Tänasesse saatesse tulnud Einar Laigna, tuntud Media vist siis keskaja kultuuriuurija ja ka tutvustaja ja Einar Laigna mõtiskleb niisugusel teemal nagu kord ja vaimsus missugune on nende mõistete suhe, kas nad on harmoonias või annad vastandit. Einar Laidma. Tallinna Raekoda sai sel aastal auväärsel 600 aastat vanaks. Ja meie vana Tallinna kaunis ansamblis raekoda on imeline, terviklik pärl, mitte ainult sellepärast, et ta sümboliseerib õiglust ja õigust, mis peavad alati olema käsikäes vaid ta on ka sümbol mingist universumi kõrgemast korrast ja kindlasti üks enim ja võimsamalt mõjutavaid tegureid inimesele ümbrus, mida me näeme kõikidest kunstiliikidest kui nii-öelda arhitektuur, monumentaalne tekstuur on see, mis vahetult, et meile teadmata olnud, mõjutab meid, kui muud kunsti taiesed on, kas muuseumites, näitusesaalides, eksponaatidena, nemad vajavad eraldi külastust kuid linnaansambel on see, milles me viibime tahes-tahtmatult pidevalt. Ja loomulikult on temal oma mõju meile raekoda, mis on nüüd restaureeritud. Olgu kiidetud tänatud kõik need inimesed, kes aastakümnete jooksul oma panuse on andnud selle kauni ainulaadse hoone. Taas ütleksime oma algsel, ehedalt juhul meie mitte ainult silmade alla, vaid meie igapäevasesse kasutusse. Siis tahaksime rääkida täna nendest põhialustest ja sellest, mida selle hoone arhitektuur meile kõneleb. Vana Tallinn on täis unikaalseid ehitisi keskajast. Nad ei ole lihtsalt üks kogum kive vaid neis väljendub mitte ainult oma aja vaim, vaid ka suhe universumiga, inimeste omavaheline suhe, suhe lõpmatu ka, või nagu me seda ütleme nii kodusemas keeles, inimese suhe jumalaga. Ja nii teoreetilise külje poolt siis alustades päris teemat. Vana muinaskreeka maailmas, kosmoloogial oli eriline koht. Kosmoloogia oli suure maailma tundmine ja inimeste maailm kuulus sellesse sõltus sellest inimesed taipasid, et see, mis toimub suures universumis, et need jõud väljendavad ennast maapealsetes vahekordades. Inimesed tajusid, et universumis kehtib mingi kord kindel kord jumalate kord. Kristlik kultuur, mis järgneb vana antiik kultuurile ei heida seda pärandit loomulikult kõrvale. Ja see kosmoloogia, mis oli kreeklastele tuntud Se kosmoloogia, jätkub ja esimene suur kristlik teoria Celtic sellel alal. Augustinus, tuntud nimega Püha Augustinus, suri 430. aastal Hippos Põhja-Aafrikas. Dali piiskop seal on kirjutanud terve rea meie lääneõhtumaise kultuuri jaoks väga olulisi teoseid ja tema esimene traktaat Ordo räägibki maailmakorrast. See traktaat on ühtlasi vana antiik-kreeka kosmoloogiale toetum kuid seda edasi käsitlev aru eluuniversumist. Ja selle põhiideestik on selles, et maailm püsib korral. Universum püsib sellepärast et valitsevad kindlad seaduspärasused ja kui need seaduspärasused oleksid rikutud, siis tekiks kaos. Universum variseb kokku. Kui suures süsteemis universumis on kindel kord tähtedes planeetides, siis meie siin selles väikeses kohalikus punktis universumis loomulikult oleme üks selle osa. Üleüldse on hämmastav mõelda tegelikult Me elame universumis, Me oleme universumi kodanikud. See oleks ütleksime ruumiliselt, avardada oma elupilti nendest tänavatest ja paikadest, kus me iga päev liigume ja mis moodustavad meie harjumuspärase ruumi eluruumi. Tegelikult meie eluruum on hämmastavalt suur universum. 