Mina lood. Sina kutsesobivust testi abil sain mina teada, et ta sobiks näitlejaks. Näitlemise kohta on tal tekkinud mitu küsimust. Täna on mina külast telemajas Burati nool ja tema sõpradel. Mina lood. Tere, mina olen mina. Tere, mina olen pirru. Tervist, mina olen puudel, ka temal, tähed. Tere. Tere. Mina olen Buratino. Tere, mina olen veel viina. Tiiu, võib-olla teate küll, mul on oma raadiosaade. Kas te mõnikord kuulajatega minu saadet? Mina olen küll päris mitu korda kuulnud, minu arust peaaegu kõik saated ära kuulnud ja mina kuulan ka sind tihti. Eriti meeldis saade, kus sa käisid Riigikogus, rääkisid ene kamaga. Mina olen ka vahetevahel kuulanud. Alguses kohe hästi imelik küsimas. Kas ma tohin teile mõnikord saatesse niimoodi külla tulla, et mind oleks ka telekast näha? Muidugi võib, aga siis me peame selle varem kokku leppima, et me teaksime, et sa tuled. Projektiina, aga ütle ausalt, ega su nina tegelikult ei ole puust? Buratino nina on küll puust, aga mina olin ju tegelikult Priit ja mina mängin hoopis Buratinos. Ja ma tean, et ema ja isa mul nägid sind ühes filmis, kas teil polnud seda nina peas? Aga kas ma võin su nina katsuda ja oi küll. Proovi. Naljakas. Ma käisin tegelikult kevadel nukuteatris mophil külas ja tema ütles, et ta päriselt nagu on hoopis Tarmo ja ta elab oma kodus. Kas on õige, teie elate ka oma kodus ja ei maga kogu aeg siin põrandal? Ja see on täiesti õige. Meil on ikkagi kõigil on omad kodud ja me ei ole kogu aeg siin stuudiopõrandale. Ja sellepärast, et tegelikult me oleme ju näitlejad, kes mängivad neid rolle. Siin on nime Forientiina, ma tean. Sa oled Priit Võigemast. Aga mis teie nimed päriselt on? Malvina, mina olen Maria. Soomets algata emal on Karol Kuntselile ja perroon Anti Reinthal. Aga kas te olete kogu aeg näitlejad? Põhimõtteliselt küll, jah, näitlemine on meie töö, me oleme seda koolis õppinud ja meie, see ongi meie amet. See on meie elukutse, et siis on raske teha vahet, et sa ühel hetkel oled näitleja teisel hetkel ei ole, et see on ikka vist niimoodi, et see on. Ja kui sa oled rongijuhti, siis sa oled kogu aeg rongijuht. Samamoodi ka siis, kui sa rongijuhi parasjagu. Aga kas te tahtsite kohe väiksest peale näitlejaks saada? Kerro? Mina päris ausalt öeldes ei mäleta, kelleks ma tahtsin saada. Aga mul ema on rääkinud, et ükskord ma olin hambahari. See tähendab seda, et kui ma olin väike poiss siis ema tegi ükskord süüa ja mina olevat istunud aknalaua peal kaardina taga ja siis jõudis kätte söögi, Aegi ema kutsusid, anti tule sööma. Vaikus. Poissi ausumite sõnagi. Ema jälle, et anti tule sööma kui valmis. Ja siis tõmbas kardina eest ära ja küsis, et mis sa teed siin, miks sa mulle ei osta. Ja siis mina olevat vastanud, et ma ei ole. Anti. Ma olen hambahari. Nii et võib-olla ma tahtsin saada hamba harjaks. Mina tahtsin vist iga nädal kellekski teiseks saada, jälle. Vahepeal ma tahtsin saada kosmonaudid, siis ma tahtsin saada lauljaks, siis väga kaua aega, ma tahtsin saada musketär-iks ja siis tahtsin saada rallisõitjaks veel väga palju erinevaid soove. Ei, mina ei tulnud ka väiksem ja selle peale näitlejaks saada sellist mõtetki tulnud pähe. See mõte tuli alles hiljem kuskil siis, kui ma keskkooli hakkasin lõpetama. Minu arvates on vahepeal saanud tuletõrjujaks. Aga kas te olete teleka, näitlejad, teatri näitlejad või filminäitlejad? No Eesti on nii väike maa, et, et siin on raske nagu tehagi vahet. Et siin kui näitleja, näitleja, siis ta teeb enamasti nii televisioonis kui kui kinos, kui ka teatris teater, siis võib-olla kõige rohkem kaasa. Ja sest tegelikult me oleme õppinud ikkagi teatri näitlejateks mujal maailmas ja võib-olla kuskil Ameerikas või Venemaal, seal on jah, õpitakse kohe konkreetselt filminäitlejaks ja õpitakse televisioonis, töötame. Aga meie õppisime teatri näitlejateks, aga nagu Carolzin, et Eesti on nii väike ja näitlejaid on tegelikult vähe, siis nad peavad kõike oskama. Kuskil ei saa õppida eraldi filminäitlejaks, eraldi raadionäitlejaks