Tere täna oleme taas koos Indrek pargiga, kellega kohtusime nädal tagasi eelmises saates. Keeleteadlane, antropoloog Indrek Park uurib, kogub ja kirjutab üles indiaani keeli, mis on väljasuremise ohus. Ja ma võin ette öelda, et saate lõpuks on meile märksa selgem, missugust suurt varandust me oma emakeele näol omane. Minu nimi on Piret Kriivan ja kui avatud või konservatiivne võib või peab olema üks keel, kui palju keel võib või tohib või peab muutuma, sellest jätkame jutuajamist Indrek pargiga. No enamus indiaani keeli, millega ma töötanud olen, on väga konservatiivsed, et natukese võib-olla lihtsustanud sajandit kolonisatsiooni vältel, aga grammatika poolest väga konservatiivsed väga vähe on võetud mujalt omaks. Samas teine keel, mida ma võin tuua, vastad näiteks korea keel kus üle 70 protsendi praktiliselt 80 protsenti sõnavarast ei olnud see koreakeelne, vaid mõeldud muudest keeltest hiina keelest, inglise keeles tänapäeval väga palju, aga samas grammatika puhtalt Korealikuksiberlikuks eesti keele sarnaseks. Et sõnavara võib ühes keeles täiesti muutuda ja keelt ikkagi ellu jääda. Hästi palju huvitavaid sõnu, koreas käia, salati meelde, viimati, mis mulle meelde jäi, oli liiklus, märkab Ghobu, mis tähendab ettevaatust, ohtlik kurv või järsk kurv ja see koosneb kahest sõnast, mis tuleb hiina keeles, tähendab järsku ja koopia on ingliskeelne kõrv, järsk kurv. Et hiinakeelne sõna ingliskeelne sõna kokku saama hoopis koreakeelse sõna väljendi. Nii et saab ka laenata, see ei tähenda, et siis keel kuidagi muutub, meil eesti keeles on ka palju laensõnu, mõned keeled laenavad rohkem, mõned vähem. Mis keelt tõeliselt ohustab, on see, kui ühte keelt hakkab õppima järsku väga suur arv inimesi, kelle jaoks teine keel mitte emakeel, vat siis keelales lihtsustab, ehk siis suured keeled, tegelikult keeled enamasti on väga igavad. Jah, kui võrrelda näiteks inglise keelt, kuivab primitiivse struktuuriga ta talgi pidžingeel, mis üks suur hulk välismaalasi üle võtnud lihtsustanud enda jaoks, kuna nad õppisid seda ajal, kui olnud grammatika tega keeltekoole ja inglise keel on kaotanud endas kogu selle morfoloogilise elu, mis on säilinud näiteks Saksa friisi keeles. Ja inglise keel ei ole sugugi mitte normannide vallutus tagajärjel lihtsustunud 1066. aastal vaid viikingid, kes vallutasid suure osa Inglismaast kaks kolmandikku Inglismaas kuulusid kingiriikidele, kus räägi titaani norra keelt. Lõpuks taanlased, norralased võtsid üle anglosaksi keele abielud, lihtsalt õpiti valitseva klassi keelt ja inglise keel lihtsustus selle tagajärjel. Selliseid näiteid on maailmas juveel näiteks araabia keel. Et enamus araabia keele murdeid on kohutavalt primitiivsed võrreldes koraani keelega. Sel ajal, kui araabia keelt räägite enda Araabia poolsaarel, oli morfoloogilised keeruline kaunis keel. Peale seda, kui araablased pole maailmas, vallutasid nii-ütelda Põhja-Aafrika Lähis-Ida ja surusid oma keele kõikidele vallutatud rahvastele peale, need õppisid selle keele ära halvasti ja keel lihtsustus. Samasugune näide on näiteks ka Briti ja Ameerika inglise keele kohta kui Ameerikasse inglise keel, mis niigi oli lihtsustunud Ameerikas on ta veelgi lihtsustunud, ei kasutata enam nii palju keerulisemaid vorme, mis Inglismaal on täiesti olemas, Ameerikas enam ei kasutata. Hiina keel, mandariini keel kus on ainult viis aspekti vormi, samas näiteks kagu hina muretas on 35 hiina keeles mandariini, ainult neli tooni. Hongkongis on kaheksa sest mandariini keel on peale surutud või seal on omaks võtnud mitmed Hiina vallutajad, mongolid, Tunguusid, Manjoud, kes iganes Hiinas Neunukitanid, nii et see mandariini keel valitseva klassi keelamine järjest sisse tulnud vallutajad on seal omaksvatud hiinlasi valitseda ka samas nad on seal ära õppinud niivõrd halvasti, et hiina keema pidevalt lihtsustama. Mandariini keel on üks kõige lihtsamaid keerimine või üldse maailmast ja mitte kirjasti, räägivad kõnest