14 ja pool miljardit valgusaastat sügavus. See on hämmastav mõtte, millise maailmaosakene me oleme, et meie kodu on tegelikult ääretult suur. Ja nüüd seekord, mis selles suures universumis valitseb sellesama korr üksikelemendid ilmselt valitsevat maa peal väljenduvad loodusseadustes väljenduvad kõikides nendes seaduspärasuses millel see maailm ka siin meile nähtaval kujul püsib. See puudutab arhitektuuri, see puudutab esteetikat, see puudutab eetikat kõik seaduspärasused, termodünaamika, füüsika, mis tahes astrofüüsika. See on kõik üks suur tervik. Ja eriliselt rõhutab augu stiinus niisugust toredat väljendit nagu universumi kohutav ilu. Tajute pson, Pulfituudine mondi, ladinakeelsete sõnadega, see tähendab üleloomulik elu. Et universumi ilu seisneb selles hämmastava suuruses, mis on? See ilu on ühelt poolt ka kohut sest ta meile haaramatu ta oma mõõdetes ja ta oma tunnetamatuses ja selles tunnetatud tunnetamatuses on väga hämmastav. See on imeline, tõeliselt ja see ilu, mis on universumis ja kord. Peab peegelduma maises elus. Keskaja kultuur Õhtumaa Kristlikultuur püüdis viia seda ellu ja sellest sünnib eriline esteetika, väga kõrgetasemeline esteetiline meel. Ja selle esteetilise meelekohta on väga targalt ja kaunilt paljud kirikuisad kirjutanud. Ja siin vaevalt et ise saab midagi paremini öelda, ma loeks ette ühe kauni tsitaadi. Keskaja kultuur realiseeris ajaloos universumi ilu kontseptsiooni, mille kohaselt jumal lõi maailma ilusaks omal ajal kus osales maailma kauniks tegemisel. Tark kilu on tõeline ilu keskaja kultuuris, kus kõik on tehtud mõõduarvu ja kaalu kohaselt. Maailm kui jumala looming on ilus, elus on kõik, mida näeb silm ja millest mõtleb hing milleni tõuseb mõistus ja mida puudutab käsi. Tõepoolest, mis on kaunim taevase ilu mitmesugusest mis värvirikkam maapinnast, mis liiguks kiiremini päikesevalgusest, mida võiks võrrelda kuu meeldiva helkega. Mis on hämmastavam tähtede särast, mis viljakam tuultest ja saakidest. Kõik loodu on ilus ja täiuslik ja vastavuses mõõduga arvuga rütmiga korra ja harmooniaga. Jumal lõi iseendast, selles on tarkus. See on niivõrd kaunilt sõnastatud inimesena, peaks lausa kadedaks tegema, tahaks osata ise midagi nii kaunilt näha maailma ja osata seda ka nii kaunilt kirjeldada. Seega ka inimene, kes elab selles maailmas, kõik, mis ta loob, peaks olema loodud tehtud samade reeglite kohaselt. Eesmärk on sellesama universaalse ilu meie silmade ette toomine, kuidas toimub? Sakraalarhitektuur Tallinna raekoda, ta pole küll kirik, kuid see arhitektuur on ometigi sakraalne. Ta esindab maa peal kosmilist universaalset, ta on selle maine mudel mis toimub inimesega, kes läheb sellesse hoonesse, viibib selles interjööris, sakraal interjööris. Kõigepealt annab see talle proportsioonid. Sest võlvitud ruum ise loob täiesti erilise ruumi, tunde ja ruumitaju. See ei sõltu ruumi mõõdetest. Ka väike ruum, millel on sakraalarhitektuuri põhimõtted ja lahendus, kutsub inimeses esile samasuguse ruumitaju ja enesekoha leidmise selles ruumis. Kui see on kosmilise ruumi maine kujutis, siis sellega antakse inimesele üks mõõde ja proportsioonid. Seega inimene astub keskkonda, kus ta tunneb et kui raekoda on õiguse ja õigluse koht, kus õigus ja õiglus peavad kuuluma, kuhu siis automaatselt muutub see juriidiline maailmanägemus osaks maailmakorrast. Seega õiglus ja õigus maapealses elus on universaalsed. Nad on samuti tee universaalset kosmilist päritolu. Ja see on seoses ka korraga ja rütmiga. Nüüd mõned sõnad korrast sõna kord. Me kõik oleme lapsena kuulnud seda ja see sõna meile tihti niisuguse negatiivse varjundiga meilt nõutakse