Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, saksofonist Lembit Saarsalu. Tere. See, mida praegu kuulsime, anna vihje teie päritolule, täpsemalt öeldes selle päritolu isapoolsele liinile. Ühtlasi on see ka põhjus, miks te selle sarja külaline olete, aga lõpetagem, mõistukõne, seega mida me praegu siis kuulsime, kõigepealt räägime sellest. No ja see on üks Vadja pulmalaul Avatka Merajad, ma saan aru, et siis tuleb Viru väravad lahti teha ja selle ma ise olen lindistanud 1000 90 79. aastal oma esimese LP tarvis ja see oli siis tõesti, kus ma niimoodi pühendasin sellele teemale väga sellepärast, et tihti käisime vanaisa vanaema juures Liiva külas ehk siis liiv Tšülas ja muidugi seal on ka venekeelne nimi, peski oli selle koha nimi ja mul oli suur soov, et leida midagi autentset ja ise lindistada just, sest ma teadsin, et hästi palju on seda olemas ka Eesti Rahva Muuseumis ja väga palju talletatud ja keelelisi näiteid oli hästi palju. Akadeemik Paul Ariste kogunud juba minule niisugune oma liini, et ma pean leidma kellelegi. Aga kõige kurvem oli see, minu vanaema teadis väga palju muistendid ja igasuguseid jutte ja juhtumisi aga ta kahjuks ei laulnud või ta ei soovinud laulda, aga ta ütles, et tal on hea naabrinaine Tunia Trofimov maa ja see oligi siis tema lauldav praeguse lugu. Ja see ongi siis niisugune. Minu noore muusika mõte oli, et ma tahaksin nagu selle Vadja rahva laulikuga koos esineda. Ja seal siis hiljem tuleb ka, nagu te kuulsite, oli ka saksofoni juures, nii et see oli niisugune minu poolt nagu selline pilt, et see oleks nagu siis niisugune pulmapidune nagu kaasaja mõistes, et mängib üks Saksa ristirahvalaulik isa poolt, olete te vadjalane, mis vadjalane? Nii-öelda sellepärast, et mul on üks suur viga, ma ei räägi vadja keelt, ma arvan, et rahvuse puhul on ikkagi oluline, et keel peab olema ikka inimesel suus, aga noh, ma räägin, et ma olen nii-öelda südames ja hinges olnud ikkagi kogu aeg kaasa elanud Vadja rahvale ja vadja keelele ja muusikale teed ja teiselt poolt tuleb siis minu niisugune Kesk-Eesti sügav ütleme maarahva pere, vanaisa oli mul talumees ja käis vabadussõjas ja ehitas talu üles ja nii edasi. Tuleb see selline juur, kes on noh, niisugune tüüpilised Kesk-Eesti inimesed, kes tegid oma tööd. Nii nagu Tammsaare on seda kirjeldanud, kõik eestlased seda teavad, eks ole, ja samamoodi ka meie peres, aga siis vadjalased olid muidugi, et nemad rohkem liikusid ja mis seal salata, ega see oli seotud ka paljude paljude kokkulangemisega, noh kasvõi ma pean siiski ütleme ka sõjateemat, sellepärast et see rahvas viidi Soome, siis nad tulid tagasi, siis nad olid veel Venemaale küüditatud ja tagasi said alles siis oma kodutallu kui oli aasta 1956 teamegi, miks, eks ole. Ja muidugi see kogu selle perejuhtija oli siiski minu vanaema Nadja või nadi osa nagu Paul Ariste teda kutsus. Mis te ütlete enda kohta vadja juurtega eestlane või eesti juurtega vadjalane? No võib, tähendab, kõik on õiged, aga loomulikult, kui ma esimese passi sain, eks ole, siis oli ju nõukogude ajal oli vaja kirjutada sisse noh, rahvus ja loomulikult eestlane, siis ma õppisin juba Tallinna muusikakoolis ja ma pean ütlema, et ega ega see võõras võõras rahvas. Ma pean ütlema, et ega eestlane on olnud küllaltki niisugune selles mõttes tagasihoidlik ja ma mäletan, et isa ju rääkis mitmeid keeli, sealhulgas ka vene keelt ja noh, teadagi miks, et ikkagi oli külas nagu tunda mõnikord sellist niisugust hoidu ka ikkagi, et päris päris päris nagu sõbrad ei olnud algusest peale. Aga üks asi mul on meeles, et miks ma arvan, et see isa teekond üldse nii siiski nii libedalt läks ka, et ta jõudis Eestisse välja, sest ta tuli ju kuskilt Novgorodi oblastist, kus nad olid ära küüditatud ja sealt oli vaja Eestisse jõuda oma koos oma vennaga. Ja siis said kokku minu emaga, nii et ega siis see kõik niisugune juhus olnud. Ja samal ajal noh, ikkagi seotud kõik selle selle inimeste liikumisega tol ajal ja mida põhjus on muidugi sõda, eks ole, sellepärast et keegi seda kuskilt juhtis, me ei tea