Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis Tartu linnas elav ungarlanna Andrea nad. Tere laul, mida praegu kuulsime, oli mõistagi teie valitud ja mille poolest on teile oluline, on siis? See laul on seotud minu tütrega, et siis, kui ta sündis mari kuus jätta enam väga ei tahtnud magada ja koida tädi külla tuli ja püüdis teda uinutada, siis ta laulis talle alati selle laulu. Sellepärast on see minu jaoks tähtis. Et ma sain aru, et meil on saate alguseks une, Laul ei ole unelaul, aga see oli vist ainus laul, mida ta oskas laulda. Teie tütrele siis mingil hetkel uinutavalt mõjus või ei mõjunud kahjuks siis loodame, et kuulajatele samuti mitte. Teie Andrea olete siis sündinud Taga-Karpaatiast, nagu mitmed teisedki inimesed Ungari rahvusest, kes on siin sarjas rääkinud oma elust ja, ja sellest, kuidas nad on Eestisse sattunud. No milline oli siis teie see lapsepõlvekodu ja lapsepõlve aeg? Laps? Põlveaegu oli ikka üsna helge, meenutan vein, mäletan ainult häid asju, et meil oli suurpära. Me elasime oma ema vanemate juures. Et meil oli pärast seitse liiget ja hästi suur maja, palju koduloomi ja suur aed. Et alati oli tegevustati Kavlenud, kunagi aga on igapäevaelu, oli siiski üsna rutiinne, pikka ummikut oli siis pärast koju ja siis koolitööd ja kodused tegevused siis jätkus aega ka natukene mänguks. Aga jah, et kooliajal mitte väga palju. Kas te praegu võib-olla vaatate vist heldimusega tagasi sellele tookordsele rutiinile, et praegu on elu ilmselt natuke teistsugune? On jah, oleks tore jälle laps olla küll. Aga see igal juhul kõlab väga õdusel elasite seal majas, kus oli suur aed ja kõik kasvas ja ja elasite, niisugust maalapse eluterve küla oligi siis ungarlastega. Ja seal on mis tänapäevane, ainult paar, mitte ungarlastest peret. Et see nii Ungari piiri lähedal, et sinna väga teisest rahvusest inimesed ei kooli, kuna nad võib-olla ei suuda sulanduda. Senil selline täiesti konkreetne Väike-Ungari kogukond elas selles külas, mida vanemad teile õpetasid. Ega te olite küll päris palju koos vanavanematega, kuidas, kuidas elu veel välja nägi? Jah, et kuna mõlemad vanemad töötasid, et ikkagi kasvatasid meid rohkem vanavanemad, kuna meie peres olid okei, kaks tüdrukut ja üks poiss, ainult et me käisime ikka vanaemadega aias ja kodutöid tegime, õppisime süüa tegema üsna varasest east ja õhtud veetsime ka enamasti vanaemaga ja siis ta meenutas oma lapsepõlve ja need jutud olid väga toredad. Aga püha päevad olid just sellised päevad, kus olid kogu pere koos ja eriti lõuna ajal me köik istusime suure laua taha ja sisema. Kuna söögi ja lõunasöök kestis ikka päris pikalt, et hästi rahulikud erinevad käigud. Ja pärast siis oli aeg, mil me saime vanematega mängida et erinevaid lauamänge või noh, lihtsalt oli tore rääkida, et mis on juhtunud nädala jooksul ja kes kuidas elab. Suved veetsime Iisa vanemate juures. Ja teil oli aega kõikide tegevuste jaoks, tähendab kiirustamata te sõite kiirustamata, te vestlesite kiirustamata te mängisite omavahel või vanematega. Jah, elu tundus siis kuidagi rahulikum, et kui vanemad ikkagi tulid töölt koju, siis nad olid kodus ja nad olid oma koduste tegevuste juures, et tööd ei olnud enam nagu mõtetes. Ja kuidagi päevad tundusid palju pikemad, tol ajal. Kas see väike Ungari kogukond, kes selles külas elas ütleme nii, et nad hoidsid omavahel kokku ka või ikka iga pere toimetas omaette või või oli sellist kokkuhoidmist ja seda kõike noh, nii-öelda saatis taustana see teadmine nüüd me elame, eks ole, siin Taga-Karpaatiast Ukrainas liidu alal, aga tegelikult ju võiks meie kodul