grammatikas. Et mõnele lingvistiline, ma arvan, ma võin kogu hiina keele häälikuks oleva grammatika äratada 15 minutiga, mis näiteks Arekora keelega läheb kindlasti nädalaid vaja. Teisi keeli näiteks indoneesia keel pahasa Indoneesias jälle kui palju vähemusrahvaid on selle omaks võtnud halvasti kraapinud lihtsustunud pärsia keel Iraanis Iraani keele pärsia keel, kuivõrd lihtne on võrreldes näiteks kõige lähemate suguluskeeltega, mida räägivad Pärnust lähimad sugulased Tadžiki mägedes. Palju keerulisem. Ja kõige keerulisemad keeled on need keeled mida pole kunagi kellelegi peale surutud, mida on rääkinud suhteliselt väike arv kõnelejaid. Nendes keeltes on väga palju erandeid, niuksed, eripäraseid vorme ja keele, mida pole kellelegi peale surutud. Ja mida ei ole ka omaks võtnud. Suur hulk väljastunud immigrante ja indiaanikeeled kuuluvad sinna austraalia, keeda paapua Uus-Guinea, sellised väiksed hõimukeeled. Aastat on koloniaalvalitsused arvanud, et nad vallutatud alade keelatud primitiivsed ja nende koloniaalkeeled on nagu tsivilisatsiooni kõrgtoomata. Tegelikult on vastupidi. Inglise keel, prantsuse keel on keelelises mõttes primitiivsed keeled ääretult igavad keeled. Ja need keeled, millel on peale surutud Aafrikas või Ameerikas on kohutavad komplekssed. Huvitavad keeled. Kui kaua need keeled niimoodi edasi arenevad või ühel hetkel läheb see suurte keelte mull lõhki? Ma arvan, et maailma ainult lihtsustub maa, McDonaldi seerumine, huvitavaid väikse keel jääb järjest vähemaks ja suured keeled, mis on niisugused lihtsad, primitiivsed, neid kahjuks. Nad kipuvad ikka võitma. Ja kui vaadata näiteks eesti keelt, kas eesti keel on keeruline või, või lihtne keel? Viie lasteaiast Ameerikas ilmus üks raamat, mille nimi on lainguis entry wrapid. Ja selle autor on prokuröri kooli professor, jomme korter ja tema jõus kirjutas sellest, et kõige paremini kirjutatud raamat selle kohta, kuidas suured koloniaalkeeled kaasa arvatud siis araabia, hiina inglise-portugali keel Brasiilias mikspärast, need on morfoloogiliselt primitiivsed ja lihtsalt keeled ja väiksed hõimukeeled on väga keerulised. Ja siis ta sellise keerulise keele näiteks eesti keele kirjeldas, seda seal ja tai kohe ära näitab, kui raske on välismaalasel õppida, kui võtta sõnade muutetüübi poolest paistavad olevat sarnased, et väga sarnase kujuga tegelikult nad kuuluvad erinevatesse muutetüüpidesse, näiteks sõna näiteks au, kuidas käändub Saus hauasaua? Meil on kaks nõude, üks nõu, nõu, nõu, nõu, nõu, nõukogud. Ja nüüd tuleb sinna otsa näiteks veel hoopis au mis on haual, kui aus. Ja kuidas need on võimalik ära õppida, et eesti keeles on selliseid muutetüüpe käänete, purustan üle 160 160 ringis. Täpselt ei tea, umbes 160 ja paljudes Euroopa keeltes, mõned üksikud, ainult eesti keel on suutnud säilitada omasele morfoloogilise komplexuse ja tegelikult ilu minu jaoks. Mida komplekssem kee, seda ilusam ta on tänu sellele, et me seda, me pole kunagi olnud suurt hulka immigrante, kes on seda pidanud ära õppima ja me pole ka kedagi kunagi vallutanud, nii et vallutatud rahvad seda ära õpiks. Nii et tegelikult eesti keel on praegu väga huvitavas. Olukorras kus nüüd esimest korda tuhandete aastate jooksul eesti keelt peab ära õppima sadu tuhandeid inimesi, kelle jaoks see pole sugugi esimene keelega kodunegi. Muidugi, et nad õpivad seda koolis kus õpetatakse keelt struktuurselt ja ütleme samm haaval, et see teeb, kindlasti aitab, aga ma kardan, et Eesti kindlasti võib lihtsustada lähima 100 aasta jooksul, et eks seda 100 aasta pärast näeb, et seal tõeline laborkatse, kus võetakse struktuure reaalselt keeruline kompleksne keel nagu mõni indiaani keel ja sellest on saamas pealesurutud keel suurele hulgale mitte emakeelena kõnelejatele, et 100 aasta pärast näeme, kas siis Mcootheril oli õigus, et kas keel lihtsustub või mitte. Aga tegelikult Ta on juba näha, ma vaatan, et näiteks vormid, mida vene keeles ei ole, olin laulupeol