Tere õhtust, kuuldavalt kuuleb, viivita raadio kohal aine tihedus, hõredam kuulatega muusikasaadet, eikellegimaa. Minu nimi on kiikus nüüd. Täna sai kellelegi muusika äsja väga loominguliselt sisse juhatanud loomingule ühendus pimeda peale briti nelik, kellele on pühendatud eelseisev saatkond tervikuna, kallab nime. May plaadivalentail. Plaadimuusika sümboliseerib määramata avaldas arvamust 92. aasta kevadel inglise muusikakriitik Marxucker varjamata imetlust, selle ansamblid alata helimaailma vastu ja kõneldes iseäranis kirgliku poolehoiuga bändi tollal üsna värskest 91. aastal ilmunud pikast plaadist lauldes ära virutada. Inglise kirjamehe arvates tähistas ladivenentayni hilisem ja küpsem, see tähendab 80.-te lõpu ja 90.-te alguses käsitus täiesti imedabast, paiguti raskesti seletatavad oma iseäralikku hajususes suisa hullutavat vastandite ühtsust. Sinkeri kogemuse sõnade järgi selle ansambli muusika aiva vastanditest koosneski võib olla võrratu suhe korrast tembitud kitarismis Vokanismis just nagu hüdra luks ühtekaasia kontroll, populismi, avangard, tõrjutuse lähedus, ligipääsetavus ja küllastumata igatses värelev meloodilisus ja tujukas mürada laviin. Ning tagatipuks, kui kõnelda sellest kõige erilisemast vastandite ühtsusest, maskuliinsus Est finiisusest naise mees algest siis see oli esindatud nagu tollal tundus, päris võrdsel määral nii muusikas kui ka lihtviisiliselt bändi koosseisus kuhu lady vanemateni põnevatel. Parematel päevadel kuulusid kaks iiri Sally kitarrist, laulja, Kivišiilse, trummar, kolmas seas ning kaks piigat bassist TV6-laulja-kitarrist. Belinda putšer. Nimelt tool elik eesotsas Kivišilsiyabilindaga Ta mõistis kõigest kolme kitarri trummide Semptoriga. Luua helidesti vaikusest seisust, muusikat, mille sarnast ei teinud siis ega teinud veel ka aastaid hiljem mitte ainult kitarribändid popmuusikas, vaid õigupoolest muudestki muusikavaldkondadest üsna raske leida midagi kõlaliselt võrdlusväärset. Ning ei jää minulgi muud üle siin kui meelsasti nõustada Marxi uhkeri on teiste kanginiaalsete kroonikate väitega toonase väitega, et mai Vladimir Mountain teeb trikke, mida keegi teine 80.-te 90.-te aastate vahetusel arentain kõlas tõepoolest võrreldamatult võrratult minu meelest praegugi. No kui on lauset, siis mäletani meeletutele võisti töödele eelnesid Juta mitu pikka ja üldiselt igavat õpipoisiaastat. Munad Likerdasid kaunis kesiseid kitarripalakesi nagu peaaegu iga teine või kolmas tolle aja teise või kolmanda liiga Ingi bänd 80.-te keskel. Sealt 80.-te keskelt, nemad tulevadki, viivuks ei kellelegi. Vagurakesed vaiksed ja alles üsna verevaasid isikupäratud My Bloody Valentine'i nelik aastast 1987. Natukene naiivne, veidi küll, isegi lõbus, aga üldiselt üsna keskpraga laulukene May plaadi Jonathani esiajaloost ja seif schleif Rambert. Unes oled sa. Tüdruku eest kaitstud lugu, mis 60.-te aastateviiside ja 80.-te tüüpilise kitarri Divina piirides eriti kaugemale ei küündinud ja mis oligi salvestatud 87. aastal, mäletan nii parima koosseisuga, aga ei lubanud siiski veel kusagilt küljest ennustada oodata toda võrde mõnusat muusikalist muundumist, millega sama nelik tuli toimiva aasta pärast. Seal on niinimetatud esiajalugu, algas 1983. aastal Iirimaalt ja tola alguse juures viibisid sellest hiljem tublimaid tegusid teinud trupist vaid kaks tegelast. Käišeelse, kolmas ja slaid kujutas endast tollal ühte üsna tavalist indie Undi bändi sadade ja tuhandete samataoliste seas. Kes ja siit põhiliselt kus soi põhiliselt teost ja otsisid ulualust ning esinemisvõimalusi, kus juhtus detail resideeris mõnda aega Hollandis ja siis Saksamaal ning lasi välja ridamisi veidrate pealkirjadega pisikesi plaatisid, millel laulis mitte Välbelindabutšer, vaid keegi kutt nimega David ja