Ja tuhastan kerkinud linn. Ani vanadele egiptlastele legend fööniks ist tuli linnust las 500 aastat siis tuhaks põles, uuesti kaunina ellu ärkas. Narva uuestisünd, on legend tänasest põlvkonnast. Meie kaasajast 20-st aastast. Tänane hommik tuli Narva tõtates. Kui päike jõe kaldale tõusis. Öine udu veel tihe ja jahedavõitu. Esimene buss veeres raskelt sillale kaupluse ette vuras leivaautoaknaid lükati lahti ja juba ulatus päikesekuld. Narva mere kaldale. Meri. Veel 10 aastat tagasi võis siin jõe ääres seista ja Narva koske kuulata. Nüüd on need helid ajalugu mida säilitatakse arhiivis. Tegelikkuses on hommik mere ääres. Üle 700 aasta on ikka nii olnud, ida poolt jaanilinnast algab avapäev. Sest siin on piir. Piir, mis ei lahutavaid, liidab. Sellelt piirilt algas ka sõjatee, mis viis Nõukogude väed Eesti vabastamise lahingutesse. Ja just pooleteise tunni pärast on 20 aastat möödas. Hommik olevat siis olnud niisamasugune nagu tänagi. Ja kaldal ootasid lahingukäsku tormijooksule minejad. Täna on nad jälle siin, ainult mehed on, vanemad. Relvi ei ole. On võitluslaulud, mida öösel telkides lauldi ja mälestused, mis hommikuni und ei andnud. Osad ja nendel oli nii kõvasti kindlustada Narva jõgi ära. Et iga kilomeetri peal oli umbes vähemalt, kui üks pulk diviisid, istusid Narva kindluste peal kolme kilomeetri Lynnel. Niisugust kaitset ma oma sõjasõduripraktika jooksul ei tea, seal oli vaja ütelda küll tehtud, palju seal oli neid kaevikusi kaevatu, pole kokku võtta sadat kilomeetrit, mis oli ära kaevata ja seal ei olnud kohta, kos ei olnud okastraadiga ära mässitud, seal ei olnud kohta, kas ei olnud neid onnisid ja blindaažisid, sottisid ehitatud ja neid eraldi eraldi seina külge ja, ja kõik need kivimajad ja kõik, mida te olete ära kasutanud, see oli kohutav töö tehtud nendel ja nad arvasid, et see raudne barjäär, mis on see kunagi ära võeti, alates ei saa muidugi sedasama. Tööd oli võimalus teha, on suurtükivägi ilma tule valmistamiseta, sest forsseerida muidugi seda jõgi, ükski jalavägi ei oleks jõudnud. Lennuk videos Kasedassi Jelena pile. Jah, sellepärast et lennuk teeb oma töö. Nende positsioonide kohta võiks öelda veel sakslaste endi arvamuse Narva kaitsepositsioonide väärtuse kohta. Tolleaegne Tallinnas ilmunud Saksa ajaleht Revale Zeitung kirjutab selle kohta, et Saksa armee lõi Narva ja Peipsi järve vahele raudbarjääri, millest bolševikele ei õnnestu jagu saada. Aga nad ise räägivad. Sama mõtet väljendas ka saksa vägede ülemjuhataja Baltimaadel. Lindemann, kuda Kirde-seesamakäsus sõduritele Narva on põhjavärav Ida-Preisimaale Narva jõel. Käed ja päev sai suurtükid välja tõmmatud, kõik sinna. Ei, see oli ootamata nende jaoks nendele pakas suurtükituli pääle, et korraga nina all paljud halb asi üles 100 turu, kes hakkasid korraga tulistama ja arvestage seda, et umbes 80 minutiga need 100 toru laskid välja umbes 25000 mürsku. Paar päeva enne iga kahuriülemal suurtükiülemal oli näidatud märk ära, kuhu ta pidi tulistab. Arvestage seda, et meil tuli välja vedada viie päeva jooksul umbes üks 50 vagunid laskemoona jaja et 80 minutiga ainult Eesti korpuse suurtükivägi 400 rohkem tulu, mis seal oli laskevälja umbes 70000 mürsku. Ma mäletan iga iga kahuri peale, igatahes meil tuli umbes autokoormis 45 millimeetri, isegi neile oli autokoorem laskja. Kujutage