Vasar alasile löö. See ei ole nõukogude aja nostalgia. Vasaram kultuurimagasin, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele. Tere, algab kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios Urve Eslas, tere. Urve. Mihkel Kunnus. Tere. Tere. Ja Kadi Viik žee ministeeriumist. Tere. Tänane teema keskendub soolisele hariduslõhele ja selle mõjule Hiibele ja peresuhetele, aga nagu ikka enne, kui me läheme põhiteema juurde, vaatame, mida tänane sirp meil on. Lisaks sellele teemale veel pakub ja äkki dringi otsa lahti ja soovitan sirbis nii ebatavalist, värvilist, ohtrate piltide vähese tekstiga külge, mis räägib Eesti arhitektuuripreemiate, sest siin on siis loetelu Eesti arhitektuuriauhindadest ja tõesti ilusad värvilised pildid juurde pandud, vaadake ise, ma ei hakka pikemalt lahti seletama. Nii, mina hüppaks kohe selle toimetaja veeru juurde, millega sirp algab ja siin on üks huvitav nupuke, nimelt kultuur kaitsekilbina ja siis räägi, räägitakse sellest, et nüüd selle Keskerakonna performans on möödas, hirm pagulaste ees ei kao, kui seda maanduda sallivuskampaania korralduste taha ja, ja nii edasi. Ja siis ta sellise näite. Samale järeldusele jõudis ka Itaalia valitsus, kes teatas Pariisi rünnakute järel otsusest tõsta julgeolek kulutusi ühe miljardi jagu. Kusjuures pool sellest summast läheb kultuurile tõstetakse julgeolekukulutusi märkima väärselt ja pool läheb sellest kultuurile. Ja siis iga kaheksateistaastane kodanik saab 500 eurose kupongi kultuurisündmuste asutuste külastamiseks. Ja siin on põhjendus on see, et kui me oleme tõepoolest kultuurisõjas, mida oleme tegelikult noh, ega islam ei ole geneetiline kategooria näiteks vaid kultuuri nähtus. Et siis tuleks just kultuuriga kaitsekilbina kasutada, et tehke järgi ja ma ütleksin kohe eesti ja asjapulkadele. Ja veel ma tahaks siin juhtida tähelepanu sirbi lõpu poole, oleks põhjalikum artikkel Antti Roose, üldse on siis süümepiinad kliimamuutuse pärast. Antakse ülevaadet, mis siin Eestis võib juhtuda. Noh, Eesti on, Eesti on sellisel alal, kus toimuvad muutused, natuke kiiremini, et meid on juba kaks kraadi tõusnud ehk Eesti aladel on umbes kaks korda kiirem kui mujal. Ja sellega on, mulle meenub, et tänases Eesti Päevalehes oli minu arust seitsme seitse aastat kestnud katse, kus mingit seal oli vist haava ja haava ja paju ristandid või äkki haava ja papli ristandid. Ülikooli teadlased uurivad, kus hoiavad õhuniiskust kõrgemana, tuleb välja, et need kasvavad märkimisväärselt halvemini, et Eestis tõenäoliselt metsandusega läheb kehvemini kliima soojenemisega ja noh, juba juba suhteliselt kiirelt lähiajal peale selle peaks metsakahjurid ka olemas edukamad, aga muud asjad lähevad toredamaks ja siis millised, milline hullus ikkagi on see nagu siin öeldakse, kohe enfant terrible. Juhan Parts oma põlevkivikaevandusega jändamiseganud põhjustanud. Urve mina tahaks lisada paar mõtet selle juhtkirja teema juurde, kui sa praegu rääkisid, mulle meenus, vaatasin umbes nädal aega tagasi ühte üles pandud videot, teine siis kremli Ühe ideoloog Aleksandr tuuginiga, kes on siis filosoof jahul ja üsna avalikult, muide vähemasti ta ise ei, ei varja oma kohati neile segadust. Siin vahele ütlema, et tuugini sõnul tasub tähelepanelikult kuulata Just nimelt, ja sinna ma tahtsingi jõuda. Ehk siis ta rääkis sellisest suurest koguteosest, mis on siis saanud järgmise osa juurde ja mis, mis, mis räägib siis Euroopa kohta siis kremli ideoloogile omaselt suhteliselt kriitiliselt küll, aga seal oli üks mõte või paar mõtet, mis, mis ta tasub tähele panna, et siis me oleme jõudnud põhimõtteliselt sinnamaani, kus vene filosoofid teavad Euroopa filosoofiast rohkem ka eurooplased. Ehk siis nendest mõtlejatest kult tuurist kõigest sellest ja see seega mitte ainult kultuur ja ei tuleks kasutada kaitsekilbina, vaid ka haridust, sest tundub, et see, et põhimõtteliselt ka gümnaasiumis korraliku ladina kreeka kultuuril põhinevat haridust, see on üsna-üsna traagiline lõpuks tulevadki sellest välja Savisaared, eks ole, kes kes plaatonit valesti tsiteerinud. Nii aga Urve, sa vist tahtsid tegelikult soovitada mõnda sirbis avaldatud artiklit? Ja Erkki Bahovski on intervjuu Seppo setterbergiga, kes on avaldanud toreda raamatu maailma ajaloost. On siis selle peatoimetaja ja seal on paar sellist mõtet, mida, mida tasuks võib-olla välja tuua. Üks neist on kohapealkiri alltoodud välja, et ajaloo uurimine on agitaator, lik teadus, oleks sinisilmne midagi muud väita. Veel mõni mõte, siit ajalugu, mineviku relv, millega valitsetakse nüüdisaega Venemaal on ajaloo uurimine, poliitika jätk või poliitika on ajaloo uurimise jätk ja lõpeb see üsna sellise nukrameelse järeldusega. Et mida ajalugu siis meile õpetab? Ei midagi, see õpetab vaid seda, et sellest ei õpitagi midagi. Inimene on nii raske õpilane, et ta ei soovi ajaloost mitte midagi õppida ega tavalised inimesed, poliitikutest rääkimata ei saa ajaloost