorrale vaatab, kas ta naudib seda või ei naudi, aga ta ei ole igal juhul siiamaani mitte midagi ette võtnud selleks, et seda olukorda kuidagi klattida või lahendada. Võib-olla ei ole mitte Juhan Partsi nimeline torm või põhjus, vaid vaid Juhan Parts on see, keda see torm peab nagu murdma. Ma nimetaksin seda Ossinovski nimeliseks tormiks. Ossinovski nimeliseks paharetiks. Aga noh, rõivas on ju siin sellel nädalal öelnud välja, et tegelikult meil on aega küll, et, et Kersti Kaljulaiu ametiaeg saab kevadel alles läbi ja, ja kui vahepeal tundus, et ka valitsus ütles, et ta on väga kiire ja vaja ära otsustada siis nüüd on võetud selline positsioon vähemalt avalikkusele, et tegelikult pole vaja tormata ja rutata. Et Ma ei tea, mis selle eesmärk on, ma arvan, et kabinettides on ikkagi kiire või kuskil ka suletud uste taga käib, käib elav arutelu aga mina ütlen, et minule on see nagu ühelt poolt sümpaatne, mis Jevgeni Ossinovski teeb, et me oleme võib-olla liialt Eestis harjunud, et tänu sellele, et meil on kogu aeg pikalt olnud ikkagi Reformi ja IRLi valitsuskoalitsioon, kus lepitakse sellised olulised ametikohad kabinetivaikuses kokku kus Reformierakond on saanud endale järjest Eesti pank ja nii edasi, nii edasi ametikohad omal ajal ja kuidas on ka IRLil jagatud ja nüüd, kui keegi tuleb välja, ütleb, et meile selline asi ei sobi. Et siis minu arvates ei peaks sellesse suhtuma nagu negatiivselt, et et ei ole mingit eeldust. Et tõesti peab minema kontrollikotta inimene, kellel on kokku leppinud IRL ja Reformierakond, et see, see on ametikoht, võiks eeldada natuke laiemat poliitiliste avalikkuse toetust ja väga viisakas oleks, kui lisaks sotsidele toetaks seda ja ka opositsioon, et see on selline kuidagi nagu noh, see on nagu meie poliitika käekiri, mis mulle ei meeldi, kuidas meil pannakse paika olulistesse ametitesse inimesi. No samas, siin ongi küsimus, et miks Ossinovski põtkib, et see, see noh, seal tegelikult ei ole ju väga head põhjust, et selge on see, et et Juhan Parts on tegelikult Ta ei saanud vähemalt kuus põhjust. Iga iga nädal või iga päev on mingi uus põhjus jälle jälle leida. Ja aga no ütleme, et sellist head põhjust, mis oleks arusaadav, miks tegelikult ju ei ole. See natukene lõhnab selle järgi, et hiljuti on IRL-i liikmed saanud väga häid positsioone näiteks Liisa Pakosta võrdõigusvolinikuks, Jaak Aaviksoo TTÜ rektoriks, samas need on väga väärikad kandidaadid olnud, kyljes kiht kahtlemata omas omas ametis väga hästi aru saa toime tulevad. Samas seal tekib väike kahtlus, et seal võis olla sellist parteilist toetust taga ja sotsidel võib-olla ka täiesti selline põhjendatud nagu ootused, et sellesse nimekirja ka mõni nende partei liige satuks. Aga kuidas sa seda välja ütled, et? Ma kaldun siin Heiditi toetama, et, et kui me vaatame, mis toimub, et siis siis esiteks punkt üks, see ei ole nii oluline asi, mille pärast valitsus peaks mitmeks nädalaks patiseisu sattuma. See asi võiks olla kuidagi oluliselt kiiremini ja valutumalt lahendatud. Üks Eesti ametnik kontrollikojas, noh tore on, kas, kas on Juhan Parts või keegi teine, see ei ole üldse nii oluline küsimus, et selle pärast nüüd selline sõnasõda maha pidada ja, ja üks põhjus, mis minu hinnangul seda sõnasõda ja, ja seda kaklust käivitab, on see, et, et mõlemad erakonnad tahavad näidata jõulist käitumist. Mõlemaid erakonna esimehed näitavad, et, et siin on minu piirsid mitte sammugi tagasi. Mõlema erakonna esimehed peavad näitama, et nad on otsu otsusekindlad ja, ja kõvad mehed ja, ja siis täna me olemegi sellises olukorras, kus kaks kõva kivi. Ma ei tea, millist jahu nad siis hakkavad jahvatama ja nüüd ongi küsimus selles, et kuidas sellest olukorrast välja tulla. Ja antud juhul sellisel juhul peaks sekkuma kolmas osapool, ehk siis peaminister kes, kes on ikkagi selle meeskonna juht ja peaks nüüd mingisugused lahendused leidma, ka peaminister postitab Facebooki pilte, arutasime, arutasime Marguse Jevgeniga, no no ei ole päris nüüd nagu seedis stiil, kuidas peaks selliseid pilte postitama, et võib-olla peaksin ikkagi nagu peaminister ühel hetkel ütlema, et kuulge, nüüd on see, nüüd, on see olukord selline, nüüd me peame leidma mingisuguse kiire lahenduse lõpetama selle valitsuse naeruvääristamise ära, see on, see on üks asi, aga teine asi, mis millest on, on ka viimasel ajal päris palju räägitud, arvestades Juhan Partsi varasemaid positsioone ja arvestades ka seda, millisesse poliitilisse perekonda Euroopas Juhan Parts kuulub, ehk siis see on Euroopa Rahvapartei, mis on ka Euroopa Parlamendi kõige suurem fraktsioon, siis võib võib eeldada, et kui Juhan Parts esitatakse