omale ette see sama päev. Kas tulistamine pääle, et iga laadija ütleme kauppitsastima pidi selle poole tõelise tunniga laadima 120 200 mürsku ära, siis on kolm, neli tonni, milleks see kõik oli, see oli mõeldud selleks, et et vaenlase tulepunktid tuleb esemele hävitada, kaevikud ära hävitada, lähenemise teed, ära hävitada ja paraliseerida abivägede juurde jõule toomine, selleks, et me võiksime forsseerida võimalikult veretult võimalikult väikeste kaotustega ja sellega muidugiväärset tegelikult kindlustasid, sellega kindlustasid forsseerinud ja portseeri vaja ütelda. Kõige raskema töö forsseerimisel tegid otsesihtimisega kahurid, otsesiitimised, kahurid, Nemad puhastasid IR serva ära, veel serva, umbes kilomeetri kaugusele tegid nemad puhtalt töö ära, eesti korpusest võttis osa 426 toru. Miinipildujaid kahureid ja ütleme seal nüüd 100 19. korpus, mis pealetungi seal oli ka umbes niisama palju nüüd nüüd Suurtüki polgud, mis kindlustasid seda korpuse forsseerimisel, oli veel paarsada toru. Nii nagu võib ütelda, et seal oli umbes 1000. Võib-olla arvavad, et nii palju oli tulnud, et oma tulega purustasin Narva ära. Ma pean ütlema, et seesama Lähme Parsseerisime põhja pool Narva jõge. Ühtegi mürsku Narva pihta lastu ei olnud, see oli umbes kaks kilomeetrit põhja poole Narva jõhkski mürsk meie poolt Narva linna pääl ei kukkunud ja tegelikult seepeale läkski põhja poolt surnuaed ja olime positsioonidel täpselt riigiküla sadama, vastas Narva, oleks pidanud võrdluse terveks jääma, Narva jäigi terveks meie arust, aga tegelikult, kui me 20 mina isiklikult 26. hommiku vara sõitsin Olin 40. aastal ja Narva nägin väga hästi miskine Narva välja kujul endast, aga siis ma ei tulnud Narva hoopis ära. Ja vot tõeline pääl ma trehvasin ühe. Rohu tänavalt käis oma maja vaatama ja kus ta elas ja siis ta rääkis, et kus isa elas, selle majast ei ole midagi, leian, kasvas rohi. Aga see majakas, tema elas üks pool maja oli õhku, lastuja seal nurgal ta veel leidis üks, neli puuda vil lõhkaineid, mis oli jäänud sinna ei olnud ära sakslastel kasutada. Ja seal elumaja, millega seal maja janu. Mina saan aru, et nemad tahtsid seda linna hoopis ära hävitada, aga miskine pilt tuli Kreenholmis. Ainult Ühed, varemed olid üle siia endaga, nii palju kui mina tean seda. Vabrikute pihta ei olnud ühtegi mürsku meie poolt välja last, nad olid kõik õhku lastud, kõik olid õhku lasta masinat olin väljavedu Saksamaale kõige päästeli nii toorelt õhku lasta. 26. ummiku olid lahingud Narvas lõppenud. Selle Parsseerimis. Aetuna forsseerib seal nüüd Ivangorodi juures üle Narva jõe, seal ei lasknud välja lasta mitte ühtegi suurtükimürsku, seal jalavägi läks, vaat siis oli juba tyhi ja põgenenud lõpuliku töö Narva Puustamisel kitsaks hakkasid selle taandumisel ma vaatasin, nad olid vedanud isegi raudtee üles nõndanimetatud seanina, see oli siis viimane vagun rongis ja sellel oli sammutas küljes rifi sahk. Hüljese sahver on tugev, tugevalt tehtud, nii et enese järel viimane vagun tõmbas kõik liiprid üles, paiskas kõik relsid laiali, et raudteed ei jääks sääragi seal samuti tooli pakuli külge seotud ja nagu niitis tänane Narva on juba hoopis midagi muud. Narva on ehitatud üles suuremalt kui Narva kunagi on olnud. Narva Kreenholm töötab praegu võimsamini kui kunagi varem. Ja seal uued vabrikud, uued