ungaris, aga Ungarist on see tükk ära hammustatud, et kas niisuguseid jutte, no ta võib-olla lapsena ei tunnetanud eriti, aga kas see võis ka olla üks põhjus, niisugune kokkuhoidmise põhjus? Kindlasti võis olla kuigi tüki ära hammustamine oli toimunud nii ammu, et päris paljud ei mäletagi, milline see elu on olnud Ungari ajal. Aga kuna tõesti kõik ungarlased ja see küla ei olnud väga suured, paar 1000 inimest, et siis kõik tundsid teineteist ja, ja kui oli vaja, siis kõik aitasid ka, et ei olnud niimoodi, et on raske leida kedagigi näiteks sügis, sest koristustööde olla abiks, et ikka kõik naabrid tulid ja sugulased tulid ja ja nad ei oodanud mitte midagi muud vastu, kui et, et teised inimesed ka temale appi tuleks. Kui vaja, on. Ja kuna te olete öelnud Teil oli seal vanaema aias tohutu suur leivaküpsetusahi, siis ma olen püüdnud seda endale ette kujutada, et noh, see juba on midagi, mida tänapäeval vist naljalt ei kohta, või Ungari külades siiski ja Taga-Karpaatiast ka need kõik on ju alles, kuhu nad on kadunud siis või kuidas? Noh, ega enam väga alles ei ole. Sest et kodune leiva küpsetamine ei ole eriti moes enam, et mul on ka väga kahju sellest, et näiteks vanaema maja juures ei ole seda ahju enam. Aga see oli tõesti väga suured, lapsena isegi mängisime, Allased. Peitsime. Aga jah, et vanaema küpsetas ikka ka ise oma perele leiba ja siis need leivad olid hästi suured, et umbes nelja-viie kilosed ja korraga mahtus sinna kuusseitse leiba sinna ahju. Ja muidugi sügiseti tulise suguvõsa palju tihedamini kokku, et siis oli see viinamarjakoristusaeg ja maisikoristamise aeg. Et siis vanaema juba valmistus, paar päeva enne küpsetas leiba, siis küpsetas ploomipiruka sügiseti Haallastele, küpsetas väikseid linde niukesi, selliseid nisu, siinseid armsaid. Ja et kui töö oli tehtud, siis oli jälle võimalused sugulastega rääkida ja küpsetasime siis suitsupakki kenasti lõkke peal ja et kui oli viinamarjakoristamine sissi, viime värsket pressitud viinamarjamahla ja see oli kõik nii tore. Aga millised olid need niisugused tõed või siis vanemate sugulaste nõuanded, mis teile võib-olla kaasanti sellisest tugevast, traditsioonilisest kodust? Aga nad ei olnud sellised erilised nõuandjad, et ikkagi igaüks peab ise oma eluga hakkama saama, et peaasi, et ta on ise aus inimene ja ja on töökas ja on sihikindel, et et ta leiab oma elutee. Peaasi, et on töökas ja aus. Ja siiski nagu toonitati ja seda kindlasti võib olnud alati vaja toonitada eeskuju oli täiesti hiljakas olemas. Niimoodi värvikalt see teie lapsepõlv möödus siis ja koolis käisite ka mõistagi Taga-Karpaatiast. Keskkool sai seal lõpetatud. Ja et ikka ungarikeelne keskkool ja kõik ained peale vene keele, mida õpetas ungarlanna, oli ungari keeles, see oli setega karbadhi on ikkagi nii eraldatud piirkond Ukrainast, et me väga ei pannud tähele, et me elame Ukrainas. Tundus, et elate Ungaris, aga see ungarikeelne õpe? Ta pani nüüd küll mind praegu kõrvu kikitama, selles mõttes, et ma olen siin kuulnud nii ja naasuguseid variante. Et on olnud ka õpetus vene keeles ja võib-olla ainult seal algklassides esimesed kolm või neli aastat ungari keeles, et teil oli algusest lõpuni siis või. Jah, ma käisin kahes koolis ja mõlemas ja siiamaani on muidugi viimasel ajal Ukraina püüab, püüab natuke rohkem ukraina keelt sisse tuua. Aga ikkagi põhilised ained ungari keeles. Keskkool sai läbi ja kõrgkool tuli ka seal või kõrgkoolis ja liiduline. Et ma oleksin ametit õppima, ma õppisin juuksuriks ja siis me sõbrannaga avasime väikse juuksurisalongi ja mõnda aega töötasime ja siis ikkagi läksime mõlemad Mähele ja kolisime mujale. Ja nii see elu seal oli. No. Kas teie Eestisse tuleku üks põhjus oli see, et läksite mehele eestlasele? No ma ei ütleks, et eestlasele et tema ema on küll eestlane, aga ta on siis abikaasa, ema on nii palju seal Taga-Karpaatiast elanud, et ta räägib väga hästi ungari keelt ja vaikse vaadata valmistab ka rohkem Ungari härra käib toite ja rohkem nagu ungarlane juba. Aga jah, see oli üks põhjus küll, et 90.