Tere, mina siin. Ma lähen jälle siin, teadku imelik, kui see ei ole kaua aega kuskil kohas olnud, siis alguses on natukene imelik tunne. Näiteks tänasin raadios kõik need mikrofonid ja suhtme puntradia stuudiotuba. Naljakas olla. Kui maalt linna koju jõudsin, siis kodu oli ka hoopis teistsugune. Ärkasin üles, siis ma algul arvasin, et ma olen ikka veel maal. Kuigi kodus on mul kollane tapeet, aga maal on hall lilleline. Öösel seal lihtsalt vist unustad ära, kus oled. Appi. Head uut aastat. Kõik mu unustan ära. Mulle meeldib 2005 palju rohkem kui see vana 2004. Ma ei tea, miks. See on ilusam number kui neli. Tead, mis meil vahepeal juhtus? Me kaotasime vanaisa ära. Saad aru, vanaisa jäigi maale, meie tulime linna, sest me peame ju näiteks koolis käima ja tööl. Aga vanaisa ei olnud enam nõus tulema. Tegelikult see meie maamaja, see on ju tema vana kodu Ta heinaski seal näiteks siis, kui ta väike oli. Ta sündis ka selles meie maamajas, aga siis vanaema mu maavanaema suri ära ja vanaisa ei tahtnud enam üksi maale jääda. Siis ta tuli meie linnakorterisse elama. Aga kogu aeg rääkis, et ega see linnaelu pole ikka õige asi ja linnaelu ei ole õige asi ja nüüd ta jäigi üksi maale. Tegelikult linnas ta tegi ka kogu aeg keldris oma maa asju, parandas igasugu asju ja punas korve ja lõikas noaga puud. Nüüd ta ütles, et maal tal on terve rehealune, kus ta saab oma asju ehitada. Ma ei tea, kuidas ta julgeb seal üksi olla. Seal on nii pime, kõvasti pimedam kui linnas. Kui kedagi pole, siis on seal vaimud. Isa ütles, et paari nädala pärast. Me lähme vanaisale järele ja toome ta tagasi. Aga mina ei tea üldse, kas vanaisa enam tahabki tagasi tulla. Tegelikult tahaks, et ta tuleks. Näiteks mõnikord ta õpetab, Martia punub meile mingeid loomi puuokstest mingist peenikesest kui vanaisa nimelko. Näiteks ta ei helistanud mitte kunagi. Maal pole Mil Celefonigi isa ja meie räägime seal ainult isa ja ema mobiilidega. Vanaisa ise ei tahtnud sinna majja telefoni sisse panna. Ta ütles, et telefon on mingi moodne masin, tema seda ei kasuta ja kõik. Moodne, tegelikult moodne, ainult selline telefon, kus on näiteks kaamera ja tavaline kodutelefon, on ju täiesti vanaaegne. Ja siis vanaisa, ta pole nõus endale pangakaarti võtma, isa ütleb talle, et võtta, et siis on hea, kui pensioniraha läheb kohe sinna kaardi peale ja siis saab selle seinast välja võtta. Aga vanaisa, ta ei ole nõus. Ükskord me läksime tega linna, siis mul oli ema pangakaart kaasas, ema lubas, ma tohtisin raha välja võtta. Pidime vanaisaga pärast muuseumi kohvikusse minema. Me käisime seal loodusmuuseumis. Ma tahtsin vanadele õpetada, et kaardiga väljavõtmine on jube lihtne. Aga vanaisa keeras selja. Ta ütles, et tema ei taha vaadata ja talle need asjad ei meeldi. Ma ei saanudki õpetada, vanaisa käib ikka postkontoris oma pensioniraha toomas, seisab sabas ja ise ütleb, et vahel ta saab seal mõne tuttavaga kokku ja siis on mõnus juttu ajada. Naljakas. Ja tead mis, üks asi veel vanaisa pole mitte kunagi internetis käinud, kujutad ette? Tal maal vana eestiaegne entsüklopeedia. Ta ütleb, et seda ta usaldab, aga internetis on