Tere õhtust, kell on saanud kuus ja eetris on päevaga, et rääkida teisipäeva kaheksanda detsembri teemadel. Stuudios on toimetaja Indrek Lepik. Riigikogus jõudis esimesele lugemisele erakoolide rahastamist muuta, mis jätab erakoolide toetamise kohalikele omavalitsustele vabatahtlikuks. Kuigi mitmed omavalitsused on öelnud, et toetavad oma erakoole tegevuskulude katmisel ka edaspidi, on ka neid, kes paralleelsüsteemi rahastamist põhjendatuks ei pea. Haridus ja teadusminister permi nägemuses ei pea alla kolmeaastased lapsed käima enam lasteaias, neile piisab lapsehoidjast. Lisaks kavandatakse last aedades õpetajate arvu vähendamist. Kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk järgmisel aastal on 830 eurot. Täna allkirjastati palga alammäära kokkuleppe. Eesti loobub finantsteenuste maksu kehtestamisest. Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel Brüsselis kinnitas seda rahandusminister Sven Sester, kelle sõnul on läbi rääkimiste käigus esialgne kokkulepe palju muutunud. Elron kavatseb järgmise aasta veebruaris tõsta rongipileti hinda keskmiselt viis protsenti. Et kata uute väljumiste tabamisest, tekivad lisakulud. Rapla-Järva- ja Viljandimaal praegu erilist optimismi haldusreformist raames valdade linnade liitmiseks pole ja puudu on ka selged eestvedajad. Ilmunud Valdur Mikita uus raamat lingvistika ehk metsa, see lingvistika sõnautorisemald raamat eestlaste loodustunnetusest spordist jaanuari algusest möödas aastat male suurmeistri Paul Kerese sünnist, mille puhul nimetas rahvusvaheline maleföderatsioon 2016. aasta rahvusvaheliselt Paul Keres taastaks. Öösel pilvisus tiheneb ja kohati sajab vihma. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm, saartel kuni pluss kuus kraadi. Homme päeval on enamasti pilves ilm, kohati sajab vihma. Õhutemperatuur on kaks kuni seitse kraadi. Ja kõigest lähemalt. Riigikogus jõudis esimesele lugemisele erakoolide rahastamist muutev seaduseelnõu. Eelnõu menetlemine jäi täna pooleli ning sellega jätkatakse homme. Ka linnade liidu liikmete arvates on seadusemuudatus vajalik. Reene Leas räägib lähemalt. Kui seadus 2000 seitsmeteistkümnendal aastal jõustuks, muutuks erakoolide koolimaja ülalpidamisega seotud kulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Linnale või vallale jääks võimalus erakoole toetada, kui omavalitsus leiab, et vastav kool on kogukonnale vajalik. Haridus ja teadusminister Jürgen Ligi ütles riigikogus kõneldes, et tegevuskulude katmist ei saa omavalitsustele ette kirjutada. See ei ole võimalik sunniviisiliselt, aga see on äärmiselt tõenäoline, vabatahtlikult, et sellega tuleks kõigil poliitikutel tegeleda, mitte sellega, et mõelda välja uusi põhiseadusevastaseid olukordi, vaid vaid sellega, et omavalitsused hooliksid hariduslikus mitmekesisuses. Täna kogunenud Linnade Liidu volikogu, kuhu on kogunenud 44 omavalitsusüksuse esindajad, on haridusministriga sama meelt, räägib Jüri Võigemast Linnade Liidust. Seadusmuudatus on vajalike seadusemuudatus tuleb teha ja siin me oleme küll haridusministeeriumiga ühte meelt, et kohalikele omavalitsustele erakoolide finantseerimine ei saa olla kohustuslik. Ei saa olla kohustuslik kas või selle tõttu, et kohalikud omavalitsused täidavad, et koos riigiga põhiseaduslikku kohustust põhiseadusesse kirjutatud kohustus ülal pidada munitsipaalkoole ja lausa paralleelstruktuuride finantseerimine ei saa olla kohustuslik. Vabatahtlikku toetamisse Eesti eraüldhariduskoolide pidajad ja