-te algusel avati siin Tartu Ülikoolis uuesti eriala ungari keel ja kultuur. Ja sel ajal lõpetas siis minu abikaasa õde seal keskkooli sisse oli siis päras mõtlemist, et kuhu teda siis edasi saata, jätkas Ungarisse kuskile kõrgkooli või siis äkki siia. Ja juhtuski niimoodi, et ta tuli siia Tartusse õppima. Ja pärast seda siis vähehaaval tuli siia kogu meie pere, siis ta abikaasa vanemad siis meie. Ja siis oli siin sündinud juba meie tütar. Ja 2001. aastal ma astusin ise ka ülikooli eesti keele võõrkeelena erialale. Et Eestisse te tulite aastal 2000 ja alguses ei osanud sugugi mitte eesti keelt kohe kaugel sellest. Ei osanud küll ja ma ei kujutanud ette ka, et, et mis riik see on ja kus asub ja millised need inimesed on, et jah, et ma ei teadnud mitte midagi peale sõnade ära. Et just see oligi põhjuseks, miks ma siis tahtsin ülikooli, sest et ilma keeleoskuseta ei saa ju inimestega suhelda ja see tekitab väga suurt Tööüksi õudustunnet. Et mul ei olnud siin ei sõpru ega sugulasi. Et oli esimene aasta väga-väga raske. Aga abikaasal läks kergemini? Jah, temal läks kergemini, sest temal on siin ikkagi sugulased ja nad olid siin lapsepõlves ka tihedamini käinud, et ma ei ole siin kunagi joonud enne. Ja ta natuke oskas ka keelt küll väga palju, aga ikkagi. Kui siis aastal 2000 jalg esimest korda Eestimaa pinnale astus, millised need esmased emotsioonid olid kõige esmased hõimurahvad küll nagu eestlased ja ungarlased on, aga, aga no siiski polnud varem isegi suurt palju Eestist kuulnud, eks ole. Ei olnud ja et kõik tundus väga ilus, sest oli suvi. Et kõik on väga kena, et loodus on väga ilus ja kõik on väga puhas ja inimesed on väga toredad, kui räägivad nad väga kiiresti, mitte midagi aru ei saa, aga siiski on tore. Aga siis tuli talv ja see talv oli minu jaoks väga-väga pikk ja sünge. Miks ja SEST, et lihtsalt on siinse pime aeg nii pikk ja ja vihma 100. ja mulle tundus, et see on eriti tulen Talvet nii külma talve ma pole sellel kogenud, kuigi ilmselt ei olnud. Ja see ja see, et, et ma ei osanud ja mul ei olnud kedagi, kellega rääkida, et ei olnud sõpru, et oma perekonnaliikmetega oleks olnud raske jagada seda tunnet, sest neil olid siin siiski sugulased ja need ei tekitanud seni üksildast tunnet. Liin olemine. Kuidas siis edasi läks, kuidas endas murdsite, selle, selle niisuguse võõristus ja väikese, võib-olla kurvastuse, sellise tunde, kuidas te hakkasite edasi elama ja ennast sisse harjutama või? Samm-samm oli ikkagi ülikooli astumine, et seal sain ma ütleme aastaga keele päris selgeks. Ja kui juba inimene oskab suhelda, siis on juba kõik hästi, et siis ta leiab endale sõpru ja ja siis ta leiab teise eesmärgi ja muidugi sündis meie perre tütar ja see oli ka, mis mulle jõudu andis, et ta tuleb ikkagi kasvatada ja kasvatada hästi ja kasvatada niimoodi, et ta ka ümbrusest aru saaks. Unustamata siis oma emakeelt ja oma päritolu. Te olete Tartu linnas elanud siis 15 aastat, võib öelda, ümmarguselt, eks ole, ja olete te kohanenud selle linnaga. Või on vahel tulnud pähe, et võiks kuskil mujal elada. Eestimaa piirides näiteks? Eestis on ilusaid linnu teisigi, aga