eelmisel nägin seal paari venelast mängimas, tore olid, olid rahvariietes eesti rahvariietes. Oli näha, et nad olid venelased omavahel, suhtlesid eesti keeles, niuke, suurim eesti rahvuspüha. Ja üks ütles teisele, et lähme sinna, vaata, seal inimesed tantsivad. Ja otse tõrge praktiliselt võetud vene keeles. Nad ei kasutanud eestikeelset umbisikulist tegumoodi, seal tantsitakse. Et see on üks asi, ma vaatan, et venelased ei armasta seda kasutada praegu umbisikulist tegumoodi kasutavad nad mitmuse kolmandat pööret. Seal inimesed tantsivad või ütleme, et muud vormid, mida kooli grammatikas ei ole näiteks meil on kulgev kääne ja viisiütlev kääne mida kooli grammatikas ei õpetata. Adverbid määrsõnana näiteks Pritsi maitsi telefonitsi ja eestlane, kui ma mõnele eestlasele läksid meritsi. Hea küll, et suhtleme siis meilitsi või, või, või telefonitsi, kõik saavad aru. Aga ma kardan, et, et need keeleõppija, kelle jaoks eesti keel pole emakeel, nemad pigem ütlevad, et läks merd mööda, et räägime siis telefoniga või suhtleme siis telefoni kasutades telefoniga. Sellised peenemad asjad, erand sõnad, need kipuvad keeles kaduma kindlasti, kui väga palju uusi õppijaid on juurde tulnud ja seda on juba näha ka igapäevasuhtluses. Kui valuliselt me võime seda võtta selles mõttes, et eestlased on oma keelde ikka väga tõsiselt suhtunud ja see on ilmselt seotud ju meie minevikuga, sest ütleme, et nõukogude ajal oli ikkagi keelereegel, oli see, millega me ennast võib-olla pinnal hoidsime ka üks nendest asjadest. Kas me võime nüüd lasta nendel reeglitel minna ja kui palju me võime lasta neil minna? Minul puudub sellele vastus, sest esiteks loomulikult on tähtis, me oleme rahvusriik põhiseadusesse kirja pandud, et see on ikkagi ühe. Et meie kohus on seda keelt säilitada ja ikkagi Eestis on üks riigikeel ja kõik, kes sisse tulevad, peaksid keele ära õppima. Et see on nagu ühelt poolt võttes, teiselt poolt nüüd keeleteadlasena vaadates ma kardan, et me keel lihtsustub ja mulle teeb, see küll teeb nukraks, sest mulle meeldivad keerulised keeled. See on ka nagu meile kaitsevahendiks olnud, et selline keeruline keel on. Et vastuolu tekib, ühelt poolt me tahame, et kõik, kes siia tulevad, me keelt räägiksid teiselt poolt neid on lihtsalt niivõrd palju ja kuna kõik seda nüüd õpivad ja kui nüüd Nende keele õpetaja arv ületab mingisuguse kriitilise massi, kus nad oma imperfektselt küll grammatiliselt korrektselt keelt hakkavad kasutama näiteks massimeedias, aga nad ei kasuta kõiki neid keerulisi vorme, mis meie oleme saanud kodus kaasa. Oskar Lutsu lugedes siis aja jooksul kardame, keel lihtsustub. Et sellel ei ole ühest vastust. Aga ütleme siis niimoodi, et võib-olla keelekasutajate tase muutub, et osade inimeste keel lihtsustub aga samal ajal võime siis ikkagi loota või loodame, et nende inimeste hulk, kes seda peenemat ja ja rikkamat keelt nii sõnavaraliselt kui ka vormiliselt räägivad, et neid on ikka ka ja võimalikult palju. Mu enda kogemus küll ma ei ole nii kaua elanud, aga oma elus ma olen näinud, kuidas eesti keelest o vorme kadunud Lõuna-Eesti vormi, mis kunagi olid nii tavalised näiteks mitmuse kolmas pööre, meil on minu elu jooksul, ma olen näinud, kuidas isegi Lõuna-Eestis mitmuse kolmas pööre, ainsuse teine pööre minevikus on sulandunud ühte sina käisid ja nemad käisid on täpselt samad Avorm, sina käisid, nemad käisid. Kui ma olin aastakümneid tagasi ikka. Ma mäletan, Lõuna-Eesti käisivad. Ja nüüd, kui keegi ütleb, et ma käisivad kusagil, siis vaadatakse sohu, mis ta räägib ja seda oma elu jooksul tähelepanu. Ameerika ühendriigid, hea näide, kus praegu kümnendik rahvastikust on sündinud väljaspool Ameerika Ühendriike väljaspool Ameerika mandrit või lõuna poole Ühendriike. Kuidas on näiteks kaks mitmuse vormi on kadumas ja sellest on saamas üks, on väga paljudes suurlinnades. Näiteks ajevolvurk, ancountuurg, Well ja kaunindilise, mõlemad väljendavad tulevikku. Väga paljud immigrandid, kes