Tere kuulama keelesaadet keele saatekülaline on Eesti etnoloog ja keeleteadlane, kes uurib ja kirjutab üles põhja-ameerika indiaani keeli. Indrek Park on õppinud Tartu Ülikoolis ajalugu. Hiinas Tibetoloogiat ja doktorikraadi omandas ta Indiana ülikoolis Ameerika Ühendriikides, kus tema teadustöö teema oli Hydazza keele grammatika. Tal on kokkupuuteid veel paljude keeltega. Miks ma ei ütle, et Indrek Park oskab veel paljusid keeli, seda saate teada saatest. Aga nendest paljudest keeltest ja muidugi eesti keelest on kahes saates Indrek pargiga juttu. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Keelesaade. Indrek Park tere tulemast saatesse. Tere. Kogu selle avatuse juures, mis maailmas praegu on kõik. Me liigume ühest maailma otsast teise. Ja huvid on Meroopis muutunud. Võrreldes varasemate aastatega on sinu elu ja huvid ikkagi võrdlemisi tabatud. Ühest ilmaotsast teise. Eesti kontekstis võib-olla veidi tabatud aga maailm muutub üha väiksemaks, et võib-olla peabki nii olema, tunneme rohkem muu maailma vastu huvi. Sinu põhiline tegevusvaldkond on tegeleda Ameerikas, indiaani keeltega tulid sa aga tegelikult praegu raadiosse peaaegu et sõna otseses mõttes hoopis teiselt poolt maailmast. Jah, eile saabusin tagasi Birmast. Väga huvitav retk oli ekskursioon, mis muutusekspeditsiooniks. Ja ka meie jaoks väga tähtis riik. Sellepärast et Eesti kultuurilukku on Birma läinud kahe eestlasega, kes seal elasid 40 aastat, et paljasjalgne Tõnisson, Karl Tõnisson ja Friedrich lustik kaks eesti munka, kes elasid seal 49.-st aastast kuni Friedrich Vustigi surmani 89. aastal. Ääretult põnevad isiksusest, kes väärivad täiesti oma saadet. Ma usun, et tegelikult peab tunnistama, et me oleme kokku leppinud juba, et me teeme sellest ühe eesti loo saatesarjast, eestlased maailmas, aga kas sinule kui keelemehele pakkus firmaga huvi? Ja keeleliselt, kindlasti ta on, ma olen toon keeltega tegelenud 25 aastat. Birma keel on jälle toon, keel mikspärast firma keerama, huvitav, see väärib jälle täiesti omaette teemat, aga firma iseenesest on väga huvitav riik, sest ametliku statistika järgi elab seal 135 erirahvast, kes räägivad peaaegu sama palju erinevaid keeli. 50 miljoni inimesega riik, kus elab 135 rahvast. Ja saad hakkama, noh, kuidas nüüd öelda saavad hakkama vahel sest seal on käinud kodusõda vahetpidamata, alates firma riigi iseseisvuse väljakuulutamisest 49. aastal ja kodusõda mitte kahe või kolme erineva grupeeringu vahel, vaid seal on suisa umbes 20 erinevat iseseisvus ja separatistliku liikumist. Kui palju nendes liikumistes keele küsimused päevakorral on, kui palju ainult mõjutavad poliitikat? Kindlasti mõjutavad muidugi see, et keele järgi üldse identifitseerida või defineerida etnilist, rühma või rahvust on nendele mõnes mõttes pealesurutud inglise kolonisaatorite poolt, sest inglased vaatasid, et siin on üks jada rahasid, mis räägivad sarnaseid murdeid, kellel võib-olla ei olnudki ühist sellist nimetajat, nad ei pidanud ennast üheksaga, inglased ütlesid, näete, teie keeled on sarnased ja murded, et nüüd me kulutame täitsa läks rahvaks ja sajaaastase kolonisatsiooni järel neil tekkiski rahvustunne, juhtus nii, et kui firma 49. aastal välja kuulutati, siis sageli need separatistid liikumised põhinesid keelelisele identiteedil. Kui sina Birmas käisid, siis kas oskad firma? Ka ei oska võib-olla viieks minutiks neljaks minutiks petan inimese ärad. Päris ära vist enam ei eksi ja süüa oskan ka tellida ja komplimente teha, aga sellega kõik piirdub. Ennast maha müüa ei lase, nagu öeldakse. Vähemalt see korda juhtunud. Kas sinu jaoks on mõni keel ka keeruline ja raske? Aga kindlasti on, võib-olla, oleneb kõika huvist, kui mõni keel on väga huvitav, sest olenemata sellest, kui keerulise struktuuriga ta on, jääb lihtsalt külge. Minu arvates, kui inimene millegist huvitub, siis see ei ole keeruline tema jaoks väga raske. Kui huvi ei ole, siis siis ta