kuidagi Tartu on mulle juba koduks, et ei tahaks küll siit ära kolida. Mis teil seal Tartus meeldib? Talved ei tundu enam nii külmad? Ei tundu jah? See linn on kuidagi piisavalt väike ja samas piisavalt suur, et hästi hubane ja puhas. Ja muidugi ülikool on see, mis mind siia köidab. Kuna ma töötan ülikoolis eesti ja üldkeeleteaduse instituudis tegelen seal õppetöö korraldamisega. No ja siis on Tartus Vanemuine ja veel mitmeid teatreid seda ka, et ikka siin on. Mitte piisavalt, et on kultuuri ja on sportimisvõimalusi, et minu tütar on üsna aktiivne sportlane. Ja, ja suur loomaarmastaja. Et see Tartu linna sees on tall on, on ka väga oluline, sest talle meeldivad väga hobused, jaga viib ratsutamas, ei tahaks küll kuskile mujale kolida. Teie kodustest kommetest riitustest oleks huvitav üht-teist kuulda, et see, et Eestis elate see ei tähenda, et enam ungarlane ei oleks, te olete väga läbi ja lõhki ungarlane, teil on Ungari. Ja te olete nii mõndagi oma lapsepõlvekodust ju ja üldse Ungari tavadest siia Eestimaale Tartu linna kaasa toonud, nii et milline see teie kodu täna on oma traditsioonide ja tavade poolest näiteks. Nojah, ikka ungaripärane, sest me ikka suhtleme kodus ungari keeles ja meil on palju raamatuid ja palju filme, et palju multikaid, et minu tütar oli üles kasvanud Ungari rahvamuinasjuttude peal. Ja me valmistame Ungaripäraseid toite, et nii mina kui näiteks minu ämm et selle 25 aasta jooksul, mis ta oli seal elanutega, Karpaatias oli nii hästi ära õppinud ja talle maitsevad väga ungaripärased toidud, et meil on ikkagi siin ka pühapäevase töö ühised lõunasöögid. Ja pühi, tähistame ka ikka rohkem nagu Ungaripärased. Et kõik need toidud, mida me valmistame pühadeks ja noh, kõik need kombed või kuidas me midagi teeme, on ikka rohkem Ungari päevased. Ja käite läbi oma rahvuskaaslastega Tartus? Nii palju, kui see on võimalik, sest et kõik on ju tööinimesed, et nädala sees on kõigil väga kiire. Ja kohtuda väga tihti ei saa. Aga kui on mingisugune üritus, siis me ikka tuleme kokku ja räägime, kes kuidas elab erinevates Eesti linnades ja Tartus on ka ungarlased, kuigi neid ei ole väga palju. Ja Tartus on ka lapsi noortes peredes ja ja et need lapsed oma päritolu ikka ära ei unustaks. Et siis me püüame oma kolleege, jaanuarit, Boclarkaga, Vibu, Clarga janurikega eestipärase häälde neile ikkagi üht-teist õpetada keelest ja kultuurist. Kuidas need õpetused välja näevad siis ja kus need toimuvad? Need õpetused toimuvad Tiigi seltsimajas kaks korda kuus pühapäeviti nagu pühapäevakool. Võiks öelda, et pühapäevakool ja kaks tundi oleme koos ja meil on suuremad lapsed, sellised kooliealised, esimese teise klassi omad, et nendega juba õpime natuke lugemist ja kirjutamist. Sest et mõningad tähed on ikkagi erinevad eesti ja ungari keeles ja väiksematega, rohkem laule ja mänge ja sellist käsitööd ja rohkem jutustamist, et nende sõnavara ikkagi laieneks. No kuidas need lapsed on hea meelega käivad ja kuulavad huviga või või on tunda niimoodi, et nad on siin juba mõnda aega elanud ja hakkavad nagu selles mõttes ära Eesti istuma ja võib-olla ei peagi seda nii oluliseks ei viitsi, võib-olla tullagi kohale või on hoopis vastupidine? Praegu tundub, et see on ikka vastupidine, et lapsed, kuigi seal on mitu paisijat, isegi poisid väga ootavad ja küsivad, et millal me jälle saame tulla ja mida me järgmine kord teeme. Ja kuna kõik need pered on sellised pered, kes suviti käivad ikkagi Ungaris, et siis nad väga ei saa ka ära unustada, et nad on tegelikult ungarlased. Ungarlased ei ela ainult tartus, Ungarlasi elab tegelikult