jõujaamad, uued hüdrojaamad ja, ja linn ise linn ise. Täpselt sedasama forsseerimisel läheb nüüd gaasitorude kross tross täpselt sedasama koha peal kõrvale juurest kõrvale ja Narva elanike ajalooline selles mõttes, et siin on sadandi taastat eesti ja vene rahvas koos kaitsnud seda piiri, ütleme seal Põhjasõjaaeg tõenemis oli. Esimese maailmasõja kos sündis punaarmee hästi narvalasi endist vana vene armee Peetri aeg. Ja viimane kord sai 44. aastal Narva Narva vabastamisega ka Eesti korpuse meetodit. Pühid uut kuulsust, uut kuulsust ja olid ka vene väeosadega koos. Kuulsite kõnelemas reservpolkovnik Paulmann ja koti major tetra ja kapten Blump välti. See kahurväelaste võitlus laulan veel rindeaegne meie helini säilitab seda viimaste lahingute ajast. Hommik tüliga sõjaveteranide laagrisse. Uuesti minnakse Narva jõele. Praamid viivad endised vallutajad mälestusmatkale. Ainult täna. Ani jõgi, vaikne ja rahulik. Liivasel kaldal külitavat kalamehed. Siin on muidugi kala palju rohkem, kui ta varem oli. Palju rohkem on, kus nüüd toitu sädevus, kohti leida enda jaoks tähendab marja heitmiseks on, teil on siin terve laevastik teinud oma paat, kõikkonna omasin, suurem osa, mingil omad, aga elukutselt pole ameti kalameest, ma olen tekstiili, oli juba, tähendab, võib öelda nii lapsest saadik 1009 36.-st aastast hakkas sõda ja ma olin esimesest kuni viimase päevani sõjas kogu aeg ringi kogu aeg rindel. Suurtükiväeosas ma kõige teenis esimesest kuni viimase päevani. Ja selle selle asja juures niipalju kui suurtükiväeosad otsivad rindest osa. Te olite Narva vabastajate hulgas ka? No kuidas oli vanal narvalased tunne? Pärast? Lahinguid, mis tunne võib mulle tähendab inimesel, kui ta on mitmed aastad juba kodunt eemal, On olnud ja nüüd saab, tähendab kohe otseselt oma linna juurde seal, kus tahan ütelda, elanud kõige aja ja kus ta on ära läinud, tähendab no mis tunne siin ühe-kahe sõnaga seda üle anda, isa. Oi, see kivihunnik lihtsalt kivihunnik siin olnud Kreenholmis oli paar-kolm maja, vot need nõndanimetatud endiselt kasarmud olid jäänud ja needki olid tähendab lõhutud, aga tegelikult oli linnas ühtki elamiskõlbulikku maja ju. Kas teie abikaasa on ka endine Narva Jaanik, Narva elanik? Pärast seda, kui me tulime siia, oli kõik lõhutud, ainult kivid olivad, siis midagi ei ole olnud, tulime mehe õega ja nutsime kohe, et ei uskunud. Mees oli rindel, kui ta võttis Narva, siis kohe mulle kirjutas, et Narvas midagi ei ole, ülejäänud me ikka ei ole uskunud. Ja kui tuleme siia, läksime. Ja muidugi midagi ei ole leidnud. Küll ei ole olnud, kõik, kõik oli luht lõhutud. Aga millest te siis alustasite, aga kohe, kui me tulime siia kohe, hakkasime taastama kõige esimeselt, mis me hakkasime taastama siia kooli algkool linnas. See oli käia kusagil, tähendab kõigepealt taastamine hakkas ühiskondlikus korras, ei olnud mingisugust siin kedagi Siinai käsitud, kuid inimesed nägid ise ja nägid ja ise hakkasid kohe pihta, tähendab, ühiskondlikus korras tööd keegi ei mobiliseerinud, siin oli ainult öeldi, et vot täna läheme sinna. Ei küsitud isiklikult kellelegi, kas lähed sa või ei lähe, kõik läksivad tähendab üldse nii-ütelda. Kes need inimesed olid, aga kõigepealt kõik esimest kestvalt Narvast ära läinud esimesed Narva sissetulijad tähendab rebakueerisivad, kes tagasi. Endised