kunagi, kus jõud tuleb, eks ole. Täna me muidugi pöörame suuremat tähelepanu sellele teie vadja poolele ja seda enam, et ise oma vadja liinist väga palju lugu pead suhtute sellesse tähelepanelikult ja soojalt, aga milline oli see lapsepõlvekodu ja lapsepõlveaeg ja kuivõrd ta siis ka nagu ennast tunda andis, et vat isa poolt olete vadjalane. Noh, see oli seotud loomulikult vanaisa vanaemaga ja onud ja tädid, kes külas käisid, sest noh, see oli ikkagi liivakülast sõita Kesk-Eestisse, et ei tõota kõike, mitu päeva reisi, eks ole, kuskilt kõigepealt Narva ja Jamburgist läbi ja siis liivaküla jääb Narva jõe. Jah, just see on siis lauga jõeluga jõe seal lähistele ja see on üks väike küla seal täpselt selles lahesopis on ta meie maja ikkagi küllaltki mere lähedal. Minu vanaisal oli siis kaks elukutset, et ta oli ikkagi natuke ka kalastaja. Talgud on kirja pannud oma. Leidsin Soome arhiivist dokumendid, kui nad Soome jõudsid ja teine oli muidugi siis meister rätsep, sest ta oli Peterburis õppinud ja Narvas ja ta oli saanud korraliku. Ma olen seda näinud seda kirja, kus oli ikkagi kaks kulli oli peal ja tähendab, see oli siis välja antud tsaariajal. Ja loomulikult oskas kõike, mida vähe oli inimesele vaja selga panna niimoodi ülikonnad, kasukad, mantlid, joped ja ma pean ütlema, et kui ma mõnikord nüüd vaatan kaasajal näiteks Soome toodangut näiteks luhta mingisugust mantlit, midagi materjalid, vanaisa tegi mulle juba siis selliseid devad oli sensori snit oli täiesti olemas ja niuke täiesti tasemel, mees oli tema. Aga siiski, mis selline spetsiifiliselt vadjapärane võis seal isapoolsete vanavanemate kodus olla, et, et võib-olla võib-olla mingisugused rituaalid, mingit mingit spetsiaalset kombed, millest lapsena osa said. No kõigepealt ma ütleksin seda, et vanaema oli sügavalt usklik inimene ja loomulikult siis vene õigeusku ja ühes toas mäletan kohe lapse, nagu sinna majja jõudsime, oli siis nõndanimetatud jumala kolka, eks ole, et see on siis jumalanurk, kus oli altar, altar, küünal ja seal oli siis ikoon, et see oli niisugune püha paik, kus meie lapsed muidugi vaikselt liikusime, noh, iga laps näeb, et kui see niisugune vanaema seal on vaikne ja mõtleb oma mõtteid ja kõikidega lärmama ei hakka. Ja teine oli muidugi oli see, et peres on alati selline üksmeel, hästi niisugune sõbralik õhkkond. Ja laupäeval pühapäeval kunagi tööd ei tehtud ja siis oli see päev, kus enne sõda meid saadeti mustikale sellele hästi palju oli Marju meie korjasime mustikaid ja siis laupäeva hommikul oli siis vanaema, oli meile küpsetatud mustikakooki hästi palju. Ja siis oli see mustikakoogi söömine, tee joomine, see oli niisugune tõeline pidu. Kui tihti te siis lapsena seal vanaema vanaisa puhul käisid? Lapsena muidugi vähem, sellepärast ma räägingi, et ega see vadja jäi mulle ikkagi, kui ma käisin Roosna-Alliku koolis, ütleme seal kaheksanda klassini oli ikkagi noh, vähe, et me teadsime. Sest vanaema tuli meile, vanamehel oli veel üks põhikäik kuremäe kloostris muidugi seda aastas korra pidi seal käima, siis ta oli oma eluga rahul, siis talle rahulik. Ja kui ta tuli meile, siis tal alati püha vesi oli kaasa võetud ja seda ta ka siis meile seal natuke siia-sinna piserdas. Annerroristika koogid olid siis põhiliselt seal loosnali. Eiei liiva külase iva küll jah ja sellepärast nad on eredalt meeles, eks ole, see kõik muidugi lauldi hästi palju aga vana seal hästi väikese jutuga, sest temale on alati kuskil oma tööplatsi peal ja temal oli ja kujutage ette, et ikkagi üks mees tuleb niimoodi elust läbi, et ta on oma selle Singeri masinaga pedaaliga küll teda, küll ta oli Soomes ja küll ta oli siin küll ta oli seal Venemaal, val, Tais Novgorodi oblastis, aga ta tuli toime ja oma pere toitis ära. Aga juhtimine oli siiski vanaema käest sesse Soomest tagasitulekule ka ju tema initsiatiiv, et ikkagi Peame oma kodutallu tagasi tulema, mis on ka õige, eks ole, nii et sellised meenutused ja need on väga eredalt meeles ja muidugi väga sõbralikke, üksmeele ja muidugi Haus niisugune Elguli igas mõttes, et