korda, kõike neist meie käest nõutakse, no hakkab natukene alati meile loomupärast, vastab see nagu ahistaks meid. Ja korra suhtes on ka väärarusaamu üks väärarusaam on see nagu kord vastanduks vaimsusele. Nagu vaimsus oleks midagi niisugust vabalt lehvivat ilma korrata. Ta ja kord oleks nagu selle vastand. Sellest on tulnud ka see niisugune halvakspanu mundris inimeste kohta ja Me teame, nõukogude ajal olid niisugused erilised väljendid raudteelaste kohta, kuna nemad olid ka mundris. Rong liikus plaani järgi ja seda nagu niisukese vaimsuse vastandina, räägiti sellest, aga teeme ühe toreda sõnademängu ja siis me jõuame sinna välja. Mis on korraeesmärk. Kord ei ole iseenesest ju eesmärk. Ta peaks olema vastvahend. Ja seetõttu, kui korrast võib valesti aru saada kui eesmärgist iseendast, siis võib esineda ka sõna kord kuritarvitamist. Kui kordan ainult korrapärast, siis ta võib muutuda inimese käes, isegi julmuseks. See on see, mis oleks vääralt mõistetud. Kord võtame järgmise sõnaühendi liitsõna, korraarmastus. Ahah, siit paistab juba midagi muud. Lahutame need sõnad ära kord ja armastus. Paneme nüüd need sõnad tagurpidi armastus, Jaagord, liidame need sõnad nüüd kokku. Me saame armastuse kord. Ja lõpuks jääb ainult sõna, armastus tähendab sõna kord korraarmastus, armastus ja kord armastuse, kord kord peab teenima armastust, siis ta täidab oma õiget ülesannet. Tema eesmärk oli hoopis midagi muud, ta polnud asi iseeneses. Ja küsimus korrast ja inimese vabadusest. Meile tihti tundub, et kord piirab meid, kord ahistab meid. Tegelikult kord teenib meid ja väga ilus ütelus oga kloostrites, hoia korda. Ja kord hoiab sind. Ja kord mitte ainult korra enese pärast vaid kord teenib mingit kõrgemat eesmärk. Armastusel on omakorda ja seega sõna kord peaks saama meile hoopis nagu kõrgematasemelise tähenduse, kui me näeme, milleks ta. Nii et seda sõna ei maksa karta ta nüüd vaimsus ja kord veel kord nad ei vastandu. Sest et vaimsus väljendub siis, milles väljendub ju korra läbi. Meie siin elame siiski nähtavate asjade materiaalses maailmas. Ja vaimsus ei ole niisugune asi, et on kuskil purgis peidus. Ja me ütleme, et meil on siin üks purgitäis vaimsust ja tegelik elu käib oma rada. Vaid vaimsus peab ennast väljendama tegeliku elu vahekordades inimelu vahekordades, nendes vahekordades, mis puudutavad seda, mis me ehitame ja teeme asju, mis ümbritsevad meid. Et see kõik peaks väljendama seda harmooniat ja inimese sees valitsev vaimsuse kord väljendub selles, mida me teeme. Seetõttu me näeme, et kui teatud aegadel kunstivoolud otsides midagi väga uut, midagi väga originaalset, midagi seniolematut, et aga kõik vormid on ammendatud klassikalisest ajastust peale. Klassikaline kuldlõikevorm harmoonia on ammendatud. Ainukene võimalus originaalne olla on teha midagi, mis sellega vastanda ja me näeme, et see väsitab inimese ära. Kui me elame lõhutud struktuurides, milles ei ole harmoonia, kus raskused on jaotatud ebaühtlaselt siis mõjutab see arhitektuur inimest samamoodi ja ei aita taastada inimese vaimset terviklikkust. Seega kunstiteosesse kätketud takse oma ajastu vaim ja nende inimeste vaim ja see kunstiteose kaudu mõjutab meid. Einar Laigna, te olete kasutanud niisugust sõnapaari nagu Barnassi rentsel. Mida te olete silmas pidanud? Väga karmid. Vat tsiteerisin oma sõpra, filosoofi, kes meie väga pikkades, koos arutlustes, mida me ka jalgrattasõitudel ise nimetame, väntame läbi et vaimsuse ja korra vahekorda ei