Täna kuuled, kuidas mina käis jõuluturul ja kellega tahes. Mina lood. Tere, mina siin olen praegu Tallinna Raekoja platsil. Jube palju inimesi on siin suur kuusk ka püsti pandud, tulukesed sätendavad peal. Nii vahva. Seal on tava-k, värvilised laternad põlevad. Tellin tegelikult nukupoodi, ema lubas mulle jõululoosi kingitust ostma tulla. Siin on nii palju väikseid, putkasid err raekoja platsi peal, et ma ei tea, ma vaatan siin ringi, siin võib palju käide maid kingitusi leida. Siin on lambakarvadest. Minu isa ütleb, et lambanahast müts on kõige parem. Või siis on siin nende uste asju, korvige niisugused. Rauast asjad. Äkki see ongi Johanna isa, tema ju müüb neid asju appi, rääkisite pikk saba, siin on, kõik tahavad nüüd rahuldada. Imelike silmadega, vot sellist, ega ma ei tea, mis nad tahavad kõik mind rahuldada, täpselt sinna, kuhu Jaapanisse viia või. Voi raekoda ise nii ilus, nii äge. See torn ja jube vana maja on ta kindlasti. Vähe karider, jah, küll see, kus saab vihmavarjus olla need kandilised sambad ja kaared ja tead, keda ma praegu nägi? Senior, tee diakyll siin kunagi alati räägib vanalinnast. Telekas ma olen näinud, tead küll, see on seen. Seal on alati see vanaaegne breikpead. Eilse tüli Jüri Kuuskemaa ei tea, kas ta ootab kedagi või kõnnib siin edasi-tagasi. Mul on ju mikrofon kaasas. Äkki oleks nõus mulle midagi raekoja kohta rääkima? Ma ei tea, kas ma julgen. Aga tema on kindlasti harjunud, ma arvan, et ta räägiks küll. Ma lähen proovin. Tere, kas teie olete Jüri Kuuskemaa? Tere, olen küll. Aga ma olen kuulide, teie teate väga palju raekoja ja üldse vanalinna kohta. No ma olen kogunud mälestusi selle kohta, mis siin on toimunud viimase 1000 aasta jooksul, muidugi kõike ma ju ei mäleta, aga natuke. Ma tahtsingi küsida, et mis maja on raekoda ja kui vana ta on. No kui me nüüd ütleksime nii nagu tänapäeval räägitakse, siis on seal linnavalitsuses ema ja usutavasti on tema siin olnud juba pärast 1288. aasta tulekahju. Et varem olevat raekoda olnud selle koha peal, kus on praegu back hoone, kus on olnud seda jah, vanal turul. Aga pärast seda tulekahju olevat raekoda ehitatud uue koha peale Jon teadet 1322 oli ta igatahes olemas, sest keegi sai raekojad aga haavata ja see on kohtukirjades üles seati. Aga miks raekoja otsas vana Toomas on ja kas see on õiged vana Toomas on tegelikult suurem kui üks tavaline laps. Miks on seal vana Toomas vat tema kohta on niisugune pärimus, et kunagi olevat olnud üks kalamaja poiss, kes olnud kindla käe ja terase silmaga vaesest perest, tema olevat armatsenud Hibulaste tallu löönud vahva mängu vibu. Ja kui ühel suvel veel, siis millalgi üpris ammu olevat toimunud linnulaskmine ehk papagoi laskmine. See oli siis, kui täiskasvanud kevadel puhastasid oma talvel roostesse läinud Raude ammud sest kõik linna mehed pidid osa võtma linnakaitsest ja siis oli niisugune nagu relvade kontroll ja võistlus. Ja märklavaks oli siis nagu linnukene puus, linnukene papagoikujuline. Ja tookord juhtunud niimoodi, et need täiskasvanud mehed muudkui lassid oma raudtee ambudest ja aga ei saanud pihta. Ja siis poisikene kalamajas toomas vaatas, seisis natukene eemal ja siis ulakuse või õleannetuse pärast, pani ta siis oma noole oma vibunöörile, tõmbas vibu pingule ja laskis selle noole lendu ja plaksti. See nool tabas papagoid. Papagoi kukkus teiba otsast alla ja kui nüüd Toomas oleks olnud täiskasvanuna ja võistluse osalemis, oleks ta kiita saanud ja pälvinud auhinna ja kroonitud laskurite kuningaks. Aga kuna tema ei olnud mängu osaline, oli tal peaaegu kõrvad tuliseks tehtama. Et ta rikkus teiste meeste suurte meeste mängu ära, aga seal olnud juures siiski linnapea, kes leidis, et vat ikkagi kange poiss ja kaitses trassist teiste eest ja saatiste linna kululk kooli pima, nüüd öeldakse, sai nagu lina stipendiumi ja kui ta oli siis oma õppimised ära