lapsevanemaid ühendav liikumine avalikult haridusest ei usu ning eile anti riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle 10000 toetusallkirja eelnõu peatamiseks. Minister Jürgen Ligi nii pessimistlik ei ole. Ma ei saa rääkida ühegi ühegi omavalitsuse volikogu eest, aga ma tean oma erakonna küsitlemise põhjal, et enamik omavalitsusi taastaks lapsi oma lapsi, kes käivad erakoolides ka tegevuskulude osas. Vaidlused on kõige keerulisemad ilmselt Tallinnas. Aga ka siin ma soovitan kõigil poliitikutel keskenduda siiski Tallinnas lahenduste leidmisele, mitte sellele, et me maksame õpetajatele palku siis kinnisvara arenduseks, Tallinnale. Linnapea kohuseid täitev Taavi Aas tunnistab, et linn kaalub mõnede erakoolide toetamise jätkamist, kuid mitte kõikide. Eelarvest on näha, et me oleme planeerinud toetada erivajadustega laste erakoole ja kristlikke erakoole, nii et nende koolide toetamisega me lähme edasi, aga miks mitte toetada kõiki, vot siin on nüüd tegelikult põhimõtte küsimus, sellepärast et ühelt poolt Tallinn suudab oma lastele kõigile lastele tagada munitsipaalkoolides koolikohad. Haridus ja teadusministeerium plaanib uue aasta sügiseks esitada riigikogule seaduse muudatused, millega muudetakse omavalitsustele lasteaedade pidamine paindlikumaks ja tõenäoliselt odavamaks. Mirko ojakivi lugu. Eestis on endiselt mitmeid omavalitsusi, mis on kimpus lastele lasteaiakohtade loomisega. Tartu linna ettepanekul lubati mõne aasta eest asuda lastele haridusteenuse ehk lasteaiakoha asemel Pokumaal sotsiaalhoolekandeteenust ehk lastehoiukohta. Vähemasti Tartu linn suutis nii lasteaiajärjekorrad kaotada. Kui lapsevanem siiski soovib oma alla kolmeaastasele lapsele lasteaiakohta, siis peab ka praegu kehtiva seaduse kohaselt selle tagama. Äsja valminud alushariduse ja lastehoiu kontseptsiooni kohaselt ei peaks aga alla kolmeaastasele lapsele tulevikus enam lasteaiakohta tagama, räägib haridus- ja teadusministeeriumi peaekspert Tiina Peterson. Aga lapsehoid siis hõlmab eelkõige pooleteise kuni kolmeaastaseid lapsi, seal on tähtis siis laste üldoskuste arendamine ja edaspidi vaatame üle siis lapsehoidjate kutsenõuded ja, ja püüame siis just tagada selle, et, et see lapse areng oleks paremini toetatud siis väikestel lastel ja, ja kolme kuni seitsmeaastaste laste puhul siis me räägime alusharidusest ja seal peavad siis olema tagatud ka kõik riikliku õppekava valdkonnad. Kui praegu peab lasteaia rühmas olema kaks õpetajat, siis tulevikus piisab ühest, ent teda toetav personal saab tõenäoliselt senisest suuremad hariduslikud nõuded. Eesti alushariduse juhtide ühenduse juhatuse esinaine Heda kala ütles, et uus kontseptsioon annab omavalitsustele otsustusvabaduse. Vabadusega võib kaasneda ka oht hariduskvaliteedi kahanemiseks. Heda gala. Antud juhul sõltub see tõesti kohaliku omavalitsuse arukusest, kas ja kui palju, kui oluliseks ta peab. Ta müüs lapse varajast arengut ja siin ma näen omavalitsuses võib olla suuremat jõudu ja mõistust just lapsevanemate endi näol, et nad saaksid selles kaasa rääkida. Missugust korraldust, missugust sisu, missugust koostöö, et me kohalikul tasemel just koolieelses eas laste arengu puhul vajame? Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika õppetooli dotsent Tiia Õun ütles, et uue kontseptsiooni positiivse in pool on see, et see asub kõiki lapsi kohtlema võrdselt ja et kõik peaks saama hoiu- või vanemas eas ka hea koha. Samas on uue kontseptsiooni tööle hakkamise eelduseks õuna sõnul see, et kõikide lasteaias ja hoius töötavate inimeste nõuded tuleb üle vaadata ja uuesti kokku leppida. Ühelt poolt lapsehoidja, kutsestandardi ülevaatamine, aga siis ka õpetajat abistavate töötajate kutsestandardi kokkuviimine, sellega, mida praegu meil ei ole, et ongi seesama, et lasteaias õpetajad abistavatel töötajatel ei ole kutsestandardit. Mirko Ojakivi, Tartu. Täna kuulutas komisjon välja viis kirjanikku, kes hakkavad tulevad sel aastal saama kirjanikupalka viis palgalist kirjanik Maarja Kangro, Indrek kohv, Mihkel Muti, Jürgen Rooste ja Tõnu Õnnepalu. Kirjanike Liidu esimehe Karl Martin Sinijärve sõnul on tegu üsna esindusliku valikuga, seda žanriga vanuse poolest. Konkursile laekus kokku 52 avaldust aasta jooksul viiele kirjanikule viiele kunstnikule makstava palga suurus on 1005 eurot kuus inimese kohta. Kultuuriminister Indrek Saar, Marie teenistujate ametiliitude keskorganisatsioon TALO juhatuse esimees Ago Tuuling allkirjastasid kultuuritöötajate palga alammäära kokkuleppe. Minister Edalo juht kommenteerisid Kokkulepet. Kõrgharidusega kultuuritöötaja, kes töötab kõrgharidust nõudval või sellega võrdsustatud ametikohal täistööajaga miinimumpalk aastal 2016 on 830 eurot tähendab võrreldes selle aastaga kasvu 13 ja pool protsenti. Meie eeldused on alati olnud sellised, et kõrgharidusega kultuuri töötasu alammäär peaks olema keskmine bruto töötasu vabariigis need ei räägita oleks perioodiks, mis järgmisel aastal kusagil 1030. Et 830 pealt sinna jõuda on veel pikk tee minna. Aga meie nii-öelda läbirääkimisdelegatsioon on seda tunnetanud, et me lähtume ühtsetest põhimõtetest ja liigume õiget eeskätt, kelle suunas, kas ja milliste sammudega, see sõltub ju mitte ainult nendest kahest, vaid ta kindlasti majanduse olukorrast, poliitilistest olukordadest. Ja ma usun, et tõepoolest juba homme võiksime mõelda selle peale, kuidas nii-öelda alustada 2017 läbirääkimisi. Ka meie jaoks on kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 sõnastatud eesmärk, et kõrgharidusega kultuuritöötaja palk oleks minimaalselt võrdne Eesti keskmise palgaga. Eesti loobub finantsteenuste maksu kehtestamisest Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel Brüsselis kinnitas seda rahandusminister Sven Sester, kelle sõnul on läbitud rääkimiste käigus esialgne kokkulepe palju muutunud. Näiteks maksu baskitsenenud ja selle mõjud osaliselt ettenägematud. Võttes arvesse, et Eesti oleks oma regioonis ainult sellises finantssektorit, maksustab riik. Seetõttu ei ole ministri sõnul võimalik maksukoostööpõhimõtet avaldusele alla kirjutada. Finantsteenuste maksust on nüüd huvitatud vaid 10 Euroopa liidu riiki, kes jätkavad selle ettevalmistamisel koostööd. Elron aga kavatseb järgmise aasta veebruarist rongipileti hinda keskmiselt viis protsenti, et katta uute väljumistabamisest tekkivaid lisakulusid, jätkab Janek Salme. Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip ütles, et vastav taotlus on esitatud majandus ja kommunikatsiooniministeeriumile ning otsuse teeb minister. Ansipi sõnul võiks otsus olla eeldatavalt tehtud selle kuu lõpuks ja sellisel juhul võiks piletihinnamuutuse rakenduda veebruari alguses. Keskmisena jääks piletihinna muutus siis sellise viie protsendi piiridesse ja eelkõige on ta siis tingitud tõesti nendest täiendavatest lisa väljumistest, mida me järgmisel aastal planeerime. Et tegemist on, eks, siis eelkõige Narva ja Tartu suunal ka nädalavahetustel siis ja