Hitlerlaste kolmandal rünnaku selgroog oli murtud siinsel kosmosel lühikesi automaadivalanguid. Ja ma kiirustasin kiriku lähedal olevasse apteegimajja. Koridor lükkas ühe ukse juhusliku lahti ja hüppasin kiiresti tagasi. Toas istus Hitlerlane ilmsesti seestlane sirgelt toolis. Haarasin püstoli, avasin ukse uuesti, vaatasin täis endises liikumatus asendis klaveri ees. Ühesõnaga mees oli mees oli surnud ja surnud, klaveri ees avatud noodi taga suverti. Riie oli ta vees. Muidugi huvitas mehe surma põhjus ja esimese rooga otsisime temaga ohvitseri lähedalt relva relva ei olnud ja ilmsesti oli see eestlane oma elu lõpetanud enese tapmisega mürgiteel. Ja ma ise olen Suberti austaja. Mulle jättis niisuguse äärmiselt võika mulje peale seda kõike, mida me olime hitlerlaste poolt näinud mille tunnistajaks me olime olnud, et ta nüüdki oma elu viimsel hetkel nii-öelda hüüab, mingisuguse melodraamat mängida või oma. Et katta veel säärase õilsa sildi taha, nagu seda oli Schuberti muusika. Ja mulle tuli mõte, et küllap see mees oma surmaga sümboolselt kajastas hitlerlaste armee kuulsuse lõpp. Kuulete saadet sarjas aasta 1009 Niisugust eluga lõpparve tegemise meetodit ei mõelnud hitlerlased välja 1944. aastal vaid juba tükk aega varem Volgogradi lähistel ja Moskva all. Ning seekord nüüd on sellest möödunud mõni päev vähem kui 20 aastat oli sellise lõpu tunnistajaks Eesti laskurkorpuse seitsmenda diviisi 27. polgu teise pataljoni komandöri asetäitja poliitalal Nikolai Vanaselja. See oli Avinurmes. Kes või mis viis siis siin SS-ohvitseri niisugusele meeleheitele, et ta ainukese väljapääsu leidis mürgi ambullis. Nagu te veel mäletate, lugupeetud raadiokuulajad Puutusime me Eesti laskurkorpuse sõjameeste võitlusega sünnima vabastamise eest viimati kokku juulis ühes selle sarja esimestest saadetest, mis oli pühendatud Narva vabastamisele. Vahepeal aga vabastavad vennalikult kolmanda balti rinde väed edukalt Kagu-Eesti, sealhulgas Võru ja Tartu. Nendega ühinevad ka Mehikoorma juures Peipsist üle tulnud Eesti laskurkorpuse võitlejad. Septembri keskpaigaks jõuavad nad rindejooneni, mis kulgeb tollal piki Emajõge. Seitsmeteistkümnenda septembri hommikul avab Katjušade ähvardav kanonaad Emajõe forsseerimis lahingud. Pealetungiva Nõukogude armee paremal tiival ületab edukalt Emajõe ka kaheksas eesti laskurkorpus. Ja sealt edasi mitmeid fašistide vastupanugruppe, hävitades piki Peipsi läänekallast põhja poole. Kaks päeva hiljem saab üks korpuse rünnak pataljoni seitsmendast diviisist eriülesande. Kuid lubage sellest rääkida juba asjaosaliste endi esindajatel. Tolleaegne pataljoni komandör, praegune erualampolkovnik Oskar Andrejev tema asetäitja poliitalal erumajor Nikolai Vanaselja ja endine sidemees, keda raadiomeestel ei tulnud kaugelt otsida reportaaže autotehnik Arno Ventsel. Mõned päevad tagasi palusid nad hõbehalli peatuda väikese pojakese kaldal kaheksa kilomeetrit lõuna pool Avinurmelt. 19. kella kuue paiku õhtul kindral pärnal Pärnul tuli häire korras, võtab pataljon paigale. Kus see oli? See oli võsa, vere rajooni torma ja Alatskivi vahel kindlasti teadsime, mingisugune ülesanne, nüüd tuleb pataljonile, teil juba see saatus oli ja siis oleme iga kord valmis selleks paigale ja siis kindral Pärn esines pataljoni ees ja ütles niiviisi, et valisin korpusest pataljoni ja patesse pataljon, teine pataljon 27.