inimesed 11 aitasid palju ja seda ma tundsin väikse lapsena, sest noh ütleme meid oli ikkagi, mul oli neli õde, kaks nooremat igaks vanemate, sest ema esimesest abielust, sest see oli seatud jälle tema mehe langemisega sinimägedes, et kõik see on olnud ikkagi üks suur juhus, et need kaks inimest kokku said ja ka mina sündisin ja ja kogusuguseid, minu. Nii et ütleme, niisugust segadust on ka palju olnud selles kõiges. Ja ma noh, ütleme võib-olla lõpuni kõik ei teagi sellepärast et vanaisa oli ju vabadussõdalane veel ja see oli ka niisugune emapoolne liin siis, nii et see oli ka ikkagi natukene varjatud asidega sellest palju ju räägitud, noh teadagi miks, eks ole, sellest hiljem kõike olen ise välja uurinud, agendat, see on see ütleme siis põgusalt, et see kaks, kaks liini, see eesti nii-öelda see vargamäe on ju meil seal ütleme, linnulennud 12 kilomeetrit, kus oli minu lemmikpaika, kus ma alati lapsena käisin, vähemalt neljandast klassist peale kaks korda aastas jalgrattaga, seal. Et lugesin, et ajaloost on teada, justkui vadja mehed olevat olnud sellised küllaltki jäärapäised, aga sellised visad ja vadja naised väga kaunid. Et vanaema oli ka dialanna Kuigi temal oli ka natukene seda, kui nüüd täpsemalt tööde, siis ikkagi väga sügavalt vadjalane oli muidugi vanaisa oma perega, sellepärast et tal oli vennad, olid kolm venda ja tema vennad, on ka palju rääkinud Vadja muistendeid just Ariste raamatutes aga siis vanaemal ikkagi kuskilt sealt, et ma arvan, et see oli see aeg, kui alu taguseni, jõudisuse, Vadja vadjalaste maad olid ju seal, ma arvan, et sealt tema kuskilt viidi kunagi sinna. Ma kuulsin, et seal oli üks mingisugune No see oli siis tema, tema vanemad, eks ole, selles naise jah, vanaema, need vana vananeb ja see oli üks olnud ikka mingi laevamees, see oli siis tüdrukutirts oli siit kaasa võetud siis tema emaga ja siis niipalju ma mäletan, et kunagi nagu sellest tuli korraks juttu, aga siis kadus jälle ära, aga vanaema lihtsalt katalistmiki kahe kolme aastane ta oli kurvastanud, et ma ei saa üldse ei keelest aru, et mida te siin räägite, nad väike laps tuli sinna uude keskkonda aga siis oli talle öeldud, et ole mureta, küll sina hakkad seda varsti rääkima ja muidugi tema juttudel põnevad ja ta oli niisugune looduseinimene, tal kõik need igast muistendid paljuski sama ju meile ja selles mõttes noh, seal jaanitulel käimine ja sõnajalaõie otsimine. Ja tegelikult see vadja keel on ikkagi väga lähedane, lähedasem keel eesti keelele ja ja selle kinnituseks olgu ka, nagu me teame, kaksada. Eesti keele instituut andis välja Vadja sõnastiku missaniga unikaalne raamat, minul on ta olemas, ma käisin ka avamisel ja mõtlen, selge, soe tunne on, et noh, et tegelikult praktiliselt, mis keel on nagu peaaegu võib öelda tõesti, et noh ega teda peaaegu ei ole, sellepärast et inimesed räägivad ja kui teda enam ei räägita, keel kaob, sest kirjakeelt on väga vähe, eks ole, vadjalaste just säilinud. Kirjandusmuuseumis on tundide kaupa vadja keelt salvestatud on muidugi ja Eesti Rahva Muuseumis vadjalaste esemeid, nii et huvilised võivad selliste asjadega tutvuda. Igalühel seda materjali on palju ja mul on väga hea sõber ja aastaid kokku saanud ikka Tartu Sergo Västlikuga, kes on teinud oma doktoritöö just vada usundites ja me oleme sel teemal ka paljuses rääkinud, sest on väga palju seda uurinud ja muidugi Heinike Heinsoo, kes andis nüüd välja ju lausa nisuse vadja uue aabitsa, kus on need elementaarsed sõnad olemas, et seda vadja keelt natuke õppida. Nüüd täitsa ime, et siiski see keelega tegeldakse ja praegu niisugusel väga hea Tasemel, aga siiski jah, te nimetasite praegu näiteks vadja usundid ja kus siis kirjeldada, et mida kujutab endast no teie vabal valikul mõni vadja usund, et maausku, nagu nad on olnud alati või kui natuke kirjeldada, et milles seisneb ja milles mõni nende kombetalitus seisneb? Muidugi, see on küllaltki keeruline küsimus, sellepärast et ma ei olnud ja aga no see tähendab, et see oli ikkagi nagu rahvas on, eks ole. Ja neil on ju niisugune ilus sõna maarahva