Narva elanikud. Kui palju oli Narvas vabastamise päeval elanike vabastamise päeva, sinul räägivad, et üks naisterahvas oli vananaisterahvas jaanilinnas kusagil aga rohkem ei ole olnud mitte kedagi. Aga hiljem hakkasid tulema need tomat narvakaid tagasi, et taastada oli vaja. Esimene paar abielus 44. aastal 11. novembril. Kus teie täpselt teate? Mina töötan juba 20 aastat siin Narva linna perekonnaseisuaktide büroosse sealt ma töödel kuni praeguni, nii et teie jagate perekonnaõnne, kogu Narva linn 20 aastat juue. Huvitav, aga kas te teate, kes on esimene Narva sõjajärgne vastsündinu või sõjajärgne laps? Järgmine laps on sündinud 27. juulil 1000 944. aastal. Ikka fana tooli, kuidas siis teie saatus edasi kulges? Läksin kohe algusest meistriabina hakkasin tööle, siis valiti mind vabrikukomiteesse, tsehhikomitees töötasin ja nüüd juba mina töötan meistriabina. Tegelikult 46.-st aastast, kuid vahepeal seal neli-viis-kuus aastat olin ära ja peale selle jälle siia saadik ju linn on mitu korda suurem. Nägusam, nägusam nii-ütelda, kui enne tähendab sõjaaegsed, majad olid siin ühe-kahekordsed, kolmekordseid nii-ütelda sõrmede peal võis üle lugeda siis nüüd me ise näeme, et siili üksikud on kahekordsed, üksikud maad aga suurem kusagil nelja viiekordsed majad ja nii linna välimus on jätab muidugi palju parema mulje, kui ta oli varem. Aga kas siis, kui kõik see algas 20 aastat tagasi, kas teil kordagi ei olnud niisugust mõtet et elu tuleb raske ja ja et kas tasubki narva sellesse rusude hunnikusse jääda? No sõjas oli palju rohkem palju suuremaid raskusi nähtud tähendab selle nelja aasta kestel ja need, need raskused, mis siin olid ette näha neid mee juba sõja tähendab demobiliseeritud sõjamehed, mina oma sõjakaaslastega, kes siia Narva tulin, meie neid ei kartnud neid raskusi. Ja nimelt. Me tulime Narva sihilikult, ehkki meile. Ma räägin neile sellepärast, et mitte minule üksi ja minu sõjakaaslastele, kes olid minu suurtükis tähendab nendelgi, pakuti Tallinnas kohti ja mujal, aga meie jätsime. Mei jätsime nii-ütelda oma sõna. Lõpp lõppude lõpuks kindlaks, et lähme, Narva, missugune see Narva ei oleks, jääme Narva edasi. Hiina käed täpselt kisama, kui abikaasa kirjutas mulle, et Narva on kõik lõhutud, ma ikka otsustasin ikkagi joon kodume oma linna, tahame. Me teame siin peaaegu igat inimest ja igat ütelda maja, millal pandi ja mis meie, mis ajal ta paindi tähendab, samuti vabrikuid ja nõnda edasi. Ja teate vist ka igat kala, kes Narva meres ujub. Mõist kas ta saab ka kalasid ja tema armas kalaniesed armastabki, püüa iga laupäeval sõida või meie koos oma paadiga ööseks ja siis pühapäeval õhtul tuleneda väsi teema püüab kala, mina käin metsas marjul. Nii et see on tõesti armas linn. Jah, see on ikka oma liin. Oma linn. Funchelite perekonnale on see tõesti oma lind. Ja kui vaatad neid siin selle kõigi aegade kõige rahulikuma tegevuse juures siis tunned tõesti, et Narva lastel on tugevad närvid. Aga hommikust küpsis pääl. Purpur kaunistab tänavaid. Narva naiste kootud punased kangad ehivad televisioonimasti ja kressi väravaid. Kogu Narva. Iga tellis temas iga puudema parkides, hoiab endas 20 aasta pikkust uut aega. Nii mõnedki arvasid, et Narvat taastada pole mõtet, kes seda jõuaks? Ainult mitte narvalased ise, olgu nad siis põlised või alles uued elanikud siin. Ja nende kõige vanematega saime kokku pärastlõunal teel uue soojuselektrijaama ehituse juurde tänavas. Alviine pärn oma õega on, mina olen juba kaheteistaastaselt Narvas vabrikust paljudel praegu aastaid on 76, kaua te siis vabrikus tööl käisid? 