klahvpilli siplemistes sinna juurde keegi tütarlaps nimega Tiina. Mõlemad olid olentoni katuselt kadunuke grupp 87. aastal Londonis maabus Jasus sisuliselt peaaegu nullist peale uuesti kujundama oma muusikalist käekirja mis selle uue koosseisu esimese albumi Elufon ilmudes oli naiivse ja ilmetu kitarripopi piiridest küll võimsalt üle kasvanud. Näiteks nende putšeri lauldud nõu mozzori mis on pärit nimelt tollelt plaadilt elukul olla oma küllaltki karakterit juba seesugune lugu, mida seostada ühe pillide ja koosseisu poolest justkui tavalise kitarri bändiga on isegi veidi ootamatu. Tavaline rokilugu see küll ei ole, Kaardiballaad ammugi, rääkimata folkpopist CERN öelda, mis asi see lugu üldse olla. Võib-olla on see kuuldavaks tehtud unenägu. Vaikse väikese verise valentini muinasjutuline muundumine vägevaks võluriks võttis aega umbkaudu kaks aastat. Pumpadega aastat võttis aega, enne kui uuenenud liikmeskonnas Karl-Erik My Bloody Valentine'i oma tõelised tugevused üles leidis ning neid tõhusalt tarvitama hakkas. Ja pisut alternatiivse maiguga kitarri bändist ümber sündis ootamatult odavaks, mitme plaaniliseks sensoorseks ja salapäraseks heli taltsutajate trupiks. Romney tegelik liider, suurema osa muusika ja tekstide autor Kenzii arvanud, et hea tahtmise korral võivad leida mitmeid ühendavaid jooni ka nende 87. aasta katsetuste ja järgmisel aastal ilmutatud püsiplaan arstide, värske ja uhkema heli ilma vahel. Ja kindlasti on tõetera seltsi sõnades sees, sest epeed nimedega stroobri vahin ja ecstasy, kus genišilsi muusika, tema Jabilinebutšovi hääles kitarrid alles kombivad otsivad ja kohati ka leiavad uut mänguruumi lasevad tõesti kuulda, kuidas poplaulu tavapärane struktuur lõdveneb kuidas järjest tõhusamalt töödeldud kitarri feedback'i lihtsalt on valentinihelipildis üha enam esiplaanile tungib. Kuidas vokaal üldse ja selgelt arusaadav tekstiosa eriti järjest rohkem tahaplaanile nihkub. Ometigi 88. aasta üllitised tegid seda kõike mõõtmatult kindlakäelise malt ja mõjusamalt. Lisades sellele pidevalt teiseneb, ole miks tuurile veel uusi elemente nagu hiphopi rütme ja Räkk produtsentide, miks, mis loogikat ning katsetades pidevalt kogu selle retseptuuriga ja kõiki neid elemente õhinal kokku segati. Muidugi võib vanemateni küpsematesti originaalse matesti paladest vedada mõttelisi punktiirjooni tagasi paljude sugulashingede ja väikest viisi eeskujudeni nagu 60.-te aastate psühhedeelia tervenisti nagu mölutama Ta ground 80.-te aastate Sonic Youth möödžeinud ains ja siis ker töö ja vahest mõned muud nimed veel. Aga kõige põhjalikum käimine mööda kõiki neid allikaid ei juhu päriselt välja ega minema ega seleta lõpuni ära My Bloody Valentine mitmemõõtmelisest nende kõlalist omapära, emotsionaalset haaret ja äsja räägitud kiidu veel või kellelegi muusika tunduda veidi liigagi sirgjooneline seal nõu 88. aasta EP-lt mitme õela ees. Ja tegelikult olgu selle sirgjoonelisus, kuidas kellegi arvates parasjagu olnud. Slow on igatahes minu meelest neid lugusid, mis panevad mõnikord mõtlema, et kui oleks, ma ei soovinud end piirata ja arendada äärmuseni, vaid Ühtneva Fortett olnuks nad vabalt olla üsna äge hevibänd. Aga eks need kohati olid seda laulu. Ma ei plaani aegamisi pala, mida briti rokipressis 88. aastal rohkem ühel korral nimetati tolle aja kõige kõige seksikamaks lauluks. Kas tal kõigega oli, ei tea, mina seda aega ei mäleta, kauge aeg oli aga üks äärmiselt meelas ja veenvalt lihahimuline lugu oli slov kahtlemata üksnes teksti poolest lõiklik lõikunud saksa vaid kogu selle loo kõlab nagu kavamaid lady mäletan lusikakõlarit üldisemalt, tunduks ju sageli kiirgavad miskit miskit seesugust midagi salapärast tavaliselt ja peaasjalikult liiliat, nõnda väidetakse. Kusjuures naljata väidetakse sellel