-st polgust. Ja mille ülesandeks on tankidel distandika liikuda vaenlase rindest läbi. Ja suund tähendab Avinurme, Tallinna, aga kus sel ajal saksa rinne umbes oli? Taglase rinne oli lõuna poolt tormat, kuidas rindest läbitulek, rindest läbitulek, Naabri diviisi väeosad. Õhtul kella 20 paiku pidasid seal lahingud ja tegid tee vabaks. Ja niiviisi sai siis pataljon tankiga Lonniga liikuda edasi vastase tagalasse ja siis tulite siia punkti, jõudsite päris nii korralikult välja või? Nojah. Ja palju sealt siia maad võib olla. 25 kilomeetri ja nüüd oleks vist aeg küsida, mis koht see täpselt siis on. Siin küsime kohaliku elaniku arvaku küla adraga küla. Et liikuda tuli vaenlase tagalas hästi ettevaatlikult, siis jõuti siia Adraku külani alles südaöösel. Õieti polnud siin siis ega ka praegu midagi märkimisväärset teeäärne talumaja õunaaiaga, mis ei erine põrmugi teistest omataolistest. Ka väike looklev ojake Sillakesega mõnikümmend meetrit põhja pool maja pole uudiseks. Aga võib-olla see, et sillad tuli 20 aastat tagasi õhku lastud ja rünnak pataljoni mehed seda viimasel hetkel esimesena sõitval tankilt siiski märkasid. Vaevalt, sest kui palju oli selliseid ojakesi niisama silmalt ületatud? Õhku lastud silla kõrvalt ojakese kaldaid ülesõiduks kontrollides märgati hoopis muud. Kaldaveered olid täis tikitud korrapäratu Tõid auke, millelt murukamar oli kõrvale heidetud. Kas oli sealt midagi ohtlikku eemaldatud ja kui, siis kes? Olid ju nemad siin ometi esimesed nõukogude armee väeosad. Anname uuesti jutujärje kohalikule mehele Jakob sildikule. Miinidelt pandud, see pole. Oja kallastele. Nad kuuleksid hädas, poisike, miinid välja, eelarve teise ka võtsite, nii, ma olen ise sihukesed juhtria juht. Poisid, isi oma pead, julgeid miinimum ründe näol ju sõjas enne oli, ta oli ju kogemusi esimese maailmasõjaväe esimese maailmasõjamees ja kolisin ära jah. Ja kaua enne seda see toimus, kui, kui nüüd seltsimees Andrejeva meestega tuli keeli. Umbes kella nemad tulid öösel, aga millal te neid miine korjasite kirja kuu õhtul õhtu ja. Kui nüüd siin kohalik mees poistega ei oleks seda teemineerimised tööd teinud, kas oleks võinud miiniotsaga te sattuda ja kindlasti siis oleks kindlasti kaotusi olnud tankidest siin ja elavjõus ka kindlasti sakslasi vastas ei olnudki. Seal on aimata siin midagi pimedas ka midagi energiat ega öösi midagi tuld põlema panna ei tohtinud. Aga kas teie ise ei kartnud ka muidu? Sakslaste jutt käis nii ja siin kohalik võim, selle aeg. Rääkisid punased söövad ära, mis mul karta, õliga ma esimesed mul punaste kui ammujule, Pihlak. Mitu aega. Edasi vaenlane oli end juba näidanud, ehkki seekord olid sõbrad tema kavaluse üle trumbanud. Seda oli meestel soe tunne teada, kuid ikkagi, ettevaatust. Me sõidame praegu päise päeva ajal suure valgega, siis oli kottpime, septembri igal pool võis vaenlane olla ja mets ka ümberringi sõitsid tangid ilma tuledeta orienteerumis, et ainult selle peale tee oli siis tolmune jäälind, valge tee lindi järgi ja kuidas seda kõveriku küla. See on vist sellepärast kõvere