Euroopa kontrollikoja kandidaadiks, siis siis võib juhtuda ka nii, et Juhan Parts võib saada Euroopa kontrollikojas mingi juhtiva positsiooni, kas siis juhi või asejuhi näol, sellepärast et et mina olen väga vähe inimesi, kes on olnud endised peaministrid, endised riigikontrolli või kohaliku kontrolliorgani riikliku kontrolliorganijuhid, kes siis ühel hetkel jõuavad ka kontrollikotta välja ja see võib olla üks põhjus, miks, miks Juhan Partsil võib-olla olla võimalus seda positsiooni saavutada ja nüüd ongi see arutelu koht, et et Juhan Partsil on siin siin küsitavaid otsuseid seoses Estonian Airiga, tõsi, siin Andrus Ansip on ka ühel hetkel öelnud, et tegu oli kollektiivse otsusega, me ei tea. Kuigi me päriselt täpselt ei tea, mis toona valitsuse istungil ikkagi toimusid, seal seal on ikkagi asju, mis on veel selgelt täiesti selgelt selgeks rääkimata. Ja siin on räägitud ka veel energeetikaga seoses seoses olevatest valikutest, samal ajal on räägitud Partsikaga seoses sellest, et ta on üles ehitanud riigikontrolli kaasaegsel kujul on rongid toonud. Ta on alustanud parvlaevaliikluse osas olulist reformi või mille osas tõenäoliselt täna võib-olla saarlased kiruvad, sellepärast et, et kindlasti ja hiidlased tõenäoliselt ka sellepärast, et võib-olla see tänane kvaliteet, mida Vjatšeslav Leedo pakub, ei ole päris see, aga aga antud juhul see ei ole isegi mitte niivõrd palju riigisöömist praegu Leedo teeb, vaid see on ikkagi väga selgel Leedo kiused näidata, et nüüd siis juhtub viimased kolmveerand aastat nii nagu juhtub, et mitte midagi ei ole teha, et kuna riik keeras mulle selja, siis see on nüüd see kvaliteet, millega te peate leppima. Siin ühe repliigi veel selle teema olulisuse või mitte olulisuse kohta, et mind nagu isegi tekitab nagu sellist muige toob suule see, et et kui räägivad, et see teema oluline räägivad IRL ja ka Reformierakond. Aga kui see ei ole oluline, siis loobuge Partsust, proovige leida kompromissi, et see on selline, selline natuke nagu kahepalgeline, see on nii ebaoluline teema, aga kõik on karvupidi koos keegi oma seisukohast. Ja nüüd sa saad aru, et, aga siin ongi see probleem, et millest, millele ma juhtisin tähelepanu, et kuna kaks erakonna esimeest kivi, kumbki ei taha sammu tagasi astuda, sellepärast et et tahame, mida me näeme, et, et noh, maailmavaatepoliitikat väga siin nii-öelda selle nimetamise juures ajada ei saa ja muid teemasid täna laual ei ole ja ühegi teise teemaga Keskerakonna kongressi kõrval täna valitsuskoalitsiooni otsus, et silma ei paista, järelikult noh, siin ongi nüüd ainukene võimalus ühel hetkel mitte noppida siis seda nii-öelda maailmavaatepunkti aidata üritaks noppida siis selle kõva mehe punkte, eks ole. Ma olen nagu mees, ma olen, ma olen kõva mees ja noh, kui ma vaatan Kusjuures see on minu meelest suhtunud väga õigele asjale tähelepanu selle Facebooki postitusele, kus on meie Jevgeni ja Margusega siin istume, et see, mis tegelikult on see, et nad on ja, ja kaaslased pillanud põlv, meil on juhtunud valitsuserakonnad, mille juhid on eakaaslased. No enam-vähem sisse. Vaata nüüd sa, sa ikkagi ütleme nii, et 10 aastat tagasi endast 10 aastat inimestele oleks üldse hea kaaslaseks pidanud. Ta ei ole ikkagi hea kaaslane ja seal on ikkagi suur vahe. Aga aga see on ka ju selge, et ega noh, ütleme, et peaminister valitsusjuhina ei saa seda asja lahendada ära nii-öelda avalikkuse ees võttes väga selge nagu positsioon, et ennem kui ta saab võtta tulla välja mingi positsiooni lahendusega ta peab selle konflikti lahendama ära meeskonna sees, et selles mõttes. Ma nagu ei ootagi, et rõivas nüüd kuskil kärgiks pauguks ja aktiivselt meedias sel teemal sõna võtta. Aga ma küsin sinu käest teistmoodi, aga kuidas Ansip sai selliste asjadega hakkama, kuidas Ansip sai, Ansip sai nende teravate vastuoludega suutis nad ära lahendada, tõsi, ühel hetkel, kui asi läks põhimõtete peale, siis sotsid lendasid koalitsioonist ja nii edasi. Ja Ansip suutis need asjad ära vahetada. Kas seal on minu meelest oluline just see, et, et mida, mille vastu Ossinovski just nimelt põtkibki, et varem on need väga hästi ära lahendatud ja, ja tegelikult on sotsid kogu aeg saanud sellega siis nii-öelda sülekoera tiitli kaasa, olgu nad linnavalitsused, olgu nad valitsuses, nad on kogu aeg kellelegi sülekoerad ja praegu üritab Ossinovski sellest nii-öelda sülekoera staatusest välja murda. Mis võib olla, aga, aga kui me vaatame, sorry, ma nüüd ma olin saatejuhi heegelt kasutan, aga kas ei ole mitte nii? Et kui me vaatame Ossinovski käekirja, siis ta inglise keeles öeldakse kontsert koopas, teised koppa, ehk siis oled ükskord