kohta on ju maa väithi, eks ole, et ma saan aru, et mirales tõlkine seda niimoodi, et maavägi, eks ole. Aga ikkagi seal maarahvas, et usundites on ikkagi samad need lood kõik sees, mida inimesed märkasid, mida nad kartsid. Näiteks praegu tuleb üks muistend lihtsalt meelde, kui oli see Rootsi sõda, et Rootsi kuningas oli pannud maasse tammekepi ja siis oli öelnud, et kui kasvama läheb, siis ma tulen siia tagasi. Muidugi loomulikult rahvas, ma ei tea, kas nad tahtsid seda või mitte, aga niisuguseid huvitavaid juhtumeid ja muidugi eks ta niisori ebausk oli palju ja tõsi, sellepärast et alati tuli keegi võõras, eks ole, ja ja midagi ta tahtis sinna tuua või tahtis sealt midagi saada. Need, võib-olla selles küsimuses ma olen natuke tagasihoidlikum, et ma pean seda veel rohkem uurima. Ja muidugi, see on isane, aeganõudev tegevus ka sellepärast, et ma praegu muusikuna ikkagi olen püüdnud neid viise koguda ja veel midagi teha just just seadeid ja just Vadja rahvalauludest ja paladeks. Mitmed plaanid on selles veel olemas. Aga nüüd kaasajal ja ütleme oma praeguses elus, kui tihti teil on võimalik seal Liiva külas käia? No praegu on hästi keeruline seoses ikka selle selle piiriga ja tegelikult oli ka põhjus selles, et kõik tädid ja onud on juba lahkunud siit ilmast, eks ole, toonela tee minu isa ja seal on jäänud ainult üks tädi, kes oli tädi siina, kes on siis kohaliku koolis ka õpetaja tema nägu, seda vadja. Ja seda elukest ka seal küllalt aktiivselt osa võtnud, aga nüüd ka vähem ta on juba üle 70 ja seal on ju see pool on seal need praegu on ikkagi ja nagu me näeme, ma olen ju kaasas, sõitsin veel selle ajalehed, nad ikkagi püüavad seda natukenegi hinge mitte sellepärast, et seal on niisugune noh, väga keeruline praegusel ajal, sellepärast et esiteks seal tuli ju see suure suure sadama ehitus ja kõik need maad on sealt osalised ära võetud ja väiksed rahvad ei suuda Morphanssi midagi teha, sellepärast et seal niuke aja märk, et sealt aga meeldib, et seal on ju niisugused pidustused juulikuu sees, tavaliselt ma ei ole veel sinna jõudnud, aga Tartust isegi rahvas, seal käivad. Aga seal viimati käisite, no millal iganes see siis ka ei olnud, kas jäi veel nõuka-aega või? See oli nõuka ajal, no üldiselt see pilt, ma võin rääkida, kui ma filmi tegin, see oli, me lähme nüüd juba möödunud sajandi 80.-tesse sõduriks ilus film, mille pealkiri, vana meloodia on Arvo iho ja siis Olav Neuland olid need partnerid, kes selle kõik üles võtsid, ja siis oligi see tulles tagasi, nüüd jälle jõuame selle laulu juurde, et mis just alguses kuulsime, et igal asjal on oma mingisugune seos siin ja see oligi see. Aga meie jaoks oli vajalik see meloodia, aga see tuli ka meloodia tuli sellest, et mõte oli selles, et mina leian selle meloodia Sis Vadja rahva leviku laulab, teen sellest, käin igal pool maailmas esinema, asja, tulen tagasi ja jõuame selle looga sinna külla ja mina tahan selle siis tädi tuuniale selle tagasi, aga temal oli see muidugi niisugune tüütu toiming, et noh, mis plaat, mis minul sellest ikka on, eks ole, et mina lihtsalt laulad. Vot selline põnev põnev hetk oli seal muidugi, eks siis vaikselt hakkas ju see kõik hääbuma, sellepärast et inimesed jäävad vanemaks, eks ole, seda kogusade lugu on seal küllalt keeruline ja ma tean, et see nõukogude aja lõpul küllalt keeruline ja mingi üks kauplusel kuskil selles väikses külas, nii et see tavaelu oli hästi keeruline. Aga ma arvan, et sõelale siis vahva, kui tulid Tartu üliõpilased sinna koguma just rahvaluulet ja rahvalaule ja ma arvan, et kogu külale andja siis niisuguse uue ilme ja ikkagi hästi palju seal käidi. Te olete mõistagi Eestimaa kuulsamaid saksofonist muuhulgas peale selle, et te olete isa poolt vadjalane ja tõde Tartust Tallinna tulnud ja teil oli pill täiesti kaasas ja ma arvan, et on ülim Jaak nüüd kuulata, mis helite sellest pillist välja võlute ja ma saan aru, et needki on vadjapärased. Jah, ma nägin sedasama viisi, mida siis Tuina laulis selles esimeses esituses ütleme ainult siis saksofoni strumentaalselt ja siis