nii kõver, siin oli niisugune juhus, esimene tank, mis julgestus ees oli, jõudis siia välja järsku tead, liikumise peal käis lask tanki kahurist. Teine, kolmas veel teine tank lasid tagantjärgi järsku momendil kohe süütus ka, mingisugune ese siin tee peal tee peal ja selguski, et vaenlased viis, transport, masinad tulid seda teed mööda meile vastu, peaaegu ninapidi. Nähtavasti nad olid pandud siia julgestuseks välja, aga võib olla ka nii, nagu rääkis vanamees, et eksisid ära liikuma Rakvere peale, aga lihtsalt eksimise tõttu julgestus nad muidugi seda järeldada. Sellel suunal ei oleks varem-hiljem inimeste kätte sattunud. Sil tulime, põrkasid kokku meiega vaenlase sõdurit autodelt siia valgusid, siia metsamasinad põlesid ja nende masinad teil oli siis hea pimeduses standardne ja, ja ja kolm autod põlesid, kaks paistsid veel tervena olema. Hiljem muidugi meie väeosa tagala korjas nad omale transpordiks ära. Keelt ei õnnestunud saada. Siin saadi keelt, üks ohvitser oli ja see teatas meile, et vaenlane suur grupina liigub Peipsi poolt Rakverre. Peale seda ta ei ütle täpselt, kus kohal tasub. Jälle edasi, Avinurme, nii oli jäänud veel viis kilomeetrit. Lähenes varane hommikutund. Vanemad ja keskealised raadiokuulajad mäletavad veel hästi toda suviselt kuuma septembrit aastal 1944 kuid metsas Avinurme ümbruses meelitas päevane lämbus hommikuks välja tiheda udu. Udu aga varjas nagu öögi ootamatusi. Ettevaatlikult jõuti Avinurme lõunapoolsete majadeni. Maantee, mis pöördus Rakvere peale, oli veel vaba. Tähendab, kaugemale ei ole sellise uduga mingit mõtet liikuda, kuna iga hetk võis vaenlane niigi kaela sadada. Et kõigest nüüd järgnevast paremini aru saada, olgu kuulajale öeldud veel nii palju. Avinurme paikneb pikka siiluna kahel pool maanteed, mida mööda lähenesid Andrejjevi võitlejad. Nende poolt vaadates tuli kõigepealt Avinurme raudteejaam raudteesillaga, mis viib üle maanteest vasakul looklev Avinurme jõe. Raudteesild on terve. Ilmselt ei oodata vaenlast veel niipea. Tagalat kaitsma, sest kui uskuda keelelt saadud andmeid, on ülekaaluka vaenlase puhul ümberpiiramise oht reaalne. Edasi hakkab maapind pikkamööda tõusma, seegi, nagu mõistate, on eeliseks vaenlasele. Kuid siiski ilma luureandmeteta edasi minna ei või. Luure läheb välja. Umbes 800 meetrit raudteejaamast edasi pöörab jällegi teeharu vasakule üle silla praeguse tööstuskombinaadi hoonete juurde. Siia paigutatakse viies Rood kapten Kallaste juhtimisel. Samale liinile paremale poole maanteed varjub neljas rood vanemleitnant nuttingu juhtimisel. Sellest kujunebki kaitse-eesliin. Siia paigutatakse ka täiendavat löögiüksused, tankid koos komandöri tankiga. Edasi aga tõuseb maapind veelgi. Veidi üle poole kilomeetri kaitse-eesliinist kerkib teeäärselt künkalt Avinurme kirik kaugemal jätkuvale veelgi. Kõike seda, aga, millest praegu teile jutustasime, ei näe major Andrejev v sõjamehed, sest rõske udu on nii tihe, et silm seletab vaevu kahe sammu kaugusele. Luurajate saatmisest on möödunud pool tundi mitte kaugele eest, kostab äkki automaadivalanguid. Viies luurajast kiirustab tagasi, kolm. Nad olid langenud udus vastu liikuvale vaenlasele otse sülle. Vaenlasi on palju. Kui palju? Luurajad