tulevad, nad saavad kõigest aru keerulisest inglise keelest, aga kui nad õpivad inglise keelt, siis ütleme, paralleelvormid, kus saab ühte asja kahte või kolme moodi kasutada. Nad võtavad ainult ühe vormi kasutusele, mis neile esimesena härra õpitud, jäävadki selle juurde, et nad ei kasuta selliseid sünonüüm vorme ja ma ei räägi siin ainult sõnadest, ma räägin grammatilistes, konstruktsioonides, grammatilistes tarindites ja näiteks inglise keeles öelda, et ajukirurg Anthony work, natukese tähendus erinevusega, kuigi isegi inglise keele keelt emakeelena kõnelejate käest küsida, et mis vahe on, nad sageli ei oska ütelda. Immigrandid, kes sisse tulevad, õpivad ära lihtsalt selle Ann Couens ju lihtsustatud vormi on Ghana. Ja nüüd ongi Amonowerg, annan ka voli, kanada jõuame nad ju, kes on jäänud juba, kõik on kana. Ja kui ma ütlen andjountu, võrgem, kanovorg, aju, Volvurg, nad saavad kõigest sellest aru, aga kasutavad selles kolmes farmist ainult ühte angana. Ja see ongi keele lihtsustamine, et nii palju on tulnud muu keele kõnelejaid sisse, kes on ära õppinud selle kohapealse keele. Lihtsustatud kuidas ütelda sellise, jah, McDonaldi seerunud variandi ja oma lasterahad annavad ka selle edasi, isegi kui nende lapsed käivad inglise keelses koolis, nad ikkagi kodus saavad selle lihtsustatud variandi, mis mõjub dominantsema. Et ma kardan, et see võib ka Eestis juhtuda. Aga see teeb nukraks, teeb nukraks, väga nukraks ja, aga samas me siiski tahame, et kõik need muulased, kes siia on 50 aastaga tulnud, et nad ikka räägiksid oma kodus, ei peaks teist keelt rääkima, see on ka vajalik. Meil on neid muulasi tõesti nii palju, et keeleteadlasena vaadates on selle kriitilise massi piiril. Kas eesti keel lihtsustub? Kõige tähtsam loomulikult on see, et ta üldse säiliks ja alles jääb. Aga ma võin ütelda, et näiteks Fudieni, hiina keel või Hongkongi hiina keel on palju ilusam grammatiliselt kui see mandariini keel, mida räägitakse Pekingis, valitsusasutustes. Portugali Portugali keel on komplekssem, ilusam kui Brasiilia, portugali keel. Briti inglise keel, kus öeldakse, et Couens kann kolm põhivormi värvil iideid, iidsem. Näenas kassale banaani sööma, Ameerikas häbi eitus, Bananas keegi iidsem, et keel on Ameerikas nii palju lihtsustunud viimase 100 aastaga võrreldes briti inglise keelega, mis iseenesest on juba ääretult igav, primitiivne germaani keel. Me oleme väga, mitte väga uhked, ikka oleme uhked ka selle üle, et meie keel on infotehnoloogias, ka meie keel on masinates ja arvutites ja internetis. Kas see päästab eesti keele? No see on elementaarne tänaval, see peab seal olemas olema, kas ta just päästab, aga aitab ka samas ka ilmavõrgus, kui me kasutame keelt, kasutatakse näiteks kommentaariumis lihtsustatud keelevorme ja kui vaadata näiteks kui kasvõi Delfis või Postimehes on küllalt palju näha, vaat väga palju neid kommentaarium kirjutanud, sellised inimesed, kelle emakeel pole eesti keel. Et ühelt poolt ja eesti keel on olemas, aga teiselt poolt, kuidas seda kasutatakse on ka toredaid foorumeid, kus moderaatorid parandavad halva keeleehitusega kommet saare või saadavad erameeldetuletusi postid teatele kasutage korrektset keelt korraliku pultuatsiooniga ja nii edasi näiteks trip e mulle meeldib sellepärast relee reisifoorum kus on hästi kurjad moderaatorid, ääretult sümpaatne. Keeleliselt. Jaa, muidugi, kui nüüd ütelda, et infotehnoloogias me kasutame eesti keelt, see on jälle selline asi, kus eesti keeles inglise keeles kaugele maha näiteks masintõlkepoolest inglise keelde päris korraliku masintõlget korraliku grammatikaga, nii inglise keeles, teistesse keeltesse kui teistest keeltest inglise keelde. Sama lugu on ka hiina keelega mikspärast, sest nad ongi, nad on lihtsalt morfoloogiliselt niivõrd lihtsad keeled ja süntaktiliselt kus alati kaks ja kaks on, on neli, aga eesti keel on senine keel, kus vahel 202 on hoopis 4,5 viis. Nii palju erandeid ja eesti keel