näiteks, aga kus kõige huvitavam näidelda? See sõltub väga paljudest asjadest, igal pool ühtemoodi. Huvitav no näiteks filmis on väga huvitav mängida sellepärast et filme tehakse Eestis väga vähe ja näitlejatel väga tihti ei tule ette filmis mängida ja see on selles mõttes põnev, et seda ei saa nii tihti teha. Ja teatris on just kõige huvitavam või põnevam, et et publik on sul saalis. Et seal on see otsene kontakt publikuga, et nad näitavad välja, kui, kui neile midagi meeldib. Teatris saab iga kord isemoodi teha, aga filmis või televisioonis on niimoodi, et kui sa oled korra ära teinud, siis see on juba linti võetud ja seda enam muuta ei saa. Mina tunnen ennast ikkagi praegu laval kõige kindlamini, sest et olemus ei ole eriti palju näiteks filmis mängida, see on nagu me ju kõige igapäevatöö. Aga kas näitlejaks on tore õppida ja kuidas teda üldse õpitakse, kus ka tavaliselt istuvad niimoodi pingis ja et õpid selgeks? Mul on ikka selline nagu kool, aga maga pingis, istutakse seal koolis väga vähe päevas korra võib-olla istutakse koolipinki siis, kui õpitakse näiteks teatriajalugu või kirjandust või, või, aga enamik tunnid on ikka kas tantsutunnid või või näitlemise tunnid või ikka püstijalu. Eks iga ametit on väga põnev õppida ja näitleja amet on selline eriline näitleja peab oskama väga palju erinevaid asju teha. Nagu marja rääkisin, ta peab oskama tantsida, ta peab oskama vehelda. Ta peab oskama akrobaatilisi trikke teha, žongleerida, kui vaja ja igasugu muid erinevaid asju. Et seda kõike seal koolis õpitakse. Ja, ja tõesti, pingi taga istutakse väga harva, ainult sellised teoreetilised ained. Aga mida te siin telemajas päev otsa teete, kas te päev läbi räägitegi seda Buratino juttu, et kui sa tegelikult oled, Priit, sina oled tegelikult Malviina või tähendab see just sina oled mall viinale tegelikult Maria. Kuidas sa siis üldse tead, mis Buratino tahab öelda? Tegelikult on sellega niimoodi, ega, ega mina väga hästi ei teagi, mida Buratino tahab öelda, selle jaoks on meil olemas kirjanik Wimberg, Jaak Jaak Wimberg, ulmet. Ei teagi, kuidas mitte nime talle mitte, varjab ennast yhe nimetähe, heal lapsel mitu nime ja sissekirjaniku onu kirjutab meile selle teksti valmis. Meie loeme selle ennem läbi. Õpime pähe nii palju kui suudame ja siis mõned asjad mõtleme ise ka välja. See on nagu üks näitemäng, mida hakatakse siis vaikselt proovima ja üles võtma siin televisiooni stuudios. Nii et küsimusele vastuseks võiks öelda, et antina ma tean, mida Buratino ütleb. Aga Peeerroona ma seda ei tea. Aga kas te saate selle kirjanikuga hästi läbi? Me oleme temaga vaielnud ja meil meil on ka omad soovid, mida me tahaks, et järgmises saates näiteks tuleks ja mõnikord ta kirjutab midagi sellist, mis meile väga hästi ei sobi, mõnikord ta kirjutab midagi väga kihvti, mille peale me ise ei ole tulnud. Et me peame ikka temaga aeg-ajalt suhtlema. Ja, ja samas ma saan aru, et oled päris raske olla, sest et meil on käsil vist juba hakkas 70. osa või kui palju neid ideid ikka tuleb, et vahel hakkab ennast kordama või siis me peame ise teda aitama, et millest võiks veel teha saada. Ja peale selle on Wimbergi kirjanik, et ta kirjutab muinasajakirjanik kanda. Jah, et see Buratino lugude kirjutamine ei ole tema ainukene töö Ja see mulle meeldib, kui ta meile neid laulutekste kirjutanud neid värsiridu, siis need on väga vaimukad alati, nii et luuleta ministritele minu arvates väga hästi. Lisaks kõigele on ta luuletaja, aga aga kes on teie lemmikkirjanik siis, kui sa oled Priit ja siis, kui selle Buratino Buratino lemmikkirjanik on Aleksei Tolstoi sellepärast et tema kirjutas selle kuldvõtmekest raamatu, mida ilmselt paljud lapsed on lugenud. Aga Prii Priidu lemmikraamat. Ta on tõde ja õigus ja praegu lemmikkirjanik ongi Anton Hansen Tammsaare, sellepärast et ma praegu just seda loen. Võib-olla järgmine nädal on mul mõni teine lemmikkirjanik. No mall viin on kindlasti kõik kõik õpikud ja sellised tähtsad teatmeteosed, mis ta on üldse kätte