hiljem vaatame veel mingi loo juurde, sest on ju. Veljo Tormis on teinud ikka väga ilusa tsükli sellest Vadja lauludes Ingerimaa õhtud, et ja seal on ikka haruldased meloodiad, on nii, et võib-olla siis isegi seadmegi meloodia veel. Täna leiame Meie saatesse aga kuulame siis kõigepealt nüüd seda esimest lugu. See oli nüüd tõepoolest midagi niisugust, et mõte läkski kuskile sinna Narva jõe taha rändama. Mingid väikesed külamajakesed tulid silmad, et seal on väikesed külamaja aga kolme aknaga näiteks ja natuke seda vene stiili ka ikkagi me teame, et rahval oleks kolm, peab alati olema ja siis tuli silmadeta, teeks Vadja memme jaoks vadja taat ja nad seal õues midagi askeldavad ja ja kui tuleb laupäeva õhtust, tehakse sauna. Saun kindlasti ja ma tahan öelda seda, et, et võib olla kui, kui tohib, et võib-olla põikame selle Roosna-Alliku poole ka selles mõttes, et meie olime külasike esimesed, kellel üldse ütleme juba viiekümnendatel oli meil saun, eks ole, ja see oli täiesti suur uudis, eks ole, eestlastele aga minu isa sa tema ehitas sellepärast et noh, temal juba soome saunas käinud ja olnud ja teadis täpselt, kuidas sauna ehitada. Ja see oli muidugi omakorda tekitas siis selle kultuurielu nagu väikses külas Roosna-Allikul. Et rahvast oli kokku laupäeva õhtul, head naabrid, head sõbrad. Ja, ja ma võib-olla ütleksin sinna juurde, et ka minu muusikutee kuskilt otsast oli siis seotud sellega, et siis mul oli akordion, oli see esimene pill ja muidugi väike poiss oli alati ma olin siis teises klassis või esimesest mõned lood olid ära õpitud ja siis mind kutsuti, et mäng ei kõneta ega midagi, aga minul on muidugi see mäng kõigepealt meedias, küll, aga see, et mida inimesed räägivad, see oli hästi põnev kuulata maailma asju ja sellest osa saada, tead, seal oli jälle ikkagi sedasama Soome kultuuri või siis ütleme ingerisoomlaste seda sauna harjumise kõik ja ja kuna maailmas käime ringi, siis alati kõik teevad soome saun põden aladel kõnniks. Soome Saureid, meil, eestlastel oli ka juba siis olemas, kui noh, kuigi niimoodi üle toodud Soome saun, aga kas võib öelda ka vadja saun või praktiliselt võib vadja saun soome sauna vahele võrdlust? Ma arvan, et need on ikka samad kõik ja eks algul oli ju suitsusaun ka, eks ole, ja siis ta tuli koos korstnaga ehitate sinna juurde. Aga jah, tulles tagasi selle äsjakuuldud pala juurde, siis tõepoolest see vanamemm ja vanataat ja siis suur aed, mis neil on, ja siis suitsulõhn, mis õues levib ja, ja siis kuskil seal jumal, need mustikad ja nii edasi, millest mustikakooki tehakse. Ühesõnaga see kõik oli selles palas olemas, see teeb mulle rõõmu. Aga kuidas teil üldse siis huvi saksofoni vastu ja kuidas sai teist saksofonist? Niimoodi vist kõlab see hästi, pidulik küsimus. Kas siin on ka midagi teie isapoolsest päritolust mängus? Igal juhul tähendab mast juba paari sõnaga, rääkisin üks akordion, mis siis oli isal kogu aeg kaasas ja ma arvan, et sellel raskel ajal oli siuke oluda nagu üks inimene tuli kuskile külasse või ta oli seal laulis häid ilusaid laule, südamlikke laule ja hea muusika, ma arvan, et see oli ikkagi niisugune, väga oluline on vajalik ja et sa said nagu inimestega kontakti rohkem. No kujutage ette, ikkagi 46 47 ka siis me teame kõik, mis aeg oli. Ja muidugi see isa musikaalsus on siin väga oluline, aga muidugi ema oma mitte vähem, sest tema oli ju laul, küll ta laulis ilusti ja muidugi saatis see seitsmekeeleline kitarr, vaat mina ei teagi, kuidas ta seal oli ära õppinud, aga kõik need tuurid nagu ütleme, muusikutena, need akordid olid õiged. Ja temal olid need ilusad Eesti laulu seal jaaniööst siiamaani meeles, kui ta laulis neid lugusid ja see kõik on meeles ja muidugi eks isa laulis ka muidugi rohkem ikkagi need, mis tollel ajal käibel oli, eksale Pinaneid kuulsin. Aga nüüd ma räägin sellest huvitava seiga sellest, just et mina siis neid juba kaks aastat olid mänginud küll saunas ja küll juba näärivanale, no siis oli näärivana muide muidugi isa oli niisugune väga aktiivne tegelane, temale ju kõik näärivana tegemised, see