tema arust ainult valed. MSNi, seda ei tea vist üldse midagi. Tegelikult võiks ju natuke pingutada näiteks endale kas või emaili aadressi võtta. Siis ta saaks Austraalia vanaisadega jaapani vanaisadega sellistega juttu ajada, saaksin talle välismaa tuttavaid ja põnev oleks ju, nagu tema on, hoopis keldrisse punub oma asju. Maal oli meil tegelikult hästi lahe. Jaagupiga Me tegime omaenda uue aasta vastuvõtmise peo. Mart tahtis ka meie peole tulla, aga ainult viieks minutiks lasime ta sisse, sest see pidu oli ju alla üheksa aastat keelatud. Meil oli see lastešampus. No ja siis olid õunad ja mandariinid ja piparkoogitort ja siig, verivorstid ja kurgid ja nõnda olisi toidud aga soolest. Me sõime hästi vähe. Šampusest saab ju kõht kõvasti täis. Senium mullidega hästi. Ja pärast Jaagup tegi õues pauku, tal oli neli paugukat, aga säraküünlad olid palju vägevamad. Kui uus aasta hakkas tulema, siis me riputasime neid igale poole. Panime kõik korraga põlema puuokste peale, siis pesunööri peal ja kõik kohad särasid. Ema ja isa ja meie suured külalised tulid ka õue ja isa pani pärast veel kõik tõrvikud põlema, nagu võlumaailmas. Päriselt. Pärast Jaagupiga toas naersime nii, et mul hakkas kõht valutama. Võib-olla oli see laste sampusest, aga võib-olla oli naermisest, ma ei tea. Mul oli maal mikrofon ka kaasas. Jaagup ütles, et kui ta sul juba kaasas on, siis teda tuleb kasutada. Ta mõtles välja, et me peame lindistama uue aasta hääli. Esimesel päeval Me hakkasimegi lindistama. Igal pool maal, kus me käisime, tahad kuulata? Mul on siin, vii tasa. Esimene osa lammaste juures, kuula. Suvel ma lähen jälle laidudele neile leiba viima. Kuule nüüd edasi. Tuulekellad meie maja küljes ilusanya. Aga arva ära, kelle hääl see on? Jaagupi koer hästi tore koer on kuigi natuke kurje. Järgmine kuula nyyd. Ütlemisse oli õige jää. Mulle meeldib saapaga jääd plaksutada. Nüüd tuleb viimane Jaagupi, kas talle antakse laudas sooja piima, seda piimavahtu jube maiasmokk. Kuule, kuidas ta piima Lõmpsib. Kuulsid küll, soe piim ei maitse, ainult külm. Ei tea, mis vanaisa sealmaal praegu teeb. Mul on endast natuke kahju. Aga ise ta tahtis sinna jääda. Saaks vähemalt email saata. Kuule, mul läks täitsa meelest ära, ma sain endale päris oma emaili aadressi. Algul mul oli ainult see raadioaadress, see mina, ADR tead küll, aga nüüd mul on koduarvutis ka, ma saan näiteks Sophile otile emaile saata iga kord, kui ma ise tahan. Ja vanaisale ma saadaksin hästi pika emaili, kui ma saaksin. Kui tal pole ju isegi tavalist telefoni, tal pole mobiili, tal pole arvutit, tal pole isegi pangakaarti. Ma ei tea, kuidas ta saab, kuidas ta saab niimoodi elada ilma milletegi. Ma just kirjutan talle kirjapaberist. Muidu ta on äkki üksi igav ja äkki tal on kurb ka. Tegelikult on tore, et ma saan 2005. aastal ka raadios olla, on ju? Mulle on igal juhul hea meel. Kirjutaja, joonista mulle sel aastal ka, eks. Homseni. Mina lood, kirjutab Eeva kov, esitab Külli Teetamm, toimetab Tiina Vilu. Helirežissöör Maristomba minale saad kirjutada aadressil mina e r e või mina lood. Viker raadio Gonsiori 21, Tallinn 15, null 20. Nina.