Ninalood. Tere, mina siin. Jõulukuu-i. Uut jõulumuinasjutt Pealkiri ongi jõulumuinasjutt. Tead, ma pole nii kaua ühtegi juttu kirjutanud. Mäletad, kevadel ma kirjutasin raamatu, seal olid mul süljes välk ja selge tegelased. Aga jõulumuinasjutte, ma teen hoopis teiste tegelastega. Küll sa kuuledki mul valmis end ja tead, homne Me loosime klassiga jõulukingitused ära. Eelmisel nädalal ma käisin seal supermarketis turul oma kingitust ostmas. Siis lõpuks leidsingi ühe lamba, kes oli hästi armas, Kuustja puust jalgadega. Muid ei, tal on päris lambakaruga seljas. Noh, selline tavaline korralik lammas, mõjudiaanid, lambaid, ma olen ise käinud neil laidude leiba viimas kinni, aga ma pean nüüd ruttama jõulumuinasjutte kirjutama hakkama. Muidu ma ei saagi jõuludeks valmis. Ma tahan sellega jõululaupäeval esineda. Küünlad põlevad, kõik on rõõmsad ja kingitusi on hullult palju. Siis maisi ning. Aga sina kuule, samal ajal seda, kuidas ma raekoja platsil jõuluturul käisin, mul on ilusasti kasseti peale lindistatud, eelmine kord oli ju saade liiga lühike ja ma ei saanud sulle kõike ette mängida. See hästi tark mees, Jüri Kuuskemaa rääkis väga põnevalt Tallinna vanaaja elust. Kujutage keskajal polnud üldse mingeid jäätiseid. Magusast nad said süüa vist ainult mett ja saia. Aga olgu, ma panen selle mängima. Ise ma kirjeldan natuke nõus. Kas vanasti oli turul saada hästi palju uhkeid riideid, mida kõik said osta, sest mul on kodus üks pilt, kus vana ja inimestel on punasest ametitest kleidid seljas ja sulgedega mütsid kohal, kullake, Düsse siis riidekraami toiduturul müüs, selleks olid omad poed ja vaata tänav, mis praegu kannab kullassepa tänava nime. See oli kraami poodnike tänav vanasti ja seal müüdi niisugust kraami, millega ka naised said ennast ja tüdrukud said ennast ilusaks teha igasuguseid ehteid ja kangaid ja siidi ja sametit. Ja muidugi kalevit ja lihtsamat riiet ka, sest vanasti olid Tallinnas ikkagi niimoodi, et kõik ei tohtinudgi kanda siidi ja sametit, isegi kui nad jaksasid seda osta, sest vanasti tehti inimestel paraku vahet. Depid, kõige paremaks peeti siin Tallinna linnas vanasti kaupmehe ja kaupmeestele, kes kellel olid laevad ja kes tegelesid kaubandusega Londoni ja Novgorodi vahel. Nemad võisid kanda kõige uhkemaid rõivaid, soobli, nahast mütse, klaasid ja nende naised ja tütred, niisamuti siidi ja sametit ja pärle ja kuld ja hõbeehteid. Aga järgmised käsitöölised, Kanuti Gildi käsitöölised, nende naised ja tütred võiksid juba vähem kanda ja mitte nii toredaid matta materjali. Ja siis oli veel kolm või neli niisugust nagu arvestust, nagu klassid on koolis esimene, teine, kolmas, neljas, nii olid ka riietusklassid. Ja selle tõttu oli vanasti lihtsam ringi käia, et kui sa läksid tänavat mööda ja vaatasid inimesele peale, mis rõivaid ta kannab, saad aru, kas ta oli suurkaupmees või ta oli mõni agulipoodnik või ta oli meremees, madrus või oli ta kapten, või oli ta kullasseppa tuua, või oli ta näiteks hoopiski voorimehe tütar, et umbes sellest võis aru saada rõivastuse järgi isegi siis mõned vanasti ei olnud elektrita v karvaseid üldse olemas. Kuidas need inimesed õhtul kodus täidis raamatuid lugeda ja raadiot