külge jää. Enda kohta võin tuua näite, et ma olen prantsuse keldrist hakanud õppima umbes kolm või neli korda ja no lihtsalt ei jää külge, kuigi struktuuri poolest on ta ääretult primitiivne keel. Tõesti noh, ei ole raske keel, kui vaadata, kui lihtne see grammatika seal on, aga samas mõni indiaani keel, kus on väga vähe rääkijad alles üles kirjutamata, et see tekitab huvi ja jääb paremini külge. Või teistsugune analoog näiteks autojuhtimise kohta ütelda, et mõni lihtsalt juhib autot. Et täna autojuht, aga teist huvitav, mis kapoti all toimub. Nii et et mind huvitab keele juures eelkõige see, et mis kapoti all toimub, et kuidas, missugune see keele struktuur on ja see köidab indiaani keelte juures, sest nad on veel üleskirjutamata, aga samas prantsuse keeles kapotialune asi on niivõrd selge, et nagu puudu huvi, midagi peale funktsionaalse väärtuse. Paljudel keelte minu jaoks pole lihtsalt suhelda, intellektuaalselt nad ei ole nii huvitavad. Millal see huvi indiaani keelte vastu tärkas? Indiaanlaste vastu vast juba päris lapsepõlves, mitte niivõrd keelte, ainult, aga erinevate kultuuride vastu. Kuue-seitsmeaastaselt. Ema vist esimest korda rääkis mulle indiaanlastest. Ja sellest saadik olema neist huvitunud korjanud nõude ajal antikvariaatides, kui vähegi midagi nägin, isegi nendes keeltes, mida ma ei osanud ikka ossi neid raamatuid. Keskkooliaeg Tartu Ülikooli raamatukogust vähesed grammatika, mis ma leidsin, laenutasin kõik koju ja uurisin läbi nii palju, kui oskasin. Ja samast ajast on mul ka teine suur armastus või huvi on Kaug-Idakeelte vastu. Ida-Aasia, Hiina, Jaapan, Korea, Tiibet, muidu nende kohta on võrreldamatult palju rohkem materjale kättesaadav. Ma ei saa vahepeal küsimata jätta, mitut keelt sa oskad. Sellele küsimusele mulle ei meeldi vastata, sest see on. Sellele küsimusele on väga raske vastata. Kui keegi on õppinud ainult ühte võõrkeelt ja näiteks selles keeles saab turu peal hakkama või tänaval ära ei eksi ja kui küsida nüüd mitu keelt oskab, siis arvatavasti see inimene kohe ütleb, et oskab kahte keelt. Aga kui ta veel ühe kolmanda, keda lisaks õppinud ja selles kolmandas keeles lisaks poes käimisele ja niisama tänavakeeletasemelt rohkema nivoolt õppinuka muud sõnavara, et ta näiteks saab ajalehtedega hakkama filmidest aru ja oskab näiteks majandusele arutleda selles keeles siis ta võib olla ütelda, oskan kahte keelt ja kolmandas saan hädapärast hakkama. Keeltega. Minu arust ongi selline lugu, et keegi ei ole võimeline rääkima rohkem kui kahte, äärmisel juhul kolme väga üksikud inimesed, nelja keelt emakeelega võrdselt hästi. Mitte keegi ei oska rohkem, see on lihtsalt füsioloogiliselt võimatu. Neid keeli, millega ma saan ilma sõnaraamatute hakkama, on võib-olla neli, viis, mitte rohkem. Aga millega saan hädapärast hakkama? Inimese petab ära umbes viieks minutiks neid võib-olla jääb see kümne-kahekümne vahele. Veljed lähevad meelest ära ega ei ole nii, et keel on ära õpitud, ta jääb igaveseks meelde. Ei ole jalga, ei ole, ei ole, aga nad tulevad kindlasti kiiresti tagasi. Et selline asi, et keegi on õppinud kahtekümmet kiirelt ja neid kõiki võrdselt, mäletab, et sellist ei ole ka võimalik. Keeltega on ikka nii, et Inglise keeles Youcitrolluusid et kui ei kasuta, siis läheb meelest ära. Aga samas, kui mõnda keelt on õpitud ja aastate järel uuesti vaja kasutada, siis võib-olla nädala-kahega ta tuleb enam-vähem tagasi. Nii aga need indiaani keeled siis need kolm keelt on sinu põhilised keeled. Kolm-neli keelt mon poolt üks on poolikel, enam ei ole rääkijaid, nii lakota, keel, saage, millega ma olen tegelenud umbes seitse aastat vist selles keeles õpiku kirjutanud, siis mu peamine keel on olnud kümmekond aastat Hydazza keel, milles ma kirjutasin oma väitekirja hidandsa keele grammatika järgmisel aastal trükis ja praegu tegelen rääkijatega sõnaraamatu koostamise kallal. Praegusel hetkel on kõige tähtsam keel, millega ma tegelen, mandani keele. Sest selles keeles on alles ainult üks rääkija, kes seda keelt vabalt valdab emakeele tasemel. Ja tema just sai 80 nelja-aastaseks. Nii et praegu läheb põhiline aur läheb mandani keele üleskirjutamise õppimisele. Ja samas muidugi sillaotsa keelega jätkan ka akotak, keelesoon, rääkijaid, arvatavasti mõned tuhanded veel alles, et, et olukord ei ole nii kriitiline, lakota keeles on ka väga palju kirjandust ilmunud, isegi ajaleht ilmus 1875.