selle täpsuse, näiteks masinate täpsuse poolest jääb kaugele-kaugele maha inglise keeles ja see pole sugugi mitte sellepärast, et meie keeletehnoloogid kehvemad oleksid, vaid sellepärast, et meie keel on palju keerulisem. Ja lihtsus ei ole alati ilus, vastupidi looduse kompleksne, et keel on ka looduse organism mis ei ole nähtav, aga ta on, ta on siiski looduse poolt kujundatud aastad evolutsiooni tagajärjel välja tulnud. Ka saame juba, on ilusam kui kui mõni mitme äratne tegelane. Ma arvan, et mida keerulisem organism, seda ilusam. Ja eesti keel ongi ilus, sellepärast et ta on keeruline, vähemalt minu kui keeleteadlase jaoks. Aga samas paradoksaalsel kombel teeb see eesti keelehoolduse väga raskeks. Et ilu ei sünni patta panna, ütleb eesti vanasõna. Täpselt selle üle me muretseme ja ja kui vaadata, siis missugused on need jälle need dominant, keeled? Võrgus ikkagi on needsamad koloniaalkeeled, mida on lihtne masinaga masinaid panna, tõlkimast masinatel ei saa. Masinatel on väga raske erandeid selgeks õpetada. Masinaid on väga raske õpetada valima, näiteks kui on seesama sõna nõu, võtame sõna näiteks nukk mis võib käänduda kolme moodi. Nukk, nuku, nukunukknukinuki nukk, nuka nuka. Nii, ja kui meil konteksti pole, siis kuidas ta käändub, kuidas tõlkida, inglise keel on selles suhtes jälle lihtsam primitiivsem. Inglise keel on mitu korda kõlanud juba inglise keele mõju meie, kellele see mõju on aga indiaani keeltele, nemad on ju ka ümbritsetud kogu aeg inglise keeles. Kui palju on inglise keel indiaani keeli mõjutanud, kasvõi neid, millega sina oled rohkem tegelenud? Strukturaalselt tegelikult päris vähe, et see mind väga hämmastab, kui konservatiivsed on isegi need välja surevad keeled, kus on väga vähe rääkijaid. Nende probleem peamiselt on hoopis selles, et unustatakse sõnu ja ei ole sõnu uute mõistete jaoks. Meil Eestiski on president, korraldab sõnaust ja keele, Kirjanduse instituut kuulutavad välja sõnaloomevõistluse ääretult tähtis. Ja me siiamaani pole suudetud leida vasteid näiteks kahele ingliskeelsele sõnale palatiivse palesse. Mõlemad on poliitika, aga indiaanikeeltes üldse puudub, vaste sõnale paletaks poleks, ei olegi isegi sellist ühendmõistet või näiteks arvutitehnoloogias, mis meil on siin rüperaal, sülearvuti, läpakas, mis iganes, no ikka mõtleme sõnu välja hiir, et neil puuduvad sõnad uute mõistete jaoks, mis teeb elu keeruliseks, seda esiteks, et teiselt poolt see sõnavara, mis neil on ääretult arenenud ja keeruline näiteks loodusnähtuste kirjeldamiseks taimed, looma, linnu putukaliigid, kuna maailm on niivõrd palju muutunud ja enam nad ei ole elatuseks tähtsaks nagu Eestiski, et inimesed ei mäleta lihtsalt taimel oma nimesid. Ja tagajärjeks on siis see, et räägitakse sõnavaralt vaesunud keelt, kus ei mäletata neid vanu termineid ja uusi pole juurde loodud, aga grammatiliselt huvitaval kombel vähemalt Ameerika Ühendriikides ja Kanadas oma keeled väga hästi säilinud grammatiliste vormide poolest. Aga kui nad tahavad öelda mõistet poliitika, mida nad ütlevad, siis kasutavad inglisekeelset sõna. Kas kasutavad inglisekeelset sõna või siis kuidagi ütlevad ümber. Näiteks sõna valimised ei ole olemas Idazza keele selle asemel nad ütlevad, et noh, käsitöödki, et kelle poolt allkirja andsid. Ja kõik on selge aru saada, kõik saab kontekstist aru, sest kui rahvast on vähe ja kui sa tead, et naabrimees, kes Kaire kõrvalkülas, kus oli valimisjaoskond ja kontekstis valu hakkas, eile käisin naaberkülas ja käisin, kelle poolt allkirja andsid, siis konteksti juba ise ütleb ära, et jutt käib valimistest millegi muu poolt polnud eile allkiri anda. Aga meil on küll sõna olemas, aga me räägime ka aeg-ajalt niimoodi. No ikka räägime, aga täpselt see teebki elu huvitavaks, et kui me teame, et kui meil on ühine konteks, mida me jagame, ühine taust, siis me võime keelega väga palju mängida. Kui see puudub, siis on jälle raskusi, sest üks mängib ja teine ei saa arul. Jaanikeeled