kuulata ja sellest Testagi kuule, ega siis selleks, et vennast pesta ei ole elektrit vaja, selleks on vaja vett. Ja mis puutub raadiosse, siis kas sa tõesti ei ole kuulnud, et raadio on ju leiutada neid 100 aastat tagasi? Seda ju keskajal ei olnud. Aga mis sina teed kodus või mis sinu vanemad teevad, kui on elektrikatkestus, panime küünlad põlema. Muidugi loomulikult. Nii tehti ka vanasti ja vanasti jõukad inimesed kasutasid vahaküünlad vaid, aga vaestel inimestel Trasva küünlad lambda rasvast näiteks, aga need jätsid ruumi ka ebameeldiva lõhna ja veel vaesed inimesed kasutasid ka õlilampe, mis olid hülged, rasvast ja rikkad inimesed kasutasid savist või tinast õlilampe, kus põletati kanepiõli ja laternaid ja veel olid peerud. Kas sa tead, mis on Berg? Jahtilynipulkvis pääseks otsast põlema just nimelt, sest kui seda, eks ole, ahju väidavad, siis on vaja niisugust õhukest Bergumis hästi süttiks ja süütaks ka puidu. Ja vot selliseid Beergusid kasutati vanasti ka linnas, seal, kus oli kivipõrand, seal oli see ohutu või kus oli puupõrand sisse pidi olema kinnitatud otsapidi raudklambri vahele ja all pidi olema veetünn, et kui sealt tükke kukub, et siis ei lähe maja põlema. Aga kõige naljakam, mis ma olen näinud omaaegses valguse saamise osas, on pildid, kus läheb mees ja põleb Berg hambus, sest kätesta kannab midagi. Aga muidugi palju kasutati ka laternaid, sest laternad olid ohutumad, kui näiteks pidi neid kõrgeid ja käänulisi keerdtreppe mööda käimakottpimedas. Sa küsisid minult veel pesemise ja v ja torude kohta vaata esimesed veetorud toodi Tallinna majadesse sisse alles umbes 110 aastat tagasi, aga vanasti siis seda asja lahendati väga lihtsalt nagu tänapäeval maal, eks ole, toodi kaevust vett ja linnas oli veel see eelised. Paljudel majadel olid omad kaevud keldris näiteks linnamuuseumihoones on praegugi veel alles ja ühes majas raekoja platsil, seal, mis isegi sees veel praegu, aga tõsi küll, seda ei kasutata enam. Aga vanasti oli veel niimoodi, et paljudel kohtadel olid ka tänaval kaevutika, Raekoja platsil oli kaev. Ma ei tea, praegu on muidugi lumi maas. Me ei näe siin, aga siin on pandud üks suur ümargraniitkivi, mis näitab seda kohta, kus oli turukaev, sest et turulised tahtsid ju ka vett võtta Ta ja juua ja hobuseid joota ja sealt nad said oma v ja selleks, et linnas oleks piisavalt vett, siis ehitektid tegelikult juba üle 600 aasta tagasi välja Ülemistest linna piirile veetorustik ja niimoodi, et see vesi jõudis sinna Vabaduse väljaku juurde praeguse Vabaduse väljakul. Hiina turg ja sealse vesi voolas Sis, Vallikraavi ja panni käima veskid, mis olid Harjuvärava ees Viru värav lava ees, karja väravast kolm vesiveskit oli nii et selles mõttes minevikku inimesed püüdsid neid asju ikkagi lahendada ja peale Mul olid veel vedajad, kellelt võiks tellida. Ta tõi sulle tünni või paar vett, niipalju kui majapidamises vaja oli ja pesemiseks oli ju mõnigi kord, kui keldris köeti kerisahju solid, keldrid olid soojad ja kuivad. Ja sealjuures sai ka siis vett soojendada pojas ja ennast pesti tavaliselt niimoodi, et toobris suures vaadis, kus inimene kükitas, mis ta sai siis ka kõrvuni korralikult märjaks teha, korralikult