politseinikuna oled lõpuni politseinik, et täpselt sama moodi, et kui Ossinovski on ühe korra juba selle väljapressimistaktikaga justkui edu saavutanud või vähemalt ta ei hävinud sellega, kui ta siin sai esimeheks ja hakkas koalitsioonilepet muutma ja nii edasi, nüüd ta teeb seda teist korda, ehk siis ta ühel hetkel jälle võtab selliseid ultimatiivset positsioonid. Mina ütlen teile, et ei ole mitte mingisugust garantiideta seedade, tee seda teist, kolmandat või neljandat korda, aga küsimus on selles, et kui palju selliseid asju saab teha, sellepärast et, et see nüüd on nagu hea näide sellest, et kui sa teed seda veel kolm-neli korda, siis ühel hetkel esitatakse peaministrile küsimus. Kuule, aga, kes siin valitsust juhib siis ja nüüd on, nüüd on see küsimus minu jaoks on, on, on nagu nagu küsimus selles, et Ossinovski tahab mängida kõva meest ja vastanduja ostsin, aga, aga kas te kujutate ette, et valitsuses on minister, kes on vastanduja ja kogu aeg on nagu oma mees ja samal ajal, kui me näeme täna, et poliitmaastikul see kõva vastanduja nišš on juba täidetud ja seal on kaks pretendenti, on Savisaar Jaan helmed, kes tahavad juba nagunii vastanduda. Võib-olla ka samast Ossinovski tahab ennast kehtestada, et lõpuks ometi nagu võetakse neid ka tõsiselt, et ei oleks seal kogu aeg IRL-i ja Reformierakonna kokkulepe, seda enam, et me näeme, mismoodi IRL-i reiting sulab kevadise lumena, et et ma arvan, et Ossinovskil on väga õige rabeleda praegu, et pildi peale pääs pildi peal olla. Sa küsisid, miks Ansipi puhu Ansipi peaministriks oleku ajal selliseid asju ei, ei tulnud tema suhteliselt konfliktiga paremini lahendatud. Mina olen kuulnud, et Ansip oli selles mõttes väga hea ja meeskonna juht, kes enne kui ta ütles oma arvamuse, kuulas ära, teised partnerid laua taga olid ja, ja sellest lähtuvalt ka kujundas oma oma seisukoha, et võib-olla on tahvli Rõivase miinus see ma nüüd ei tea, spekuleerib, et ta võib-olla piisavalt ei kuula osasid koalitsiooni osapoolt pooli ehk siis sotse. Aga ma ei tea ka seda, et mismoodi üldse see Partsi kandidaat Tuur lõhnab väga selle järgi, et, et see ei ole eelnevat korralikult läbi rääkinud. Võis olla mikseriga Sven Mikseriga läbi räägitud, mitte Jevgeni Ossinovskiga, aga see, mis Ossinovski praegu teeb, ta tahab nagu näidata, ennast kehtestada, näidata, et temast ka palju sõltub on iseenesest loomulik. Peabki nagu sotside nii-öelda huvides seisma sotse pildil hoidma ja ega ta saab seda teha kuni järgmiste riigikogu valimisteni, kas nad rahalised või erakorralised, et praegu tal on selline kandepind Riigikogus? Koalitsiooni loomise võimalused, uue koalitsiooni loomise võimalused on, on ikkagi väga nadid seda riigikogu koosseisu vaadates ja Zenita seal Madistabki ja Reformierakond ja IRL peavad muudkui need asjad alla neelama. Nojaa, aga nüüd sa ütlesid ise ka välja, et, et siis see, mida me praegu näeme, Tsahkna ja Ossinovski probleem, vaid seal hoopiski Rõivase probleem ja Rõivasel lasub vastutus see jama ära lahendada. Jah, et kahtlemata peaminister vastutab nii või teisiti. Ja siin on nüüd küsimus, et vaatame vabariigi valitsuse seadust, üks võimalus on see, et toimida vastavalt vabariigi valitsuse seadusele, ma vaatasin, paragrahv 19 ütleb, et häälteenamus otsustab ja kui hääled jagunevad võrdselt, siis otsustab peaministri hääl. Aga, aga, aga me teame ka seda, et sellisele personaalia osas on tahetud siiski säilitada seda traditsiooni, et otsesem konsensuslik ja, ja see on nüüd nagu reegel, mida Taavi Rõivasel ei taha rikkuda, nii et Rõivasel ei ole väga palju aega jäänud, et see asi kuidagi ära lahendada. Siin võib ka olla see probleem, et kui sa korra hääletad, siis mingis olukorras tulevikus võib samamoodi tõstatuda hääletamisküsimuse, siis saab keegi teine teerulli alla ja teisalt võib-olla on see tõesti see ametikoht ebaoluline, aga sotsidel on mingid muud eesmärgid, et me praegu ei tea, et võib-olla oodatakse mingit sellist kompromissi ja vastutulekut siis Reformi ja IRLi poolelt. Just seda ma arvaksin, et see, mis ma alguses kirjeldasin sotside sotside toetuseks, Ossinovski, sellisel naiivne kirjeldused võiks olla lai poliitiline toetus ja need asjad läbi rääkida. Et, et mulle tundub, et need motiivid siin on, on nagu mujal, et et kui, kui välja paistavad või sotside ütlustest välja tuleb, aga Ta ei ole nõus, siis tuleks seda aktsepteerida, see valitsus on ikkagi kolmest partnerist koosnev ja otsime siis mingi kompromissi, et ei ole mõtet nii-öelda peaga vastu seina joosta. Minu meelest on siin juba see viga ära tehtud, et see kandidatuur ei ole ilusti rahulikult kabineti vaikses vaikusest läbi