suvisel perioodil Koidula suunal täiendavate väljumiste kohalt. Väiksemaid muudatusi on nagu veel, nii et kui me vaatame tervikuna tõesti reisijateveomahtu, siis järgmisel aastal reisijateveo maht kasvab üle kuue protsendi ja, ja suuremal määral loomulikult eelkõige diisel diiselrongide areaalis. Et kui me vaatame seal seda kasvu võrreldes 2015. aastaga, siis kasv küündib juba pea 10 protsendini. Posib lisas, et uuest aastast tõuseb ka mootorikütuseaktsiis ja sellest tulenevalt automaatselt ka kulub. Samuti arendatakse uut piletimüügisüsteemi. Ülejärgmisel aastal loodetakse jõuda nii kaugele, et rongis saaks piletiostuga puutetundliku pangakaardiga. Postipi sõnul on pankade esindajatele kinnitanud, et järgmisel aastal hakatakse puutetundlikke pangakaarte välja andma. Klienditeenindaja rongis jääb alles ja selles mõttes pileti ostmine igal juhul on rongis võimalik ja rongijaamadest samamoodi, aga, aga selgelt ütleme ta võiks rohkem liikuda nagu ütleme siis elektroonilisele kujule, tähendab, et kas teil on olemas näiteks Elroni sõidukaart, millega ütleme, teil on sinna eellaetud raha peal ja te lihtsalt selle tuvasti juures ostate omale pileti või teil näiteks on siis intetundlik pangakaart ja, ja samamoodi te lihtsalt lähete ja teete selle piiksu ja olete ostnud omale pileti. Tänavu 11 kuu kokkuvõttes oli Elronile kuus miljonit 43000 reisijat. Ettevõte prognoosib, et tänavu saadakse piletitulu 11,8 miljonit eurot, mis oleks 17 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Kesk-Eesti kolmes maakonnas Rapla-Järva- ja Viljandimaal lähemal ajal haldusreformi vallas suuri avanguid ette näha pole, kuigi kõige enam arutletakse võimaluse üle, et kõik maakonna omavalitsused võiksid ühineda üheks vallaks. Olev Kenk käsitleb teemat. Kui olukorda üldistada, siis Rapla-Järva- ja Viljandimaal praegu erilist optimismi valdade linnade liitmiseks pole. Samuti puuduvad selged eestvedajad. Raplamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Margus Jaanson. Rapla vald on teinud küll ettepaneku välja arvatud Märjamaa Vigala piirkonnale et alustada ühinemisläbirääkimistega. Aga hetkel on aega siis kaks kuud Raplale vastamiseks. Kuigi täna on Raplas välja kujunenud kolm tõmbekeskust, need on siis Kohila, Rapla ja Märjamaa. Kui vaadata peremehelikult asjale otsa, siis vastutuse saaks võtta ühetasandiline omavalitsus. Maakond ongi üks omavalitsus, aga see peab olema ka selliselt, et ka riik, kes täna ei ole väga läbirääkija peaks käituma, kui omanik. Viljandimaa omavalitsuste liidu tegevdirektor Mati Toomsalu ütleb, et ka Viljandimaal pole veel midagi ära otsustatud. Praegu nagu vaadatakse, tutvutakse selle valitsusepoolse eelnõuga, mis minu andmetel on kuskil kooskõlastusrendil praegu jaanuari algul hakkavad siis vallajuhid isekesti seda asja arutama. Siin võime veel kõik variandid kõne alla tulla alates maakonna tasandi vallast kui ka kahest-kolmest, võib-olla isegi neljast. Toomsalu teada on koostöösoovist juttu olnud ka Põltsamaapiirkonnaga. Viljandi linnapea Ando Kiviberg lisab, et linnavõimuliit ootab ära valitsusepoolse reeglistiku ja alles siis otsustab, kuidas edasi. Kiviberg leiab, et seni on ühinemistele pidurit tõmmanud teadmine, et Viljandi võib siis kaotada linna staatuse. Mulle isiklikult meeldib, kui teenused ja, ja ka otsustusõigus on inimesele võimalikult lähedal. Mulle tundub isiklikult, et see praegu nii-öelda tsirka 5000 kodanikupiiromavalitsuse mõttes on üsna mõistlik. Kuna Paide