-st kuni 1000 939. aastani lakotodokuta keeles. Väga haruldane keel indiaani keelte seisukohalt plastid on dokumenteeritud. Aga noh, eks alati leiab asju, mida keegi pole varem kirjeldanud. Ratsakeeles rääkijaid võib-olla sadakond mandani keele, nagu ma ütlesin üks ja siis poolkeel on Ricara keel, kus viimane inimene, kes suutis selles keeles ka vestlust pidada, suri mõned aastad tagasi. Kui ma ise hakkasin rikkana keelega tegelema 2005. aastal, siis oli rääkijaid veel võib-olla ühe käe sõrmede jagu. Et need on kõik siitilmast lahkunud ja alles on vist teise käe sõrmede jagu passiivseid rääkija, kes keeles saavad aru, passiivsed rääkijat selles suhtes, et kui neile mängida vanu lindistusi, et nad saavad naljadest aru ja oskavad tõlkida, aga nad ei suuda ise midagi ütelda, välja arvatud üksikud sõnad. Ühesõnaga siis eestlane Indrek Park on ainus, kes oskab Paricara keelt. See on jälle anekdootlik lugu, kus öeldakse, et viimane keele rääkija on kas antropoloogia lingvist. Ja päris nii see ka ei ole. Arika Roger on väga keeruline keel ja minu enda juhendaja, doktoriväitekirja juhendaja ja praegune kolleeg, kellega ma samas Instituudis töötan, Indiana ülikooli juures on selle keelega tegelenud alates 1970.-st aastast ning sedasama lingvist Tarmo Sparks oskab ka poni keelt, mis on rikka lagedel sama sarnane kui soome keel eesti keelele. Nii et noh, tema on see mees, kes on keele põhimõtteliselt üles kirjutanud nii palju, kui ta vähegi on suutnud, tema kindlasti oskab paremini ja lisaks on mu veel kolm neli kolleegi, kes keelega vähemalt passiivselt saavad hakkama. Kuidas sa kirjeldaksid seda Ricara keelt näiteks võrdluses eesti keelega, et on häälikusüsteem, on sõnavara ja grammatikaga, see on, need põhialused on kõikidel keeltel ühised, aga kus need erinevused tulevad või on ka midagi sarnast? No esiteks juba selline asi ja Tarika reageeran Polu sünteetiline keel mis tähendab seda, et kui eesti keeles läheb mõne mõtte väljendamiseks vaja tervet lauset ja lauses on palju sõnu ning sõnade vahel. Me saame pausi pidada, hinge pidada, siis palusin eetilises keeles kõik need sõnad sulanduvad üheks pikaks hästi pikaks sõnaks. Et lause võib olla peaaegu terve rea pikkune sõna foneetiliselt, kus sees ei saa hinge tõmmata või pausi pidada. Ta on juba struktuuri poolest ääretult erinev, näiteks mõningad ühe sõna välja endaga, näiteks kui ma jätan eesti keeles, ütlen, et aknast praegu välja vaadates meil on nii kena sompus ilm olnud nädal aega, mis ma olen Eestis olnud, päikest ei näinud mitte ühtegi minutit enne Birmasse sõita, mitte ühte minutiga. Armas kodune tunne oli tagasi tulla ja täna üle pika aja näha, taevas läheb siniseks. Ja Ricara keeles, öeldes, et ilm on lõpuks muutumas. Ilm on lõpuks muutumas neli sõna. Ärikara keeles oleks vetika huna Nejevini taanu. Ja see on üks sõna, kõik, va eetikauna Nejevini taanu eesti keeles. Ilm on lõpuks muutumas. Ei kõla väga õige. Samamoodi aga muidu oli selline, aga seal ei, ei ole siis selles keeles ei käändeid ega pöördeid ega. Käändeid on, aga pöörded on palju rohkem kui meil. Sest meil on pöörded ainult kuus. Mina, sina, tema, meie, teie, nemad kuus pöörad, nendel on 11 pööret. Et on mina meie kahekesi ja meie rohkem kui kaheksa siis on kolm neljast oleb meie kahekesi eksklusiivselt, näiteks kui ma sinuga pilet räägime, oletan, et meie läheme täna välja sööma ja kui siin on keegi kolmas inimene kõrval see tähendab seda, et me nagu