40 ja viis aastat. Champiinsi, kuidas teil, kui nüüd võrrelda, kuidas tööinimese elu siis oli tollel ajal selle nuhk, kui te tööle läksite? 12 tundi isegi teed lugema õppides ennast kirjutama, et oma oma nimekiri on kirjutatud ajakirja, aga nüüd jälle palju lastele, oh jumal ja eks ole siis mõtlesime karja kepi panime maha. Jah. See hakkas jälle tööle, kiiresti minema, nüüd lapsed ei teagi, mis on. Ja niisugust vaeva ei ole vist keegi ei ole, kui mina olen. Kuidas teie tervis, kaan, kuidas käed, tervis, Diviledasid, kuidas teil sõjapäevadel oli? Oh raske küll, jumal hoidku. Kus vead haavadele Jeikedega raski. Jumal, kuidas Hitler ja läksime ja ja, ja ära läksite, aeti ära. Sakslased, mina kõik, pidime ära minema, palju terve linn, et seda me tegime ka meene. Jumal, mul poeg juba tapeti maha sakslasena. 4000 ema oli ka see tegelane, sealhulgas major, kuskil tegelemine, hakkasin varrukas, tüür tulivad ikke Tallinnast, tulivad püüdjad ja viise, tikin ikka kinni sinna. Aga ma sain vabaks, kontrasti maha. Miks te ikka Narva tagasi tulite, eksike lind läheb sassi, kus oma pesa. Tulime tagasi jälle, et saame oma kodu. Armas ikka siin laps ka siin surnuaial ja pojake, mis tapeti ja kuidas siis ma ei, ei tule siia tagasi ikke oma kodu tagasi. Inimene on ju väga ilus nyyd, mis ta ennevanasti hulgast teie linnas ära ei eksi, ka neid ja eksin küll. Eksingi näen nagu eksi. Võib-olla jah, aga nüüd käibe, jumakas meil enne, mis maja, see oli putkad, aga nüüd ikka on kohe üsna Ilus annab ikke vaadata alt üles. Mina ka pean Narvat alt üles vaatama. Eriti veel siis, kui uusi jõujaam, mida kolme nädala eest ehitama hakati, valmis saab. Too tuleb jälle poole võrra suurem esimesest. Ja siis on veteranid, eks juba need, kes täna alles alustavad. Muide, kas mäletate, et esimene uue Narva päris kodanik on just sama vana kui sõjajärgne linn, isegi? Ta tähistab koos linnaga oma kahekümnendat sünnipäeva? Miks mitte ka temale õnne soovida? Kahjuks aga praegu? Teeni Parmis esimene poeg, teine esimene poeg 27.-lt temalt kaks aasta täis. Nii linna vabastamisest käe just 20 aastat seal tõesti tore pidu, perekond ja seda küll oma oma pojale ja kõige Narva elanikud, ma soovinikat, palju Õnne ja las linn kasvab ja. Emal on õigus. Tänase rõõmu eest tuli raskesti maksta. Ei ole piduliste hulgas paljusid nende seast, kes 41. aastal püssi võtsid. Palju oli neid, keda sõduri sammud koju tagasi ei toonud. Sajad leidsid oma hauaNarva lähistel liiliad, nelgid lõhnavad mälestussamba ees ja neid tuuakse ikka veel ja veel. Punaseid suuri kirkaid. Kui praegu Hermanni kindluse juurest alla vaadata siis näib, nagu oleks kõigil teedel ja väljakul lillemeri. Nõnda tundub sellepärast, et peorahvas on rongkäigule kogunenud. Paari tunni eest tuli Narvas sooja suve äikest asfalt on pestud, muruväljak kastetud trepid läigivad lõvilõuad Tallinna maantee ääres on õitsema löönud. Kreenholmi poolt ja Kressist lööda energia ning proletariaadi tänavat tulevad Narva töölisklassi kolonnid Peetrile väljaku poole, kus varsti algab vabastamise aastapäevale pühendatud miiting. On aukohad nendel, kes esimesel poolaastal kõige paremat tööd tegid. Eile võeti andmed kokku neid partei linnakomitee täitevkomitee andsid välja eriotsuse võistluse võitjate loeteluga. Ehitajatest sai esimesega ja üldehitustrust. Ehitusmeeste arvel on kaheksa kooli. 