targemaks. Siis on ja kui ma tohin endale korraks reklaami teha, siis pühapäeval kell üks vestlen ma Erkki Bahovski ka siinsamas Vikerraadios ka neil teemadel. Aga kadi sinul vist oli ka mingi soovitus. Varuks mina mõtlesin, et meie tänase teema iibe teema valguses tasuks lugeda intervjuud noore lühidokumentalisti Noora särakuga kes on teinud siis lühifilmi Petseris elavast emast, pärast, kes on otsustanud sinna elama jääda ka siis, kui linn on täielikult venestatud ja nad on põhimõtteliselt ainsad eestlased alles ja elavad üksinda. Kord kuus tuleb Eestist kirikuõpetaja, kes siis pojale ajateenistuse läbi viib ja pojal järeltulijaid ei ole. Niiet annab sellise kurbliku fooni meie tänasele teemale. Kõlab nukralt, aga hetke pärast lähemegi edasi põhiteemaga. Vasar jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme stuudios, lisaks minule veel Urve Eslas, Mihkel Kunnus ja Kadi Viik, see ministeeriumist nagu enne tõotatud, on siis täna Me teema hariduslõhest soolisest hariduslõhest ning selle mõjust iibele ja peresuhetele. Nimelt on Kaarel Tarand avaldanud tänases sirbis artikli pealkirjaga tõrgetega. Suhteturul sünnib vähe lapsi mille juurde on veel liidiks kirjutatud meeste defitsiit. Ülikoolides paneb nad abielust hoiduma, jätab naised üksi. Ma ei hakka seda artiklit ümber jutustama, aga ma siis võib-olla Kadijaki, küsingi sinult kohe alustuseks, et kas probleem sellisel kujul, nagu Kaarel Tarand seda kirjeldab, on olemas või laiemalt kas üldse probleemi on? Ma arvan, et vastus sellele sõltub, et kas seda teemat vaadata Eesti mätta otsast või vaadata seda globaalsemat otsast. Et kui me teame, et aastaks 2050 on maailmas üheksa miljardit inimest, me teame, et meil on probleeme kliimaga, meil on probleeme piiratud ressurssidega, millele pretendeerib üha rohkem inimesi siis on küsimus, et kas rahvastiku kahanemine on tegelikult probleem või ta on pigem midagi positiivset nüüd kui seda Eesti poolt vaadata, siis meie jaoks kindlasti on probleem. Minu jaoks oli võib-olla esimene mõte, mis mul üldse seda tarandi lugu lugedes tekkis, oli terminoloogia, kasutab sellist klassikalist majandusteoreetilist selgitus raami, mille millelegi väga intiimsele nagu suhted, abielu, laste saamine. Et ta räägib paaritumist, turust, ta räägib suhteturust. No ütleme, et ma olen ise majandusteoreetik, minu jaoks oli väga provotseeriv, et ma esimene kord lugesin ja pisut ärritusin, mõtlesin, et ikka mõnedest asjadest ei, võib-olla ei tasuks sellist terminoloogiat kasutades rääkida, aga kui ma siis veel kord lugesin, hakkasin ma mõtlema ka väga õige, sest et ajalooliselt ongi olnud tegemist selliste ütleme turusuhetega, et seal on olnud kinnisvararaha, lambad, ehted ja mis iganes. Et tegelikult selline romantilise armastuse kontseptsioon on ajaloolises mõttes väga värske. Nii et võib-olla see turumetafoor siin ei olegi nii halb. Jah, ma olen lausa alla jooninud sind, needsamad sõnad, mis sa välja tõid ja küsimärgid juurde kirjutanud. Mul tekkis endal täpselt samasugune tunne, nagu sa just kirjeldasid. Kuigi jah, tõepoolest, et see on üks viis seda asja kirjeldada, üks viis seda seda tendentsi seletada ja selle selle raami sees saab ta ju selle seletamise ka suurepäraselt hakkama. Eks see täiesti sidus tekst loogiline põhjendatud, hästi argumenteeritud ja niimoodi isegi sellisel juhul, kui vaidleme võib-olla selle mõistelise raami üle. Et nad on tegelikult välja toonud ka noh, nii-öelda tõesti selles mõttes õiged järeldused, et mis toimub, kui, kui see tasakaal on paigast ära, et noh, me oleme näinud seda pärast sõdu, kui meeste osakaal rahvastikus drastiliselt vähenenud kuidas siis naised on, naistel on tekkinud võimalus suuremas Koguses siis siseneda tööturgudele või poliitikasse ja nii edasi. Et, et see loomulikult see mõjutab ühiskonda hästi palju, kuidas meeste-naiste suhe parajasti välja välja näeb. Aga samas ma püüdsin seda nagu Tänapäevase Eesti konteksti asetada, kui ma näen üha rohkem, et oluline ei ole Oluline ei olegi niivõrd võib-olla enam nagu teisest küljest romantiline armastus, vaid olulised on juba mingid reproduktiiv tehnol loogiad, et selleks, et lapsi saada, ei ole vaja enam ilmtingimata meest ja naist, kes elavad koos harmoonilisest kooselust pikka aega. Selleks on vaja seemneraku ja munaraku. Et ajad on kuidagi muutunud. Kas see ei ole siiski illusioon selles mõttes, et millalgi ju ikkagi reaalsus saab meid kätte? Me saame täpsustada selles mõttes, et me võime praegu mõelda, et me elame sellises moodsas maailmas, kus me saame kõiki neid asju niimoodi hästi tunnete vabalt ja rahulikult vaadelda, aga see on üks selline liberaaldemokraatlik mull, milles me elame, enamik suur osa maailmast, millest Kadi alustaski, elab hoopis teistsugustes tingimustes. Ei, seda küll, aga tähendab mõtlen, et kui me lähme nüüd me saame selle, kui probleem on iive, siis eks ju siis me võimegi lihtsalt korraks näiteks kas või tööhüpoteesina jätta