ei oska midagi täpsemat öelda. Neetud udu. Kuid kas ka mitte varjav udu, kui vaenlase jõud on tõepoolest ülekaalukad? Ja vaenlane tuligi oma kalonni peaga kohe siia teeharu juurde välja, mis läheb sinna tööstuskombinaadi, sillaotsa tuli sillaotsa sillaotsa siit hakatigi siis seal kõigepealt ees olid siis, ei, temal oli jalavägi ees ja jalavägi saigi, siis ta kohe tõmbas ennast tagasi, tõmmanud sõna metsa uus tagasi jah, kirikujoonele tähendab, nemad tulid ikka, kuivõrd ta selle eeljulgestuse seal kõveriku küla juures vaikseks tegi, siis tulid nii, et ei aimanud midagi, ei aimanud asemel, ei aimanud, kiskunud udus, meie luurajad, märkasid, no siis nad midagi aimasid, aga mis need jõud on, suur jää murravad läbi, sest neid lõpuks palju neid oli neid umbes 12 korda suurem, rohkem kui neid sellest vastasele hiljem selgus muidugi peale lahingute, et vastas oli terve jalaväediviis, tõid ainult pataljoni ja meid oli pataljon. No kui nüüd vaadata siin miinipilde positsiooni ja selle kohta, kuhu jõudsid välja sakslaste esimesed, jah, see siin ei ole 80 80 arvased maraton kotkaga lasta ragulkaga lasta ja miinipildujad katsid täielikult seda rajooni tulega lähemale poleks, lähemal, enam poleks laste, ei saanud otse püstloodis ülesse vestlusi Harlikuks. Lõime kolm rünnakut vastu, Nad tulid ikka jõuga peale. Esimene rünnaku selle vastu lõime, siis nad võtsid tagasi, tõmbasime kokku, organiseerisid ja tulid umbes kella üheksa paiku uuesti. No aga siis oli juba laiemal rindel, Nad jõudsid kellaga lahingukella 11 paiku, kui tulid kolmas kord, siis oli juba olukord niisugune nagu hobuselaut, nagu momenti juba sisse piiratus momenti tegelikult jäi lahti, aga kuidas ta seda tagasi suruda suhteliselt ühe pataljoniga. Aga siin oli niisugune asi, et millele laskemoona kolme päeva laskemoona torm oli, kõik tulirelvad, automaadid ja kuulipildujad ja tankikahurid, tankid, kuulipildujad, eriti kuulipildujat vahetasid. Mitu kord Raude suitsesid, ütlesin, läksid keemia kuumaks. Arvestada see kolmanda rünnaku aeg, siseilm selgunud, Nad said tuld korrigeerida väga täpselt. Alguses läks sinna kõverikud küll, aga igale poolele ja kolmanda rünnaku aegu seltsi vala selle kolmanda rünnaku aegu juba vaenlane oli kirikutornis ja sealt juba juhtis suurtükivedurit. Siin oligi niisugune olukord, kui kolmas rünnak oli, siis oli, et kes, keda vaenlane meie mehed ja vaenlased silm silma vastu. Ja kelle närv on tugevam, see võidab. Ja tuli välja, et meie meeste närv oli tugevam ja vaenlane hakkas tagasi tõmbuma. See tähendas, et tõmbab tagasi, organiseerib uuesti ja tuleb uuesti rünnakule. Teie olukordades kõige kiikuda olnud päris nii pinev oli, aga muud lahendust ei olnud ega meil taganemiseks võimalust ei olnud. Selge ja see ei olnud meie taktikas ka ja mis siis edasi sai pärast siis kui vaenlane hakkas tagasi tõmbuma, sinna? Kiriku taha kuhugi aleviku taha juba sinna siis neljas lood, vanemleitnant Snottingu juhtimisel oli seal paremal tiival, sai korralduse, et siit parem pool kirikut, seal on üks karjäär karjääri, mida vaikselt minna sellest alevikust mööda ja vaadata, kus need suurtükiväepositsioonid on ja rünnata suurte kio positsiooni. Need tegid teile kõige rohkem pahandust