vestis igal pool peaaegu et kas te väljaspool Tartut ka oma rahvuskaaslasi näete? Põhiliselt kohtume me siiski Tallinnas, sest Tallinnas toimuvad suuremad üritused, näiteks jõulueelsed, jumalateenistused või mingisuguse tähtpäeva tähistamine suuremad Ungari kontserdid või jutuvest, mis õhtud, et mis iganes sündmus on siis ikkagi Tallinnas ja seal me siis kohtume. Aga seda juhtub üsna harva, kahjuks. Põhiline osa ungarlastest, kui ma nüüd ei eksi, ongi Eestisse omal ajal tulnud just Taga-Karpaatiast. Jah, jah, et eriti kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel, kus kus oli taga Karpaatias, olla ungarlane väga raske. Need inimesed olid jõukad ja ka Nõukogude liidule see väga ei meeldinud ja inimestel ei noortele joonud õppimisvõimalust, et siis nad tulidki pigem Eestisse, sest siin keegi ei keelanud neil õppida. See on võib-olla Eestis see, mis nüüd, kus te olete harjunud see, mis, mis veel väga meeldib ja mis on see, millega on jätkuvalt raske harjuda. Eestis meie tega meeldivad mulle inimene saadeti, inimesed on hästi rahulikud ja tagasihoidlikud, sellised südamlikud. Tihti öeldakse Põhjamaade inimeste kohta, et nad on sellised külmad ei ole sõbralik, vaata minu meelest see ei ole niimoodi, et selliseid inimesi, kellega on üsna keeruline sõbraks saada, on igal pool, et võib-olla siin on neid natuke rohkem, aga lihtsalt eestlastega sõbraks saada võtab natuke rohkem aega, et peab kannatust olema. Aga see, nende rahulik meel on küll väga tore. Aga jah, see keel ei olnud siiski nii kerge tulla. Ja muidugi see Eesti kliima on jätkuvalt see, mis mulle ei meeldi siin. Et need pikad talved ja Jõgised pime sügis, on see eriti raske. Te olete ajapikku leiutanud ilmselt iseenda jaoks mingeid nippe, kuidas mitte lasta sellel raskus ennast niimoodi maadligi vajutada ja mitte seda nii väga tunnetada, mida need Eesti kuulsad neli aastaaega annavad? No pere annab ikkagi päris palju jõudu ja see, ütleme näiteks suviti iga suve, tegelikult käime kodus. Ja see suvepäike on see, mis annab terveks aastaks jõudu. Ja noh, ikkagi see, et, et me hoiame oma kultuuri siin, et kõik need laulud ja lastega tegelemiseks ja kõik see annab tekitab sellist head tunnet, et et siin ka võimalik olla, isegi kui on pime ja sügis Te ütlesite, et igal suvel käite kodus, ma ei tea nüüd, kuivõrd seda sõna rõhutasite või võite nimetada siis inimeseks, kellel on ikkagi kaks kodu, et üks on see lapsepõlve oma ja teine on praegune. Jah, pigem siis niimoodi, et meil on kaks kodu, et ikkagi me olime seal sündinud ja seal üles kasvanud ja kõik lapsepõlve mälestused on sealt pärit ja lapsepõlvesõbrad. Et kui me just oleme sinnapoole teel, siis me alati ütleme, et me lähme koju. Ja kui me oleme seal mõned nädalad ära olnud ja kõik sugulased on juba külastatud ja kõik tuttavad ja sõbrad on nähtud siis me ikkagi hakkame Eestit taga igatsema, et siis me jälle mõtleme, et oh, läheks juba koju minna siis tulema Eestisse tagasi. Nii. Selline huvitav ühest kodust teise minek ja ükskõik kumba te pidama olete jäänud, kas lühemaks või pikemaks ajaks tekib see väike kripeldus, et nüüd tahaks jälle teist kodu näha. Ja nii see on. Aga kes selles Pereczzomi külas, kus teie lapsepõlv möödus, täna elavad? Selles konkreetses külas elavad ainult minu vanemad, aga minu õde ja vend elab kaika taga karbaatias ja suurem osa minu sugulastest, et ainult üksikud näiteks ema ööd ja tema poeg elavad Ungaris ja mõned tädi onu, et ja, ja üks elab Suurbritannias, aga suurem osa ikkagi Taga-Karpaatiast, et minu isal oli suur pere, on kaks õde-venda ja neil oli