saa nii olla, et inimene ise lamab rentslis ja usub, et tema vaim hõljub Barnassil. Ühesõnaga, selles väljendub see seos meie käitumise, meie olemise ja meie vaimsuse vahel. Et see on tervik ja et nii ei saa olla, et ma väidan, endal olevat kõrge vaimsuse, kuid tegelikus elus võidakse elada kas räpaselt või mustalt või ebaesteetiliselt või ebaeetiliselt. Tähendab, te tahate esitada suuri nõudmisi enda suhtes ja siis teistele? Kahtlemata neid tuleb esitada endale. Te ütlesite, et kord võib-olla ka väga julm, kui me räägime nüüd ühiskonnast. Me räägime minevikust ja ajaloost. Mis perioodi, mis riiki, mis ühiskondlikku formatsiooni te silmas pidasite? See. Võib väljenduda mingi formatsiooni ajal süsteemse läbi töötatud süsteemina, kuid inimolendit arvesse võttes esineb neid vähemal või suuremal määral alati ja kõikides ühiskondades. Kui vastandit vaadata, ütleme näiteks, et korra vastand on anarhia siis me teame, et ajaloos anarhia on tavaliselt lõppenud sellega, et venelastel on ka ilus ütelus Ta anarhia mat, pärjad ka korra ema, et kui piisavalt palju on olnud korralagedus, anarhia, siis lõpuks öeldakse, et aitab naljast kord majja, siis muidugi tehakse seda tavaliselt küllaltki karmikäeliselt. See võib olla õigustatud. Kui võrrelda seda operatsiooniga, et arst sekkub kirurgiliselt tervise päästmiseks, no ütleme nii, analoogia põhjal siis võib-olla ajaloos ühiskondades olukordi, kus ühiskonnas valitseva anarhia juttu on tarvilik sotsiaalse elu korraldamiseks nii pingutada rihma natukene või rohkem. Kuidas teie mõtestate lahti lühilauset või sõnaühendid, ora labora? See on võrratu lause, mis on mul kirjutatud töö juures tahvli peale ja kodus minu raamatukokku, palvetaja tööta. Selles on kokku võetud penne Dictuse reegli mõte Euroopa kultuuris suurt rolli. Kogu selle ütleme niisuguse metsiku ajastu, mis oli varakeskajal üks väga segane periood mitut või aeg mitu sajandit. Siis Benedictus andis kuuendal kandil väga lihtsa kloostrielu reegli. See reegel ei ole midagi erilist, ei tea, mis tarkusi täis, mida mõni võib-olla ootaks sellest, milles on selle reegli võlu ja jõud. Temast sai pärast antiikimpeeriumi langust uuesti Euroopa riikluse ja sotsiaalse ühiskonna ülesehitamise üks võimsatest alustest. Seal on väga lihtsad reeglid. Ja need lihtsad reeglid on need, kuidas korraldada kooselu sotsiaalset kooselu. Elementaarne igapäevane kooselu, majanduselusuhete süsteem. Ja Benedictus reegel siis bene Tiklaste kloostrist. Nende emaklooster on Itaalias Monte kasiino. See on Napoli, Rooma peaaegu täpselt vahepeal mäe otsas. Haruldaselt kaunis koht, see on Euroopa kultuuri üks oluline koht. Ma arvan, ta on seda väärt, et temast natukene pikemalt rääkida. Selle esimene kloostri üts Euroopas vist 529 reostaja. Ja sealt sai alguse väga hästi korrastatud Koinobiitlik kloostrielu, see tähendab ühiselu Anhoreedid olid tuntud laialdaselt egiptuse kultuuris juba, kus tekkisid kah kooselurühmitused. Siis Väike-Aasias üksiklased erreniidid, kes läksid üksikult elama. Aga Benedictus reegel on siis see klassikaline alusreegel olnud kõikidele teistele vaimulikele, selle ordudele. Ja see reegel ei ole eriti pikk, on pisike raamatut kõne lühidalt selgelt peatükid, näiteks keldriülem või ütleme, tagalaülem, kes korraldab seda valdkonda. Igalühel on oma valdkond, mille eest ta vastutab ja tagab, et seal siis kehtib midagi keerukat, ei ole seal, see on väga lihtne saladus selles, et selle järgi elatakse, see viiakse ellu. Reegel