igasuguse romantika kõrvale. Paljunemine on täiesti selgelt, me võime öelda, et on vaja haarake seemnerakk kokku saada, ilusti võime öelda isegi kaubanduslik suhe. Ja samas me võime näha ka seda, et noh, Limiteerivaks teguriks kogu loomariigis on üldiselt nii-öelda naissugupool, eks ju, noh nagu Donald Simons on öelnud üks evolutsioonipsühholoog, sperman, odav tähendab meistrimeeste sugurakk on, noh, neid on odav toota, tehniliselt eksinud ei pannud midagi juurde, see spermatagenees undab kogu aeg, seal tuleb miljardeid ja miljardeid seemnerakke. Tähendab, mis puudutab tehnoloogiat, siis kõik, mida kasutatakse praegu veiste peale, saaks täiesti edukalt kasutada inimliigi peal. Külmutatud sperma tehnoloogia, mida saab lahjendada ühest isasest, piisab umbes 30-le 1000-le veisele näiteks emaste peal toimiks ju täpselt sama. Nojah, võib-olla on siin mõningad mingid emotsionaalsed nüansid ja tegelikult mingid Emotsionaalsed nüansid jälle tulevad, mingid pahad tujud vahele ja massitamise motivatsiooni, Stick tähendab jah, tahetakse koos elada ja, ja vot siin siin ka kapsavõrdsus ära nagu, sest nagu otsitakse paarilist. Ja noh, see on minu arust jälle üks võib-olla poliitiliselt natuke ebakorrektne niimoodi öelda ja me me teame, et inimeste isiksusi iseloom on mingis mõttes nende. Kuidas ma nüüd ütlen sama sama struktuurile nende paljunemisdünaamikale, paljunemismehhanismile, ühesõnaga mehed rõhuvadki kvanti, kvantiteedi naised kvaliteedile, eks ju. Ja ka nii-öelda paaritumiskäitumise paaritumiskäitumisel tähendab, naised tahavad kvaliteetset meest üldiselt nad tahavad sama kvaliteetsed kui ise heal juhul veel paremat. Mehed on, mehed, ei ole sellise asjaga nagu tavaliselt, neil on sama hea või halvem või midagi sihukest, et, et siin ei ole sümmeetriat. Tähendab, et meeste üle harituse tekitaks sellist probleemi kui näiteks upitama naised väga kvaliteedi peale ja sellega tuleb kaheks selline huvitav, justkui täiesti muust kannast paralleel pähe, et Inglismaal lahti kaevatud viikingite haudadest viikingiasulate haudadest on avastatud, et 80 protsenti mehi on siis olnud sellel viikingite asustatud aladel Skandinaavia päritolu aga ainult 20 protsenti naisi. Ehk siis Need, viikingid, kes tulid vallutajatena ja kes pidasid anglosaks sellisteks äppudeks ja madalamates inimesteks, ei pannud sugugi pahaks seda, kui nende voodis samal ajal oli üks anglosaksi naine? Jah, et siin on üsna selge asümmeetria, tähendab ja mille Kaarel Tarand ka välja toob, eks ju, et näiteks, et vene naistest Eestis Eestis elavatest venekeelsetest naistest veerandil on veerandil on siis mitte mitte elasest mees, nende laste isa, tähendab noh, vaadatakse laste isa kaudu ja see tähendab ühtlasi seda, et sotsiaalne mobiilsus nende kogukondade vahel ei ole sümmeetriline. Ja teiseks veel seda, et nii-öelda jälle üks punt vene mehi üle ja teadupärast noored mehed, kui nad nii-öelda neil kaob lootus ära, ehk siis need radikaliseerunud märksa kergemini. Aga ma hakkasin mõtlema, et huvitav näiteks kas näiteks ei oleksin seaduste muutmisest selles mõttes abi, et kui oleks lubatud näiteks mitmenaisepidamine või mitme mehe pidamine Ma ise mõtlesin, et tarand lõpuks jõuabki selle järelduseni. Mind täitsa üllatas, et ta lõpuks on öelnud seda, et temast ma oleksin oodanud sellise asja väljatoomist. Mingi hetk hakkab rääkima sellest, et hariduses tuleks võib-olla siin muuta ka seadusandlik raamistik ja siis ma mõtlesin, et ahah, nüüd tuleb see asi ära, et mitmenaisepidamine. Aga jah, ma olen sinuga täiesti nõus. Kusjuures seda on, noh, ma olen ise ka provotseerinud, eks ju, kui on olnud need kooseluseaduse muudatusi, et kus kooselu moodustavad täiskasvanud vaba tahtega inimesed, eks ju, kes avaldavad soovi luua niisugune koos eluline üksus, on öelnud ka, et see tuleks täielikult teiseks realiseerida, aga siis sihukese provokatiivse torkene saab panna, et miks, miks siis kaks ainult peab olema abielu, et saadik saaks ju rohkem kui kedagi ei vägistati, kedagi sunnita, abiellu. Vabatahtlik moodustavad suurema üksuse. Aga seda on minust USA-s isegi on see arutluskäik, pole kuigi originaalne, olgem ausad. Et on selle peale tuldud ja siis needsamad vähemuste kaitsjad astusid sellele selgelt vastu just sama samasuguse loogika alusel. Kui ma ei eksi, siis võib-olla isegi Heiki Kortspärn kirjutas sellest ka ükskord ülevaate, et, et see viib turu suhted paigast ära. Et asi ongi selles, et siis tuleb üks üks näiteks mingi ilge alfa sest ja võtab hästi palju naisi ära ja see töötab ühtepidi selles mõttes, et meil on mees, eksju, nagu ajaloos on olnud, kes saab viljastada väga-väga palju naisi, aga samas eks ju naisel nii-öelda reproduktiiv, ses mõttes pole mõtet omada ilgelt karjamehi. Ja aga Mihkel, huvitav, et, et vastuargumendina toodi selline väide, et see viib turu suhted paigast ära, üksilg alfa võtab palju naisi ära, aga see toimib ju tänapäeval samamoodi lihtsalt seda ei ole