enamasti neid kõneldakse väikestes kogukondades, kus kõik kõiki tunnevad ja võib-olla liiga liiga hästi tunnevad, mis tekitab ka probleeme, aga see tähendab ka seda, et täpsukesed teavad, millest räägitakse. Kui me jätame indiaani keelte puhul poliitika kõrvale riigi poliitika mis on neid rahvaid ohustanud ja ohustab, et kas siis konservatiivsus kui keel on liiga konservatiivne, kas see võib ka keelt ohustada? Ma oskan ainult ühte näidet siin tuua, kui keel on liiga konservati, pigem kui keele rääkijad liiga konservatiivsed. Ma tean päris mitut näidet indiaani keelte kohta, kus viimased rääkijad, sellised seitsme 80 aasta vanused kõnelejad On keeldunud noorematele õpetamast ja keeleteadlastega koostööd tegemast, sest noorematel nad ütlevad, teil oli see võimalus kunagi, aga siis ta seda võtnud, nüüd olete 30 aastaselt ei õpi seda kunagi ilma vigadeta, ERKI moe-meie. Keel on püha, ütlevad ja liiga ilusaid seda halvasti rääkida. Ja nad pigem võtavad selle hauda kaasa. Kui õpetada seal sellist 30 aastastele, kes oma identiteedi tugevdamiseks näiteks, et kusagil, kui nad peavad kõnet, siis hakkavad pihta ma kuumus, nii rahvahulka, minu soni nimi on see ja see, et nagu sellise ainult sellel tasemel tahavad õppida. Ja Shoni keel on üks hea näide, et kus ma olen tunne baarirääkija, kes lihtsalt keelduvad õpetamast noorematele ja ka enamusele keeleteadlastele, et sageli indiaanlased, laenud, indiaanlased, eks sama selliseid näiteid on ka Siberis ja mujalt. Võib-olla pigem töötavad mõne keeleteadlasega, kes ei kuula oma rahva hulka kellest on teada see tõesti ennast pühendab täisajaga, selle keele õppimisele kui mõnele kohapealsele hõimukaaslasele rahvuskaaslasele, kes seda, kellel puudub anne ja oskusi. Hariduskeeleteadlased. On välja treenitud keelt õppima, mille kohta ei ole sõnaraamatutega grammatikaid. Ja see muidugi jälle tekitab pingeid sageli kogukonnas, näed, miks sa sellele väljastulnud valgele sa lõpetad ja meile jopeta? Missugune see tööpäev reservaadis on? Minu tööpäev. Kui midagi ette ei tule, tähendab ei ole ühtegi tseremooniat ega midagi muud toimumas ja kellaaegadest peetakse kinni siis mu tööpäevane niimoodi välja vähemalt nägi pikka aega, et kella kaheksaks ma lähen oma rääkijate juurde ja läksid nad sageli puhul oli kaks õde, siis tunned aga maha ja siis küsin, kuidas seda ütles, kuidas toda ütled. Vahel lasen niisama rääkida pärast siis tõlgime nende kõnet. Ja niimoodi kuni kella kolmeni välja. Vahepeal sõime Lõunaka, sööme, joome hästi palju kohvi. Klatšimist on hästi palju, käib väikses kogukonnas elu juurde. Mis on ka väga huvitav, sest ma olen ühelt poolt keeleteadlane, teiselt poolt antropoloog, nii et kõige paremini saab kultuuri klatši kaudu selgeks. Ja see oli poolnaljaga öeldud, aga põhimõtteliselt ta keeletöö käib minu siis niimoodi, et küsin. Hakkame pihta, lihtsas sõnas näiteks selles sõnastan fraasi, fraasi pikena lauseks. Kuidas ütlevad laud, kuidas ütlevad suur laud? Nad ütlevad laudon toas, kuidas ütled, et laual, mis on toas kohvitass laual, mis on toas, on kohvitaskus sees on kungov. Et see on üks võimalus, teine, teine, see on väga tähtis ja lihtsalt sõnavaral muidugi küsin, et kuidas tamm, kask haab, mänd, kuusk, lihtsalt sõnavara kogunemine ja teine tähtis meetod on spontaanne kõne, kas lasen neil omavahel lugusi tutvustada omavahel kõnelda, sest igas keeles on kategooriaid, mida teistes keeltes ei ole nagu seesama evidentsiaalsus näiteks. Ja kui ma ei tea, et see on olemas, kuidas ma saan küsida millegagi kohta, mille, mille kohta. Ma üldse ei tea, et see asi olemas on. Ja selliseid asju saabki leida ainult siis, kui spontaanset kõnet lindistada, sisse transkribeerin üles kirjutada ja siis kellegiga koos tõlkida, kes räägib seda keelt emakeelena ja siis selles ära tunda selliseid konstruktsioone. Oot oot, aga mikspärast siin nüüd kuulmise järgi tean seda asja. Et minu jaoks on mu töö väga huvitav, et inglise keeles minu