oli temaga muidugi mõned ikka tundsid ära, sest tal oli niuke väike aktsent ikka juures, eks ole, sellepärast et need soome keelt ja siis natuke vene keelt sinna ka juurde, sest noh, ikkagi ju Leningradi tulvas elu räägiti vene keelt ka hästi palju. Ja siis kõik tundsid jalad, oi kus näärivana siis seekord on tulnud? Juba teadsid abina siis käisin seal mängimas oma esimesed lood, mängisin ära ja muidugi siis ikkagi mingi jälle mingi sõda ja ja siis lauldi kaasa ja siis mul tekkis järsku nii seda mõtet, kuidas need inimesed võivad seda ühte meloodiat neli korda viis korda uus korda. Et see on mulle nii igav, et mina kogu aeg mängib ühte samaviisi, peaks midagi muud välja mõtlema, et võib-olla siin on sisse improvisatsiooni iva kuskil olemas, et mina tahtsin midagi omalt poolt ja kui ma siis midagi omalt poolt juurde panin, siis natuke pahandasid, et mis see poiss seal mängis, jälle? Valesti vist natuke niimoodi. Et see üldse nendele lauljatele ei sobi, noh, on ju laulud, kus oli ikka viis, kuus salm, eks ole, noh, ma rääkisin regilaulust, eks ole, seal võib korrata 50 korda eelarves on hoopis teine põhimõte, aga seal olid need lihtsalt tavalised valsid ja polkad ja mis inimesed tahtsid kuulata? Ikkagi natukenegi sellel ajal rõõmu saada. Eks ole, ja saksofonist, leidsite te endale sellise hea kaaslase, kellega te siis väljendasite oma madjalike fantaasiaid said siis muusikasse pandud? Just ma ütleksin, aga muidugi sinna juurde tuli ka juba pluus, kujutage ette, eks ole, et kuskil eesti külas väikses külas minule kuulsin ühte pala, muidugi ka Eesti raadio mängis siin rolli. Näiteks 61. aastal oli üks saade kontsert saalist, ülekanne, kus Uno Naissoo mängis ja Valter Oja kärja. Ja mina, vaat huvitav, kuidas jälle üks noor poiss leidis selle ülesse. Seal oli sõna improvisatsioon seal Uno Naissoo case'is noote ja siis ma kuskilt kuulsin, et olemas on niisugune asi nagu bluus. Ella Fitzgeraldi plaate olin juba kuulnud. Ma ei teadnud, kes on kes üldse ma ei tea mitte midagi. Plaati kuulasin 20 korda päevas mõnikord 25, nii et see oli see aeg, kus ma selle selle väljunud olid. Leidsin, et läbi selle akordioni, et see oli mulle vähe midagi, midagi muud. Ja muidugi ma ütlen kahetsusega, et siis kui ma tuligi muusikakooli ja läksime džässi nii-öelda laine peale siis oli pluus ja kõik need, ma leidsin selle muusika kuskilt, eks ole. Ameerikast kaugelt siia Eestimaale minuni jõudnud bluusi, eks ole, mis on niisugune bluu, noodid ja kurbus ja kõik see on jälle olemas seal puuvillapõldude pealt. Mina hakkasin sellega tegeleda ja muidugi nii süvenesin sellesse ja, ja sukeldusin mõneks ajaks vadja, see liin jäi üldse nagu ära, nii et ma ütlen, et 1980 nende seda üks aasta siis ma uuesti leidsin nagu selle noh, niimoodi juba professionaalse muusikuna ülesse. Maailmas ei ole ilmselt asju, mida ei saaks omavahel kokku miksida, nii et selline ameerikalik liin ja vadja liin kuskil hakkasid omavahel äkki põimumine. Igal juhul ma räägin, et ega see kõik on ikkagi seotud sellega. Ma ütleksin niimoodi, et kõik hakkab ikka sellest pihta, mida inimene kuuleb üldse, mida inimene loeb, eks ole, ja muidugi lapsena ma arvan, et see oli ka väga oluline, mida kuulatakse stiiliga juurde. Muidugi, džäss oli ikkagi siin hinge sees, et seda ei saanud enam kuidagi välja. Aga võib siis ka nii-öelda, et vaatamata sellele, et tulid peale teised teemad, no maailm on ju võrratult rikas kõikvõimalike stiilide, voolude ja mille iganes poolest, et vaatamata sellele on see vadja liin raud kinnilt olnud, on ja jääb No igal juhul koguse vadjalaste olek ja ma kordan, et see oli niisugune niisugune haruldane seltskond. Just see niisugune headus ja see heatahtlikkus ja aitamine kui vaja ja mul on meeles näiteks praegu tuli meelde näiteks, et Roosna-Allikul ma mäletan, kui me saime vanaisa vanaema saatsid meile pakkuda, kes sealt külast, eks ole, mis seal pakis oli, vaat, pakkis oligi tihti oli seal muidugi ka seotud ka medikamentide ka sellepärast et isal oli mingisugused seljavalud tihti ja siis üks tädi