seadusega vormistanud. Suudavad pidada mitut naist ja on mehi, kes ise ühtegi Ja ma juhiks tähelepanu ka sellele, et tegelikult on ju päris tavaline, naisel on erinevad isad oma lastele, nii et see ikkagi toimib mõlemas suunas. Seda, seda küll jah, aga ta ei saa seda arvuni suureks ajada selles mõttes, et tal on ja et siin tuleb vaadata nagu seda ajalist flants, eks ju, nii-öelda sarimonogaamia on tõepoolest väga-väga levinud nähtus arusaadavatel põhjustel, aga niimoodi iseenesest ta just see, et see noh, nii-öelda sugupoole sugupooled ei ole siin sümmeetrilised elimiteerivaks teguriks, on just just naisnaissugupool. Kuulge, aga äkki läheks natukene hariduse poole ka see, millest me siin mõtlesime tõukuda, et kui ma seda artiklit lugesin, siis minule tegi ka nalja natukene see majandusteaduslik sõnavara, aga samal ajal mulle tundus, et just tänu sellele, et ta tabab probleemi tuuma Et ta räägib sellest, et kõrgelt haritud naised ei taha hästi leppida madalamalt haritud meestega ja see tekitab ühiskonnas probleeme, samal ajal hakkasime mõtlema selle peale ja Eesti ühiskonnas on üsna levinud see, et ütleme siis ilmadega vabad inimesed, kellel näiteks ei ole kõrgharidust lõpetatud või kes ei olegi kõrgkoolis käinud, mis ei tähenda, et nad kuidagi rumalamad kitsama silmavaatega oleksid, et äkki see on natuke liiga formalistlikult lähenemine asjadele, tänapäeva maailm ei nõua vähemalt Eestimaailm. Okei, ma ei räägi Saksamaalt, Austriast, eks kus igaüks peab olema doktor selleks et üldse midagi teha. Aga tänapäeva Eesti ühiskond ei nõua inimesed kõrgharidust, selleks et ta oleks lugupeetud kõrgesti hinnatud, et talle pakutaks häid töökohti ja selle kaudu oleks ta nii-öelda hinnatud ka ilmselt siis vastassugupoole silmis. Mina olen sellega nõus, ma arvan, et see on natukene liiga formalistlik, sest et ma arvan, et olulisem on võib-olla see, et kas inimestel on üldse mingisugune ühine Ühine kogemuste pagas või ühesõnaga, see ei pea olema veedetud aastaid ülikoolis, aga võib-olla see, et kas nad on lugenud samu tekste, kus nad on näinud samu asju, kas neil on midagi, millest rääkida ja selles mõttes on, on võib-olla pigem probleemiks see, kui ütleme, et see sooline segregatsioon algab kuidagi hästi, nagu varakult peale poisse suunatakse, noh, et et millest on poistel ja tüdrukutel teineteisega üldse rääkida või mängida, kui üks suudab rääkida roosades punnidest ja teine suudab rääkida mingisugustest Pajoonikli maid, robotitest? Nojaa, aga teisest küljest see erinevus ja see võõrus, efekt on ju see, mis lõppude lõpuks ka põnevam. Kui kõik oleksid ühesugused, siis ei oleks meil ka omavahel mitte millestki ja mõtlesin, et haridussüsteem on pigem ju kuidagi ka ühtlustunud, et kunagi olnud ikka poiste klassi tüdrukute klassid ja praegu on nagu rohkem kõik läinud ühte ühesuguseks. Enam tegelikult ei eristata kuidagi. Ma arvan, et formaalselt koolihariduses on jah, pigem suund selle poole, et on ühes klassis neid koole Eestis, kus on eraldi klassid, on päris vähe, aga näiteks vaadates ütleme noh, meie kultuuri meelelahutustööstus, et mänguasjatööstust, et pigem tundub, et esitatakse müüre vahele, et polegi nagu midagi jagada või polegi midagi rääkida, et mina ikka mäletan nostalgiaga neid oma lapsepõlvemängusid, kus hästi tihti mängiti, kambakesi tulid. Ja, ja minu meelest Peeter, et see ei ole nagu selle sarnasusega erinevuse sarnasusega niivõrd-kuivõrd, et et sul on, sul ongi nagu teineteisega huvitav, mida küsis tehes, mitte see, et üks suudab kuidagi ainult oma valdkonnas orienteeruda. Selles mõttes on kindlasti õigus, aga näiteks mina ei mänginud kunagi tüdrukutega ja mulle naised väga meeldivad iseenesest, aga ma arvan, et see haridus on nagu natuke universaalseima plastilisust tõepoolest nagu üsna üsna piinarikas olla, ma arvan, koos inimesega, kes on mitu-mitu astet nii-öelda madalamal pool oma haridustasemelt ja mitteformaalselt haridustasemelt, aga siiski formaalsel haridustasemel mingi seos on säilinud veel inimese haridusega. Et kuigi seda asja tuuakse sisse ja noh, mul on tunne, et tõepoolest Tarandile siiski õigus, et ei saa. Või tähendab, et see suhteturul on tasakaal mingis mõttes paigast ära. Ja tal on kaks sellist konkreetset ettepanekut, üks on siis see, et poisid peaksid kooli minema astuma vähem ja teine on see, et õpetajaskonda tuleks siis kvoodid kehtestada, et tuleks rohkem meessoost õpetajaid. Ja ma olen nende lahenduste osas natuke skeptiline, et ma ei ole iseenesest kootida, kui selliste osas skeptiline. Ma arvan, et nad töötavad ja neid kasutatakse väga palju. Eestis eriti haridusturul on nad väga populaarsed. Et ongi, kas siis algklassidesse minekul tehakse, noh, võetakse poisse tüdrukuid vast võrdselt. Mu enda laps läks hiljuti seitsmendasse klassi matemaatika eriklassi oli väga pettunud, et et seal on eraldi poiste-tüdrukute nimekirjad, mis tähendavad, et palju nõrgemad poisid saavad minust ette ja nii edasi. See