linna initsiatiiv liita Järvamaa üheks omavalitsuseks ei leidnud kiiret toetust, räägitakse nüüd võimalusest luua kaheksa maaomavalitsuse ühinemisel Paide linna ja Türi suurvalla kõrvale Järva vald. Ambla vallavanem Rait Pihelgas on selleks koguni välja mõelnud uue termini võrgustikupõhine omavalitsus, väites, et internetiajastul pole vallakeskuse asukoht üldsegi oluline. Me ei loo ühtegi kunstlikku keskust. Kavaid ühineme võrdsetel alustel. Kõik kaheksa omavalitsust, kellel igaühel on oma tugevad asumid, et vaadatakse, mis teenuseid kuskil tugevad on, neid arendatakse edasi. Et see loobki selle võrgustiku, et juba viiendal jaanuaril peaks olema selge, kes on huvitatud Järvamaale suure maaomavalitsuse loomisest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk Paide. Valdur Mikita esitles Tartus oma uut raamatut lingvistika ehk metsa, see lingvistika Mirko ojakivi, rääkis Valdur Mikitaga. Lingvistika on Valdur Mikita kolmas raamat sarjast, kus varem on ilmunud metsik lingvistika ja lingvistiline mets. Sõna- ja mõttemängu jagub ka seekordsesse raamatusse ja algab see juba nagu ikka raamatu pealkirjast ja uudissõnast lingvistika. Loodusolgu selleks loomad, linnud, mets, aga ka inimene on Mikitale keskset ka selles raamatus Valdur Mikita. See raamat on eestlast, loodustunnetusest ja eestlasi iseloomustab see, et tema suhtlusringkond on väga suured, ta sinna kuuluvad inimesed, kuuluvad loomad, kuuluvad linnud, seened, kõik sellised toredad elukad, kes meie ümber on ja ma hakkasin kutsuma elus ülemiteks ja seetõttu oli vaja uus nimi ka nende jaoks välja mõelda. Mikita sõnul. Peaks selle raamatuga ka tema lingvistilise metsatemaatika piisavalt läbi kirjutatud olema ning järg ei pruugi see sari enam saada. Ja ma astusin ikka meelega sellesama reha otsa, võtsin Eestist ja eestlastest välja need kõige positiivsemad asjad, et lihtsalt kuidagi võib-olla tasakaalustada sellist pessimismi, mis meid ümbritsevad. Raamat peaks andma elujõudu, peaks andma optimismi ja kuidagi sellist tunnet, et tegelikult see Paikus Meramannikaks väärt paik. Et eesti rahvas saab sellest raamatust teada, et ta on tegelikult veelgi pöörasem, kui ta ise arvab ennast olevat ja miks ma niimoodi arvan, eelmise raamatu tuules käisin mööda Eestit ringi ja pidasin umbes 100 loengut, sattusin väga põnevatesse kohtadesse ja kõige rohkem meeldisid mulle need lood, mida inimesed pärast loengut hakkasid pajatama. Nii et suur osa sellest raamatust ongi sündinud tegelikult siis teiste inimeste lugudest, mida siis mina olen nagu raamatuks kirjutanud. Armastatakse öelda, et kui mehed on Marsilt, siis naised on veenuselt. Eestlaste puhul on asjad Mikita teooria kohaselt aga teisiti. Kui naised on pärit Euroopast, siis mehed Siberist Noh, ma arvan, et eks see on juba geneetiliselt niiviisi, et eks meie isaliin ikkagi kusagilt Siberi kütid, et tõenäoliselt pärineb, aga kui vaadata seda, mis maailmas toimub, siis tõesti tuleb tunnistada, et naised kohanevad kiiremini ja meestel võtab see rohkem aega. Aga samas noh, võiks öelda, et, et see tasakaal on kusagil ikkagi nende vahel. Et selles mõttes on Eestis nagu mõlemad poolused nagu selgesti näha, aga võib-olla häda on selles, et, et et see teema on nagu väga-väga politiseerunud Kokkuvõtvalt lingvistika on raamat Eesti rahva päikeselisemast poolest siinsete inimeste pöörastest, uskumustest, omapärasest, loodustunnetusest ja maagilisest kodutundest. Mirko Ojakivi Tartu. Ilmast räägib sünoptik Silve