Ninalood. Tere, mina siin, ma teen nii, nagu sina mulle ütles. Ma küsin kõik masinate küsimused ära kõik interneti- ja mobiili ja kõik need muud asjad. Ja tead, mis raadiost teada sain see teadlane, kelle juures ma kevadel käisin, tema oskab mulle masinatest ka rääkida kogu sellest tehnikavärgist. Isal on jube hea meel, kui ma täna tehnika meiega kokku saan, ta arvab ja ma ainult tantsinud ja midagi muud ei teagi, tean küll. Vähemalt koes on teada. Lähme tule kaasa. Tema nimi on Marek Strandberg. Tere kirja mulje on teile mõned küsimused, kas te oleksite nõus vastama? Ikka vastan meeleldi. Ma natuke muretsen oma vanaisa pärast, ta ei tulnudki tagasi ja tuli veel see torme, veeuputus ja ma ei saa mitte midagi temast teada. Tal ei ole maal isegi tavalist telefoni ega interneti. Kas teie teate, miks vanad inimesed kardavad mobiiltelefoni osta ja endale emaili aadressi võtta? Minu vanaisal pole isegi pangakaarti. Vanemad inimesed pole sündinud sellesse keskkonda, kuhu nooremad inimesed on sündinud. Mida nooremad inimesed, seda rohkem uusi asju on leiutatud ja toodetud sellesse ümbrusse, kuhu sünnitakse. Täna sünnivad lapsed, keskkonda, kus internet, Te, kõikvõimalikud suhtlemismasinad, nagu mobiiltelefonid ja muu selline kraam on täiesti igapäevased asjad. No mina sündisin keskkonda, kus televiisor oli tavaline, aga muide täna elab veel inimesi, kes sündisid keskkonda. Hobune oli tavaline ja teateid saadeti päris aeglaselt liikuva, kõige tavalisema postiga ning telefon ei olnud sugugi igal inimesel, mõned inimesed lähevad muutustega kaasa, mõned mitte neile meeldib ja nad on harjunud selle ümbrusega, kus nad on kasvanud ja maailma nägema õppinud. Ja ega inimene ei peagi just pangakaarti omama. Ka sularahaga saab jätkuvalt asja ajada, kuigi see on mõnedel juhtudel päris keerukaks ja kalliks muudetud. Meie hakkasime ühe sõbraga vaidlema, et millest on tegelikult esitatud internet, millesse on tehtud. Internet ei ole tegelikult mitte midagi muud kui hästi palju arvutiprogramme, mis on tööle pandud siis omavahel ühendatud arvutite peal. Natuke sarnaneb see internet sellise laste mänguga nagu telefonimäng, kus üksteise kõrva sosistades sõnumit edasi antakse. Erinevus on ainult selles, et internetis ei paikne arvutid mitte üksteise kõrval, vaid läbisegi. Ja igaüks, kelle sõnum nii-öelda kõrva sosistab, võetakse, saab ka teada, kellele ta peab selle sõnumi edasi saatma. Et sõnumile õige suund anda, on arvutite mängitav telefonimäng ka veidi keerukamate reeglitega ja tegelikult teab selles arvuti telefonimängus iga arvuti, millises suunas soovitud adressaati. Sõnumi saaja asub. Internet on siis nagu koosneb erinevatest arvutitest Ja nendevahelistest ühendustest ja nendest töötavatest programmidest nagu kolmest asjast kokku pandud Päris keeruline, aga kas teile meeldib ka emaile saata ja MSN-is olla? Ma ei ütleks, et mulle meeldib, ma lihtsalt pean neid saatma oma töid ja asju ajades ja elektronposti teateid on ju parem saata kui tavalise posti teateid, kuna tavalises postis kulub selle jaoks paberit ja selleks tuleb veel raiuda puid ja sellest pabereid teha. See on kiirem ja keskkonnale sõbralikum, aga MSNi mina küll ei istu. Inimestega on lihtsam niisama rääkida, kui et klõbistada