töö nimetus Ufjo lingvist välilingvist. Ma töötan keeltega, mida keegi varem pole üles kirjutanud või on väga vähe üles kirjutatud, et selle jaoks mu töö on kohutavalt huvitav, et mul on iga päev on selliseid avastusmomente, Eureka momente sellele sain jälle pihta. Ja mõnel teisel alal arvutuslingvistid või füüsikud või bioloogid saavad elu jooksul paar avastust või suure töö ja vaevaga kord kuus midagi avastavad seal uue bakteri või viirused, et mul on iga päev selliseid avastamisrõõmu, et see tegu minu jaoks ääretult huvitav. Kas indiaanlased on su omaks võtnud või, või vaatavad, mis see hull valge mees siin toimetab või või kuidas nad suhtuvad sellesse? Oleneb hõimust. Kõik hõimud on väga erinevad, isegi kui nad samas reservaadis elavad lakotad kellelegi suhtelise tassid üles kirjutab, dokumenteeritud ja kirjeldatud. Et Neid on palju, nendega ma olen palju tööd teinud, aga ei ole sellist isiklikku suhet tekkinud, välja arvatud üksikute inimestega. Samas hid otsadega, nemad mõtlesid mind kahe aasta jooksu lõbuks. Otsustasime adopteerida oma hõimu ühte kanni. Sest seal inimesed, kes 11 hästi tunnevad, eelistavad üksteise suhtes kasutada sugulusväljendeid, mitte eesnime. See käib muude valget tähendab muude indiaanlaste kohta mujalt hõimudest isegi oma hõimukaaslased, kellega nad ei ole otseses veresuguluses. Nad lõpuks ütleme, tunneme nii hästi. Hea küll, et olemas nagu vennad või, või olema nagu onu ja onupoeg või või kuidas iganes. Ema ja tütar, ema ja poeg. Nii et tatsab mind, Adoteerisid oma hõimu ühte klanni, andsid mulle nime ja nüüd peale seda suhtestumine on hoopis teine, et me kasutame üksteise suhtes sugulustermineid ja see teeb elu palju lihtsamaks. Ühelt poolt kaasnevad sellega privileegid, aga teiselt poolt ka kohustused, mis tähendab seda, et kui toimuvad tseremooniad jaa, jaa, isegi rahalised kohustused, et näiteks seal annetused kindlate tseremooniate jaoks, et, et see ei ole ainult selline privileeg, vaid ka annab vastutust. Ja kuidas see nimi kõlada. Kui sa kirjutad ülesohus olevaid keeli välja surevaid keeli, kas sa usud, et sa võid nad elavaks kirjutada? Ütleme niimoodi, et ma kirjutan ülesse väljasuremisohus olevaid keevi kuni kas või üks rääki on alles, ei tohi lootust kaotada. Aga muidugi näiteid selle kohta, kus keeli, mis on nii ohustada antud nagu need, millega mina töötan, et kus nad tõesti on uuesti vitaalseks muutunud ja, ja lapsed on uuesti hakanud rääkima. Keeli sellel tasemel mängivad, nendes keeltes on ikka neid näiteid on väga-väga vähe maailmas üksikuid. Et lootus peab olema, ka sellest midagi välja tulema, tõesti loodan, oma vanuses on anda. Aga eks aeg aeg näitab, alati tasub optimistollases, kui optimis mitte olla, kui kohe käega lüüa, siis ei juhtugi midagi. Kui niuke realiste pessimist olla optimist olla, siis äkki võib-olla ühel juhul 1000-st tuleb midagi välja ühel juhul 100-st, kes teab? Eks muidugi, need võimalused olla erinevad lakota keel, kus on väga palju lihtsalt helilindistusi ja palju üles kirjutatud tekste ja küllaltki palju rääkida alles, kuigi lapsi enam peaaegu polegi. Keelt oskavad rääkida, ma arvan, et see on täiesti reaalne mõtelda, et kui teha keelekümblusklass, tuua sisse neli-viis sellist vanaemad, kes ainult omavahel räägivad Nakota keeles ja keelekümblusklassis kaheaastastega pihta hakata saavad keele selgeks küll. Kui teha niimoodi mandani keeles, kus on alles üks viimane rääkija, 84 aastane vanahärra, kellel on tervisega suuri probleeme kes üldse liikumise käimisega ja väsib kergesti, seda keelekümblusklassi on juba raske teha. Minu tööks ongi see keel temalt. Mind on palgatud temaga tööd tegema mitte niivõrd keele üleskirjutamiseks, vaid nooremad hõimu liikmed tahavad emasele keele, õpiksin ise selgeks ja siis neile edasi õpetaksin, et nemad saavad siis kui nad selle keele õpivad, aga võõrkeelena nad vähemalt saavad lasteaiast teeselda, nad räägivad seda vabalt ja siis keelekümblusklassiga