ja ikkagi rohkem ja siis suurtükipositsiooni rünnata sel momendil anda sealt raketti. Ja siis neljas ruut läkski sealt kõrvalt ja ründas suurte positsiooni ja sealsamas momendil tangid siit täie hooga läksid kohe otserünnakule otsa ja siis vaenlast hävitanud, kuni Tudulinnani. Niisugune on üldjoontes Avinurme lahingu käik kuid kui palju julgust ja otsustusvõimet oli vaja, et minna pärast hitlerlaste De kolmanda rünnakut tagasilöömist vasturünnakule lõppeva laskemoonaga hajuvas udus ilmselt üleoleva vaenlase vastu. Tõsi, rünnaku toetuseks oli pärale jõudnud 120 millimeetrise miinipildujate patarei. Aga kõiges muus valitses endiselt hädaohtlik nappus. Sellepärast tundub nüüd meie reporterile juba üsna loomulikuna, kui tehnik Arno Ventsel juhust kasutades talle sosistab. Pagana julge mees olisi Andrejev meni kartsime tema pärast, et ei pea sõja lõpuni vastu. Aga võib-olla, et ka just julgus, nii meid kui teda ennast tihti päästiski. Reportaaži masin sõidab edasi kiriku juurde. Nii paluvad endised sõjamehed ja nii selgub veel mõnigi detail kangelaslikku lahingu käigust. Kiriku läheduses püstitatakse mälestussammast Avinurme vapratele lihtsat ilusat. See kirik siis oligi meestele peavalu, valmistas palju siit nüüd sinna positsioonideni võib-olla üks 600 700 meetrit ja see oli siis kogu kõigi nende kolme rünnaku ajal sakslaste käes sakslaste käes. Peale viimase kolmanda rünnaku, mina tulin välja siia, kuulipildujaid tulid ka juba siia kiriku äärde, vot siia välja ja neljas rood, nagu ma nimetasin, läks seal taga kiriku tagant karjääri mööda suurtükiväge kimbutama. Ja siis siin oli niisugune moment, mina pidin hüppama kirikusse sisse oma käskjalaga, et rabadasid torn ja kasutada teda vaatluspunktina. Nüüd endal juba. Aga tulin siia, näed siin aia ääres kraav siia välja siit hüpata selle üle aia. Kuulipildujad rabasid kinni ja viskasid siis kraavi põhja, ise nad olid minu peal, kõik lamasid midagi alguses küll, nii. Läksin põlema pärast, siis tänasin mehi, kui momendil oli kirikust kohe automaat, kaks automaatvalangut selles suunas ja ma olen tänulik nende meestele. Need mehed on praegu Tartus endiseid kuulipildujaid selles lahingus igal juhul nad mind päästsid. Igaks juhuks vaatame kirikusse sisse. Kirikutornis ei ole mina veel mikrofoniga käinud. Luukide halvav orienteerumine. Vaata kui palju siin kuulipildujajälge, jah. Nii materjalimäega ei lähe. Kuidas te arvate, seltsimees pataljoni komandör? Päris hea jah, ja ma pole seda positsioon on siit väga hästi näha. Ta oli hea juhtida suurtükiväetuld, sellepärast kolmanda rünnaku ajal siis oli juba udu ja kella kümne-üheteistkümne paiku siis juba vaenlane hakkas tuld andma meile juba jaama pihta ja siis sinna positsioonile selle lahingujuhtimise tahtsin torni, siis ei ole vist praegu jah, sakslastele anda see alumine ja minu kavatsus oli muidugi Trabadasid torn oma kätte juhtida tuld teises suunas sinna ida suunas. Vaenlane taganes, aeg-ajalt polnud aega enam, siis ei olnud aega enam tarvidust. Aga eks ta seda vaatluspunkti ikka siis jah andsite talle valu ka, siin on näha, palju killu jälgisid ja mürsu jälgisid, ülemine puuosa oli südamine puuosale täitsa läbi lastud, seal peale sõja juba uus