räägitud, korralikult kompromissid ära tehtud, pakkumised lauale pandud ja siis välja tuldud, et see natuke on lõhna. Minule on minust sama lõhnaga, oli koalitsiooniläbirääkimistel, mida kinniste uste taga peeti ja siis tuldi Brow välja koalitsioonileppega, mis tohutut vastuseisu tekitas. See natuke lõhnab sama moodi, et, et kusagilt välja toodud kandidaat ja tegelikult on taust jäänud läbi, rääkimata, et, et kes, et kõik oleksid siis sellega üksmeelselt nõus. Näeme, kuidas see lugu siis järgmisel nädalal edasi hargneb, aga üks torm on veel eesti poliitmaastikust üle käinud, et ma ei teagi, kuidas, kuidas seda tormi kutsuma hakata, aga aga see, mis toimus vähem kui nädalapäevad tagasi tondiraba jäähallis see kindlasti omamoodi torm oli, sellepärast et kui vaadata, et et kuivõrd palju keskerakonnas vanad tammed ja noored noored kuused ja männid selles tormituules kõikusid ja, ja kes ühel hetkel tuule poolt üldse kõrvale lükati ja, ja kes asemele istutati, siis siis ma arvan, vääriks kindlasti pisut analüüsi, seda enam et, et Edgar Savisaar valiti erakonna esimehe kohale tagasi või, või jätkama ja ta pidas seal ka ühe kõne mille kohta ja ma olen mitmeid poliitikuid kuulnud ütlemas, et et see on võib-olla läbi aegade Edgar Savisaare kõige ausam kõne. Ta on oma motiivid, oma meelsuse, oma hoiakud kõik sellesse kõnesse sisse pandud. Ja see ongi väga aus kõne. No kindlasti see Keskerakonna konverents oli märgiline, et ühest erakonna konverentsist ütleme, saab, saab selline tõesti märk Eesti, ma julgeks väita, et isegi ajaloos minule ma tunnistan ausalt, mõjus see natukene sellise pronksi ööna selles mõttes, et et kui, et need kui need, kui need inimesed, kes Edgar Savisaart tondiraba hallis tõesti toetasid siiras mõttes Nad tõesti kuulasid seda kõnet ja, ja tegid selle otsuse selle kõne põhjal mitte sellepärast, et olid eelne eelnevalt mõelnud, et nad toetavad Edgar Savisaar siis on see tegelikult ju uskumatu kibestumine ja vastuhakk ja vastu vastumeelsus meie riigi suhtes, mis, mis, mis, mis, mis on mingisuguses ühiskonnagrupis väga tugevalt olemas. No ma arvan, et Savisaar tunnetab ära väga hästi, et ühiskonnas On olemas mingi grupp ja Keskerakonna kongressil on olemas päris suur hulk inimesi, kes ongi kibestunud või siis kes usuvad seda kõike, mis ta ütleb ja kes ka võib-olla arvavad seda, et peaks Eesti rohkem suunama oma näo Venemaa poole tegema Venemaaga koostööd ja nii edasi ja nii edasi, et Ühendriigid ja NATO on, on halb ja kuna see ikkagi valimistulemus oli seekord kõige raskem ette ennustada, et see võit on ju on ju napp siis ta panigi kõik panused sellele kaardile, mis aitavad tal selle erakonna juhiks tagasi saada, sest see, kui oleks Kadri võitnud, oleks, siis on nad ikkagi Savisaarele noh, väga, väga kehva tulemuse, noh siin ei ole nagu vaja mõelda enam selle peale, et et kuidas see poliitikute lähenemine, et ta ei pea oma kõnes pöörama tähelepanu Kadri Simsoni toetajatele vaid ta pidi kinnistama need inimesed, kes teda toetavad ja veenma siis neid kah kahtlejaid, kõhklejaid enda poolt hääletama, et tal ei ole vaja ümber veenda Kadri tooteid või teiste erakondade toetajaid. Siin poolteist tagasi oli ühes ETV pühapäevahommikuses jutusaates külas endine keskerakondlane Ain Seppik, kes, kes muuhulgas ütles, et et ta ei tea, kas Edgar Savisaarele on sõpru, võib olla Aadu Must on et kui me nüüd siin viimaste nädalate arenguid vaatame, siis ma ei ole kindel, et ka Aadu Must on Edgar Savisaare sõber, sellepärast et kui selline must kass jookseb sõprade vahelt läbi, siis ma ei tea, milline saab olema leppimine. Aga kui ma siin ütlesin, et seal oli Edgar Savisaare poolt väga aus kõne, siis, siis ma pidasin seda silmas, et et sellest kõnest tuli ka välja see, et millised on tema hoiakud, mida ta mõnikord kas siis on hämamisi öelnud või mille osas on ta on ta väljendanud ennast ebaselgelt või teadlikult ebaselge või magoogitsenud mingisuguste seisukohtadega, et need seisukohad joonistusid väga hästi välja. Ja teine asi, mis minu hinnangul sellest kõnest välja tuli, oli see, et Edgar Savisaart huvitab siin maailmas ainult üks asi, see on võim. Aga see on nii loomulik ja, ja selleks läheb selleks selleks ta kasutab ükskõik millise meetme ära. See on nii loomulik, sest see võim on tegelikult, ta on sidunud enda isiklikum majandusliku heaolu selle võimuga. Kui ta enam oleks sellel võimupositsioonil, siis ei tuleks, seal on need ettevõtjad tema juurde rääkima, et mida neil on vaja ja ta unustatakse sinna sinna hundisilmal ta tõesti saab seal memuaare kirjutada ja nii edasi. Ja kolmanda teema on, et, et mis siis võib tal välja tulla. Et kuidas