õppinud siis niisugust suurt, nagu öeldakse, karjääri ta ei teinud, aga ta oli linna. Aga niisugune truu ja ustav vahisõdur. Ja muidugi noorpõlves oli ta Jahlisel poisikene, hiljem oli tal vanal mehel juba vurrud ees, sa tead, pikad vurrud ja kui ta ükskord isa suri, siis olevat tehtud niimoodi, et pandi üles tema mälestuseks. Tuulelipuhoidja kujuna vask, mehikene, kelle kohta öeldakse, et see ongi vana Toomas, kes kehastab niisukest tublit ja valvsad kodanikku, kes hoolitseb oma linna turvalisuse eest ja vahib kustpoolt, tulevad sõbrad ja kustpoolt vaenlased ja kui vaja, siis tuleb ka tornist tipust alla ja võtab siis selle tuulelipu asemel relvad kätte. Aga mis tema suurusesse puutub, siis tegelikult, ega ta väga suur ei olegi siit alt, kui me seisame, siis on sinna torni tippu, kui ma õieti mäletan, oli seal 52 või 62 meetrit, selle ma võin segi ajada. Aga siis ta paistab siit. Nii et ei saa päriselt taru, kui suur ta tegelikult võtjad de pean sulle üles tunnistama, et vana Toomas on ise pensionile lastud sest ta kukkus alla sõja ajal, kui raekoda läks põlema sädemetest Harju tänavalt ja sissetornikiiver põles vana toomas, kukkus alla, läks katki, kaotas vurrud ja tuulelipuga ja ja siis, kui raekoda uuesti taastati, siis tema kuidagimoodi lapiti kokku, hädapäraselt jälle jäi muuseumi nagu pensioni vanaduspõlve veetma, sinna tehti uus Toomas. Aga tookord pärast sõda oli niuke viletsa kehv aeg ja siis tehti see torn liiga viletsast. Puust hakkas vehkima ja 50 aastat tagasi tuli teha uuesti see tornikiiver ja siis tehti veel uus tuulelipuhoidja. Nii et võiks praegu öelda, et vahti pidamas vana Tooma pojapoeg. Aga vana Toomas ise vaadake sinna paremale, seal viie akna taga on kodanikesaal, eks ole. Ja seal kodanikesaali aknal siis vana Toomas ongi seal niiet valvab nagu saalis ainult sees, nii et tal enam suuremaid ülesannet ei ole ikkagi nii vana mees ja tema ka sünniaasta on 1530, nii et arvuta nüüd ise, kui vana on vana Toomas, aga mis tema sursse puutub, siis tema kasv on väiksem kui meedel oled kuulnud, kes on kõik, need ei ole, kui Aafrikas elab üks niisugune rahvas, need on umbes meeter 10 meeter 20 sentimeetrit. Toomas, päriselt on niimoodi umbes ma ütleksin, 70 sentimeetrit, võib-olla kaks sentimeetrit pikem. Aga miks sind Raekoja platsil sellist suurt turgu peetakse? Minu isa ütles, et vanal ajal polnud ühtegi supermarketit. Kas see on õige? Vaat vanal ajal oligi raekoja plats oligi supermarketi eest, sest oliga poode muidugi majades ja väga paljud nendest poodidest olid ka just raekoja platsi majade alumistel korrustel keldrites, sest raekoja plats oli tookord natukene madalam maja, tuled siis maast rohkem välja. Aga raekoja plats kõikides vanades linnades oli nii turuplats kui ka paraadide ja mitmesuguste oluliste ettevõtmiste ja lõbustuste jaoks, nii et sinna tihti kontserti võeti paraade vastu mõisteti kohut diaandi truudusevannet valitseja Telia ehitati triumfikaari mõnikord ja kuulati siis, kui raekoja torni tipus tehti kontserdid. Suveti olid niisugused keskajal vabaõhukontserti tornitornis puhuti, nii et see turg oli siin toiduturg, talupojad ümbruskonna küladest. Tõid siia piima ja võid ja mune ja liha ja vorste ja juustu ja sellist kraami. Ja see kestis kuni aastani 1898. Siis leiti, et tookord ju põhiliselt, eks ole, veel kõigi kaupa veeti hobustega ja mis hobustega sünnib, kui nad sabadestavad? Kakavad puudendavad pabulaid ja muidugi kastavat oma uriiniga platsi ja siis on vaja seda pestes on tülikas ja leiti, et on mõnusam kui tehaseturge teise kohta, kus on suurem plats, sest et linnaelanike tuli ju järjest juurde, linn kasvas ja kõige mahtumist. Lara, mis tekkis reselemine siis veidi turg muisume vastu. Kus sa muuseumi seal Viru tänava kõrvaldada Pärnu maantee ääres ja vot sinna, kus on nüüd Estonia ja Pärnu maantee vahel see koht sinna viidigi