puhtaks pesta. Nii et selles osas saadi hakkama ja hiljem kombeks oli niimoodi, et magamistubades kooli selline akna orm paksu müüri sees, kus buss keti või nahkrihma küljes v nõu, millel oli kaks tila ja siis kui sa ühte nagu ülespoole surusid, siis tule peo peale natukene vett ja kuna söödi kätega, eks ole, kahvleid hakati kasutama, seda ma ju alles Tallinnas võib-olla üks, 250 aastat tagasi, siis käed said tihtipeale mustaks ja neid oli vaja puhastusega söömise ajal ja osalt Pühti neid laudlina serva, aga siis lõputati kohe oma toas ja sealjuures saitzis mehel hommikuti ka habet ajada ja vette kulunud sellise protseduuri väga palju. Meie vanalinn on nii väike, aga kus siis vanana ja lapsed siin vanalinnas mängisid? No aga tegelikult need majad on ju enamasti ikkagi üsna suured, sest kui me käime läbi need majad, mis ehitati 500 aastat tagasi, siis nende elutoad peretoad on tihtipeale 50 70 ruutmeetrit ja neid oli kohe mitu tükki ülestiku ja siis tagapool olid veel teised magamistoad ja iga eeskojas lapsed tihtipeale nii palju ei mänginud, kui need võtsid täiskasvanute tegevustest ja eks muidugi nukuvankrid ja puust mõõkasid on ka Tallinnast leitud, mis viitab, et mänguasjad olid olemas savist viled ja muud niisugused asjad ja lauamängud, male ja kabe täringud ja mängiti kodus, aga muidugi, eks siis nagu tänapäevalgi tuli värskes õhus ringi joosta ja selleks sobisid väga hästi Tallinna vanalinna Valli kraavist teisele poole jäävad karjamaad ja ja aiad, sest paljudel linnakodanikel oli väljak poole linnamüüriga väikesed suvemajad ja aiakesed, kus nad kasvatasid juurvilja, kus endale puukuurid, kus hoidsid tagavara, seal oli ka mõnus olla ja kui me praegu näiteks minna suusatama, peame kanalid ikka päris kaugele minema, mustamäele sõitma bussi või auto või trolliga. Aga siis võis suusad alla panna ja kohe linnaväravast välja minnes ja lahel sai muidugi uisutamas käia. Need uisutamisharrastused olid ka lastel olemas ja palle tuli kuigi kummipalli olnud, aga tihti nahast ei põrganud nii hästi, aga loopida oli ikka niisama vahva nagu tänapäevalgi korvpalli visata. Aga kas kõik koolid ja lasteaiad olid siis ainult vanalinnas, vaata, lasteaedu ei olnud, aga koolidega oli niisugune lugu jah, et koolid olid tõesti vanalinnas, sest keskajal ei lubatud ehitada väljapoole linnamüürikivihooneid ja ka puuhooned pidid olema linnamüürist vähemasti 300 sammu kaugemal, sest kardeti nii, et kui äkki tuleb sõda ja vaenlased hakkavad linna piirama, siis võivad nad seal leida endale varjupaik ja niimoodi linnale ja linlastele rohkem kahju teha. Aga kas sa tead, muide, millist aega me keskajaks nimetame, kui ammu see oli? Ei tea. Meie ütleme niimoodi, et meie keskaeg on selle gooti stiiliaeg ja gooti stiil ehitusstiil, eks ole, oli meil Tallinnas 13-st sajandist, see on siis ütleme peaaegu 800 aastat tagasi kuni ligikaudu 1530. aastani ja sellest ajast lahutab meid juba ka vaat et varsti vis rastid. Kas vanasti oli ka olemas jäätiseletid, kust jäätist osta? Jäätis on alles hiline leiutis ja see on meil Tallinnas ikkagi levinud niimoodi, et need jäätiseputkad ja müügikoha peal pole üle 100 aastagi vanad aga minevikus lapsed, kuidas