hästi palju lapsi, ei kõigile, et vähemalt kaks-kolm. Ja suviti olime ikka vanaema juures päris mitmekesi alati koos. Ja vanaema puhkab nüüd kalmistul jah, naaberkülas, et minu isa oli naaberkülast pärit lasega sonist ja tema vanemad ja puhkavad seal. Kuidas need sugulased elavad tänasel päeval seal Taga-Karpaatiast pereks on meil külas ja mujalgi. Hetkel on Taga-Karpaatiast elu päris keeruline tänu Bei selle sõja tõttu, mis ukrainas möllab, et et ega ungarlased kaasajastatud pole, et ikka kõik peavad sõjaväkke minema. Nooremad ja vanemad mehed ja teinekord ka naised, et see ikkagi valmistab peredele palju meelehärmi. Ja ega töökohti ka nii kergesti leida pole praegu seal. Ja kui isegi on, siis see sissetulek ei ole selline, millega saaks lahedasti ära elada. Aga vaatamata sellele ei taha keegi sealt ära põgeneda. Et ikkagi kõik elavad oma oma majas ja oma külas ja püüavad kuidagi eluga hakkama saada ja hoida seda väikest Ungari kogukonda, mis seal veel on. Ja siis käivad teil siin Eestis külas ja imestavad, kui teistmoodi teie siin elate või. Aga kahjuks minu pärast pole keegi siin Eestis külas käinud ja ma väga kahetsen seda ja ma püüan neid iga aasta kutsuda, aga see ei ole nii lihtne, sest ega nad ilma viisata tulla ei saa ja viisa saamine on üpris keeruline. Aga minu abikaasa perest olid siin küll külas käinud näiteks tema tädi ja siis mõlemad pojad. Ja neile siin ikkagi väga meeldis, et kõik see ilus loodus ja neid puhtad linnad ja kõik see korrapärasus, mis siin on. Et see tundus neile küll väga tore ja jättis väga hea mulje. Teie tunnete, et teil on küll kaks kodu, aga siis nad on sellised kindlad jää päevad sealhulgas siis mõistagi ka Eesti oma, kus te praegu elate, et te ei ole del tulnud enam niisugust mõtet pähe, et, et võib-olla läheks ja vaataks prooviks, et kuidas seal päris ungari maalse elu on või teisest küljest ega sinna vist keegi väga ei oota ja ei kutsu. Päris ungari maal on vähe sugulasi tegelikult ja noh, ega sugulaste juurde saaksime kolida, läheduses tahaks küll olla, aga see elu ümberkorraldamine ei ole nii lihtne, et enne tuleb ikkagi tööd leida ja ja lapse koolimine, kui oleks ka keeruline, sest et ta on ikkagi eestikeelses koolis õppinud, et see koolisüsteem ka teistsugune. Kuigi ta oskab rääkida ja kirjutada väga hästi, loeb hästi palju ungari keeles, aga mõningates ainetes võib ta ikkagi olla maha jäänud teistest? Jah, kuni laps koolis käib ja kuni ta ise siit ära ei taha, siis nime ilmselt Eestist ikka ära ei koliks. Elu on siin paigad ja omane ja just, et seda küll ei tule, et, et kui me nüüd mõtleme, et oh, koliks kuskile mujale. Eestis on ikkagi tore ja meil on oma elamine ja me püüame seda võimalikult koduseks teha. Tore kuulda ja Andrea, te olete valinud veel ühe laulu, sedapuhku meie saate lõpetuseks ja millest see on? Kuigi siin alguses sõnad on, mets, mets, mets tegelikult ei ole 100 väga metsas, see on selline armastuse laul. Aga me laulsime seda voolu üsna väiksed, sest ega me siis tähendusele ei mõelnud. Et lapsena mäe laulsime hästi palju, eriti õhtuti, kui me olime vanaemaga. Et vanema läheme, meeldis väga laulda ja siis me loosime igasuguseid rahvalaule, sealhulgas siis ka selle. Ja kuna Eestis on hästi palju metsa siiski ja siis ma mõtlesin, et selline laul võiks siia sobida. Aitäh veelkord, Andre ja nad ette siia saatesse tulite ja ilusat elu teile Eestis ja teie perele, mida muud oskakski soovida. Suur tänu teile ja suur tänu ka kutse eest. Stuudios olid veel Haldi, Normet-Saarna ja maris. Tõmba kuulmiseni. Ja puusatee kääbla. On Aakede bee? Keegi loota.