saanud, kapsaks lapanud, aga ma arvan, et ja niimoodi õhtul voodis, siis ta võtab ikka, võtab ikka Harry Potteri endale kätte. Seda aga tegelikult mulle marjale meeldivad ka väga sellised seikluslood, nagu on Sõrmuste isanda lood ja Harry Potteri lood. Ja ka hoopiski minu viimase aja lemmikkirjanikuna inglise tar William samesset Moogem. Tema raamat inimorjusest avaldas mulle väga suurt muljet. Altermann, ma arvan, üritab olla väga laia silmaringiga ja, ja temal ühte konkreetset lemmikraamatut ei olegi, et ta loeb nii Mallviina raamatuid kui ka Buratino raamatuid. Aga Karolina on minu lemmik Raamat. Lapsena mulle meeldisid väga Astrid Lindgreni raamatut kõik aga nüüd ma loen ka tegelikult väga palju erinevat kirjandust. PRO-le meeldivad kohutavalt luuletused ja kõige rohkem ja kõige sagedamini loeb ta selliseid luuletusi, mille on kirjutanud üks väga-väga kuulus ja väga-väga tuntud kirjanik. Ja selle kirjaniku nimi on Pierre. Aga minule kui antile mulle kohutavalt meeldib Jaroslav Hašeki vahva sõdur, šveiki juhtumised. Esimese maailmasõja. Paberilt, aga need etendused ja filmid ja telekasaated, kus te ise mängiti, on teil kõige lemmikumad. Sellega on selline asi, et mina näiteks olen seda Buratino saadet väga vähe näinud. Sellepärast et mina olen tavaliselt sellel ajal tööl teatris kui see telekast tuleb, nii et ma ei oska öelda, kas ta on mu lemmik või ei ole lemmik. Need, mis ma näinud olen, need on mulle päris meeldinud. Minu lemmik on kilburatiina aga ma tahtsin küsida, et kas te teete ka siin stuudios? Mõnikord tuleb ette, vahel, kui kirjanikuhärra Wimberg kirjutab sellise osa, kus tegelased söövad siis me ikka saame ka maiustada siin või ükskord isegi oli, olid suured praed meil siin. Ja näiteks tänagi meil on ees veel restorani osa, et tundub, et ta on väga hea meel ikkagi oleme palunud, et kirjutaks selle mõne siis aga üks asi on veel, ma tahtsingi kysida armumise kohta. Et kas näitlejad peavadki hästi palju armuma, et kui näiteks siin telekas seal Buratino armud alma marisse ja seal kinos armud hoopis sellesse teisesse tüdrukusse, et kuidas seal on nii palju armuda. See ongi see asi, mida peab üks näitleja koolis õppima et seda mängida, et inimesed, kes vaatavad seda saadet, et nemad usuksid, et praegu tõesti Buratino armus või. Teatris on ju niimoodi, et et näitlejad peavad mängima väga palju erinevaid asju, et sageli ei ole näitlejad ise neid asju läbi elanud, et mõni peab mängima kurjategijat, aga näitleja võis olla väga hea inimene, et siis peab seda kõike ette kujutama ja lihtsalt usutavalt, nagu üritama seda kas järgi teha või seda nimetatakse näitemängu tegemiseks. Teie vahel on küll ikka nii, et sellel hetkel, kui sa seda mängid, seda näiteks armumist kellessegi laval, siis tegelikult ei tunnetki seda enda sees. Täitsa. Aga öelge ausalt, kui vanad te päriselt olete ja kui vanad on need nukud, keda te mängite? No Tolstoi kirjutas selle raamatu aastal 1936, mille tegelased meie oleme. Aga need tegelased ise on tegelikult, et veel palju vanemad ei teagi täpselt, ei saagi öelda, et kui vanad nad on, sest et Buratino on ju välja arenenud binokyos, kes on Itaalia nii-öelda rahvapärimusest pärit. Et nendel kõigil on oma Velbike minevik. Buratino ju tähendabki itaalia keeles puunukku. Mina, see tähendab siis Priit, mina olen 24 aastane. Magasin Buratino kohta, ma võin öelda, et tema temal ei olegi vist nagu konkreetset vanust, sellepärast et ta jääb kogu aeg ühe vanuseks. Ta ei saagi vanemaks ega, ega, ega taie nooremaks ka. Ja Priit on ka meie pesamuna, sest me kõik ülejäänud oleme vist 20, siis aitäh, rohkem küsimusi mul ei ole. Suur tänu sulle siis minu tule meile külla. Mina küsimustele vastasid Buratino, oh mall viina. Artem on PRO Priit Võigemast, Maria Soomets, Karol kontsel ja Anti Reinthal, mina lood, kirjutab Eevaga, esitab Külli Teetamm, toimetab Virko Annus. Helirežissöör maris Tombak. Minale saad kirjutada aadressil. RÜE või mina lood vikerraadio Gonsiori 21, Tallinn 15. Null 20. Linalood.