ta seda võimu kasutanud või, või neid ka enda, võib-olla majanduslik heaoluks, et seda ta kardab seal, seda me näeme ju autoritaarsete juhtide puhul. Igal pool, olgu need erakonnad, olgu need riigid, kus tegelikult kindlustatakse endale poliitilise võimuga ega ka mingi osa majanduslikku võimu saadakse isiklikku kasu ja sellest enam lahti ei, ei lasta, et, et siin ei ole nagu küsimus ei olnud Keskerakonna tulevikus, vaid, vaid Edgar Savisaare jaoks olid need valimised väga otseselt tema tuleviku küsimus ja sellepärast see läkski nimetuks. Ja, ja sellepärast ei tule mingit leppimist, et seda me ju nägime esimeste valimistes. Savisaar on võtnud suuna, kus see üks osa ütleme poole erakonda, tegelikult nüüd üritatakse suruda maha. Edasine küsimus on selles, kas need pool pool sellest erakonnast sellega lepib ehk et kas Kadri Simson, tema lähemad toetajad jäävad keskerakonda või mitte ja, ja kas nende toetajad jäävad. Siin joonistub välja huvitav muster, et iga kord, kui on kas konflikte muutuste, seltskonna ja, ja Savisaare vahel aset leidnud, siis iga kord selle selle konflikti järgselt ei ole kohe inimesed lahkunud, et inimesed on ikkagi jäänud erakonda, nad on üritanud veel midagi muuta, nad on astunud ka ka mingeid samme, võib-olla mõni on isegi natukene vilja kandnud, aga siis lõpuks aru saanud oma võitluse viljatus hästi ja, ja siis on lahkutud lakatud erakonnast või siis ühel hetkel on mugandatud, ehk siis et on ka neid, kes on ühel hetkel üritanud kaasa mängida, et me teame näiteks, kuidas Siiri Oviir oli ka 2003. aasta kongressi järel kriitiline, aga ta otsustas ikkagi erakonda jääda. Ta ta, ta mängis seda mängu veel kaasa, kuni ta ühel hetkel siis järgmise kriisi ja see ikkagi aru, et nüüd on nagu kõik ja see karikas on pilgeni täis, ei ole võimalik enam edasi mängida. No samas jälle Jüri Ratas näiteks on, on suhteliselt kõrgel positsioonil ja, ja täitsa elu ja tervise juures ja, ja ei ole otseselt nagu siis seal noh, niimoodi jõulises vastundumis, positsioonis. Samas ta ei võtnud osa ka seekordsetes esimehe valimistest, mis mõnes mõttes oli ka huvitav. Muidugi. Kuigi ta võttis, ta oli väga selgelt Kadri Simsoni tagasi selles mõttes küll, et ta Kadri Simsoni ratast on toodud näiteks, et, et see võib olla Savisaare seisukohalt vaadates viga, et omal ajal teda sealt erakonnast minema välja ei söönud. Et nüüd on see opositsioon olnud veelgi jõulisem, jõulisem ja võib viidata, et tegelikult ikkagi Edgar Savisaar tahab Kadri Simson-ist ja teistest tema toetajatest, kes seal riigikogu fraktsioonis näiteks on, on nagunii-öelda lahti saada. Aga Kadri Simsoni seisukohalt ei ole ju praegu mingit mõtet erakonnast lahkuda ise vabatahtlikult. Sellepärast et järgmised esimehe valimised korralised on, on kahe aasta pärast. Ta sai ikkagi väga tugeva toetuse, et, et kui, kui vaadata neid järel kaas, kas või maakondade lõikes räägivad piirkondade juhid Keskerakonna Smaagor organisatsioonide piirkondade juhid sisse vahelõhe ongi nagu kahe liidri vahel ja, ja nüüd on nagu küsimus selles, et, et mismoodi Kadri edasi teeb, et minu arvates ta võiks Kadri Simson, kas ta tõenäoliselt saab Savisaare käest uni kobadusi järgnevate kuude jooksul aga kas keerata või pöörata uue põse ette ja kannatada sest, ja teha tööd nende maakonnale organisatsioonidega. Sest kui ta lahkub sellest erakonnast, siis on tema mõju poliitiliselt. Kesisem, kui on tema mõju praegu keskerakonnas ja üritades ikkagi seda erakonda kahe aasta pärast nii-öelda üle võtta, juhtima asuda. Minu jaoks on palju huvitavam on see, et mis saaks juhul, kui Kadri Simson, kes iganes, teine võtab keskerakonnas võimu, mis saaks nendest inimestest, kellele Edgar Savisaare kõne oli suunatud, kes mõtlevad samamoodi kui Edgar Savisaar, kes leiavad, et et see kõne oli just täpselt nende hingekeeli puudutav, et need inimesed on ju, ma eeldan, et on olemas, et, et nendel on vaja ju nii-öelda uut juhti ja mulle näib, et Kadri Simson ei ole see, kes kes nendele sellistele ootustele vastab, nagu see Edgar Savisaare kõne seal välja tõin. Samas oli oluline roll selle kongressi ka seoses täita ka Europarlamendi saadiku Yana Toomil kes pidas samuti seal palju tsiteeritud kõne, kusjuures ta lõpetas kõne vene keeles ja rääkis kes keda ei jäta, ehk et venelased. 