nemad maiustasid? Vaat suhkur oli väga kallis ja siis see oli küllalt haruldane, kui sai osta mingeid suhkrusaia aastat 500 tagasi olid lapsed õnnelikud, kui nad said kimpu saia või sarvesaia, millele oli siis peale puistatud natukene mooniseemneid või pähklitükikesi või midagi niisugust, aga seda magusavajadust rahultsid marjad marju korjata ise metsamarju ja jõukamatest peredest, seal kasutati ka rosinaid ja kreeka pähkleid ja, ja juba üle 600 aasta tagasi toodi meile tegelikult ka värskeid apelsine, sidruneid ja muidugi rosinaid, kuivatatud rosinaid ka kogu aeg. Ja kui keegi tahtis toitu magusaks teha, siis kasutasin põhiliselt mett, sest suhkur oli küll juba 550 aastat tagasi teada. Tookord olid ju väga kallis ja enamus inimesi jaksanud osta seda ainult rikkad inimesed suurte pidude puhul näiteks raekojas kasvatasid suhkrut. Aga üks küsimus mul on veel, et mis te arvate, kas vanasti oleks inimesed ka tahtnud, et neil oleks mobiil. No nad ei osanud sellest veel unistadagi, aga muidugi inimesed on ju oma loomult uudishimulikud ja inimesed tahavad suhelda ja rääkida teiste inimestega ja loomulikult, kui see oleks leiutatud, no ma usun, et oleks kindlasti kasutanud seda niisama, kui meie nad oleks saanud ja siis ka vabalt suhelda, sest vanasti saadeti ju kirju, kirjutati kirju, aga kirju saadeti laevadega, lennukeid ka ei olnud ja vahel juhtus, et mingisugune kiri näiteks Tallinnast Londonisse läks kaks või kolm nädalat, sest kui ei olnud merel soodsad tuuled ja laev vahepeal pidi oma osa koormast andma näiteks Hamburgis või Lübecki sära või tants, kes siis seb kirja päralejõudmine võttis väga kaua aega ja selle tõttu kõik need arengud toimusid ka aeglasemalt, sest et uudistevahetus oli aeglane, ajaleht ei olnud raadiot, televisioon ei olnud, internetist rääkimata, aga selle tõttu oli inimestel nagu elu oli rahulik olnud. Et tänapäeval, kus me saame nii palju uudiseid, siis nupume nende uudiste alla ära ja võib-olla me mõnikord ei saa selle tõttu nagu hingerahu, et oleme liiga kasutatud, sest igal pool kuskil, kas teises eesti nurgas või maailmas toimub ja mitte ainult meeldivaid asju, vaid ka õnnetusi ja üleujutusi ja sõdasid ja maavärinaid ja keegi sõidab autoga kraavi, kuskil rongid põrkavad kui ja see kõik meid erutab, teeb rahutuks ja selle tõttu on meil võib-olla elu raskem, kui oli nendel inimestel, kellel polnud nii palju teada, mis ümberringi toimub, aitäh. Rohkem küsimusi mul ei ole. No võta heaks ja ma loodan, et sul neid küsimusi tekib, sest sa oled ju niisuguses eas, kus sinu põhiline tegevus peaks olema uudishimu rahuldama. Aeg vanasti said, lapsed leiab merelahe peal uisutamas. Ma ei ole kordagi käinud ainult jäähallis. Mere peal on kõvasti põnevam. Kas sina oled käinud? Vadja Ma teen oma muinasjutu kõike ümber. Jõulud merepõhjas, selle ma panengi pealkirjaks kogu muinasjutt toimub hoopis merepõhjas. Täpselt nagu mu eelmine muinaset, see välgu ja helgega mille põhjas peavad ju ka jõulud tulema. Muidu see läks täiesti ebaaus. Olgu siis homseni. Mina küsimustele vastas Jüri Kuuskemaa, mina lood, kirjutab Eeva kohv, esitab Külli Teetamm, toimetab Tiina Vilu, helirežissöör Maristomba ninalood.