jätame ta endast kõrvale, aga kui ma ütlen seda Ing klusiivselt, siis on temaga kaasatud väga kaasa ja eksklusiiv inkrusiiv tuleb ka siis teie juures sisse ja nende juures siis kokku 11 pööret. Ja aegade süsteem on muidugi palju keerulisem. Et meil on ajad aspektid, et neil on neid rohkem, näiteks evidentsiaalsus eesti keeles on ta olemas, teistes Euroopa keeltes pole. Mis tähendab seda, et, et ma tea midagi. Kaudselt oma silm ei olnud tunnistajaks, kui midagi juhtus. Näiteks ütleme nii, et Uku Masing olevat osanud majja keelt. Ma ei ole oma kõrvaga teda kuulnud rääkimas maia keelt. Kui ma oleksin seda oma silmaga näinud, oma kõrvaga kuulnud, mõtlen Uku Masing oskas maia keelt, aga kuna ma seda ei tea täpselt mõtlenud olevat osanud. Peeter olevat Soome läinud olevat Soomes elanud, ma täpselt ei tea. Meil on selline üksainukene videntsiaalne kategooria olemas, et kuulu järgi midagi teame. Ricara keeles on neid neli või viis, tükkisid Atsa keeles samamoodi. Näiteks kui ma olen kuulnud hunti julgumas, aga ise oma silmaga ei näinud, siis ma kasutan teistsugust eridentsiaalsust, et hundid uluvad ja eesti keelde ongi raske seda panna. Kui ma seda oma silmaga ei näinud, ainult kuulsin väljas pimeda sulgusid, siis ma pean kasutama sellist samasugust ulmet. Hundid ulgu nuvad. Aga kuulu järgi tean sedasama moodi, kui ma näiteks nägin teda televiisoris ulguma häälte kuulusime, kasutan seda visuaalsete Winatsiaalsuse vormi. Kolmazevidentsiaalsuse Vormaaneku. Keegi mulle ütles, et, et see inimene on näinud hunte ulguma, siia ma teda usun, siis ma kasutan kolmandad. Ja neljas on siis see, kui ma kedagi tsiteerin, näiteks loos nende keeles und Neviewidentsiaalsuse vormi. Mõnedes keeltes näiteks olemas ja selle tõttu näiteks kui piibel ja näide eesti keeles piibel ütleb, et Jeesus ütles seda ja seda ja lihtsalt otsene kõne paljudes vene keelde seda ei ole võimalik, tehas kohe küsitakse, kas olid ise sealjuures seda kuulsid seda või nägid ja sellepärast on terve piibel kirjutatud, et Jeesus ütelnud, lubad, olevat ütelnud. Ja siis muidugi lisaks sellele ühele lindid seas on veel, lisaks on meil ülejäänud kolm-neli tükki ka seal aktiivselt kasutusel. Et piibel on kõik kuulu järgi üles kirjutatud. Kui palju üldse indiaani keeli on ja kas nad on kõik omavahel suguluses? Ei ole tohutu keeleline mitmekesisus on kahe mandri peale kokku sama reservaat, kus ma praegu töötan Forprazwald Põhja-Dakotas, kus räägib üks inimene või mandani keelt ja sadakond ja tatsagednikus Jussuri väljarikka ära. Keel. Ratsamandani keel on omavahel suguluses, aga Ricara keel on sama erinev kui näiteks araabia keel eesti keelest. Et lihtsalt on juhtunud ühte reservaati nad elama ajalooliste sündmuste tõttu. Aga muidu pole üldse oma suguluses. Mandri peale Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika on indiaani keeli kokku üle 2000 kindlasti olnud ja väga paljud on praegu välja suremas Põhja-Ameerikas, no iga kuu sureb mõni keel välja. 100 aastat tagasi oli keeli umbes 300 Põhja-Ameerikas, Kanadas ja Ameerika ühendriikides kokku. Praegu vast tuleb veidi üle 100. Ja muidugi teine küsimus on see, mis üldse on keel. Näiteks Hiinas väidetakse, et väidetavalt hiina keel on üks keel millega ei absoluutselt nõustuda Stiina keelemurde, mida nad ise nimetavad murreteks, on omavahel sama erinevad kui rumeenia keel on portugali keelest või eesti keel vepsa keeles võib-olla eesti keel isegi komi keeles täiesti erinevad, vastastikku arusaamatud kirjutatakse samade hieroglüüfi tõttu ning seetõttu poliitilistel põhjustel, et vältida separatismi. Hiina valitsus kutsub neid ühe keele muret. Ja samas võttes näiteks norra ja rootsi keele, kus mõlema keele rääkijad saavad üksteisest ilma õppimata aru, miks need on keeled, mitte murded. Lingvistid sageli ütlevad, kui küsida, et mis on keele ja murdevahe siis öeldakse, keel on õhu ja merelaevastikuga ehk siis sõjaväega murre. Mure, mis