teemal võib-olla ei mäleta nii, muusikas üldisest olemusest nimelt on kirjutatud mitu tihedalt lehekülge muusikakriitikute saime Reynolds Jovi, pressiga kahvatus, seksioriõõs milles lahatakse rokkmuusikaelu ja selle soo rollisid päris põhjalikult mitmesaja leheküljel. Varantoni nelik võttis omal ajal nõule kingitud erootilised komplimendid üsna rahulikult vastu. Kõigi genišis, arvas seejuures. Minu meelest nende muusika ei ole eeskätt või ainult sensuaalne, erootiline. Pigem kui juba tõesti tahetakse ühte sõna tarvitada ühesõnaga piirduda siis sobivad tema meelest kõige enam inimlik. Võib-olla hingeldan õigusega, kustkohast, sest üliväga inimlik oma vastuolulisuses lari Valentin minu meelest olla. 1990. aastal Ameerikas muusikas, originaalile obsel intervjuud andes möönis Anthony päeves köišils, et modernse masinamuusika valguses vanamoodsaks tarbetuks tunnistatud elektrikitarrile kinkisid kümmekond lisaeluaastat ansamblisse kiust kitarristid õhinal Aldo ja päästan noor samamoodi pikeldasidega traadi loomingulist eluiga. Ma mäletan ja kuulsin sisekes erinevalt eelkäijast tõhustasid endagi olge terve veel ka seeläbi, et riistasid seda alatasatantsumuusikaga aastal 1988 plaanivenentandžampinud Pablikenemi pala Giootiodothest ehitanud räpparitelt laenatud rütmile omaenda instrumentaalloo kaks aastat hiljem. Perioodil ilm on enam-vähem kõik eluloolised ja tegelikult mõned tagurlikudki briti popparid. Eval tantsumasinaid kitarriga kokku kleepisid, andis plaadi Velentail tantsuprodutsent roolile ümber lukkumiseks oma tegelikult juba niigi kaunis taktilise moega laulusuund. Hiljem ühes varvas 90. 96. aasta intervjuus tähendas, kuulsin tagantjärele, et esmane reviksi kogemus olnud kindlasti väärtuslik ja poolenisti meeldigi. Aga originaalversioon meeldivad talle ikkagi rohkem. Endiselt. Üldiselt minu meelest vedraleri luksin häda midagi ja sellepärast me mängime sedasama eksi, teine jälle otsast peale. Briti kummastuva kitarri korpimaid Vladimir detail, üks varasemaid aastatetaguseid kõrvupaistvalt tantsulise kalasid suul ümber seatud erimiksitud Albriti modernse tantsutaadi Enrique Weroli poolt. Ma olen suur, ehk varsti ilmus, esmalt mäletan 90. aasta pihiplaadil Klaider ning aasta sealt hiljem rokkbändi teise küpse kauamängiva lauljas pikka lõtku loola. Varsti peabki meiegi laules lugude juures päris pikalt ja võtame neid ära kuulata kogunisti kolm tükki järgemööda. Seepärast et lühemalt tundub, mulle ei olegi hästi võimalik. Sest et tänasele kellelegi valgussaate algusest lõpuni on kõneks justament My Bloody Valentine'i muusika oleks nõnda üliküllusliku albumi nagu laules veidigi põgusam ärakuulamine on minu arvates lihtsalt ebaõiglane. Liiatigi lõtku ja hetke, aga üheksakümnendad rokkmuusikas algasid sisuliselt, kurat, sellest. 90 tunded rokkmuusikas algasid aastal 91 ja mitte mingisugustest Mirvaaladest või veel vähem metallikatest, vaid my Blady valentini 91. aasta albumist Laulas. Õieti on küll rokkmuusika üldse ja valentini karismaatilised kitarri hooldus, et sealhulgas ainult üks tahk laulasse kõigist tähelepanuväärsustest. See on vaid üks elementidest rekonstrueeritud tantsurütmide lugematute teiste elektrooniliste ime imevigurite kõrval millest moodustub laulasse lugude tavatu, tabamatu ja väga hämar vormi täius mis on tõesti ühteaegu varjamatult populistlik muusikaline ja teisalt elegantselt eksperimenteeriv. Selle võrgutama mitmetähenduslikkus ega pole vist suutnud edukalt rinda pista ei väljend ise, kes pärast laulasse ilmutamist hakkas enam-vähem jätkuvat pikka loomingulist pausi pidama ega pole vist ka keegi teine samas suunas midagi kõrvapaistvamad korda saatnud. Järgnevad kolm lugu, mis kestavad ühtekokku ligi veerand tundi ja mis muide, olge hoiatatud võivad aeg-ajalt