siina töötas apteekri kuskil Leningradi oblastis ja muidugi siis tal oli natuke mingeid võimalusi. Aga muidugi oli seal head ja paremat jälle midagi küpsetatud või midagi midagi tehtud, vanaema poolt mingit tarbeasju, mida võib-olla meil seal külas ei olnud, Roosna-Allikul. Et ma mäletan, see oli suur niisugune vineerist kasti oli, eks ole. Ja siis ta oli pakitud nii hästi ja siis kui ta siis mina käisin sidejaoskonnas alati siis vaatamas, et kas võtsin ajalehed ja kõik ja siis teile on pakk terakse. Oi, see oli siis pidu, piduja, kui sa õhtul lahti võeti, eks ole, kodus need ilusad mälestused ja mõtlen, et ega see inimese elu ongi selline, et paljuski me saame suunata, aga paljuski me ütleme, niisugused suured maailma asjad, mõtlen, et inimene ikkagi küllalt küllalt väetikene selles mõttes, et me saame midagi küll öelda, arvata, midagi valida, aga lõpuks on ikka kuskilt midagi muud veel ootamatusi tulla. Millised olid need tõed, ütleme just isalt ja isapoolsete vanemate poolt, mis teile nii-öelda kaasa anti, mis on teid terve elu saatnud, need niisugused eetilised tõekspidamised? Kui soovite, võin küll öelda, tähendab, ja ma alustaksin ikkagi ka Roosna-Alliku on sellepärast, et ma tahan seda öelda lihtsalt, et kui ma tulin Tallinna muusikakooli ema saatis mind ära niimoodi sõnadega, ole aus, ole viisakas. Nii, teiselt poolt võib-olla see, ma arvan, haakub nii eestlaste kui vadjalaste kätt, kõik see töökus ja see töömotivatsioon, et sa pidid midagi tegema, sa pidid töötama, et midagi üldse saada, noh, et ikkagi töö on ju seotud ka sellega, et sa mäletan, kuidas ma esimese käekella maalin, viiendas klassis pidin vigase suure pinna puid seal käsitsi ära saagima, sest seal oli niisugune väike saage siis kahemehe saega saagisime ja ja siis oli niisugune käekell, oli, mul tuli kingituseks. Muidugi ma ütlen see, et selleni otseselt ostmine, eks ole, et ma tegin seda või teist. Aga see andis mulle väga palju niisugust eluks kaasa, seda, mis tähendab üldse töö tegemine, mis tähendab oma kohustust, heitmine, eks ole, ja ma olin looreha, aga põllul ka, näiteks kuuendas klassis kella seitsmest seitsmeni võtsin hobuse, panin hobuse rakmesse, oli seal põllu peal tund aega pausi, õhtul ratsutasin siis sinna metsa, viisin hobuse ära ja siis selle kahe kuu rahaga sain osta endale jalgrattateedega õnnelik maani. Üldse ei kahtle just see, et see oli minu enda oma teenitud ja, ja siis läksin poodi ja lisaga kaasa, kuidas, mine üks joosta, ära köhma, lähen poodi, ütled, et palun mulle üks jalgratas. No töö, töö ja veel kord töö, see on ülimalt oluline ja see on väga tore, et teile niisugune harjumus ja niisugune põhimõte kodust kaasa anti loomulikult ka ema poolt, aga just et see ilusti ühtis ka isa ja isapoolsete vanemate sellise ellusuhtumisega. Kas sealt vadja poole pealt manitseti teid ka millegi sellise suhtes, et vot sa pead midagi uskuma sellist, teist ja kolmandat ja no kuni sinnamaani välja, et ära unusta, et päev algab võib-olla mingi sellise kombetalitusega, et sul kõik asjad sujuksid ja nii edasi ja nii edasi võtvat midagi sinna. Et võib-olla seda oli ikkagi väga vähe, sellepärast et noh, vanaema oli ka väga tolerantne inimega ta kui ta tuli selle oma veepudeliga ja natuke seal siis sedamoodi igale ühele lifti natuke kuidas seda öelda, piserdas piserdas just et seda keegi ei võtnud ka sellise noh, et selleks nagu mingi otseselt seotud eriti lapsed on muidugi usuga, aga muidugi, et niisugust nagu saime aru, et see nagu mingi kaitsiooni, et tundsime, et vanaema, kui käis selle tiiru ära jälle suvel ta tavaliselt oli meie juures ja ja oli kloostris Jahkuda koosseis tuli siis meile Roosna-Allikule. Kaua ta seal oli, ma isegi ei kujuta ette, kuidas sa seda transpordilahendused seal ikka bussid käisid. Mingisugune niisugune tunne oli nüüd, et vanaema oli käinud ja muide, kui te räägite eesti keelt, püüdis rääkida, aga muidugi niuksed vadja sõnadega ja muidugi väikesel lapsel on ikkagi natuke niisugune ei saa nagu õieti aru, eks, mis ta seal räägib ja siis vanaema purdis ka