ise tundub meile väga range, mida ta kindlasti ka on kloostrielanike jaoks. Aga selle inimesed valivad vabatahtlikult. Ja selles väljendub kahjuks vaimsus, et inimene allutab end vabatahtlikult kõrvaltvaatajale mõistetamatule rangele korrale. Ühiselu reeglid tele ja näiteks seal üks väga tark reegel on, mida kahjuks me ei saa elus sellest kinni pidada. Nad lähtuvad sellest, et 90 protsenti isegi tavalisest inimkõnest on tarbetu jutt. Raba seda pole vaja ja siis on väga piiratud rääkimine. Rääkida tuleb ainult seda, mis on tõesti vajalik. Ja selle tõttu kloostes areneb välja ka märkide keel. Et sel ajal, kui niisugune suhtlemine ei ole lubatud või need kohad, kus ei tohi rääkida siis väga lihtsalt saadakse aru tõesti pilkudest, piibetest, märkidesse, suurepäraselt hakkab tööle seal niisugune viipe või mõistandmise keel. Ja rääkimine on vabamägimatka ajal. Ja õhtul mingi väga ime lühikene aeg. Nii et kloostrielu kergus on jälle selles, et ta vabastab sind omaenda nõrkustest ja pahedest. Sul ei ole lihtsalt võimalus rumalustest, kuni otsevõimalused on ära võetud. Need pungad, Sis, usinad mägimatkajad, kepp käes ja ronivad pikkades ristides või kuidas see on? Kord nädalas on kolm tundi ja üks kord kuus on kahepäevane mägimatk ööbimisega. Einar Laigna, kas te olete võtnud osa sellest matkast? Jaama puhkuse ajal veedan ühes bene türklaste kloostris või mitte ideedavaid võtan osa sellest elust. Allun samadele reeglitele, mis on endale kasulik, nii et on päris huvitav vabatahtlikult puhkuse ajal Kanaari saarte asemel allutada endast, nagu ma naljatoonis ütlen, oma kolleegidele. Vabatahtlikult range režiimilisse suletud asutusse. Kas puhkus möödub siis karmimates tingimustes kui tööelu ja, ja kuidas see päev välja näeb, seal? Hommikul kell neli alustatakse kloostri kirikus laulu palvega. See tervik koosneb väga kaunid, sest ütleme rütmelistest rivis minekutest, pöördumistest, kummardused, tõusmised, see kõik moodustab ilus, harmoonilise terviku, arhitektuur, riietus, liigutuste harmoonia ja meditatiivsus, meditatiivne laul, millega kaasneb range enesekontroll, kui sa teed mingi vea või isegi kes siis tehakse korraks ühe põlve, nisugune Nix põlvetus. See oleks nagu andeks palumine, sa ise teed seal ise tunned, et sa majade ja keegi ei märka seda, see tähendab ka range arupidamine iseendaga. Et sinu sisse jää midagi, mis sa ise oled valesti teinud, ehki saanud, ise tead. Ja kui sul on kellegi teise suhtes paha mõte tekkinud, mida elus ikka, võib-olla seal köögitoimkonnas või kuskil hetkeks tekib paha mõte, et keegi on su noadus mujale pannud või siis teed samuti põlve kniksu. Teine ei küsi midagi, seda ei räägi midagi, seal range arupidamine iseendaga, oma siseelu puhtuse eest hoolitsemine, et seal midagi ei hakka idanema. Noh, niisugune väike vahemärkus, päev on reglementeeritud, ära Bush raamatutega raamatukogust ja siis peale lõunat on füüsiline töös, võtavad kõik rivisse, jagatakse tööd välja, kellele, mis mina olen töötanud, seal õues ja kaevanud ja kanalisatsiooni ehitanud ja siis raamatukogus riiuleid teinud, mis tööd siis antakse? Ja seal filosoofia professorit, kes on, ütlesid mulle kurvalt. Me ei oska kätega midagi teha, meie oleme koristajad, siis nemad olid koristajad laudadega, siis aga väljaspool seda on siis filosoofia, professorid. No aga mis seisundis te seal olete, te olete sealt külaline, kas seal on palju külalisi, kas te olete teistmoodi riides, mis suhe teil nendega? Üle-eelmisel