üksteisele. Kuidas siis vanasti inimesed said üldse elada, kui neil polnud internetti? Nad ei teadnud siis mitte midagi ja ei saanud mitte midagi internetis ka vaadata. Vanasti. Teed kulges aeg kuidagi rahulikumalt ja inimestele aega ja tähelepanu, ehk isegi rohkem erinevate asjade suhtes, millega nad tegelesid, kui seda tänapäeval, aga teistpidi oli ka teadmisi ja raamatuid ju vanal ajal vähem kui tänapäeval. Ja kindlasti tuldi vanasti ilma internetita toime tuldi ju nii hästi toime, et selle toimetulemise tulemusena mõeldigi lõpuks internet välja ja tegelikult muudki põnevad asjad, mis meie ümber on ja mis meil teistmoodi aitavad maailma mõista, omavahel suhelda. Nii et ega see vana aeg halb olnud. Ta oli lihtsalt teistmoodi ja inimesed suhtlesid teistmoodi. Aga kui siis näiteks tekkis mingi asja kohta küsimus ja ise vastust ei teadnud, et kuidas nad siis said. Vastuse. Lähevad siis kirjutasid kellegile, kelle puhul nad arvasid, et see teab, kui see ei teadnud, kirjutati veel kuhugi. Lõpuks olidki olemas raamatukogud, kuhu sai minna, vaadata siis sealt kas entsüklopeediast või muust targast raamatust, kuidas asi peab olema hästi palju teadmisi oli vanasti muideks inimeste peades pärandasid teadmist edasi. Nii et mingil määral oli selline võrgukujuliselt toimiv teadmine nagu tänase interveta olemas vanasti kõikvõimalikud rahvapärimused, rahvaluule hoidsid jumala mingit teadmist. Siis mul on veel telefoni kohta küsimas, isa ütles, et vanasti oli kõik telefonid traadiga, ma sain aru, et vist õue seal ikka traadid ja ja seda traati mööda tuligi hääl kohale. Aga kuidas saab olla, et mobiilil pole mingit traati, aga ikkagi on kõik kuulda. Kraadis kannavad häält edasi erinevad elektri võnkumised. Tegelikult levivad needsamad elektri võnkumised ka ilma traadita nii-öelda õhu kaudu. No siiamaani ju töötavad ka raadio, tead osadeleviisoritestki jätkuvalt niimoodi, et antenn tuleb välja panna, raadiolained kinni püüda. Nii püüavad antenni abil elektrivõnkumisi kinni ka mobiiltelefonid ja saadavad neid ka edasi. Nii et vahet ei ole, kus elekter võngub kas traadi sees või õhus ehk eetris, nagu nimetatakse elektrovõnkumine, elektrivõnkumine ja sinna sisse saab alati peita häält, pilti, teksti ja mida kõike inimestel pähe veel ei tule. Aga kas need siis varem lihtsalt ei teadnud, et traati polegi vaja, et õhus võngub niikuinii seda? House võngub, niikuinii teatakse üle 100 aasta lihtsalt vanasti ei olnud nii väikeseid detaile, millest mugavat taskus kantavat mobiiltelefoni kokku panna, seda ei osatud lihtsalt teha. Veel 10 aastat tagasi oli mobiiltelefon päris raske tükk, mida tuli enesega kaasas tassida. Üle 10 aasta tagasi oli see terve kohver, mida tuli endaga kaasas kanda ja väga vanasti ei osatud selliseid asju üldse tehagi, aga õpiti. Aga kas see on õiget mobiilidel, on kiirgus, mis on ajudele, kahjulik. Näiteks hea on kohe sellealaseid katseid tehtud ja arvatakse, et lastel oleks kindlasti kasulik väga palju mobiiltelefonidega kõnelda. Eriti nii kui seda kõrva juures hoida, et pead kiirguse eest hoida, soovitatakse kasutada näiteks kõrvaklapi, mis käib juhtmega mobiiltelefoni külge ja mobiiltelefon siis peast eemal. Aga on ka neid, kes arvavad, et selline juhe võib samuti