22 laseb päevakodu, viis haiglat, 140000 ruutmeetrit elamispinda. Tööstustest tuli võitjaks Kress, soojuselektrijõujaam. Tema võimsuseks on nüüd miljon kilovatti. Kommuna. Teenistuse süsteemis on parim koht kaubandusvõrgul 68 kauplust, 20 sööklat. Narvalased, endised tööliskehvikud ostavad iga päev televiisoreid, raadiovastuvõtjaid, pesupesemismasinaid ja kõikides kauplustes teenindavat kommunistlikud kollektiivid. Aga õieti, miks mina sellest räägin? Narva seisab iseenda eest ja iga narvalane, samuti Vassili Vassiljevitsh paiku. Läänetiivas Lenini monumendi ees on tribüünile kogunenud parteiorganisatsioonide linnavalitsuse tööliste komsomoli esindajad. Siin on ka Narva linnaperenaine kangrut saadik meie ülemnõukogu liige 46000 narvalase poolt Meeta Jan koolenko linna täitevkomitee esimees. Ta on Hiiumaalt pärit, see kõrgekasvuline tumedapealine naine alati rahulik ja kindlameelne, tänavune ärevust temagi silmis sõda, vanglapõld, kaotuste raskus, võidupäeva rõõmu. Kõik selle on tema ise läbi teinud, nii nagu terve tänaste täisealiste põlvkond. Nagu kõik meie linnad, nagu terve meie riik. Jetimehed Narva linna elanikel on täna suur pidupäev 20 aastat tagasi Nõukogude armee võitlejad Leningradi rinde kaheksanda armee teine lõpp, olgu rahvusliku Eedi korpuse võitlejad vabastasid meie kalli kodulinna hitlerlike röövvallutajate ikkest. Me tuletame meelde need unustamatuid päevi, millal Nõukogude armee otsustavate löökide all purunes röövvallutajate režiim. Ning Narva vabastamisega oli rajatud kindel tee ENSV täielikuks vabastamiseks okupatsiooni ikkest. Linna elanikud tänavad südames vapraid rindevõitlejaid selle suure ennastsalgava vapruse eest. Kes taastasid vabaduse? Meie langetame sügavas leinas pea meie seltsimeestele kes samuti tahtsid elada ja näha seda õnnelikku päeva kuid langesid Narva ja tema lähiste vabastamisel. Meie kodumaa kunagi ei unusta oma poegi. Me oleme tänulikud endistele rindepakkujatele, eesti rahvuslikust korpusest, kes sõitsid meile külla sellel suurel pidupäeval ning koos meiega tunnevad rõõmu nendest suurtest saavutustest, mida meie oleme saavutanud sõjajärgsel perioodil. Kõigile meile on ju teada, et Hitlerliku röövvallutajad jätsid meile pärandina ainult Emmdeede linna suitsevad varemed täna austades vapraid Nõukogude armee võitlejaid, meie kalli kodulinna vabastajaid, meie ütleme samaaegselt au tööle onu Narva linna töötajatele. See ei olnud ju kerge endistel linna varemetel alustada uue linna ehitamist. Täna konstateerib seda, et Narva on palju ilusam, palju võimsam, kui ta oli, seda parem. Meie elu muutub iga päevaga paremaks ja kaunimaks. Linna elanikud võtavad endale kohustusi muuta meie kodulinn Narva kõrge tööviljakusega eeskujuliku ühiskondliku korra ja kõrge kultuuriga linnaks. Au tööle. On öeldud. Narva astub uude aastakümnesse, jälle lähevad päevad, linn kasvab, mehistub, sirgub. Vihmast pestud päevasse laulab Narva noorus ja tuhast on kerkinud lini. Narva on vada vana ja noor, ühe korraga. Mõõtega Unina tööna ärka, valgus, komsomol, isa.