korral istusin nende hulgas aga reegel ei lubaga sõpruses teha erandeid et nendega ühes pinkides istub ainult see, kes siiski on. Kloostriliige. Ja külaline on eraldi väga auväärses kohas, aga üksikult, aga nende lähedal. Nii et tegelikult nad moodustavad ühe niisuguse ruumi. Ja teisest küljest vahe on siiski selge ja samal ajal vahe on selge. Nüüd see maantee kasiino. Ma olen Monte kasiinos ise olnud ja seal tajunud seda õhkkonda ja niisugust erilist vaikus, milles kõike nõutakse, külastajat ei tohi omavahel rääkida ja isegi kõige ta sõja lõpul hävitati maaga tasa. Seda peab rääkima lähemalt, seda situatsiooni liitlased tulid lõunast peale ja nad ei suutnud seda kindluseks muudetud kloostrit kuidagi. Ma ei olnud kindlus, kloostris ei olnud mitte midagi saksa langevarjurite pataljon, kes seda kaitses, minu teada vist 400 meest oli vabatahtlike. Nad olid võtnud sisse ümber kloostri mägedes väga head positsioonid ja öösel vahetasid positsioonidel mehi välja. Kloostris ei olnud midagi, mis sõjalises mõttes oleks olnud sõjaline objekt. Sellest ka teatati, tahtes kloostrit säilitada, et seda keegi ei pommitanud. Ja liitlased ei saanud sealt sellest asjast enne jagu, kui siis lõpuks toodi lennuvägi peale ja 20000 tonni pomme valati sissemäenurk üle seal pommidega muidugi klooster tehti maaga tasa. Nii oli see kurb saatus, siis õnneks on see nüüd kõik üles ehitatud täiesti algsel kujul, kaasa arvatud ainulaadset mosaiigid, millega kõik võlvid on kaetud. Ma ei tea, kas krüpt või see maa-alune osa jäi terveks. Fotode järgi on varem, et ainult niimoodi nisukesed varemenukad püsti, vaevalt et nad terveks jäid. Aga õnneks on see taastatud. Te tajute, et liitlased tundsid moraalset süüd pärast sõja lõppu Minule kloostris räägiti, et raha selle kloostri taastamiseks oli tulnud ka ameeriklaste päris nii, noh, mõjub ja tunduv summa. Polakaatorid seal suuresti tegevad ja kandsid raskeid kaotusi, aga mul on küsimus see Apenniini poolsaare Eleni kitsas, miks pidi sealt minema, mis oleks saanud minna ida poolt? Eks see oli see, kes seal ringi kaitseliin nagu nimetati, see mägi jäi selle liini keskel. Ja selle mäe looduslikud tingimused võimaldasid seal seda liitlaste vägede pikka kinni hoidmist sealjuures noh, et kui me kloostris ei ole, et siis klooster ise jääb puutumata. Aga ma olen näinud dokumentaalfilme sellest Roomas näidati selle Monte kasiino kloostri lahingut on väga mõjuv film. Ja poolakate surnuaed on tõesti muljetavaldav. Sesse valge ristide väli on ikka määratult suur. Ja üldse, kui vaadata liitlaste kaotusi selle mäe all, siis need 400 langevarjurid tegid seal ikka hirmsat tööd. Nende põhirelv oli kergekuulipilduja. Nii et see mägise kloostrisse paik on olnud ajaloos väga sümboolse tähendusega. Ja kahtlemata ja püha Benedictus on üks Euroopa, nii kaitsepühak, seda het suhtuda austavalt oma kultuuripärandisse, teisalt olla õnnelik taibates, missugused pärlid minevikust meil on ja et me kuulame selle kultuuri juurde. See, et me selle eest hoolitseme, näitab, et me kuulume. Ja seega järelikult toimivad Need minevikku. Kaunid ehitised meie juures edasi, kandes endas seda sõnumit harmooniast. Ja me näeme ka seda, kuidas ajaloos on mõned ajad, kui inimesed eemalduvad nendest asjadest. Ja ootamatult kõigile, nii nagu arusaamatult tulevad nad moodi uuesti. See ei tule niisama ja ta ei ole lihtsalt mood vaid inimene eemaldudes tekkeloost ja algallikatest ja sellest harmoonias universumiga ikka otsib seda