tekitada täis meele petliku mulje, justkui hakkaks teie raadioaparaat kohe-kohe üles oma ja mööda laua äärt või kapi pealset laiali voolama. Need on valitud albumi lauljasse esimesest poolest need kolm lugu, tühjeneuzuenn mani Smi ja kolmandana Õllysseed. Kulda värk, kuulajate kuulate, Raadio kahe, muusika saadeti ei kellelegi maa, kus teile täna mängib-laulab ja tantsib, võrratu erinev Valentin, kes seal teisisõnu suurepärane briti ansambel May plaadi hääletanud. Veerand möödus valeliku, iseäranis heliküllase väärt albumil. Kummaliselt kõlava laule lugude paistel laulis silmuses saadik, see tähendab 91.-st aastast kuni ajani, mil see saade täna 97. aasta 16. Meil oli esmakordselt eetrisse läheb. Online plasin Jonathani muusikaline elu ja olu olnud keskeltläbi suures suures segaduses. Hädad ja õnnetused on neid kiusanud pettumused ja kahtlusele olles saatnud plaadifirmad, on neid üles. Meil on toetanud jälle hüljanud omaenda stuudio ehitus, millest nad aastate eest väga palju lootsid, on nüüd lõpuks ühele poole saanud. Aga enne seda on see ehitusparaku kõigepealt hullusti untsu läinud ja ropult raha kulutanud. Pooleelisest venentoni koosseisust on vahepeal minema kõndinud ühe pika plaadi jagu. Uuemat materjali on nad lünki teinud, ent leidnud selle ise olevat veidike viletsa muusikapress, mis veel 93. ja neljandal ja viiendal aastal andis perioodiliselt teada oma ladiverentoni uue džunglisuunalise suurteose ilmumisest ja siis selle ilmumise edasilükkamisest ja edasilükkamisest. Praeguseks on Anthony koha pealt üsna kus, kui välja arvata mõned üksikud. Ja nende kohta tehtud märkmed lood on pärit, olgu nad siis valetanud seal tehtud õigenišilsi osaluse salvestatud siint säält tribuutplaatidelt kogumik albumitelt, ent ühtekokku on neid ajavahemikus 93 kuni 96 ilmunud suhteliselt vähe. Säärasest ulgu üllitistest sarnane tänasele eikellegimaal kohe ette mängitud. Seal üks muutlikud kogu liikmeskonnaga projekt nimega IR ehk eksperiment oli söögi, kus antud roos osaleb ka koos teistega. My Bloody Valentine'i, kitarrist Kevin Child, mängukaaslasteks seal elektrotegelane Kevin Martin, kitarrist Sonic, Boom ja avangard, trummar Edit Remo. Sümboolselt veidi ärevalt pealkirjastatud, ehkki loonud üsna rahulik instrumentaalkompressioon. Lembit haa. Vaikus enne selle vaikse audiotrauma ettekandmisel tegi teiste hulgast tasakesi kaasa ka täna sai kellelegi bändi plaadi valentini Liiver koos siis. Mis puutub Geossiilsi põhja ametisse sellesse sest sa ei mäleta, ju siis tundub, et praegugi veel 97. aasta alguses viibivad nemad kurvastavalt kahtlases hämarolekus. Fieldsi saatsime plaani, Valentin ikkagi eksis, teerivat mäletan olevat tema pluss pilin lõbutscher. Lõunat tahtnud peatselt kaasata kollell out muusikut, kes selleks, et vältida verentani varasemaid viltulaskmisi, peaksid suutma neile kahele pakkuda kõiges võrdväärset loomingulist partnerlust. Paraku ei tasu vist ühelgi kirglikul väljentoni fännil käisi seid sõnu agarasti uskuma hakata. Ei ole sugugi kindel, kas sellestki vahest üldse midagi söönud. Isegi kui sünnib või planeerinud teil tõesti peaks asuma uuesti tõemeeli muusikat tegema ja seda avaldama, siis ootab meid ees ilmselt ilmlõpmata äraütlemata krõbe katsumus. Sest varasemad argumendid, olles pisemat laadid, lainer ja samal ajal on märgid, mille edasinihutamine saab neil olema kahtlemata keeruline kui mitte võib-olla võimatu. Ja ikkagi vähemasti ja kindlasti veel mitmed teised tahaks sellegipoolest kuulda, ma ei plaadi mäleta seda, kas või üritamaski võimalikult varsti. Sinijääb üle võtta veel kord varsti ta Sanaatetlik pala pealkirjaga suund aastast 1990. Ja panna see uuesti mängima. Te kuulasite saadeti kellelegi ma. Mina olin Tiit, kus need. Nägemiseni, nägemiseni. Nädala pärast.