katus tehtud peale. Hiljem muidugi, kui juba mees sõdurit mööda läksid, osa jäid siia puhastama, kirikud siin kiriku seal altari juures ja seal all näete, seal on veel pinkides vanad granaadikillu ja siis kuulijäljed veel sees isegi verejälgi. Ja siin on nüüd karjäär, karjäär lõpeb, seal karjäär, mida mööda siis slotingu rood ja see oli neljas tuli siis vaenlase selja taha vaenlasi, samas küngaste peal olid siis suurtükieks, ole siin tee peal, nagu nad kolonnis liikusid, hommikuni, Nad võtsid ka kohe väärte siia, küngastel ei asusid positsioonile ja siis neljas ruut, nagu seda karjääri näed, siin on üle kilomeeter maad tulid siit välja, välja tuli, see moment läksid rünnakule ja andsid raketi ja see oli signaaliks, mis hakkas tankid liikuma koos teiste roodudega. Sest kui arutleda nüüd nii, et laskemoon, oli teil päris lõpukorral abiväge, millal oleks loota olnud abiväge? Oleks võinud oodata umbes nii kella 16 paiku pärast lõunat pärast lõunat ja teie kolmas lahing lõppes umbes millal see oli kell 12 vani ühe peal oli nii, et nad oleks neljanda rünnaku jõudnud ka veel panna. Neljanda Nad oleks pannud ja kindlasti, kui me ei oleks läinud rünnakule ise. Ja olemegi Andrejev pataljoni võiduka rünnaku lõpusirgel. Siin ei olnud meie meestel enam vähimatki kahtlust, et võit on käes. Jah, seda teed on siia 12 13 kilomeetrit ja Avinurmest aga 20 aastat tagasi vist oli siit teed nõnda kaunis raske liikumine, kaunis raske, eriti Nende jala peaaegu käia ei saanud, siin olid siis tangid oma töö teinud ja tee oli niivõrd koormatud vastase tagalaosadest tähendab veokit ära murtud ja kahurid ja inimese laipu siin tee peal ja hobuse laipasid kuna tankid murdsid ainult läbi teed mööda kõrvalt, nad ei läinud, kartes seda teeääred mul võinud mineeritud olla. Ja vaenlane ei saanud ka eriti kõrvale minna, mõlemil pooliku mets, metsakraavid ja siin palju manööverdada üldse ei saanud, et haarangut teha kuskilt. Ja siis tankid jõudsid siia vot mäekünkale välja. Ja siis muidugi ei ole enam kaugelt kilometraa pandud tsentrisse, kilomeetripost on siin siis tuli diviisi komandöri adjutant aes masinaga järgi meeleja andis käsu, et kiiremas korras Avinurme tagasi, kuna me oleme liiga kaugele pea suunas Tallinna suunast kaugele nii kõrvale läinud. Tulime Avinurme sinna aleviku ligidale tagasi. Ja siin siis korpuse komandör sõitis õhtu juba peale lahingu käsile, tee läbi ja nägi seda, et pilti, pilti. Ja andis edasi andis käsu mulle, et te pataljon on ülesande täitnud. Ja anda tankid võrguväeosa käsutusse ja võrguväeosa juba puhkenud väeosa liigub edasi Tallinna suunas. No teie oli muidugi vaba ja võrk sai tankidega liikuda edasi Tallinna poole, kuid me teame, et hitlerlased püüdsid siiski veel osutada vastupanu, kus see oli iganes võimalik. Ja Porkuni Tamsalu rajoonist. Säärane katse, katse, hitlerlased tegid. Ja kokkupõrge juhtusin 249. laskurdiviisi seitsmes viriti väeosa võitlejate ja hitlerlaste vahel. Ja see küllaltki niisugune tõsine lahing lõppes jällegi meie võitlejate oskamise tõttu nende võiduga ja sellega tegelikult lõplikult. Tallinna-eelsed nii võitlused olid lõpetatud. Mis puutub aga üldse lahingutes Tallinna pärast ja Nõukogude Eesti territooriumi vabastamist