Niisiis 1950 400 aasta Tšaikovski ballett Luikede järve Estonia laval. Ja tolleaegse etenduse dirigent Kirill raudselt, kui meenutada nüüd seda, 1950 neljandat aastat. Leiutis oli ka meie armastatud baleriin Helmi puur. Olin varem juba Vladimir Burmeistriga töötanud, tundes ta meie balleti vastu huvi, tundis hea meelega siia lavastama. Tuli tekkis nii mõte, et teeme talle ettepaneku lavastada Tšaikovski balletti luikede järv. Esimene küsimus telefonide oli hakas, teil luike on? Selle peale ma muidugi vaikisin natuke aega teades, et meil üks andekas koreograafiakooli kasvandik õpib Leningradis pakkusid niisuguse variandi välja puurimistile ta läheks vaatama tooligi Helmi puur, seda, kui Burmeister oli näinud teda, tutvunud veidi tema isiksusega ja tantsuvõimetega ja oli ta korrapealt nõus tulema, lavastada neile. Lõikeid, jääb. Milline vastukaja ajakirjanduses, milline osavõtt publiku poolt etenduses? Seda ei oskagi praegu kirjeldada ja sealt algas siis ka suurem koostöö selle suurepärase põlet meistriga. No me teame, et tema siht oli balleti sisse viia mitte tants tantsu pärast vaid tema iga paa, tema iga tantsuvõte oli seotud sisulisest küljest lähtudes. See oli tema üldine põhimõte, ta tahtis, et baleriin tantsides mitte ainult tantsu koreograafiat ei tantsiks, vaid et ta oleks iga oma kehaliigutused ja oma käeliigutustega sisulises ühenduses sellega, mida ballettmeister taotleb. Helmi puur oli väga vastuvõtlik, muidugi filmipuus oli äärmiselt lüüriline baleriin ja lüürilised leheküljed selles balletis õnnestusid tal paremini kui näiteks seal ütleme väga raske, musta luigeosa. Seda muidugi jäi mõnevõrra natukene vajaka. Aga. Meie Eesti balletis Viide austri Tiinas kus ta jällegi näitas Tiina osatäitmisega, mis oli karakteri poolest hoopiski midagi muud näitas oma võimeid ka karakteri näitamisel. Väga rasked. Armastati liiga palju kaasa rääkida liiga paljude inimeste poolt. Jana igal kunstnikul on oma pale, oma soovi, omad kriteeriumid, omad mõtted ja nii edasi. Ja ma mäletan, et nende liik paljude soovidega autkaotus peaaegu et jalgealus. Ja tuli päästjaks üks niisugune mõte. Meil varem lavastanud doktor aibality. Olles niisugune kindlameelne ja, ja range omas mõtetes ja nii edasi, ütles Austria niimoodi, meie teeme seda niimoodi valmis ja siis pärast näeme, mis saab kriips eelnevale alla. Vääname lihtsalt ei ole võimelised neid soovitusi kuulata, vaid teeme nii, kuidas me heaks arvame. Ja nii sündiski Tiina, see palett, ballett, milles jällegi tantsis Helmi puur. Kuid juba hoopis teine karakter oli sellel Tiina peas olla kui näiteks Luikede järves. Noh, edasi oli mul dirigeerida seda kuulsat kolmikut, mida purmeestel meie Estonia teatris lavastas nimelt shopinjanud Ravelli polevad ja straw seanat. Lühiballett omas oma karakter. Poeesiat nii nagu sultani muusika ja üldse. Helmi puur tantsis väga muusikas, kogu keha temaga, kogu liigutused olid alati nii sujuvalt muusikaga, ansamblis. Koostööd teha oli väga kerge, sellepärast et Helmi tantsis küllaltki loogiliselt, küllaltki musikaalselt. Ma ei mäleta, et oleks mingisuguseid erilisi probleeme tempude suhtes. Kõik sujus nii loomulikku rada pidi ja selle tõttu musitseerides tuli Helmi alati