suudab ennast kehtestada tänu sellele, et neil on poliitiliselt see võimalik, on sõjaväekindaga. Aga indiaani keeled, köie see riik ara keel ja mandoni keel ja et kas nemad on keeled või on murded, miks sa neid üles kirjutad, kas peab ka näiteks murdeid üles kirjutama ka indiaani keelte murdeid? No mikspärast peaks keelt üles kirjutama, siin on nii palju põhjuseid, kõike ei jõua üles lugeda. Kõigepealt lihtsalt mikspärast eesti keele murdeid üles kirjutama kultuurilugu, ajaloo huvi, me kõik tahame teada, kus me oleme tulnud selleks, et mõista praegust hetke, kus me oleme, peab ikka teadma, kust me tuleme. Ega need indiaanlased pole kusagile kadunud, isegi kui need keeled on välja suretatud valitsuse tõttu enamasti siis enamasti on ikkagi säilinud rahvuslik identiteet. Ja nad on kirjas oma hõimukodanikena nende keelele, rääkijate järeltulijad, Raikarand mandani pole kusagile kadunud, lihtsalt nende keeled on kadunud. Sama tugev rahvuslik identiteet nagu eestlastel on oma territoorium, kus nad elavad, reservaadid poliitiliselt neid tunnustatakse kui puulise seisvaid rahvaid. Et see on siis üks põhjus, miks peaks keelt üles kirjutama see, et mina olen seda sattunud tegema nende enda asemenud. Siin on omad omad põhjused sest mul on lihtsalt vastav treeninghuvi olnud ja võib-olla neid on nii vähe, neil pole jaksu kõikide asjadega tegeleda. Muidugi, teine võttes palju praktilisema ja ütleme akadeemiliselt ja intellektuaalselt. Olulise põhjuse on näiteks see, et kuidas üldse lingvistid kirjeldada, millega lingvistid tegelevad lingvist nagu keelepsühholoog tahab teada, mis peas toimub. Filoloogid uurivad seda, mis on paberi peal kirjas või mujal. Kuidas näiteks keel on ajalooliselt, sõnad on muutunud, Edasi lingvistid on tegelikult psühholoogid või bioloogid, isegi üks asi, mida lingvistid uurivad, on näiteks kui keegi saab kopsu vastu pead ja kaotab võime keelt kõnelda, saab aru, teine saab kopsu vastu pead, teise kohta enam ei saa keelest aru, aga räägib tulev seosetu sõnade mõni, mis sealt välja mõni inimene peale insulti hakkab rääkima oma emakeelt aktsendiga. Et mis toimub peas ja paljudes ülikoolides Ameerika Ühendriikides näiteks lingvistika ongi psühholoogia osa. Maailma kõige tugevam lingvistika osakond asub Massachusettsi tehnoloogiainstituudis, kus kraadi ei tule üldse mitte humanitaarias, vaid tuleb tulebki psühholoogias ja reaalteadustes nii-ütelda. Ja Massachusettsi tehnoloogiainstituut on ka maailma kõige võib-olla tähtsam koht, kus tegeletakse tehisintellektiga. Tehisintellekt. Ja selle koostisosad on võib-olla veerand, tuleb robootikast, veerand tuleb arvutiteadustes, matemaatikas pool on lingvistika. Ja kui nüüd arvata, et MIT Massachusettsi keelelt Tehnoloogiainstituudi lingvistid oma keeleteooriaid suuresti on põhjendanud inglise keelega et see on ka selline keeleline šovinism sest seal valitseva ideoloogia järgi on kõik keeled tegelikult samad. Tähendab pinnavirvendus sellest, mis toimub meie ajus, kus me kõik mõtleme, vaatamata sellele, mis emakeeles me üles kasvasime, me ajuprotsessid on samad ning see, mis meil tuleb suust välja pinnavirvendus ja pole tähtis, kas uurida rikka ära keeldu eesti keelt või inglise keelt. Et tehisintellekti arendamiseks kõlbavad nad kõik ühte koodi ja kuna inglise keel on lihtsam, siis lihtsalt ignoreerime neid teisi millega pooled tänapäeva lingvistide sellise ideoloogiaga muidugi nõustu, aga niimoodi on mõeldud viimased neli 50 aastat ja see on valdav lingvistiline seisukohta olnud, ütleme kuningas viis või 10 aastat tagasi. Et mikspärast võiks intele tehisintellekt näiteks Varikaro keeles kõnelda. Ja üldse keel on suuresti on kultuuri peegeldus. Võib ka vastupidi ütelda, et see, kuidas me kultuuriliselt käitume, sõltub suuresti sellest, missuguse struktuuriga keelt me räägime. Ja hea näide selle kohta oleks Tiibeti keeles on käividentsiaalsus olemas kui ma ütlen, et Tiibetis elavad