mobiiltelefonist tulevaid raadiolaineid pähe suunata. Tegelikult tuleb öelda, et väga täpselt ei tea keegi kui palju ja kui ohtlik mobiiltelefonist tulev raadiolainete kiirgus inimese ajule või tervisele on. Aga mingit mõju see ikkagi avaldab ja kindlasti on telefone, mis kiirgavad rohkem ja kindlasti on telefone, mis kiirgavad vähem. Aga ma arvan, lastel ei ole üldse kasulik väga palju mobiiltelefonidega rääkida. Aga mis seal ajus siis juhtub? Mobiiltelefon kiirgab raadiolaineid umbes samamoodi nagu kiirgab raadiolaineid, näiteks mikrolaineahi ja mikrolaineahjutoit panna ja selles toidus on alati vett. Et siis see kiirgus hakkab vee molekule võngutama ja need lähevad soojaks ja teevad toidu soojaks. Peljatakse, et ajus võib toimuda samasugune asi, aju võib koha pealt väga soojaks minna ja see peaajule just kasulik olema. Lastel on pealuu õhem kui suurtel inimestel ja sellest õhemust luust, mis on pealegi veel niiskem või vesisem, kuid suurtel inimestel lähevad need raadiolained oluliselt paremini läbi ja selle tõttu ei olegi lastel eriti väikestel lastel mobiiltelefoniga tekkida. Suurtel inimestel on ka nii, et mõned kurdavad, et kui nad mobiiltelefoniga räägivad, hakkab neil pea valutama. Ega see ei hakka siis ainult jutust, mida nad seal kuulevad ja mis võib närviline olla. Võib-olla hakkab ka sellest kiirgusest. Kas on õige, et kui sa oled ära eksinud ja sul on mobiil, siis sa saad mobiili pealt teada, kus sa oled? Poolest on mobiiltelefoniga rääkida selle tõttu, et üle riigi on ehitatud sellised mastid, mille otsesel mobiiltelefonidega ühendust võtvad jaamad ja siis saab ka teada, kui kaugele ühest või teisest tugimastist selle telefoniga rääkija ongi nii oskabki selleks välja mõeldud arvutiprogramm välja arvutada, kus mobiiltelefon parasjagu paikneb, see, millega rääkija räägib. Mastid on ju maa küljes kinni ega liigu metsades ja põldudel ringi. Neid maste on ka parasjagu nii tihedalt, et umbes 100 meetri täpsusega õnnestub iga mobiiliomanik kindlaks määrata küll. Et siis, kui ma olen ära eksinud, siis ma pean helistama kuhugi ja siis nemad ütlevad, kus ma olen või. Tavaliselt saadetakse siis mobiiltelefoni peale numbreid või kohanimi numbreid siis pikkuse laiuskraadid, mille abil kaardi pealt saab kindlaks määrata, kus sa paikned või kohanimi, mis siis ütleb, et milline linn või küla või jõgi või mägi parasjagu sulle kõige lähemale. Ahah, aga kas mõni inimene saaks ise ka endale kodus mobiili meisterdada? Lihtsalt mul on see mure, et isa ei lubanud mul seid joosta, aga ma tahaks endale mobiili. Päris keeruline ettevõtmine, kindlasti keerulisem kui näiteks endale raadiovastuvõtja või isegi televiisori meisterdamine. Aga ma ei usu, et isa ei taha, et sa mobiili ostaksid selle tõttu, et ta tahab sind mobiiltelefoni meisterdama ahvatleda. Äkki on põhjus hoopis selles, et su isa teab. Mobiiltelefonide kasutamine ei pruugi laste tervisele üldse kasulik olla. Seda peaksid sa tema käest küsima. Ma arvan millegipärast seda viimast, kelle pärast vaevalt et isadel midagi selle vastu on, et lapsed midagi meisterdavad. Kas või mobiiltelefon. Minu sõbral on eksraamat sajandi tagusid tehnika imed, seal oli üks ujumismasin nendele, kes ei oska ujuda. Kas ujumismasina on päriselt ka