Mina lood. Üks mina klassiõde kinkis teistele õpilastele raha ja ehteid ja minulgi tekkis no samamoodi teha, kohe kuuled, kas see tal ka õnnestub. Ninalood. Tere, mina siin. Nüüd ma ei tea enam üldse, mis ma teen. Kott on üks igavene tubeedik. Saad aru? Ott? See ei ole üldse aus. Teadmiste eile korraldas. Ma tahtsin ta käest raha laenata ainult reedeni. Ta küsis, et miks mul seda vaja on. Ma seletasin talle, et ma tahan meie klassi tüdrukutele midagi head osta. Beriti kinkis kõikidele raha ja ehted ja miks mina ei tohi midagi kinkida. Aga ott ütles, et tal pole sellisteks asjadeks vaba raha. Ainus võimalus on see, et me mängime ühte kaardimängu ja kui ma võidan, siis ma võidan raha, saad aru küll. Ott tahtis, et me mängiks raha peale. Mina küsisin, aga kui ma ei võida? Ott ütles, et on nagu on, et küll ma ikka võidan. Aga tead, see oli üks imelik kaardimäng. Ma pole seda ilusaid mänginud ja seal olid hoopis teised pildid peal, kui meie kodus kaartidel. Ja siis ma muidugi kaotasin. Algul me pidime mõlemad oma taskuraha panusteks panema, see tähendab laua peale välja laduma. Minul oli ju ainult 10 krooni, aga otil oli 85 krooni. Ta ütles, et kui mul veab, siis ma saan selle kõik endale. Muidugi 85 krooni oleks olnud täpselt paras raha. Oleks saanud kõikidele tüdrukutele midagi hästi ilusat osta. Jah, pool tundi me mängisime ja mutt võitiski kõik mu 10 krooni endale, saad aru, ise ta ütles veel, et see on aus mäng, et mäng on. Pärast luges raha, kokkupall oli juba 95 krooni. Ma läksin koju ja peitsin ennast vanaisa tuppa ära. Vanaisa tegi oma õhtuuinakut ja ta ei kuulnudki, et ma seal olen teinud üldse enne välja ka, kui ema läks mind juba pööningule, mõtlesime. Maid tere päevast. Tere, sina kena talvepäev. Sa ei tulnud läbi õue, tuli tujust ära. Ma kaotasin kogu oma taskuraha, kujutad ette, kuhu sa selle siis kaotust mitte kuhugi mõista, saad aru, ott võitiski, kõik raha endale võitis kaardimängus. Mina Sa oled hasartmängijaks hakanud või mitte, mingi hasartmängija, ma ei ole. Ott ütles, et niisama ta ei laena, et kui ma võidan, siis võidan siis ikkagi. Mis ikkagi see ongi hasartmängu mängitakse raha peale, kas seal mingi paha asi või keskmisel paha ja nii palju, kui mina asjast aru saan. Paha on ainult see, et ta võttis terve mu taskuraha endale. Kuigi ma lootsin, et hoopis mina saan tema raha endale. Mul oli nii raha vaja. Mis asja sa endale siis osta tahtsid? Endale ma ei tahtnud midagi. Tahtsin oma koolisõpradele joosta, neil on sünnipäev. Niisama tahtsid neil asju osta, tahtsingi. Ütleme, sul pole raha, nad saavad ju aru, kellel on head sõbrad, mai saa, perid kinkis ka ja ma juba lubasin Pirital üks tüdruk meie klassist, tore tüdruk ja tal on kodus igal pool raha ja ta kinkis igale tüdrukule 10 krooni ja ühe ehtesõrmuseid kaelaketti ja siis kas ta on sõbralik tüdruk? Muidugi klinkis kõigile raha ja ehteid, aga kuidas ta muidu on, sõbra loovutleb? Ma. Ei mäleta, ma pole ta ka enne eriti rääkinudki. Tal on. Mõnikord on tal üks sõber, mõnikord on tal jälle uus sõber, mina aga see vana sõber, kuhu see vana sõber siis jääb, kui ta uue leiab? Tegelikult tahavad nüüd kõik tema sõbrad olla, nii lahke, kingib kõikidele kõikidele. Mina. Sa mõtle selle asja üle järele. Jah, ma pean mõtlema, kes saaks mulle reedeni raha laenata. Kas sina saaksid? Sul pole ju, mina ei tarbita raha, kahju. Aga oled sa mõelnud, miks Berit kõigil asju kingib? Ta on hea. Asjade kinkimine on ju ka heategu, onju, aga kas see on hea, kui ta asjade eest endale sõpru saab? Et kui on raha, siis oled sõber ja kui pole, siis pole. Aga kõikidel oli jube hea meel, kui nad said endale ehteid ja raha. Sul endal on ju ka hea meel, kui ma teen sulle kingitusi? Muidugi, mul on hea meel, näed, aga ikkagi, mis ikkagi? Mis mõttes ikkagi selles mõttes, et asi on keerulisem? Keeruline, sina ajad kõik keeruliseks, olgu-olgu ma seletan, lihtsalt seleta siis, kui mina näiteks saan sinult kingituse, siis mul on jube hea meel. Sa oled mu kõige parem sõber. Aga kui ma sinult mingit kingitust ei saa, siis mul on ikka hea meel, miks, sest mul on nii hea ja tore sõber nagu sina. Ma hakkasin lõikama, mis asi? Mida ma mõtlesin, kui ma ütlesin, et asi on keerulisem maid ja toome teistpidi näite. Mina kinkisin sulle jõuluks jõulurikka. Aga kui ma poleks sulle jõuluorikat kinkinud, kas ma siis polegi enam sinu sõber saanud olla? Jah siis on hästi. Aga mis ma nüüd siis edasi tee saamine kooli ja ütled kahjuks sul pole nii palju raha, et kõigile kingitusi osta. Aga selle eest lubadeta. Et sa pole sel aastal kellegagi tige maid aa mõnikord ma lähen iseenesest tigedaks asja, sinna, mitte midagi teha, siis oledki natuke tige mõnikord, aga sa püüad võimalikult ruttu motigedusest lahti saada. Ma ei tea, ma juba lubasin mingi asja kinkida. Kes hea sõber, see on isegi siis hea sõber, kui sa mitte midagi ei kingi. Täiesti kindel, täiesti sünnipäevaks võidi oma headele sõpradele ise midagi ilusat meisterdada. Mingi, mis asja, mida pole mitte kellelgi teisel siin maamunal midagi absoluutselt originaalset. Ma ei tea, kas muskan. Kuule. Kui mina näiteks hakkan üles lugema mitu originaalset kingitust saad mulle teinud, siis mitte ükski super võimas supermarketi kett ei müü taolisi asju. Muidugi muinasjutte ja luuletusi nägid. Mis mõttes? Seda ma tahtsingi tõestada. Mineutrutu sööma. Ma ei tea, ma pean järele mõtlema. Homseni. Linalood kirjutab Eeva esitavad Külli Teetamm ja Anti Kobin, toimetab Tiina Vilu. Helirežissöör on maris Tombak. Ninalood.