turg üle. Ja nüüd muidugi turgu ju enam ei ole, aga nüüd on, jõulude ajal on niisugune ajutine jõululaata, vanasti sellist asja ei olnud, korrastik ausalt, põhiliselt müüdi ainult toidukraami. Kas siis kõik Tallinna inimesed käisidki siin raekoja platsil ostmas, süüa ja mänguasju ja kingitusi? Ei miks? Lugu oli ju niimoodi, et ka eeslinnades olid oma poekesed olemas ja Toompeal Toompea lossis oli ka teine suurem turg, kus põhiline osa siis Toompeal elanud, kes tegid oma sisse ostil või saatsid sinna, siis läksid sinna oma teenijatüdrukutega, kelle ja kokkadega, kellele ette nähtud, vat too seda ja toda. Aga kas vanasti oli ka keset turgu hästi suur jõulukuusk vanasti tavalisel ajal oli mitte täpselt keset, aga oli hoopiski kaak kogu aeg, tead, mis on ka, oled kuulnud? Ega hästi ei tea. Jaak oli niisugune post, mille otsas oli üks puust kuju, üks mees, kellel ei vitsaga käes ja see oli häbipost, seal tehti kurjategijate väljanäitusi, sinna seoti need kinni ja inimesed said näha ja said teada, mis nurjatust keegi paha on teinud ja pilkasid ja mõnitasid neid. Ja muidugi kui olid asjad olid väga hullud, siis sealt osa neid kurjategijaid, kes olid tõesti teinud niisuguseid koledaid asju, mida linn ei võinud kuidagi moodi andeks anda ja leppida vähese karistusega, siis leiti, et need tuleb hoopiski ära. Vaata ja need pandi kasin välja piidi pärast hukkamis kohale, mis oli Liivalaia ja Veerenni tänava nurgal. Aga mis kuuske puutub, siis on põhjust oletada, et Tallinna on niisugune linn, neuroop, pass, kus kõige varem hakati tõesti kuuske panema raekoja ette turule üles on teade aastast 1441 raekoja ette pandi üles nagu selle puu panid üles Tallinna musteri vennad, need olid põhiliselt noored kaupmehed ja kullassepasellid ja hilisematest aastastest on teada, et selle puu ülemps panemine toimus mõni päev enne jõululaupäeva tooma järel see on 21 detsember ja siis kaunistati puu lilledega vistorid, paberist lilled. Siis tehti aupauke, tantsiti selle ümberrivi tants ja siis pandi puu põlema. Nii et pimedal õhtul siis talvisel ajal löömasse naguks, jaanituli siin keset raekoja platsi ja siis tehti veel aupauke ja lasti rakette. Ja kui nendest esimestest teadetest puu ülesseadmise kohta nüüd ainult puu Või lihtsalt mingisugune mast mingite okstega siris natuke hilisemast ajast on jah teadet seal teistele kuusk, see oli jõulukuusk ja me teame näiteks, et Berliini linnas mis riigi pealinn on Berliin, kas sa tead saksa, muidugi seal pandi raekoja ette jõulukuusk alles 1780 ja Parismilise maa pealinn on, kas tead, Prantsusmaa muidugi õige oli 1865 alles esimene jõulupuu, mis oli üldine. Nii et selles mõttes võib arvata, et jah, Tallinna linn on tõesti väga eesrindlik olnud selle sina see jõulukuusekultuse poolest ainult muidugi, kes see siis nii vara jõulukuuske linna tassis, nagu tänapäeval tehakse juba poolest novembrist on kuusk platsis. See pole minu meelest õige asi ega midagi, mis sina arvad või sulle meeldib. Küll, aga ma ei tea, mis nüüd sellest kuusepuust saab, miks seda nüüd põlema võiks panna? No vaata, sul on nii ilusad riided, et kui puhub ja osaleda kohal on niisugused riided, konteetrikkuslikes materjalid, jotad hirmus kergesti tuld ja kujuta nüüd ettepanekus põlema, tuul ja sädemed lennutavad need põlevaid oksatükke siin õieti peale, mis mamma ütleb, pärast, kui sa lähed koju poolpõlenud kuuega. Ma usun, et ta ei ole vaimustatud, nii et selle tõttu me tulid. Tänapäeval ei tee. Saade ongi läbi, nii jõuagi täna kogu jutu lõpuni kuulata, aga tead, mängin teise poole jutust sulle oma järgmises saates. See on juba esmaspäeval kell pool seitse õhtul ja kordas, on järgmisel hommikul üheksa 45. Kuule siis kindlasti head aega. Mina küsimustele vastas Jüri Kuuskemaa, mina lood, kirjutab Eeva kohv, esitab Külli Teetamm, toimetab Tiina Vilu. Helirežissöör Maristomba Nino lood.