on ülikooli tasemel. Isegi mis puudutab mehi, õpetajatena on mitmed koolidirektorid avalikult öelnud, et maksavadki rohkem. Peaasi, et mehi tuleks rohkem. Nii et selles mõttes see on mulle tundub nagu ainus valdkond, kus Eestis tõesti kvoodid lähevad peale. Pisut tüdinenud, ohkasin, kui ma seda lugesin. Aga ometigi on need arvud või tulemus on sellegipoolest väga kehv, eks ju. Ka meesõpetajaid on sellegipoolest väga-väga vähe ja ka seal nii-öelda ülikoolis on siiski naisigi kõvasti kõvasti rohkem. Ja aga võib-olla on see positiivne diskrimineerimine nii-öelda kestnud võib-olla natuke liiga napilt, et, et see oleks, annaks, annaks mõju. Sest Mulle meenub üks umbes aasta tagasi Postimehes ilmunud kirjutis ühelt Suurbritannia teadlaselt, kes on ise naisterahvas ja kes siis rääkis küll natuke teise külje pealt, jah, seda, et, et Eesti ülikoolides on just nimelt palju, palju naisteadlasi, lõpuks tuleb sealt välja palju naisteadlasi, siis sedasama sihuke kvoodisüsteem, olukorra, kus neil on väga raske saada siis korraliku positsiooni pärast. Jah, sellepärast et juhul kui vaadatakse vaadatakse sviit, kus on see kirjas juba nimi ja sugu, eks ole, siis on selge, et osad CVd saavad kohe eelistatud olukorda kui teised, eks vastavalt sellele, et kas seal on mehed või naised Küll, aga tema ettepanek, selleks, et lahendada olukorda üleüldse on, on see tekitada positiivne diskrimineerimine, tasakaalustaks seda tendentsid ja see positiivne diskrimineerimine, mida tema silmas peab, on siis selline, mis kestaks pikka aega vähemasti 10 15 20 aastat. Selle ajaga jõuavad inimesed harjuda teistsuguse mõtteviisiga ja see, kuidas, kuidas tema seda niisugust vaheetappi ette kujutas või millise ettepaneku tegi, oli see, et teeks pime valikuid. Ehk siis kas sa jõuad nagu ühe positiivse diskrimineerida ribalt teistsuguse postid positiivse diskrimineerimise peale. Et, et see üleminek ei oleks liiga suure hüppega teine, eelistatakse justkui mehi seetõttu, et neid on vähem, kuidas jõuda selleni, et kui see oleks kõigepealt neutraalne tasakaalus ehk siis? Ja ka praegu ei ole küsimus selles, et sooviksime neutraalsete tasakaalus olukordi. See on, vahetab seda, ta soovitas, vaheetapp on see, et kus asjad on neutraalsed vasakpoolse, siis me saame teha teistpidi positiivse diskrimineerimise. No see on kahtlemata väga huvitav, aga kas me kuulame vahepeal muusikat, äkki Nabulane plaanist oli kuulata Huud ehk siis lugu maa külgetõmbejõud, mis siis ma saan aru, juhib meie tähelepanu sellele, et ükskõik, lennukateksime, muutuksime, reaalsus ikkagi saab meid millalgi kätte. Jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios Urve Eslas, Mihkel Kunnus ja Kadi Viik seministeerimist kuulasime äsja ansambli HU lugu maa külgetõmbejõud enne muusika juurde minekut, lõpeta surve sellise mõttega, et võib-olla peaksime saavutama sellise olukorra, kus meil oleks nähtus nimega positiivne diskrimineerimine. Ja muusikapausi ajal siis kadi juba siin protesteeris selle mõiste vastu, et võib-olla siis kadi, äkki sa kommenteerid? Jah, ma tahtsin öelda, et mõiste on iseenesest räägib, et kuna diskrimineerimine on oma olemuselt halb siis ei ole sellist asja nagu positiivset diskrimineerimist olemas, et see oleks umbes nagu positiivne vägivald või positiivne ahistamine. Aga tegelikult selle korrektne termin on ajutine erimeede või positiivne erimeede. Sõnasõnade muude. Ajutiselt võib kedagi siis kohelda positiivsemalt võrreldes teistega selleks et kas mingit, ütleme siis ajaloolist ebavõrdsust tasandada või, või talle ajutine eelis anda. Aga kas see kõik ei ole siiski natuke naiivne, see kõik põhineb sellisel usul nagu meie nüüd ja praegu suudaksime maailma nii totaalselt muuta, mina arvan seda, et minu meelest on ka on ka maailma ajalugu seda näidanud, et maailmal on kalduvus kuidagi ise muutuda. Mida utoopilisemad on need ideed, mida me soovime saavutada, seda ootamatumad just ebameeldivas mõttes ootamatumaid on tulemused? Minu jaoks on poliitika ongi selline utoopia saavutamise viis, et, et vastasel korral me laseks lihtsalt käed rüppe ja ei teeks mitte midagi. Ja ma arvan, et kui me mitte midagi Mõistetest räägime siis utoopia saavutamine senise täiesti absurdne mõiste, vähemalt sama absurdne nagu positiivne diskrimineerimine. Näeme ma kutsuks üles jääma selle loo selles mõttes, et küsi, meil on, probleem on ette antud, eks ole, probleem on see, et neid sünnib vähe lapsi. Ja selle põhjus on leitud siis olevas et meil on hariduslik ebavõrdsus liiga suurmeeste-naiste vahel, eks. Et ja selles kontekstis need tõepoolest me räägime ju meetmetest, kuidas seda probleemi lahendada. Et selles mõttes on kasutatav noh, olgu see nii utoopiline kui, kui, kui tahes, aga idee konkreetne on igal juhul parem kui see sinu pakutud käed rüpes istumine ja lootmine, et maailm saab ise kuidagi järsku kordaja heaks. Kindel on see, et haridusele, sündi, sündimusele on otsene seos, et kõige, ütleme