11. Ma arvan, et see laiem tsitaat vist on selline lahinguolukorras, aga ta jättis selle lahinguolukorras ütlemata, et ta ta lihtsalt ütles, et venelased 11 ei jäta, ehk siis Ruski ess Vaiknepressaadid. Ja, ja see oli ikkagi väga selge sõnum ka valdavale osale venekeelsetest Keskerakonna kongressi delegaatide eest ja üldse inimestest, et millega on tegu, kuigi jah, Mihhail Stalnuhhin üritas oma kõnega seda seda näidata pisut teises valguses. Seda ei õnnestunud. Arvestatav toetajaskond, et, et seda ei maksa unustada. Jah, aga tal ei õnnestunud seda seda seda paati ümber pöörata ja noh, me, me ikka ei tea, kuidas need kongressi delegaadid eriti Tallinna delegaadid selgusid ja nagu nagu me nüüd olemas ajakirjandust lugenud, siis delegaatide valimine oligi, oligi keeruline protsess. Mõned inimesed, kes läksid tondiraba jäähalli kohale teadmisega, et nad on kongressi delegaadid, nad ühel hetkel said aru, et nad ei olegi kongressi delegaadid ehk siis nad ei saa hääletada. Nii et see segadus noh, tõenäoliselt Keskerakonna klaarida, aga see jääb keskerakondliku Valhallasse, ma pakun. Oluline, oluline on ka mitte teha seda viga, et arvata, et, et savisaart toetavad ainult venelased, tegelikult see kongressi hääletustulemus ikkagi näitab, et, et tal on ka eestlaste seas suur toetajaskond, midagi Heidit siin ütles, et hästi oluline on, et et mida teha, kuidas veenda neid inimesi, kes usuvad tema, tema kõnet, et ongi lahendusse, et me noh, ütleme võtame suuna ida poole ja muutume siis, mida mina sealt lugesin välja, et oleme siis nii-öelda Moskva käepikendus või selline marionett siin, et, et see on nagu, viib meid õnnele ja aitab edasi. Et kuidas nagu Ta noh, veendumust või arvamust Eesti ühiskonnas lahendada, et mis on nagu väga riskantne Aga kõige rohkem on ikkagi tsiteeritud seoses Savisaare kõnega seda lahtisidumine Eesti õigussüsteemist, temaatikat, mida ta ise on eriti ja me oleme nüüd nagu me oleme kuulnud, Keskerakonna selgitas, ja ma arvan, et alguses nad olid rahul selle kujundiga. Ja siis, kui nad ühel hetkel said aru, et oi-oi-oi, et see kujund võib hakata väga valusalt töötama, siis nad hakkasid rääkima sellest, et oi, et see on põhikirja muudatustega seoses ja et ajakirjandus ja kõik on valesti aru saanud ja et et siin ei ole mitte midagi rohkemat, et me lihtsalt viime oma põhikirja vastavusse sarnaste standarditega, nagu on teistes erakondades, et siis kriminaalkaristusega inimesed tohivad kuuluda keskerakonda. Et see kõik on väga selge, aga nüüd, kui me vaatame seda natukene seda laiemalt konteksti, siis siis kõik, kes seda nägid, seda kõnet nägid ka teleülekandes ja kas nägid seda, seda, mil moel oli sinna Ta pandud temaatika, kuidas, kuidas kogu see asi keskendus Eesti riigi mahategemisele, kuidas Edgar Savisaareks, kolmandast vabariigist rääki rääkis Ukraina kodusõjast rääkis sellest, kuhu suunas Eesti peaks liikuma, et Euraasia liidu poole ja paremad suhted Venemaaga ja Venemaa sanktsioonide mahavõtmine ja mõtlesin. Aga ja, ja ühesõnaga, ega ka muuseas veel nii-öelda oma erakonnale ja teise poole või siis oma oponendi tuntav mahategemine ja ähvardus inimeste tänavatele tänavale tulekuks ja nii edasi ja siis, kui siis kui nii-öelda see õigussüsteemi lahtisidumise lõik lõpp pealausega, et kas me tõesti peame neid õiguskaitseorganeid usaldama siis, siis ma julgen küll väita, et see, see mõte, kuidas avalikus alguses sellest seisukohast aru sai, oli, oli siiski enam-vähem enam-vähem täpne. Ja me, me võime siin arutleda, kuidas nüüd täpselt mingis mingisugune lauset laadis kõlas, aga, aga ikkagi, kui me vaatame kogu seda maalsuste, kuidas ta asetus sinna nii-öelda sellesse kõnesse sisse, mil viisil oli see esitatud, siis ma, ma arvan, avalikkus sai sellest siiski ka valdavalt ühtemoodi aru ja seda enam, et, et kui me, kui me nüüd näeme ka seda, et inimene, kes on, kes on ilmselgelt kahjustanud riigikogu mainet, olles sari sari tanki ja eks ole ühes ühes minutis suuta võtta nii bensiini kui diislit ja esitada sellistel veel tšekke ja seda veel õigustada ja siis hakata veel korraldama mingisugust suurejoonelist veel mingisugust vastuaktsiooni sellele teemale kes mahitas teist inimest varastama oma oma konkurendi meilivahetust tema arvutist, kes kes võltsis ka veel kassa sissetuleku ordereid, ehk siis tegelikult pesi lihtsalt erakonna kassas puhast raha või puhtaks musta raha, eks ole, siis, ja kui see inimene pannakse nüüd erakonna peasekretäriks edasi, siis ega see ainuüksi see samm juba räägime natukene rohkem kui lihtsalt see, et me seome erakonna, see Eesti õigussüsteemist lahti, sellepärast et me, me justkui nüüd lubame ka kriminaalkaristusega inimestel kuuluda erakonda, sa rääkisid praegu Priit Toobalit? Rääkisin praegu Priit Toobal. Aga see ongi ju näide, tegelikult nüüd, kui me vaatame nagu neid juhtumeid, mis on avalikuks tulnud, siis siis noh, sama Priit Toobal ta on süüdi mõistetud kuriteos, lisaks on, on kogu see kütuseasi, mis on noh, see lihtsalt nagu Margus nii-öelda