jakid, jakk on mägiveis, keda tiibetlased peavad mõned eesti keeles lihtsalt ütleme, sellise ausa Tiibetis elavad jakid. Selle lause pole mitte midagi viga ja, ja me üldse ei tea, et kas ma olen seda oma silmaga näinud või keegi mulle ütles, ma olen lugenud kusagilt tiibeti keeles pole see võimalik, tiibeti keeles, kui ma oma silmaga olen näinud, olen Tiibetis käinud, ei hakka näinud, siis ma kasutan ühte verbivormi. Kui ma ise pole käinud, aga keegi mulle ütlasema raamatust lugesin siis ma kasutan teistsugust vormi. Ja kui ma parasjagu Need on eemal on üks jaksan ammumas, siis ma kasutan kolmandat vorm. Nii et selles suhtes, et jääda nagu umbmäärasus või ebamäärasust, on tiibeti keeles faktide esitamisel vähem kui eesti keeles ja näiteks konverentsidel võib silma torgata. Mul on hea näide selle kohta, kuidas üks kolleeg pidas konverentsil 20 minutise ettekande lakotade päikesetantsust. Ja ma tean, et taris ise koha pealt osasid asju seal nägi, osasid ta ei näinud. Konverentsil ta hakkas peale, et ma olin seal päikesetantsu, seda nägin, kõike ei näidatud ja siis sujuvalt kirjeldas kogu päikesetantsu väga huvitav ettekanne, aga selle 20 minuti lõpuks me ei saanudki täpselt aru ja nagu eeldanud keta meile ütleks, et mida ta ise nägi, mida ei näinud, et osale kirjandusest võetud osa isikliku kogemuse põhinev. Kui ta oleks sama Kanda pidanud Hi tatsa keele, siis täpselt emakeele struktuur või kuidas tatsa keel on, selliseid mõisteid väljendab, oleks täpselt välja tulnud, et mida ta nägi ise, mida ta kuulis, mida ta nägi või mida talle keegi on ütelnud. Et selline umbmäärasus oleks täiesti ära kadunud ja kui ta poleks kasutanud neid eridentsiaalsuse vorm ja siis oleks kõik ütelnud, et sa oled valetaja seda asja näinud. Kui ta poleks kasutanud näiteks seda visuaalse või auditoorse evidentsiaalsus vorme, kuidas lihtsalt ütlen, niimoodi ongi, teevad seda kuidas teevad seda, kas olid ise sealjuures siis või et selles suhtes keele struktuur mõjutab ka meie käitumist. Ma arvan, et mõtleme me kõik ühtemoodi, vaatamata sellele, mis on emakeel. Aga olenevalt sellest, mis keelt emakeelena räägime, me käitume teistmoodi. Vaata hiina keele hiina keeles neli tooni, nende muusika on selle tõttu hoopis teistsugune kui meil. Kuna igat silpi saab hääldada nelja erineva tooniga mis teeb keele juba iseenesest musikaalseks, siis nende muusika lihtsalt ongi erinev, et nad kasutavad teistsugust helikeelt. Ennetoonika muusikas säiliksid indiaanikeeled ja tantsukeeles on toonid olemas. Mandani keeles on kaks tooni, aga nad ei mängi erilist rolli seal. Meile lähimad toon, keeled Euroopas on rootsi ja norra keel. Aga nendes on toone, mitte kõikides sõnades, ütleme selliseid sõnu, kus tooni järgi tehakse ainult vahekas, ütlesid seda või teist on rootsi keeles, ma ei ole kindel, et võin mööda panna, aga vist võib-olla kuus 700 sellist paari saab teha. Meil pole ühtegi läti keel on toon, keel rootsi emakeel on serbia, horvaadi keel on rohkem vist Euroopas ei ole firma keel, kus just praegu tulin. Samamoodi toon keel kolme tooniga küll. Kui ma ütlen, need Aadee, see tähendab, et päike paistab, ma teen needade Neon teise tooniga, siis tähendab, sina paistad. Päike särab, sina särad, hid, Atsa keeles, Paan näitajad. Kui ma ütlen Kuuba langeva tooniga, siis see tähendab näiteks käe pidekamatlan kuuba kõrge tooniga, siis on king. Mõtlen nii, Haagats, seon, pardipoeg, ma mõtlen, nii, Haagats, see tähendab seda, et ma olen kärnas ja kui mõtlen nii, Haagas, tähendab munas Uusellid. Ja kirja pandud täpselt ühtemoodi, aga toonid on teistmoodi. Neid toone on raske õppida ei ole. Ei ole raskelt. Inglise keeles võib isegi näiteid tuua, näiteks, kui ütelda, kui Ameerika inglise keeles näiteks ütelda, tooniga vahet teha, see ei ole nüüd Ameerika, inglise ja loomulikult ei ole, toon keel, aga vajadused väljalausetes. Näiteks mäletan I Can Dance, mis see tähendab? Taanced siin