Head uut aastat soovib kõikidele kombeõpetuse saate kuulajatele ka toimetus. Me loodame, et ka sel aastal veedate meie mõnusa veerand tunnilaupäeva hommikul. Head uut aastat võib soovida kolmekuningapäevani, sest kuused viiakse välja ja jõuluaeg ongi läbi. Algab taas tõsine päevane elu. Kristlikus kirikus on kuues jaanuar epifanya püha. Mis tähendab eesti keeles ilmutus püha. Sel päeval mälestatakse kas Kristuse sündimist siia maailma või seda kuulutava imetähe ilmumist hommikumaa tarkadele, keda hiljem hakati nimetama kolmeks kuningaks. Kolm kuningat võtsid kaasa ka Jeesuslapsele kingitused ja võib-olla on huvitav teadagi, mis need siis olid. See oli kuld, viiruk ja müür. Euroopa rahvaste rahvakalendris oli kuues jaanuar jõulude lõpupäev. Mida tegid siis eestlased? Nemad tõid kolmandat korda õled või heinad põrandale, lõbutsesid, sõid, mängisid ja ringi käisid ka moon riides noorukid, kes enamasti kujutasid end kurena mikspärast just kurena. Sellepärast et kurg on valvsuse, truuduse, õige elu. Ning hästi korraldatud elu sümbol. Ja inimesed arvasid, et igal õhtul kogunevad kured ringikujuliselt oma kuninga ümber. Siis valitakse välja vahi kured, kes peavad iga hinna eest ärkvel püsima. Kolmekuningapäeva öösel traditsiooniliselt põles valgus, toas söödi kolm korda ja kuna oli pühade lõksis, selleks toiduks oli seapea. Jõulude ja aastavahetuse ajal käivad inimesed väga palju kirikus. Ja ka need inimesed, kes igapäevase kirikueluga vähem seotud on. Täna räägime, kuidas evangeelses luteri kirikus kombekas inimene käitub. Evangeeliumi kirikud on üldiselt avatud ainult jumalateenistuse, õhtupalve, laulatuse, ristimise ja muude kiriklike talituste ajal. Peab natukene ka mõtlema, mida endale selga panna, kui kirikusse minnakse, on ju jumalakoda niisugune koht, kus inimene peab ikkagi välja nägema. Tõsine, soliidne ja võib-olla natuke pidulike kirikusse astudes paljastavad mehed pead. Käitumine kirikus olgu rahulik, silma torkamatu ja nagu juba öeldud, tõsine uste paugutamine ja kõvasti astumine on enam kui kasvatamatu. Kui läheduses märgatakse tuttavaid, tervitatakse kerge pea noogutusega. Enne istumist seistakse mõni silmapilk püsti, jämediteeritakse või loetakse mõttes lühike palve. Evangeeliumi usklik põlvitab kirikus ainult altari ees armulaual muusika koosneb harilikult ainult koorilaulust ja oreli eel ning järelmängust pühade ajal, niisiis jõuluks suurel reedel lihavõtteks ja neli pühiks põimitakse mõnikord jumala teenistusse ka erilisi muusikalisi ettekandeid. Salateenistus ise koosneb koguduse laulust, liturgiast Jajutlusest igal jumalateenistusel lauldavate laulude numbrid on kirikus välja pandud seintel olevatel erilistel tahvlitel. Avalaulu. Viimase salmi ajal astub kirikuõpetaja altari ette. Algab liturgia, mis koosneb õpetaja ja koguduse vastastikusest laulust palvest ja tavakoha piiblist ettelugemisel. Piiblilugemise ajal tõustakse püsti. Jutluse peab õpetaja kantslist. Jutluse ajal on lubamatu ja eriti kasvatamatu kirikust lahkuda. Pärast jutlust laulab kogudus ühe laulu, mille järele õpetaja ilmub uuesti altari ette. Palvetab ja õnnistab kogudust. Kusjuures kogudus seisab püsti. Jumalateenistus lõpeb lõpulaulu laulmisega. Kiriku ukse juures on välja pandud korjanduse karbid. Need on mõeldud kirikut külastanud inimestele. Korjanduse eesmärgi teatab õpetaja kantslist. Annetuse suuruse määrab loomulikult igaüks ise. Me oleme alati kurvad, kui jõulud lõpevad ja tekib niisugune tunne, et Käega ei ole midagi muud peale pika ja kurnava talve ees. Aga tegelikult on küll. Järgneb küünlapäev. Küünla päeval on ka teine nimetus ta küünlamaarjapäev ja seda päeva pühitsetakse teisel veebruaril. Ühel päeval minnakse kirikusse ja võetakse kaasa küünlad, mida kavatsetakse kodus tähtsate sündmuste puhul kasutada. Ja siis kirikulised paluvad, et õpetaja, need küünlad õnnistaks. Kust on see komme tulnud? Need küünlad peavad siis olema õnnistatud. Aga ikka sellepärast, et kodusse ei tuleks pahad vaimud ja haigused, sest on ju talv. Miks on aga küünla maarjapäev? Arvatakse, et see on Jeesuse templissetoomise ja Maarja puhastuse mälestuspäev. Eilne päev meie esivanematel alustas peast arvutavas, tähendab loendis uut aastaringi. Ja leiti, et ta on suvepoolaasta alguspäev. Pärast küünla päeva järgneb veebruarikuus ka vastlapäev. Vastlapäeva päev on liikuv ja tema arvutuse aluseks on 40 argipäeva enne lihavõtteid. Niisiis kirikuga kalendri järgi lihaheitepäev. See on viimane päev enne suurt paastu, sest vastlapäev lõpetab jõuludega alanud talvise lõbustusaja. Eesti rahvakalendris puudutas ta naiste töid ja tegemisi. Lõnga ketramine pidi selleks päevaks olema lõpetatud ja algas kangakudumine. Paljudes maades korraldatakse traditsioonilisi vastlakarnevale, et pahasid vaime eemale tõrjuda. Eestistunud takse nõndanimetatud kada ajamist. See on siis õlenukuviimist, perest, perre. Vastlapäevale järgnev päev on tuhkapäev. Sel päeval algab suur paast, mis kestab lihavõtteni. Juba seitsmenda sajandi lõpust on puhkepäeva tähistatud tuharaputamisega mille järgi näe, ongi oma nimetuse saanud. Ja sellest ajast on alguse saanud ka rida kombeid, mis sümboliseerivad puhastustöid ja kõige kurja eemaletõrjumist. Eestis oli komme teha sel päeval nõndanimetatud tuhapoissi ja see tuhapoiss viidi salaja teise pere ukse taha, sealt jälle edasi järgmise juurde. Ja kelle juurde lõpuks see tuhkapoiss jäi, seda siis pilgati, laiskuse ja lohakuse pärast. Terve aasta. Ta. Domine ise on seotud õigeusu ja katoliku kirikuga. Luteri usu kirikus on vaimne paavst. Niisugused oleksidki siis lähemad tähtpäevad. Nii et ei olegi nii igav.