ära ka, eks, ja kui siis Nende juhtumite põhjal öeldakse, et, et et nüüd on õiguskaitseorganid, kohtusüsteem on ebausaldusväärne, kes kes siis neid karistusi näiteks määrab. Et see, see ongi väga ohtlik, et et ei saa, ütleme seal ma saan aru, see on võib-olla Savisaare püüd. Et tal oleks ju väga mõnus, kui ta suudaks juhtida ka kohut ja politseid ja prokuratuuri, et oleks veel selline võimutäius, aga seda tal ei ole ja, ja seetõttu tõenäoliselt häiribki Kuigi noh, ma tunnistan, et mind näiteks ma kogu aeg vaja ennast, nende inimeste olukorda, kes seal saalis istusid, kuna see tõesti šokeeris mind ja kelle süda võiks kaasa tuksuda sellega, et et Keskerakonna liikmete seas on olnud inimesi, kes on tegelikult lihtsalt tegelenud vargusega, et miks need, miks nendel delegaatidele jätkub sümpaatiat selles suhtes või mul on nagu seda on väga keeruline aru saada. Vaata ja siis ma nagu tasapisi ka tänan õnne või, või juhust, et, et Savisaar siiani siiski on kommunaalpoliitik, kuigi selles samas kõnes tema ambitsioonid palju kõrgematele kohtadele jäänud küll kuidagi saladuseks. Kui siin oli Venemaast natukene jutuses siis kui Savisaar ütles, et nädakse Vene sanktsioonid maha võtma ja Venemaaga hakkama paremini läbi saama ja mulle meenub, et seda vene sanktsioonide mahavõtmise jutu vist on ka Mart Helme rääkinud ühes hommikul televisioonis ehk siis ka EKRE positsioon on see, et võiks Vene sanktsioone vähendada ja ja samas, kui me vaatame, et kuidas Venemaa Venemaa käitub ja mida ta teeb siis siis ega Venemaa käitumine oleme muutunud, et et kui me vaatame, et, et riik muudkui vahetab vaenlasi, et 2008. aastal oli vaenlane Gruusia. Edasi oli vaenlane Ukraina. Täna on Venemaa vaenlane Türgi ehk siis kogu aega vaenlased vahetuvad, aga, aga see agressiivne välispoliitika ei ole muutunud. Ja, ja minu jaoks on küsimus selles, et kui need vaenlased vahetavad, et, et kes on Venemaa järgmised vaenlased. 50-ga 15. aasta perspektiivis. Saab olema Venemaal ilmselt väga palju tegemist Süüria konfliktiga edaspidises edaspidistel aastatel, et, et kas või need väiksed detailid, et Venemaa salapolitsei teavitas tai politseid, et, et taisse on sisenenud mingi 10 ISISe võitlejad eesmärgiga et korraldada terroriterroriakte Vene kodanike suhtes, mis näitab seda, et vene, ütleme julgeolekustruktuurid on pidanud oma tegevuse selgelt ümber orienteeruma ja oma fookuse ümber orienteeruma. Jah, aga teisalt just võitlus terrorismi vastu on, on ikka aidanud jälle Venemaa tagasi tagasi pildile, et ja me noh, see ongi Venemaa käitumine on olnud väga selline noh, kohati nagu ettearvamatud, sama, mis sa ütlesid nende vaenlaste osas. Et kindlust meil siin, et ühel hetkel oleme jälle meie nende vaenlaste olukorras ja selles suhtes noh olgem ausad, ega Venemaa huvi on olnud ju kogu aeg ka ikkagi Eesti sisepoliitikat mõjutada ja ja seni on seda huvi üritatudki realiseerida paljuski Edgar Savisaare kaudu. Otse raha rahastamine, kus, kus ikkagi seesama Jakunini raha küsimine, jah, vene vene raudteejuhi või ütleme, ka Putini ühe ühe lähikondse siis ettevõtja tegevus siin aastaid tagasi, eks, et kus, kus oldi valmis, kui oleks Kaitsepolitsei sekkunud, oldi valmis valimiskampaaniasse varjatult panustama ja, ja noh, see on selge, et kui, kui Keskerakond Edgar, Savisaar saab raha Venemaalt ütleme siis Putini lähikondsetest, siis on selge, et ta peab ka midagi vastu, on, et noh, see ongi see oht, aga Savisaar nüüd on võtnudki täiesti teadlikult selle suunasest mingi osa elanikkonnast seda toetab. Ja, ja selle peal ta veel Samas ma ei imestaks, kui Savisaar selle poliitikaga natukene siia külma kätte jääb, et tõesti see Venemaas Mordori silm lihtsalt pöördub mu mujale poole, et et nendel ei ole aega lähi lähiriikides nagu poliitikaga sedavõrd palju tegeleda, et hoitakse tiksumas või nüüd stand-by peal, aga aga selgelt see, see, see oht, mis ähvardab nagu Süüria ja ISISe poolt, on oluliselt oluliselt jõulisem. Noh näiteks ka ju see, et, et ISIS on väga aktiivselt värbab Venemaa territooriumil endale võitlejaid, mis tähendab seda, et ka need võitjad on nii-öelda siis liikuvad pommid, kes on võimelised käivituma suvalisel hetkel, et, et see tõesti, et Venemaa tegevus on suunatud selgelt lõuna poole, praegusel ajal Saate lõpus räägime natukene pagulastest ja ja Eestis tegutsevad välismaa kaubanduskojad on, on sellel nädalal tehtud avalduses hoiatanud meid rassismi eest, aga, aga enne kui me hakkame, hakkame sellest avaldusest rääkima. Äripäev kirjutas sellel nädalal ka sellest, et ettevõtjad on nõus pagulasi palkama ja te tegite päris päris põneva loo sellel teemal. Ja küsisime ka, üks