siis me ei saa iialgi unustada, et väga suure osa Eesti territooriumist vabastasid kolmanda balti ründeväed. Ja üldse teised Nõukogude armee väeosad, kellega tihedas koostöös ainult oli võimalik Eesti täielik vabastamine. Ja kui nüüd pärast seda Avinurme lahingut nii kokku võtta siis ikkagi vist on õige, kui me panime oma saatele pealkirjaks Tallinna tornid paistavad, siit muidugi silmaga näha ei ole, aga teie oma lahinguga ikka avasite võrgugrupile tee Tallinnasse. Kui intressidele diviisil, kes Avinurme ajal purustati, oleks õnnestunud asuda Tallinna kaitsele siis sellega oleks nähtavasti võitnud nemad oma kaitse organiseerimiseks ja ühtlasi ka hävitustöö tegemiseks kõvasti aega. Tähendab see saksaväelased viis, kellega teie lahingud, Taavi nurgas pidasite, see õieti tuli siis siit, Tudulinna ja Peipsi poolt Narva poolt tema Hollande'iga minna läbi Avinurme pöörata Rakvere peale Tallinna. Just nii. Just nii oli temal niisugune ja teie väeosas aidalases saatuslikuks takistuseks ette ja muidugi tema ülesanne seega jäi täitmata. Aga võib-olla võiks siiski nüüd sõjas asjatundmatu või ka asjatundja mees lühidalt, kuidas see siiski võimalikuks sai, et nüüd tõi ühe tugevdatud pataljoniga suutsite niisuguse väeosa kui tervete viisi puruks lüüa taganevat müüa. Me ju teame, et ajaloos on ennem ka juhuseid palju olnud küllaltki palju, kus väiksem väeosa on suurema puruks löönud ja väiksem väesalk suuremad, hoopiski hävitanud. Peaküsimus on nähtavasti võitlus eesmärgis, mis aga puutub üldse, siis ma arvan, et ükskõik missugusele väeosale, meie korpuses niisugune austav ülesanne oleks antud, nad oleks täitnud sellesama hästi, miks, aga siiski valiti just meie pataljon. Pataljon see oli eriline pataljon, kõik olid noored mehed, julged sportlased, kommunistlike noori oli meil kommunistliku noor, isegi neljas rood oli 100 protsenti kommunistlike noorterood ja mis puudub ohvitseridest, rühmakomandöri toodu komandörid, kõik olid oma kohtadel ja minu asetäitjad olid väga tublid mehed asetäitja, poliitalal kapten, vana silla siis pataljoni partorg. Ten Laarin asetäitja rivialal kapten Martin, mina üksi ei oleks midagi teinud, kui mul ei oleks häid asetäitjaid olnud ja kõva. Ka üks on võitlusväljal. Ei, see ei ole iga kord. Ja rühm peab, ütleme, selles suhtes väga suured teened, et vaata, on isikkoosseis säilis peaaegu sellel kujul peaaegu lahingute lõpuni, peaaegu. Ma täitsin oma ülesannet, mis pataljon komandörile ette nähtud. Ja veel kordan, et tänu abilistele ja kogu isikkoos, selle, see ülesanne sai täidetud. Võiks ehk veel lisada, et 80 protsenti Andrejjevi pataljoni võitlejad said Avinurme lahingus ülesnäidatud vapruse eest autasusid. Kui aga rääkida trofeedest, siis kes neid esialgu jõudis, lugedagi? Üle poolesaja suurtükikümneid miinipildujaid. Kuulipildujate arvu kirjutati kolme numbriga. Hobuseid aga võis lugeda mitmete sadade kaupa ja nii edasi ja nii edasi. Järgmine päev, kui hakkasime liikuma Virtsu suunas, siis meil jalamehi ei olnudki, kes oli siis ratsa, kes oli veokidel üks loodele isegi jalgratastel? Täitsa nii pool moto, mehhaniseeritud. Ta ei olnud ju jala, ei käinud perve konn pudi on. Lota nooti ja? Alla ei lootagi varsti normaalne.