sellega kaasa. Siis aga tuli üks traagiline periood. Meie Helmi puur haigestus jäi pikemat aega eemale lavalt teatrist küllaltki palju uuriti tema haiguse põhjusi ja üldse haiguse kulgu, kusjuures oli, nagu ma mäletan, Eli arvamused. Asi, kuidas ta ka ei olnud, siiski tema tahtejõud oli niivõrd suur et pääle pikaajalist ravi igal tingimusel tahtis uuesti tantsida ja lavale tulla. See sündmus nii nagu alguses oli Luikede järv on samuti tugeva joonena jäänud mul meelde tema uuesti tuled lavale Prokofjevi balletist Romeo Julia. Publik ei olnud teda unustanud, vastupidi, ma tundsin seljaga, kui dirigent. Inimestel pisarad silmis kui nägid, et Helmi uuesti tantsida. See, et ta uuesti lavale tuli näitab Helmi seda suurt sisemist tahet uuesti jällegi tantsida laval. See on omaette kangelastegu, minu arvates. Ei oskagi ette kujutada olla nii kaua eemal treeninguta halva tervisega ja siiski ennast nii kaugele viia, et Juulia osa täita. Ja kokkuvõttes nii-öelda raamib teda tähendab filmi puuri kui baleriini just Luikede järve algus, see oli 1954 neli Jeroomi minul ja 65 siis. Ja nüüd edaspidi. Ta oma abistava käe on kui pedagoog, kui treener balletitrupile ulatanud. On siinjuures see, et Pariis, balletilinn ja Valis just selle lavastuse, mida Burnestel oli teinud Estonias ja muidugi oma juures ka Moskvas ja mitte teiste teatrite lavastusi. Nii et ühesõnaga see sama luikede järv mis meil siin Tallinnas nii suurt furoori lõi, seesama Luikede järv Burvesi lavastuses võttis ka Pariis omaks. Vladimir Pavlov spurmesti lavastus oli nii Moskvas kui ka meil Estonia teatris võimaldas see galeriide vahetamisi. Tallinnas Estonias tantsis näiteks nende baleriin poht. Eemiaga mitmekordselt Moskvas. Ja see oli ainult selle tõttu võimalik, just et üks ja sama lavastus oli erinevate lavastuste balletis on väga raske soriste vahetada peaaegu isegi võimatu koreograafia erinevuse tõttu. Kuna puurmeister oli lavastanud Sava Luikede järve samas koreograafia ska Pariisis siis võib-olla Kuidas toimub koreograafi, ballettmeistri ja etenduse dirigendi koostöö, kuidas algab see koostöö ja millal? No siin võiks nii-öelda jaotada selle koostöö läbiviimise kahte printsiipi või kahte jakku. Vanad balleti, see tähendab klassikaliselt balleti, kus on omad traditsioonid dirigent seal. Noh, see on juba niivõrd seotud muusikaga on välja kujunenud tomat, tempo, nii edasi ja kust algab sealt, kus juba ballettmeister on nii-öelda valmis teinud trupiga tantsud peatselt algavad juba orkestri proovi trupiga teine liin on uudisteose uus uue balleti loomine. Seal on juba niimoodi lugu, et helilooja mõtted ja helilooja muusika kirjutab sisse dirigent linti. Ja selle lindi järgi siis juba kuule, et Meister hakkab tööle iseendaga. Ja hiljem viib mõtted. Nii et esimest tüüpi lavastuseks võime kindlasti pidada Luikede järve ja teiseks näiteks liidi austeri Tiinat. Ja ma tahaks veel ütelda seda, et huvitav oli Luikede järve töös. Ma hakkasin seal lihtsalt huvi pärast väga varakult proovides käima. Ja peab ütlema, jällegi Helmi Puuri juurde tagasi tulles nagu ei märganud, kuidas proovist proovis nii sujuvalt kõik arenes Burmeister. Heledad päevasele selles töös ja korraga oli Luikede järv valmis.