Grabbi Kaiv. Eeloleval ööl liigub kõrgrõhuhari Eesti kohalt itta, mistõttu esimesel poolel püsib ilm veel olulise sajuta, kuid paiguti võib tekkida udu või uduvinet. Kõrgrõhuharja järel jub Skandinaaviast Läänemerele madalrõhulohk. Pilvisus lääne poolt alates tiheneb ja hommikupoole ööd saartel, hommikul Loode-Eesti rannikul kohati vihma. Edelatuul tugevneb viie kuni 12, rannikul puhanguti 15 hommikul saartel kuni 18 meetrini sekundis. Õhutempera tuur on eeloleval ööl miinus kahest pluss kolme kraadini, saartel kuni pluss kuue kraadini. Homme päeval on pilvine ilm, kohati sajab vihma. Ennelõunal on saju võimalus suurem Lääne ja Põhja-Eestis, Õhtuks suureneb vihmahoogude võimalus ka mujal. Puhub edelatuul viis kuni 12, rannikul puhanguti 15, ennelõunal kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval kahest kuni seitsme kraadini. Ja saate lõpetuseks võtab tänased spordiuudised kokku Karl Mihkel Eller. Palli meistrite liiga alagrupiturniiril peetakse täna viimase vooru mängud gruppides A kuni T. Suurtiimidest leiame kõige keerulisemas olukorras B-grupi teine Manchester United, kes Saksamaal Wolfsburgi vastu ilmselt võitu vajab. Wraithid võinuks edasipääsu kindlustada juba eelmises voorus, kuid koduplatsil tehtud null. Null viik Moskva CSKA-ga jättiski keerulisse olukorda, kus täna enam taganemisteed pole. Edasipääs pole kindel ka ju nättide vastasele Volsburgile, sest kaotuse korral võivad nad langeda kolmandaks. Teistes gruppides seis selgem. A-grupis on pääsu 16 parema sekka taganud Madridi Reali Pariisis Äntšermen C-alagrupis Madridi Atletico, Lissabon, Benfica, D-grupis Juventus ja Manchester City. Seitsmendal jaanuaril möödub 100 aastat male suurmeistri Paul Kerese sünnist, mille puhul nimetas rahvusvaheline maleföderatsioon 2016. aasta rahvusvaheliselt Paul Kerese aastaks. Algaval aastal leiavad aset ka mitu rahvusvahelist suurvõistlust, nende hulgas Euroopa meistrivõistlused ja maleolümpia. Suuri tegusid oodatakse 16 aastaselt noorte Euroopa meistrilt Main arvalt ja 18 aastaselt Ottomar Ladva, kes on Eesti esinumbri Kaido Külaotsa treenimisel näidanud väga tugevaid tulemusi. Eesti maleliidu presidendi Andrei Korobeiniku sõnul on oluline, et male oleks populaarne spordiala eelkõige noorte seas. Kolmandat aastat on Eestis käimas kooli maleprogramm, kus iga aasta on osalenud vähemalt 1500 last. Selle põhjal loodab ka Korobeinik, et varem või hiljem tulevad ka väga head sportlikud saavutused. Andrei Korobeinik. Main Arvo on juba väga palju saavutanud, aga meil on tegelikult hästi palju noori andekaid maleteed, kes saavad siis võimalust järgmisel aastal osaleda väga suurtel turniiridel ka siinsamas Eestis. Loodame, et järgmine aasta tuleb midagi head, kui ei tule, siis see on investeering tulevikku ja paari-kolme aastaga. Ma usun, et Eesti saab, kui mitte järjest, siis vähemalt liigub kindlalt selles suunas. Korvpalliliigas NBA, Philadelphia tsemendi siks selles läinud ööl järjekordse kaotuse, jäädes koduväljakul koguni 60 819 alla Sanantonias börsile. Seejuures ei teinud börsil kaasa põhimehed ankenema Nuugi naabli, kellele treener otsustas puhkust anda. Philadelphia on tänavusel hooajal teeninud vaid ühe võidu ja saanud juba 21 kaotust. 50 ühepunktiline kaotus kuulub klubi ajaloo suurimate sekka. Eespool on selles negatiivses arvestuses kaks kaotust 93.-st aastast kuni Sacramento-le, kui sätlile jäädi alla 56 punktiga. Aitäh selline sai tänane Päevakaja ilusat õhtut ja kuulmiseni.