kindlam viis sündimust tõsta, on, on ära keelata naiste haridus või takistada ligipääs haridusele. Et vähemalt kui jälle vaadata mingisuguseid ajaloolisi protsesse, siis mida kõrgem on naiste haridustase, seda madalam on tavaliselt sündimus. See on jah, kuidas see haakub selle eelmise teemaga, et ma vaatasin või räägiti sellest globaalsest üle üle ülerahvastatust ja niisugune üks meede, mis oligi niimoodi, et harida naisi, harida naisi noh, eriti seal kolmandates riikidest, et sellega saab nii-öelda tohutule paljunemisele kriipsu peale tõmmata. Et jätka. Ei, ma tahtsin öelda, et ma arvan, et see ei ole Eestis nagu relevantne poliitika meede kuidagi takistada naiste ligipääsu haridusele. Aga Ma mõtlesin korra meeste peale, et siin kõrval on, on Mari-Liis Sepper ei lugu, kus ta, kus ta siis suunab kogu valguse meeste peale. Ja üks asi, ma arvan, mida valitsus tegelikult võiks teha, mis on-ga seotud kottidega ja sellist ütleme positiivset erimeetmetega on, on siis osa vanemahüvitistest isadele anda. Ma arvan, et see on tegelikult selline suhteliselt praktiline poliitika meede, mis mõjutaks väga palju tööturgu. Naiste meeste positsiooni tööturul. Ilmselt palgalõhet, peresuhteid mõjutaks, noh ütleme sisest sellist dünaamikat ja mingisuguseid Jah, ja see peaks olema siis selgelt kohustuslik selles mõttes, et iga tööandja, kui ta võtab inimesi tööle, teab, et mees saab samamoodi koju jääda, kui naine. Ei, tähendab ma, vahel ikka ütleme, mitte valitsus, vaid riigikogu, see on oskus, mida tehakse mingi seaduse alusel, seaduseid võtab meil jumal tänatud, vastu riigikogu, mitte valitsus nagu Ulmanise aegses Lätis. Jah aga valitsus võiks selle ettepanekuga välja tulla, tegelikult mõlemad autorid, nii tarand kui Sepper juhivad tähelepanu sellele, et vanemahüvitis on olnud selline püha lehm Eesti poliitikas, mida ei tohi puudutada ja see on tõsi. Ja ma arvan, et on aeg, see püha lehm Ta on täiesti nõus sinuga, minu meelest on see ka üks selline selline veider nähtus. Lehekülg Reformierakond meeleheitlikud klammerdub esitades ikkagi täiesti valeväiteid, nagu oleks kuidagi aidanud Eesti sündimusele kaasa, jah, ja sinna tuleb ka selle välja statistika sealt välja, et siin puudub korrelatsioon, peaksid üldse. Et see ei ole üldse kaasa aidanud midagi sündivuse mõjutamisele. Ja, ja see on, noh, Kaarel Tarandi artikkel on veel minu arust selles mõttes tore, et ta toob välja siin väga mitmed asjad ja ühte, mida ma näinud ei ole, on see et eks ju, kui meil on vaba ühiskond, loomulikult inimesed lähvad nii-öelda paari vaba tahte alusel ja siis, kui meestel jääb see haridust lühemaks nii-öelda, et siis siis ka siin on asümmeetria, et mehed võtavad nooremaid naisi hea meelega. Naised nii-öelda nooremaid mehi nii hea meelega ei võta ja kui mehed nii-öelda haridustee lühem lähevad turule ära, siis naised, kes ennast pikalt harivad nende igatpidi on neil see õhk hõredamisel valikute osas. Aga mulle tundub, et me oleme selles samas olukorras, nagu kirjeldas Andrei Hvostovi arvamusfestivali olukorra diagnoosimisel kirjeldamisel oleksid suurepärased, aga toimivate lahenduste väljapakkumisel jäädakse jänni. Näevad, sest ükski nendest lahendustest, mis tõepoolest oleks nagu oleks või ükski neist meetmetest, mis tõepoolest oleks kiiresti tulemuslik, ei ole nagu demokraatlikule ühiskond. Mul on eriti kohane, ehk siis meil vees on ülesanne, kus need lahendused töötaks kiiresti, ei saa kasutada ja jumal tänatud, ei saa. Ja need lahendused, mida me saame kasutada, siis ei ole ka nii. Et poisid üks aasta hiljem kooli, et see nagu vanusega on alati kõik asjad niimoodi, et nad on suhteliselt laia lauaga löömise taga teatud korrelatsioon siiski on, see on täitsa kaalutav ja kusjuures, nagu see eksperimenti oleks ka kuigi minu arust kuigi valuline Jah, võib-olla peaksid siis mingit individuaalnoh, tegelikult meil on ja siis saab sisseastumise katsed, aga ma mõtlen ka, et poiste seas on ju ka väga erinevaid puista, et et see tundub natukene selline laia lauaga löömine jälle, kui, kui päris terve aastakäik taha. Laia lauaga ka näiteks ka see, et 18 vastaselt järsku laksust tekivad täiesti uued nii-öelda õigused ja need, see on ju ka väga lai laud siin lihtsalt paratamatult nii-öelda haldussuutlikkuse tõttu peavad laia lauaga lööma. Ja kui me räägime näiteks palju kritiseeritakse sisseastumiskatseid tegelikult praegu ilma sisseastumiskatsete, eks üks tingimusi ja see on lihtsalt kalendri vanus, mis on noorel inimesel, siis see on ka ikka väga lai laud, sest need kiirendused, kasvukõverad on seal ikka väga erinevad. Ja praegu lihtsalt see, et vanuse järgi võetakse lapsed kooli, see on arusaadav, kuidas on tulnud, see on noh, tohutult lihtne, tohutult lihtne tehniliselt, et sa ei hakka tegelema seal mingi biomeetriga, mõõtma kooliküpsust vaid kõmm, vanus kukub ja läheb, eks ju, ja millised tal parajasti omadused ka on see, nagu seda rakendatakse mujal ka kui, kui