Heie Treier kunstiteadlasena viibitsa pidevalt ilu keskel ja kunst saadab sind nii tööl kui väljaspool ja õigupoolest ongi raske piiri tõmmata, kus algab üks, lõpeb teine kas võib siis nii-öelda, et, et see aitab sul ka paljuski murede ja probleemidega hakkama saada, et kui miski hinge vaevab, siis astud vaiksesse, dialoogi, mõne maali või graafilise külastad, mingit näitust või kuidas? See on muidugi tõsi, et kunstiteadlane, noh, ma usun, et mitte ainult mina, vaid teised ka et kunst muutub nagu osaks sinu elust ja sa näed maalides või üldse töödes näitustes aeg-ajalt nagu vastuseid oma küsimustele ja noh, mul endal on selline kogemus kuskil ülikooli viimasest kursusest, et siis sul järsku tekib ebakindlus, et sa ei tea, mis edasi saab, et lõpetad ülikooli ära ja vaat siis mind kõnetas üks Peeter Mudisti maal ja see oli küllalt suure formaadiga ja sel maalil oli hästi vähe kujutatud ja tema Pealkiri oli finiš. Kuskil 80.-test maaliserval on maalitud kaks inimest, kes hoiavad seda paela noh, et, et see, kes nüüd läbi jookseb ja tegelikult kogu see maal oli täidetud sellise valgusega. Ja oligi kõik, ehk et selle maali sõnum oli see, et finish ei ole mitte lõpp vaid et siit alles algab kõik, et ma seisin ja seisin ja seisin ja vaatasin seda lõputult, mõtlesin, et ma jäängi siia seisma. Et see kõnetas täpselt tol ajal minu elu. Aga üks teine maal, mida mina vist ainsana maailmas Deane on selline maal, mis on päästnud ära ühe abielu sulle väga lähedaste inimeste abi, oh jah, ütleme niimoodi, et ja see on nüüd üks väike Valdur Ohaka maal, mis on kuskilt kuuekümnendates tema ohaka kõrgperioodist. Ja jumal rippus siis perekonnaseinal kujutab meest ja naist tantsimas väga šikk, maalne, sihuke šikk tõeliselt. Ja ta on kujutanud Sis muusikat sellise abstraktse värviplekki täna nagu noh, umbes niimoodi, et sellised abstraheeritud või stiliseeritud paar tantsib. Ja siis neid ümbritseb siukene muusik ka. Siis naine tunnistas, et kui tal oli nagu probleem et siis mall andis talle jõudu, et kogu aeg vaatas seda maali. Ja siis see andis talle jõudu nagu edasi elamiseks kaasa kanust. Just kuna see maal oli seotud siis nagu tema abikaasaga. Et nad koos käisid seal ohakaateljees. Ja siis nad olid noored. Ühesõnaga, see on minu arvates täiesti vapustav lugu. Et tegelikult tuleb nagu valida, mida seinale panna ja et see kunst, mis sind ümbritseb nagu iga päev kodus, ei ole tühine asi, see kunst võib teha nii palju elu muuta jah, võib küll, ja, või paremas suunas ja võib ka halvemas suunas. Ka kunst ei ole, noh, ta ei ole nagu garanteeritult, mida sinna sisse on pandud. Täiesti loogiline, et me oleme siin väga kunstikesksed olnud sinuga kunstiteadlane nagu sa oled, aga, aga sul veel mõned niisugused toredad naljakat või mittenaljakad näited, et kuidas, kuidas see veel probleemidega hakkama saada. Noh, ütleme niimoodi, et ma armastan üliõpilastele näidata ühte slaidi Eesti meelega hästi teadlikult ja see nagu läheb rohkem visuaalkultuuri valdkonda, mitte siis kunstivaldkonda, aga noh, tähendab kuna tänapäeva kunstnikud on nagu põgenenud sellisest kitsast kunstikarbist nagu laiematesse vetesse läinud ujuma ja tõlgendavad kogu visuaal kultuuri, mis meid ümbritseb ka oma ainena, millega tegeleda, et siis üks võimalus on probleeme endale mitte noh, tekitada näiteks see slaid, mida ma näitan, on kasiinovaibad. Ja vähemalt kohe niisugune mõiste kasiino, vaibad. Ja need on kohutavad, nad näevad välja jubedate värvidega jubedate mustritega, nii et nagu ükski normaal reaalne inimene iial never ever ei taha neid vaipu endale lähedusse. Kasiinodes Nad laiuvad seinast seina niimoodi põrandal. Ja noh, ütleme, et kui sa ei saa aru, kuidas need vaibad teevad sinuga midagi. Et, et nad on tegelikult sellised kuldsed mustrid kuldsed värvid ja kuldsed mustrid, mille eesmärk on nagu siseneda inimese teadvusesse silmade kaudu. Aga niimoodi, et mööda minna tema analüütilisest mõtlemisest või analüüsist ja hakata siis inimest juhtima teadlikult raha masinas, just et sa jääksid, oleks nagu naelutatud seal kohapeal ja et sa ei lahkuks nendest ruumidest veel niipea. Ja see on niivõrd salakaval visuaalne meetod et kui sa seda ei ole teadvustanud, et siis noh, ühesõnaga need inimesed lähevad sinna lõksu, et nad on nagu lõksud. Et selles mõttes noh, on ka selline nähtus olemas ja ja sellepärast nagu hoiatan üliõpilasi õied näitan, näitan seda teadvustada, et see nagu teadvustad, et et parem üldse minna sellele territooriumile. Et mitte tekitada endale probleeme. Et kui me räägime kunstist nii-öelda visuaalkultuurist, mida ta teeb inimesega ja kuidas seda võib kasutada kurjasti, teadlikult. Kokkuvõtteks võib öelda, et kunsti äsja kuuldud visuaalkultuuri ja nii edasi abil saab siin elus hakkama või siis mitte. Tuleb olla valvas. Jah, tuleb valvas olla, aga samal ajal, et oma koduseintele peaks panema ikkagi selliseid toetavaid pilte, mis hästi tugevalt toetavad inimest. Ja olgu ta siis kasvõi näiteks lapse joonistus, palun väga lapsed on geeniused aeg-ajalt ja nad joonistavad, nad tahavad joonistada. Ja, ja laske lastel rääkida, mida nad on joonistanud, et las nad, mitte lihtsalt, et nad joonistavad, aga laske ka rääkida, et nad aktiivselt osalevad. Siis selle pildi lahti rääkimises ja palun väga, võtke see pilt Jeroomike ära ja pange seina peale. Siis enamasti võiksid pildid nagu seostuda mingite heade mälestustega fotod kasvõi näiteks omaenda elu tippperioodidest või tippaegadest suurendada, fotot panna, raamida, ära seinale panna, noh, mis iganes. Oma oma lähedastest inimestest tean. Noh, kunstnikud on hästi tundlikud, ma tean, need kunstnikud on lasknud maalida oma pereliikmed kuskile seina peale. Et noh, ühesõnaga, et me pere kuulub kokku sellised pildid, mis ei ole nagu mööbel või noh, nagu ei ole nagu siukesed, mõttetud. Ühesõnaga, et inimese igapäevane elukeskkond on hästi oluline, mis piltide keskel ta elab. Pilt peab toetama, aitama elada täpselt.