jälle uuesti ja sellele ehitame jälle palkmaju rooja õlgkatustega. Ja see vana asi on järsku nii armsaks saanud ilusaks, lähedaseks intiimseks. Nii et selles ma näen ühte ilusat märki, et ühelt poolt elades oma ajas ja siin tehes, mida see aeg meile nii väljakutsena esitab ja samal ajal, et meil on oma side meie kultuuriminevikuga, et osaleme ka selles siis saab sellest ainult rõõmu tunda. Ma loeks ühe tsitaadi, mis puudutab ka juriidilist teadvust. Inimene pidi samuti püüdlema sellele harmooniale universumiga iseendaga. Ja selle kõlbelise täiustumise aluseks oli juriidiline teadvus, kohtuteadvus. Inimene teadis seda vastutust tav universaalse kohtu ees viimse kohtu ees, mis on objektiivne, igavam, et sõna ja teo eest teda saatis pidevalt süüteadvus ta inimliku ebatäiuslikkuse pärast. Ja seepärast vaatas ta elu kui kohtuprotsessi, millest esimene väike kohus oli elu lõpul ja viimne kohus aegadele, pull ja Tallinna Raekoda see kaunis pärl siis meie kultuuris tuletab meile meelde sedasama õigust ja õiglust, juriidilist eneseteadvust, harmooniat, esteetilist ilu. Ja loodame, et ta sellisena töötab edasi. Üks väikene. Niisugune märk on see, et ühe kuuga külastas Tallinna raekoda sellel suvel, nagu direktriss mulle ütles, 10000 külastajat. Nüüd. Hüppame natukene tagasi märksõna Mauritius, mis tähendab teile, seisame. Mauritius on 13. sajandi õpetlane siit Eestist Tallinnast pärit dominiitlane. Ta õppis Pariisis ja tuli sealt pärast seda tagasi. See oli sellel ajal, kui õpetaja oli ka Pariisis Aquino Thomas, keskaja kuulsaim kalastik. Ja seetõttu Tallinna dominiiklaste kloostri juures oli keskajal esimene, võiksime öelda kõrgkool Eestis. Vähemalt moraalselt juriidiliselt mitte, kuid moraalselt kindlasti. Ja Mauritiuse instituut praegu mis asub ruumid dominiiklaste kloostris, kus on suurepärane raamatukogu, toimuvad ka vastavad üritused ka keskaja kultuurist ja muudel teemadel. See koht elab uuesti. See tähendab, seal toimub elu, seal sünnib midagi, seal on raamatukogu, sellel raamatud, mida loetakse ja keskaja restauratsioon mitte selles mõttes, et me läheksime keskaega, gaasi, vaided, selle aja, kultuuri ja vaimne pärand teeniks ka meid tänapäeval ja loob kultuurilise järjepidevuse. Siis Se Mauritiuse nimeline instituut ongi see järjepidevus kuni 13.-sse sajandisse. Et meie linn elab, meie kultuur elab. Et me oleme ühe ajaloolise, ilusa suure terviku osalised tänases päevas. Kas teil on mõnikord tundub, et te tahate nagu sinna aega tagasi vaimus minna, et põgenete tänapäeva igasugustest päeva jamadest. Kindlasti mina lähen lihtsalt sinna ja istun tundide viisi seal tugitoolis, mõtisklen ja kõnelen nii-öelda minevikuga, aga see annab ka niisuguse eemaldumise näha asju, iseennast, kõik teatud distantsiga ja sellel on alati kasu. Isegi päeval lõunavaheajal pool tundi kapiitlisaali selle energiasamba kohal istumist ja seal lahenevad ka need tööprobleemid, mis teinekord on kuidagi ilusti saad selle lahendusega ja muuseas seda saali sellena alati kasutatudki seal käidigi nõupidamist, sest seal niimoodi lahenevad asjad ilusti. Nii et minu arvates seda kapiitlisaali peaks palju rohkem inimesed teadlikult kasutama nõupidamise ruumina, sest tal on energeetiliselt juba selle maa asukoha mõttes soodne mõju. Nii et see mees Tallinnast pärit, tegi kaare-Euroopas ära ja tema mõju on siiamaani tunda. Ja kahtlemata teemal kordi vaimsus, mõtisklesime teavist. Einar Laigna, mina olen saate toimetaja, Martin Viirand.