olemas? Paljude tolleaegsete leiutistega on niimoodi, et nad jäidki vaid piltideks või ehitati ainult üksikud sellised masinad. Mäletan minagi seda raamatut ja selle ujud, mis masina pilti selles ja mina arvan, et ega sellise ujumismasinaga ikka väga mugav ujuda poleks. Ma arvan, et see on ilmselt ka põhjuseks, miks neid ujumismasinaid kasutama ei hakatud. Täna ujutakse hoopis teistmoodi, pigem ilma masinata. Ja siis mulle meeldis raamatus Velliks kääbuse elektrirong mis toob köögist toidulauale, kas Eestis on ka kellelgi selline rong. Ma arvan millegi pärast, et Eestis on päris paljudel inimestel sellised elektriga töötavad rongimudelid. Kui ma laps olin, oli mul endalgi nendega võiks ka toitu lauale kanda, kui raudtee niimoodi paigutada. Seda ma küll ei tea, kas keegi niimoodi teeb või mitte. Küll on aga Eestis inimesi, kes on oma aedadesse näiteks ehitanud väikesed raudteed ning meisterdanud neil sõitma väikeste aurumasinatega väikesed vedurid, mis veavad ka väikesi rongi enda järel. Neid inimesi on päris mitmeid, nad tuleks üles otsida ja kutsuda neid rääkima, miks ja kuidas nad neid asju teevad. Meil pole lihtsalt, et lõbus oleks. Mina olen mõelnud, et kuidas saab lennuk Tani nii raske õhus seista? No lugu on niimoodi, et ega Lindki on ju õhust raskem, aga ikkagi lendab, lendab sellepärast, et õhk pole mitte tühjus erinevate gaaside segu. On ka kalu, kes vees justkui samamoodi lendavad nagu linnud. Nad liigutavad oma küljeuimi, mis näevad välja nagu lindude tiivad. Ühed sellised kalad on raidlind, liigutab ka oma tiibu sellisel moel, et tiibade peal õhurõhk langeb ja tiibade all ei langes rõhk mitte üldsegi. Lind nagu pühiks osad õhku, tiibade pealt minema ja see õhk, mis jääb siis tiibade alla tõstabki linnu üles ja lennuki tõstab üles täpselt samuti see õhk, mille rõhk tiibade all on suurem kui tiibade peal. Lennuk ei pea küll tiibadega lehvitama, vaid all aitavat tiibadest õhku üle liigutada mootorid, kas siis propellerid või reaktiivmootorit tegelikult on niimoodi, et kui vaadata, kui palju peab loom või kala või lind sööma selleks, et kas siis vees liikuda või õhus liikuda või maabelli, kui ta tuleb välja, et maa peal liikumine kulutab palju rohkem energiat sama vahemaa läbimiseks kui näiteks olla õhus või vees liikudes, nii et õhus ja vees loomadel palju lihtsam liikuda mööda maad. Aga millest need valged triibud tekivad taevasse lennuki järel? Need tekivad sellest, et lennuki mootorikütuse põlemisel tekib vett ja kuna nii kõrgel nagu lendavad reaktiivlennukid on hästi-hästi külm, seal on umbes 60 kraadi alla nulli, siis veeaur muutub, tegelikult jääks v piiskadeks ja selle peal peegelduvad päikesekiired ja selle tõttu me sellist valget jutti taevas näeme. Täitsa põnev. Mul oleks veel nii mitu küsimust leiutiste kohta, aga saade on juba läbi. Nii et me ei jõuagi täna kõik ära rääkida. Aga kuulake meid esmaspäeval edasi. Kell pool seitse õhtul ja kordasin järgmisel hommikul üheksa 45, eks kuulake siis kindlasti head aega. Mina küsimustele vastas teadlane Marek Strandberg. Miina lood, kirjutab eemakov esitleb Külli Teetamm, toimetab Tiina Vilu. Režissöör maris Tom. Kirjuta minule aadressil mina RÜE või minu nuud vikerraadio Gonsiori 21, Tallinn 15. Null 20. Ninalood.