hariduses seda rakendatakse, näiteks poliitikas, mis vanuselt sa võid Riigikokku kandideerida, kui vanad sa võid presidendiks kandideerida, seda vanus, argumenti rakendatakse ju kõikjal ja kogu ühiskond selles osaleb, siis ma ei usu küll, et sa mingit traumat Need on see, mis, millele Mihkel praegu viitab, on pigem see, et kui kasutada seda ainult seda vanuse kriteeriumit, et siis võib-olla lähevad asjad natuke paigast ära, sest nende teiste valimiste puhul, mis on need, tõid näiteks, et seal on ju lisaks ka muud kvaliteedid, kas pole? Ei ole, millised need muud kvaliteedid on? Sa võid olla nii loll kui tahes, aga kui sa oled 40, võiks presidendiks kandideerida. Ja valituks saamine seadus, seadus, ainult õigusi, õigusi, kandideerija õigusi olla valitud ja nii edasi, aga jah, see on, noh, see on okei, see haigus. No see on teine teema loomulikult, aga minu meelest on see mõte täitsa huvitav, mis sa välja tõid, sest tõesti Euroopa ühiskondades üldiselt Eestis võib-olla isegi kõige vähem sellised küsimused, et kui vanalt sa oled läinud, kooli lõpetanud, kooli kuivanud oled, sa oled lõpetanud ülikooli, need ei märgi ühiskonnas mingit staatust. See ei ole kellegi jaoks oluline, on inimesi, kes viiekümnesed teevad doktori ja keegi ei kergita kulmugi, eks. Jah, ja tegelikult ju oli ka lihtsalt see eksperiment. Noh, ma olen ise ka selle eksperimendi läbi nende kuue aastasena kooli. Ja siis pärast tõsteti vist seitsme peale või kuidagi niimoodi, et seal ka tegelikult midagi on, midagi väga ei juhtunud, minul juhtus küll, ma läksin kuueaastaselt kooli, jäin istuma, nii et ma olen väga selle poolt, et poisid võiks aasta hiljem kooli saata? Jah, see on hea näide, aga vältisid sepasektori alandust juurde, selles ei ole midagi, Peeter ei ole midagi. Tuleme selle juurde tagasi. Et teeksin kaks pöördumist, jah, üks on valitsuse poole, okei, see on niisugune. Loeme selle metafooriks, et see on tegelikult pöördumine riigikogu poole. Teine siis on need ka mehed peaksid võtma vastutuse iseenda reproduktiiv käitumise ning tervise eest. Samuti soovitatakse riikidel uurida meeste seksuaalsust, maskuliinsus ning reproduktiivkäitumist. Et need on minu arust nagu kaks rangelt asja, sest üks asi, kui me ütleme, et mehed, võtke ise endale vastutus, eks ju, see tähendabki seda, et riik ei sekku, mehed ise teavad. Ja tegelikult siis siin võib öelda, et selline, selline vana hea vanakoolimoraliseerimine on mittemidagitegemine, see on tegelikult, lased käed rüppe ja vahel võib juhtuda midagi ja kutsud üles. Lõpuks tähendab see seda, et ikka peavad naised kogu töö ära tegema. Võib niimodi jah, eks siis tegelikult ka see kui öeldakse, eks ju, miks naised ei sünnita seal samamoodi moraliseerimine ju. Tegelikult see mingis mõttes ei kõiguta midagi, see võib mõnel vahepeal tuju ära rikkuda, aga ega ta, kas ta nüüd ma nagu ei kujuta ette, et keegi hurjutamise peale hakkaks oma reproduktiivkäitumist muutma. Ma arvan, et see vastupidi, ma arvan, et hakkab küll muutma, aga paraku mitte selles suunas, kuhu tahetakse musitama. Protestidele üsna Kerner kerge tekkima, ma arvan, sellise sellise sõna ärakasutamisega. Aga praegu tsiteerisid Mihkel, et samuti soovitatakse riikidele uurida meeste seksuaalsust, maskuliinsus ning reproduktiivkäitumise kõlab ka väga üldsõnaliselt, et noh, mida siis tähendab, no uurime, väga tore pärast tolmu kuskil kellelgi riiulis üks köide mida keegi ei loe ja saab tärnikese kirja panna, et on uuritud? Jah, noh, tõenäoliselt peaks mingite meetmetena arendama ja ja kahtlemata jah, terve tervis on väga oluline faktor. Tervis on väga oluline faktor sellistes asjades, isenesest. Kui hästi see funkab, noh joomine näiteks või riskikäitumine. Kõik, mis sihukesed noh, maksimaalse vabaduse tingimustes toimub. Aga mis mind huvitab ikkagi, mida ma tahtsin su käest küsida, on see, et ütle, kas selline hea küll, et ärme nimetada nimetame seda siis positiivses diskrimineerimisega, aga kas need kas need ajutised meetmed tegelikult ka toimiksid ja mis tingimustel? Ja selles mõttes on, on näited, kus ajutised meetmed toimivad väga hästi ja näiteid, kus need toimivad väga halvasti. Et kui nüüd näiteks kvootidest rääkida, et siis on, ma arvan, näiteid ka poliitikas, kus koodid on päris hästi töötanud. Ja ise tulin just, olin sügisel Ida-Aafrikas, kus jälgisin ühe ühe riigi parlamendivalimisi, kus siis parlamendis oli nii-öelda naiste kuut mis siis täideti nagu pärast valimistulemuste teadasaamist, et nii-öelda mehaaniliselt võeti juurde nii-öelda tänavalt naisi, kuni tuli 30 protsenti seal riigis ei töötanud hästi selles mõttes, et et need naised, kes niimoodi siis sealt tänavalt sisse tulid, olid noh, tõesti selline B-kategooria poliitikud ja mingit ma ei tea, võimu või mõju neil Parlamendis ei olnud. Aga, aga on, ma arvan, häid näiteid ja, ja noh, tasub ju eksperimenteerida. Selline vastuväide, mis, mis, mis, mis on toodud sellisele nendele meetmetele, on