osa palkamise kohta, küsisime, kasutasime ühte tippjuhtide uuringute, lisasime sinna ühe lisaküsimuse, et saada teada, mida siis Eesti tippjuhid arvavad sellest pagulaste Eestisse lubamisest. Ja seal võib olla on see isegi ootuspärane, et see tulemus oli see, et, et pooled pooled Eesti tippjuhtidest on seda meelt, et, et võiks pagulased Eestisse lubada. On usaldavad selles küsimuses valitsust näiteks rohkem kui, kui Eesti ühiskond tervikuna. Varasemad uuringud on näidanud, et seda pagulasküsimusest valitsust usaldab umbes veerand ühiskonnast. Ja vastaseid võib-olla oli, oli, oli ka veerand tippjuhtide hulgas, kes ütlesid, et, et üldse ei, ei peaks siia pagulasi lubama. Et mis iseenesest on nagu positiivne, et, et vähemalt kui ettevõtte tippjuhtide tasandil ollakse nagu avatud ja saadakse sellest aru, et et selline kapseldumine ja, ja piiride tõmbamine, et, et see ei ole kasulik ühiskonna arengule. Kusjuures mis on ju selles mõttes ka hea märk sellest, et, et juhul kui pagulased tulevad siiani, pole ühtegi veel jõudnud siia tõesti mitte ühte ka, et, et nad tulevad siis tegelikult on olemas ühiskonnas valmisolek neile tööd pakkuda, mis on väga oluline, oluline märke ja võimalus integreerumisega. Seal on lihtsalt oluline küsimus, mis tuli ette võtta, ütles, et nad peavad nagu keele ja see on ka see, mida riik peaks nagu vaatama, et kuidas nad võimalikult kiiresti siia integreerida. Aga mis see välisettevõtjate ütleme, avaldus puudutab, see oli tegelikult väga karm, et ei ole kuigi sage Eestis, et et siin tegutsevad välisinvestorid ja nende esindusorganisatsioonid teevad ühispöördumise. Pöördumine ikkagi viitas, et üha rohkem Eestis süveneb või, või toimub selliseid juhtumeid, kus teise nahavärviga inimesed langevad nagu sellise, kas siis füüsilise või vaimse nii-öelda terrori alla, et neid kiusatakse taga ja see hakkab meid takistama, et see, see tähendab seda, et meil ei tule siia imeinvestoreid, meil ei tule spetsialiste, keda me tahame ja nii edasi ja nii edasi, et, et see on nagu probleem. Aga ma, ma selleks, et saada oleks huvitavam, siis, siis küsin, et kas see natuke üle võlli ei ole. Et, et Ühelt poolt ütleme, et meil on nagu väga laialdane probleem rassismiga Eestis, siis kui me vaatame seda, et mis toimub teistes Euroopa riikides, siis seal on täpselt samasugused pagulaste vastased liikumised, täpselt samasugused käigud on, on ka äärmuslaste poolt ette võetud, mitte midagi erinev. Et me ei erine sellest suurest pildist, et meile meeldib, meeldib arvata, et me erineme, aga me ei erine, me oleme, me oleme täpselt samasugused, samal ajal me, me sellist lausrassismi siin kusagil ei näe me ja, ja samal ajal, kui me vaatame ka, milliseid, milliseid ettepanekuid on tehtud, siis ma arvan, et siin on mõned ettepanekud, on, on ikkagi väga selgelt üle võlli. Et, et siin on jah, siin võib ju arutleda keelenõuete ülevaatamise üle, aga, aga noh ma arvan, et, et siin on, siin on hea tahtmise juures, nii nagu me Narva taksojuhtide puhul tänases peagi kuuleme, et ka seal on mingisugune muutus toimunud, et võib-olla ikkagi Narva taksojuhid saavad ka ka selliste keele oskustega jätkata nagu, nagu siiani ja ja samal ajal noh, kui ma vaatan veel, et millised. Mis siin on veel pakutud, välja tuleb, tuleb teha avalikke teadaandeid, mis toetavad mitmekesisust ja mõistavad hukka sallimatust, et kui seda teha, väga massiliselt hakata hakata igal pool igal pool seda tegema, siis mina ütlen, et see võib olla vastupidise efektiga, et arvestades ka Eesti inimeste iseloomu, et siin tuleb tunnetada, töötab ja mis ei tööta, et mingid asjad. Kui ma vaatan siin ka nendest neid ettepanekuid, et mulle tundub, et siin on natukene üle võlli, see asi Ja aga, aga see, et meil ei ole seal probleem, et teistes Euroopa riikides on ka need probleemid, see tähendab seda, et me peaksime vältima, et satume samade probleemide kätte ehk et me meil senise võõrviha ei ole olnud Eestis üldse päevakorras aga nüüd on see tõhusam tänu erinevate juhtumite, kus ikkagi see suhtumine, kui sa oled teise nahavärviga, siis sa võid Tallinnas saada peksa, sind kiusatakse ja, ja see on probleem, et seda tuleks üritada vältida selle vastu seista. Jätkuvalt ütlema, et meil ei ole veel ühtegi seda nii-öelda kvoodipagulast, kuigi kvoote pole kokku lepitud, pole ühtegi kvoodipagulast Eestisse veel veel tulnud. Ja, ja me ei tea, kui palju neid üldse siia tuleb ja kas keegi tahab siia tulla, aga sellega paneme siinkohal tänasele saatele punkti ja rahvateenrite stuudios olid Heidit Kaio, Aivar Hundimägi ja Lauri Hussar ja soovime siis teile ilusaid, loodetavasti nüüdseks juba tormivaba päeva jätku.