Tere, mina siin, ma ei saa üldse rääkida, mul on jube kiire. Tead ju küll, jõulude ajal on kõigil jube kiire, kõik teevad igasuguseid asju. Sellepärast mul on kiire, et ma kirjutan praegu. Meie isa ütleb küll, et temal ei ole näiteks kiire mitte kunagi. Isegi jõulude ajal ei ole. Imal on, ta peab kõike ette valmistama, sellepärast et teda alati kõiki teistmoodi. Näiteks ta tahab, et jõulude ajal oleks laud hästi pidulik, kui me sööme, mitte nagu noh, mitte niimoodi, et kogu aeg olnd samad kaunistused. Aga näiteks Sofi juures on iga kord samad jõulukardinad kima emale meeldib, et alati ained punaste kellukestega ja kuuskedega kaardinad. Millime sama mustriga, pajakindad laualina. Meil on ka küünlajalad, inglid, mis on hästi lahedad. Hiina ei taha neid mitte ükski aasta panna. Eelmine aasta tegi hoopis apelsinide kaunistused. Ta pistis selle maitseainetükid apelsinide sisse ja siis pani igale poole neid siili moodi apelsine. Sünnist nihk, mingi terad, need hästi lõhnavad ja siis jahvatatakse puruks ja pannakse piparkoogitaigna sisse ka. Tead küll, mitte need Lynnilkvaid nelgiterad. Ma pean käsi kirjutama. Tšau, sina, ma kirjutan need küll kuule suud nõus, täitsa peale. Palav on jah. Minule teadaolevalt on siin stuudios normaaltemperatuur. Kui nüüd on nii, et isegi minu kõige parem sõber ei pane mind tähele. Kolm päeva enne jõule No ma arvasin, et me saame täna rahulikult maha istuda ja natukene järele mõelda, mida me peame mõtlema, kuidas meil sel aastal kõik olnud on, mis meil ilusat meelde jäänud. Rahulikult võiks istuda, panna küünla põlema ja. Ma ei tea, kas mul on praegu aega. Kui sa minuga jõulurahu nautida ei taha, siis mõtle vähemalt laste peale meeste laste peale, kõigi peale. Kõigi maailma laste peale vähemalt nende, kes praegu raadio juures kuulavad. Saad aru, ma olen praegu hästi kiire, ma kirjutan jõulumuinasjutte. Ma tahan sellega jõululaupäeval esineda. Küünlavalgel. Hästi lahe oleks, mina ei taha üldse esinema. Seal on täiesti normaalne esineda, kõik esinevad mina. Ma tahan minna vaikust, otsima. Tavalist vaikus, täiesti tavalist. Süda on ju kõik kohad täis, sa ei pea üldse otsima, kus kohas? Siin näiteks kodus või kui muusika ei mängi, siis ongi vaikus. Kuule küll midagi ei kuule, hästi tasaks, kuulad. Kuul. Tänaval liikluse autodel on ju signalisatsiooni pea. Lennukid lendavad üleparvede viisi. Ei pane seda tähelegi. Mina lähen päris vaikust otsima. Võtan jõulupuhkuse sisse ja lähen. Kuhu sa siis lähed? Kus sa siis kingitusi tahate saada? Olen terve aasta olnud nii ja sina, et ma olen ära teeninud mõned tonnid paksu naturaalset vaikust. Kuhu sa siis kavatsed minna üksi talvel? Tead, see on üks hästi väikesaar. Tan ühe natuke suurema saare kõrval. Ja see suurem saar on veel suurema saare kõrval. Sellel kõige väiksemal saarel elabki suur Paikus. Tead, ma lähengi teda otsima. Kas sa ei karda? Kuid kõik on haudvaikne. Sa oled täitsa üksi, teadlased, maailmas on hästi erinevaid vaikusi. Näiteks see suur Paikus polegi alati päris vaikne. Seal sees on tihtipeale igasuguseid hääli. Minu arust on vaikus alati nagu tavaline vaikus ja kõik. Kuule. On ju olemas metsavaikus. Meremüha, vaikus, jää, vaikus, lumevaikus, aasa, vaikus, rabavaikus ja need kõik on täiesti erinevad vaikused. Ausalt ka või? Muidugi kui head ma ikka selle saare avastasin. Ma ei teinudki seal mitte midagi muud, kui kuulasin ainult vaikust. Kas seal hüüdsid igav? Ei olnud, mitte üldse. Kui sa tahad, ma võin sulle seda vaikust mikrofoniga lindistada, pärast kuulame, Kuustaad. Kui ma järele mõtlen, siis seda ei saagi lindistada. Sa pead ikka ise kaasa tulema. Võib-olla tulen ükskord. Millega sa lähed? Jala või, või paadiga, see sõltub ilmast. Poegi raekoja turule on juba ammust ajast jõulud seadnud algemad valel ajal. Lihtne kuusk on juba ammu üleval. Suu ilmselt nemad pole toomapäevast midagi kuulnud. Miinisi toomapäev, teil on 21, detsember, täna. Täna ongi tuumapäev. See on jõuluaja algus. Tead meie esimene nemad valesti, ta teeb nagu meie esivanemate, ma olen nende üle uhke. Aga tead, mis, mina teada sain meie esivanemate kohta. Räägi. 563 aastat tagasi oli juba raekoja platsil suur puu. Siis nad põletasid selle ära. Pissib tule ots. Tegid oma jõulupuuga jaanituld. Need on ju tegelikult imelikud, need meie esimene need, need on need linna esivanemad, maa omad, need on ikka hoopis teistmoodi. Mis need tegid, nemad küpsetasid, jõuluüritus? Ma tahan. Ma ei tea küll, mis asi seal jõulurikas. Jõulu orikas seakujuline leib, mida söödi vana-aasta õhtul ise anti loomadele ka. Ja vähemalt üks tükk sellest orikas hoiti kevadeni, alles siis said loomad jälle sellest ampsu, et nad ikka rammust oleksid. Aga mõnel pool mõnel pool hoiti seda kuni kevadeni alles ja üldse ei söödud. Püha leib. Näinud vanemad olid imelikud. Seakujuline Leing kas siis on vähem imelik, joosta mööda poode ja panna jõulukardinad ja kiirustada nagu hull ja üleüldse mitte midagi tähele panna? Sina on alati teistmoodi kui teised. Tuleb vaikust otsima, üksinda tühjale saarele. Jõulude ajal. Milliste kingitustest saab? Kindlasti ta küpsetab veel tagatipuks endale jõuluorika ka, kes sööb seda üksi. Mina tahtsin talle veel üllatuse teha. Kirjutan paremini edasi. On siis? Mina laat kirjutab evakov esitavad Külli Teetamm ja Anti Kobin, toimetab Tiina Vilu. Helirežissöör Maristamba Miinale saad kirjutada aadressil mina TRUE või minalood viker. Raadio Gonsiori 21, Tallinn 15. Null 20. Ninalood.