briti inglise keeles, seda näidet ei saa teha Ameerika inglise keeles, kui ma tänaiknet lõpeb, tugevat teiega. Järgmine sõna- Dance hakkab nõrga teega. Kui ma nüüd seda kiiresti Häkkinen Dance sisse tugev tee ja nõrk teed sulanduvad üheks, et tegelikult Aiken Dance geentens kõlavad foneetiliselt täpselt ühtemoodi, mis nad teeb erinevaks, on toonivahe üks on. Ühesõnaga, I Can Dance Moscan kõrge madal lasko toon, teine on Dance madal, kõrge laskuv toon. Sa elad oma elu põhiliselt teiste keelte keskkonnas, võõraste keelte keskkonnas. No mulle meeldiks ütelda, et ma elan ikkagi Tartus, et ma ei ole sealt ennast välja kirjutanud, aga ma töötan teiste keelte keskkonnas, peamiselt. Aga põhiline aeg sinu päevast on võõra keelekeskkonnas eesti keel ei kao kuhugi. No kus ta kaduda saab, eks ole rohkem, selline suhtumise küsimus, et, et on ka selliseid juhtumeid, kui keegi läheb välismaale, tuleb kaks kuud hiljem tagasi, räägib nii kange aktsendiga, sõnad ei tule meelde. Ja tänapäeval on nii lihtne emakeelt elus hoida. Kui eesti keeles on ilmavõrgus nii palju erinevaid ressursse kättesaadaval ajalehed on loetavad, võib raadiot kuulata. Kui ma elan reservaadis oma selles külas Põhja-Dakotas siis hommikul teen endale kohvi. Ja mis ma kohvi kõrvale käima panen, ma olen vikerraadio. Ilmavõrgust tuleb kõik kenasti kohale. Nii armas, aga eesti keele, siis pole häda midagi eesti keeleseisundil võrreldes indiaani keeltega. Või või muidugi võiks niimoodi ütelda, maailmas on praeguse seisuga kõneldakse umbes kuute tuhandet seitsetsadat keelt umbes 6700 keelt. Iga kahe nädala tagant üks keel umbes sureb välja. Et sajandi lõpuks on keele alles võib-olla heal juhul 2000. Keskmisel kõneleb ühte keelt ainult umbes 10000 inimest. Et keskmine keele kõnelejate arv on umbes 10000. Väga väikese ja väga palju. Ameerika Ühendriikide välisteenistus on teinud nimekirja keeltest mis on Ameerika Ühendriikide jaoks poliitiliselt tähtsad ja ütleme rusikareegli järgi, mis on sinna nimekirja võetud, on need keeled, mida kõneleb miljon või rohkem inimest. Ja neid keeli maailmas umbes 400, natuke 400. Unesco on k ütelnud, et selleks, et mõnes keeles antakse, et keele Saltav kõrgharidus oleks rentaabel, et ära tasuks, peaks selles keeles olema vähemalt miljon rääkijad. Nii et kui palju on maailmas neid keeli, milles kõrgharidust üldse antakse? Selliseid keerija natuke üle 40 ja kõikides nendes keeltes on üle miljoni kõneleja, eesti keel on väiksuselt teine keel. Selle maailmas täpselt, milles on võimalik saada täisväärtuslikku kõrgharidust. Et meid emakeelena räägib eesti keelt ju vähem kui miljon inimest. Statistilised me ei peaks üldse selles eksklusiivses trupi kuuluma, sest oleks ju palju lihtsam kui mõnes näiteks, et Eestis oleks vaja näiteks mõnda tuumafüüsikud, palju meil vaja on, mõnda on, ikka vajavad lihtsam oleks ju neid õpetada lugema prantsuse ja saksa ja vene keeles, selle asemel et kõik need manuaalid nende jaoks eesti keelde tõlkida. See tule lihtsalt rentaabel. Et me oleme suutnud kõikide selliste hinnangute kiuste omakeelset kõrgharidust ülal pidada, on täielik ime ja muidugi Eestis ongi raamatute ostmine patriootiline kohus. Kui me ise oma tõlkeraamatuid oma inimeste kirjutatud raamatuid ei osta, kes siis veel? Ja meist ainukene keel kus on vähem rääkijaid kui eesti keeles, on islandi keel, aga nemad ei lähe arvesse, sest neil on 200 meremiili majandusvööndit, kus nad tervele maailmale kala müüvad ja nad suudavad oma kuma keeldis doteerida. Nii palju rahaliselt. Aga peab siis ikkagi keelt hoidma? No loomulikult, sest iga iga keelemaailma mitmekesisemaks ja me rääkisime sellest, kuidas juba keel mõjutab kultuuri ja näiteks kui oleks maailmas ainult üks hiina keel, siis oleks maailmas võib-olla ka ainult ühte tüüpi muusikat, nagu hiina keeles lauldakse, sellepärast et nende keel juba kujundab muusikalisi maitseid. Või näitleja üheksa, kui kõik räägiksid