hakata kaheaastastega pihta see keel tagasi tuua. Taani keelt on üldse vähe üles kirjutatud mandani keele kohta, 19 sajand kirjutati, siis on välja surnud, et see on täielik ime, et mul oli 21. sajandi alguses on üks keele kõneleja, kes seda vabalt valdab. See on omaette lugu taga nagu peaaegu igal keele viimastel kõnelejatel matult kas on mingi traagiline isiklik lugu taga või? Need pole kunagi tavalised harilikud inimesed, alati on ebaharilikud inimesed, keelte viimased rääkijad. Ja seda keelematerjale on vähe, et et isegi kui me nende nooremate hõimuliikmete entusiastid keele selgeks saanud avade ära lastele ka edasi annavad selle keelega on lihtsalt nii vähe tööd tehtud. Ja nii vähem seda kirjeldatud, et ta kindlasti täies ilus teda taastada ei anna. Mis tähendab siis seda, et kõik terminid ja sõna kõik puulile liigid, putukad, kõik väljendid eesti keeles või kui palju on erinevaid sünonüüme näiteks head aega või tavaliselt on ikka nii, et üks head aega, üks tere ära võib selgeks saada, aga ta kunagi vähemalt mandani keele puhul ta kunagi sellisel tasemel tagasi tule lakotagel võib tulla, et kõik keeled on ikka individuaalsete juhtumitena tulemeid võtta. Ja kui me eesti keelega lõpetame, siis meie, meie oleme ikka rohkem kui miljoni inimese kaugusel sellisest olukorrast. Jah, veidi üle 900000 ja kui palju meil on välismaalasi Su selgeks saanud siin Eestiski üle 100000. Et üks organisatsioon, mis peab arvet keele kõnelejate arvu kohta terves maailmas, loeb eesti keele kõnelejate arvuks praegu 1,1 miljonit inimest. Ja emakeelena on eesti keeles vaid veidi üle 900000 vast või ilma. Et me oleme seal täpselt piiri peal. Ja eesti keele suhtes mul küll mingit kartust vähemalt hetkel ei ole, et me oleme ikka maailma 40 tugevaima keele hulgas. Kas hoiame oma keelt? Kirjutame ikka omas keeles paar välismaalast kusagil saalis ja vaja midagi ütelda, siis ei, peame kõik inglise keelele üle minema võib neile leida, tõlgib ja lasta neil endal keelt õppida. Kui kirjutame väitekirju magistritöid, siis kaitseväe neid eesti keeles ja kirjutame eesti keeles nagunii keegi ei viitsi vigases inglise keeles lugeda. Et saame oma oma kätes ja niikaua kui nagu meiegi praegu arutame maailma probleemidest eesti keeles. Raadios kas saab veel tugevama keelt maailmas olla? Et eesti keelt ohustab, võib ohustada ainult eestlane ise. Täpselt, ja ma olen palju rohkem õppinud just Eestit hindama ja eesti keelt ja kultuuri mujal elades eriti kui ma läksin keeleteadust õppima Idianasse. Eesti keel on üks kuuest keelest maailmas kus on kolm väldet olemas, neid võib rohkem ka olla. Eesti keel pole nende hulgas sugugi mitte kõige keerulisem, aga me oleme siiski üks kuuest küll. Mu kaasüliõpilased doktorantuuris olid kadedad mu peale, et ma seda emakeelena räägin, et meil on nii palju erinevaid käände muutevorme, uni, muid asju, et künnad olid kadedad, ma seda emakeelena räägin ja siis alles keeleteadust õppides lapsi on alati, mõtlesin, et küll on ikka igas eesti keel. Kas keegi ei oska hinnata seda, mis on loomulikult kätte tulnud alles kõrval vaadates, muude keeltega võrreldes? Oleme õppinud eesti keele ilu keerunisust endama hoopis teisiti vaatama. Vahel on vaja kõrvale astuda, vaadelda seda, mis on olemas lükkumana seda piisavalt kaua kõrvalt näinud ja ka näinud natukese seda idealismi muu maailma osas täna aga samas palju rohkem õppinud hindama seda, mis omal on nii loomulikult kaasa antud. Kui mul see tööna läbi saab, et ma kindlasti olen tagasi tulemas. Saates oli keeleteadlane Indrek Park 100 aasta pärast Indrek pargitööde uurija, ehk kuulab ka rahvusringhäälingu arhiivi, mis loodetavasti on siis ikka veel ilmavõrgus saadaval ja saab otsustada, kas Indrekul oli õigusvolinik. Aitäh. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja lõpetuseks lisan omalt poolt üleskutse. Kes vähegi suudab, oskab ja tahab. Püüdkem kasutada oma keele kõiki rikkusi. Kuulmiseni nädala pärast uues keelesaates.