ikkagi eesti keelt rääkis väga hästi ja muidugi ta raiskab vene keelt noh, külas pidid ju ikkagi hakkama saama, seal oli mitmed keeled, eks ole, ja seal oli venelane rahvusest inimese, seal oli ka soomlasi. Nii et et aga võib-olla siin ongi see, et ikkagi jäi nagu see nagu keegi aitaks või midagi sellist, nendel nendel käikudel oli aga midagi otseselt noh, et meil nisust palvust ei olnud, et noh, et nagu kombeks, et nüüd vana ise luges alati selle ikooni juures, kas võttis käest kinni, eks ole, seisime seal. Aga et otseselt nüüd me oleme siis laua taga kuskilt laenanud mingisuguse noh, väga palju, ma olen oma reisidel kogenud inimese, kus enne sööki, eks ole, palvetatakse või näiteks ma olen hormoonidega väga palju kokku puutunud, eks ole, seal on iga, iga tegevus on näiteks seotud niimoodi inimesed ütlevad midagi kellelegi head soovivaid. Kui palju vadjalasi tänapäeval üldse olemas on, On teil aimu praegu? Raamat ütleb, et kuskil 70 ringis, eks ole, kes räägivad, eks ole, ja nemad on seal Narva, jah, just seal, aga mina olen kuulnud, et näiteks Tartus on ka kirja pandud neli vadjalaste? Muidugi mitte mina, sest mina panin ikkagi ennast eestlasele kirja, sellepärast et noh, nii, nii ta on läinud, eks ole, et ma olen. Ma juba ütlesin, et ma olen kõige rohkem see nii hingelt ja tunnetelt see vadja liina minus olemas. Tartus neli kas te ei tunne, mina ei tunne neid inimesi, kuigi ma käin seal ingerisoomlaste seltsis ka mõnikord olen käinud ja nende inimestega kokku saanud, seal on ikka tunda ka seda. Õhkkond on selline natuke teistmoodi kui eestlaste peol kusagil või kokkusaamistel. Kas vadjalasi on kerge segi ajada ingerisoomlast? Jah, sest ega see vadja on ikkagi väga väike niisugune kild, till seal tõesti, aga ometi on neil oma keel, jah, vot ma räägingi, et see on täitsa kummaline, et, et seal on ju isuurid, eks ole veel ja seal erinevad. Ja isegi vadja keele, no on ju veel erinevad murded seal olema, ma ei tea, kas kolm või neli, isegi et see on ikkagi praegu on teda uuritud ja see keel on ikkagi niimoodi vähemalt raamatutes ja sõnaraamatus, nagu selles on olemas on ikkagi ma arvan näiteks suur ime, sellepärast et me võime öelda tõesti, et see ikkagi võib öelda 1000 aastat ikka vähemalt ja näeme ise, kuidas on see kõik nüüd vaikselt hääbunud ja teamegi, miks, eks ole, ega siis väiksed rahvad peavad olema, ma ei tea, kuidas üldse peab ikka väga Poolas, et niimoodi ellu jääda. Ja tegelikult teisest küljest mõelda, kui väärtuslikud te olete, teid nii nii vähe ja mis sellest, et kunagi pole olnud olemas sellist asja nagu vadja maa üldse, eks ole, meie hõimurahvastest on ainult kolmel rahval ju oma päris iseseisev. Ma mõtlen riiki, Eesti, Soome, Ungari ja kõik ülejäänud ongi suure Venemaa kaitsvas rüpes jutumärkides, et, et kuigi on olemas Tatari vabariik nime poolest ja Komi vabariik ja nii edasi, noh tegelikult nimi võib olla, aga see kõik on Vene Föderatsioon, aga Vadja maal pole isegi nime, et seda haruldasemad ju tegelikult olete? Muidugi Ingerimaa oli, eks ole, tegelikult Ingerimaa oli, aga see oli paljudele rahvastele koduks muidugi. Aga igal juhul ma soovin teile, et te saaksite tuttavaks ka nende teiste väidetavate vadja lastega seal, Tartu linnas, loodetavasti teie teed ristuvad ja saate endale uusi, häid tuttavaid, isegi sõpru juurde. Mine tea, ma loodan. Igal juhul väga hea meel, et tegutsesid demend ja tänan kutsumast ja ma loodan tõesti, et mul on nüüd rohkem aega veel uuesti hakata nende asjadega kõigiga tegelema ja just läbi ingerisoome seltsida, leida inimesi juurde ja võib-olla midagi tuleb ka minu muusikas veel kord juurde niiskust, vadjaliku, siis ütleme niimoodi. Vadja pärast. Aitäh, saksofonist Lembit Saarsalu ja tõepoolest ei. Pill hakkab nüüd jälle hüüdma ja me saame jälle ma tea, meeleolude osaliseks, see on lihtsalt suurepärane, sest see kõik on väga-väga haruldane. Arvestades, kui väikeseks on teie rahvakeeld jäänud. Niisiis kuulame seda. Lugu siis sellest sarjast Ingerimaa õhtut. Ja veel olid stuudios Haldi Normet-Saarna ja Maristombach.