Arricaragee, kus sõnad on niivõrd lohe pikad, siis oleks see mõjutaks juba ja näide muusikat kohe. Ja nii edasi, et ikka iga keel rikastab ja aita meil maailma näha nagu eri värvi prillide läbi. Ja iga keel mõjutab meie käitumist. Et on huvitav, kui me läheme firmasse, et inimesed käituvad ühtmoodi Eestis teistmoodi. Aafrikas mõnda keelt rääkiv rahvas hoopis kolmandat moodi, kui kõik oleksid täpselt ühtemoodi käsklused, majandus, igav. Indiaanlased, kuidas nad nimetavad oma emakeelt, kas kanga termin emakeel? Tavaliselt on meie keel igas keeles on neid kirju nii palju, ütleme kui kõige tavalisem vorm olekski meie keel. See on umbes nagu eestlased on ennast vanasti nimetanud maarahvaks täpselt ja indiaanlased on samamoodi. Eestlastel puudus oma ühisnimetus eestlane kuni 19. sajandini ja see on tegelikult norm maailmas, et, et väga paljudel Põlise päris rahvastel on nimetus olemas kõikide oma naaberrahvaste kohta. Aga iseenda kohta puudub nimetus öeldakse midagi nagu maarahvas ja see maarahvas ei ole, pigem mitte nii et meie, kui eestlased, vaid eestlased nimetasid maarahvas Lõuna-Eestis ka lätlased olid maarahvas. Kirde-Eestis näiteks vadjalaste tulid maarahvas, rahvas pigem käib sellise nimetus. Me kultuuriliselt tundsime ennast sarnasena. Aga siis eestlastele veel oli oma keel rikka aladel puudub ühisnimetus enda kohta lakotoderbolühis nimetust tatsadel pole, mandonistel pole. Aga kõikide nende rahvastel on nimetus naaberrahvaste kohtad manda neid, kellega ma töötan. Neerunimetus Ricarade Hydazzadala kodade kohta enda kohta pole. Aga mis need oma rahva nimi tähendab lakota näiteks koha järgi? Kota tähendab tegelikult nakku natuke raskesti tõlgitav liitlane liitlane või sõber, semu ja nad nimetavad ennast küllakotadeks, aga samas nad ütlevad, et Tšaienedia rabavad on ka lakotad. Sellepärast et nad meiega koosseadiseid valgete vastu ja Ricaraadan galaku odad, aga nad on vaenlase lakkuda vaenlase semud. Maarahvas, et valged ei ole lakuvad, kõik lakuvad meie Lapotad ja siis ütleme, vaenlase lakkuda. Aga seal on samasugune termin nagu maarahvas. Et eestlased kasutasid võib-olla Lõuna-Eestis lätlaste kohta ku vadjalaste kohta. Põhimõtteliselt me oleme ikkagi ise nagu kõige tugevamad maarahvas ja ootad, on samamoodi, see on probleem kohe. Ja mandonitega on ka niimoodi, et neil oli kaks murret säilinud kunagi oli kaheksa, üheksa eri nimetust, igal külal, igal murderühmal oma nimi. Ja praegu on ainult üks keele rääkija alles ja tema murrete rühma nimi olin Uueta. Nii et tema nüüd hõima võtnud poliitiliselt vastu otsuse, et enam ei ütle mandansesse on inglisekeelne nimi, vaid kutsume ennast Nueta rahvaks ja Noeta keeleks. Aga on päris mitu taanlane, kes kuulub sena hõimu, kes sellega sugugi nõus pole, ütlevad, näed, et aga minu isa ja vana isakene nukk, taadi keeld, mis on siis nagu teise murderühma nimetus. Ja nad on kohe vastu, ütlevad, et ei ole, mina ei ole Nuueta, tema võib rääkida, nõueta, keeta, mina pole nuusata minema nutaadi. Aga siin on notarid ja nõuete, kaks viimast murderühma, nendel puudub ühisnimetus. Aga samas neerunimetus laku odade kohta rikkana, jahi tahad saada? Huvitav teema, ta nagu vähe uuritud, et mikspärast, nii paljudel põlisrahvastel maailmas puudub nimetus enda kohta ja naabrite kohta on. Nonii, see tähendab lihtsalt inimest ja see on lihtsalt välja võetud pärast, et kui on valitsuse ametnikega tööd tehtud ja on lepingute sõlmimine kuidagi päevada rikkana tänast nimetama, siis nad ütlevad. Ma arvan, et inimesed siis päris inimesed. Aga samas, kui tekste vaadata või nendega suhelda, siis valgega inimesed ikkagi ikkagi inimesega. Keelesaatekülaline Indrek Park on oma töö eest saanud Ameerika keeleteaduse seltsi juures asuvalt Ameerika põliskeelte uurimise seltsilt auhinna lõuna- ja Põhja-Ameerika indiaanlaste keelte mõistmise ja nende uurimise eest. Indrek Park on stuudios ka nädala pärast samal ajal kuulmiseni.