vist see, et, et see paneb need, kas siis naised, kelle suhtes meetmeid kasutatakse näiteks ka mehed justkui nagu kehvemasse olukorda lõppkokkuvõttes kui teised, sest nad justkui sellega kinnitatakse, et nad ei ole nii head. Sest näiteks ma mõtlen, et sama näidet, kui esimesse klassi võetakse vastu jagatakse klass enam-vähem pooleks, et ütleme, ma ei tea, 15 poiste kohta 15 tüdrukute kohta, siis tegelikult neid poisse juhi ei taba, mingisugune selline, ütleme, halvustamise laine neil võib-olla on nagu keerulisem, kui tüdrukutel hakkama saada, ka läbinud sealt lohistatakse üldjuhul. Poliitikas on seda hästi teravalt tunda, et naised kardavad seda, et neile saab seal mingisugune tempel külge, et nad on koodi naised, et nad on kuidagi teisejärgulised. Siis need on tegelikult jah, üsna-üsna radikaalselt erinevad asjad, poliitikus, inimene läheb täitma funktsiooni, eks ju, see on amet, kus saab välja vahetada, aga kui õpilane läheb kooli või inimene peab koolis, ei ole niimoodi, et sorry, sa kukkusid oma ametis läbi, eks sinule kooli ei sobi, et mine töllerdab kuskil mujal. Ja luuakse luuaksegi mikroühiskond. Et see klassitervik on iseenesest mingi sihuke ja selle terviku tasakaalustus on iseseisev. Hea küll, aga mõtleme ülikooli peale näiteks, sest sest mul on meeles Paari juhtumit, mille kohta mõned aastad tagasi Ühendriikide ajakirjanduses üsna palju kirjutatud ja nad rääkisid sellest, et mismoodi seal teatud ülikoolides siis teatud rahvusest inimesed Teatud muude tunnuste, kui oma teadmiste alusel Nendel on siis tehtud kooli sissesaamine mingis mõttes kergemaks ülikooli ülikooli sissesaamine, kuna on vaja siis ühiskonnas mingisugust tasakaalu viia paremaks. Ja see tulemus, mis sellega kaasnes, oli pigem selline viltuvaatamine. Eks, et see ei tulnud lõppkokkuvõttes kasuks, sest eesmärk oli see, et tõsta ühiskonnas nende positsiooni. Lõppkokkuvõttes see andis hoopis vastupidise, tugevam, Tulemus sõltub sellest, milline on ühiskonna üldine hoiak, ühiskonna üldine hoiak on selliste protsesside selliste meetmete suhtes tõrges, siis see tekitabki vasturääkivast, et ehk siis vist vahel on see, et haridust ei saa niimoodi hermeetiliselt eraldi võtta muust ühiskonnast, et kui ütleme meedias ma tea, muudes ühiskonna valdkondades on loodud mingi positiivne foon, siis tõenäoliselt ei vaadata. No kui ma tooksingi ühe positiivse näite kõrvale, et vist Saksamaalt pärit kus on siis kui füüsiliste puudega inimeste tööle võtmine kuskile Kustas avalikesse ametitesse ja eesmärgiga just see, et nad oleksid nähtavad, et inimesed harjuksid sellega, et kõik ei ole. Ma ei tea, ei näe täpselt ühtemoodi välja, et võivad ka istuda ratastoolis, olla lühemad või olla nagu ma ei tea mingisuguse füüsilise välimus probleemiga ja nii edasi ja, ja see on jälle positiivselt mõjunud, et inimesed ongi harjunud sellega. Et see nagu, kuna see ei ole asi, mis mõjutab nende töö tulemust, siis noh, see on jälle olukord, kus kuut töötab väga hästi. Aga, ja ülikooli lähme mõtlen, et sul on ameteid ja asju, kus sa ei saa kompromisside mingisuguste kvalifikatsiooninõuetega, et sulle ei saa ilmselt olla tuletõrjujad ja ratastoolis, aga sul võib olla dispetšer ratastoolis või? Sama, ma kujutan ette ülikooli sisseastumisel, et et noh, päris nagu ikka põrandale ei saa ju neid nõudeid. Nii ja vot siin on küll täpselt päris selge eristus, tuleks teha algkooli vahel mudelina ja üliülikooli vahel siis tõepoolest ülikooli ei pea minema, algkooliga võiks, inimene peab minema ja algkoolis toimub sotsialiseerumine. Nii et ega me nüüd mingit universaalset lahendust vist välja ei pakkunud, meie saateaeg hakkab läbi saama, aga ma arvan, et me mingisuguseid huvitavaid mõtteid vähemalt saime küll välja käia ja ja, ja kui ei aita sõnast, siis aitavad lusikad või muusika, ütles Tammsaare. No täname vist rusikaid ei kasuta, pigem jäme muusika juurde ja meie viimaseks looks jääb siis justamendi maa tuleb täita lastega, nii et kui ühtegi muud praktilist nõuannet ei andnud, siis vähemalt siit tuleb üks praktiline nõuanne, entusiasm ja sellega lõpeb siis tänane kultuurisaade vasar stuudios olid Urve Eslas, Mihkel Kunnus, Kadi Viik, see ministeeriumist ja mina olen Peeter Helme ja nädala pärast on eetris siis mitte vasar, vaid peaministri tundi. Siia tuleb rääkima, kuidas sa, Mihkel ütlesidki nii kaunilt, siniste sokkidega narratiivi puudumine ja meie oleme uuesti eetrisse uuel aastal kuulmiseni. Maadu täi taanlast ja täi Ta läheb laste ja lastelaste maa tuule täita laast ja laule luude ja lastega. Ja kõiige. Või ka mis aasta või vaenumulli, mis vaenuleid või juba-le. Ja või ta koos õlimaali, kus või ema leek, leiva ja ja-le. Sest kui ka on ja, ja laast jääb tumm, kuule. Ma ei Jaa täi Laast-Laas ka, kui ta o ja tuule puudu meist maas päevitaalast ka oma. Ja uude ja last ega maatuule täita laas. Ta ei lase. Ja ta ei ta laste ja lastelaste ega madu. Ei. Ma olen ka ja. Ka maatuuled Itaalas.