Mõnda aega tagasi oli meil kavas saade, kus väliseesti luuletaja Ilmar labanist kõneles Hellar Krabi. Ja nüüd täna on meil jälle põhjust kõnelda Ilmar labanist, sest kodueesti luuletaja Jaan Malini aastatepikkuse töö tulemusena on ilmunud mahukas luulekogumik kus on kõik Ilmar Laabani kättesaadavat luulet, tused. Mõnes mõttes on isegi kahju, et midagi niisugust Ilmar laadani kohta tulevikus enam avaldada ei saa. Olgu kuidas on tänagan saatekülaline Jaan Malin, kes kõneleb Ilmar Laabanist ja tema loomingust. Aga nagu ikka, kuidas asi algas, millal tekkis Jaan Malin Nil huvi Ilmar Laabani loomingu vastu? See impulss tuli tõenäoliselt üsna salamisi, nagu enamasti on asjadega. Ja see tuli aastal 69 70, siis, kui isa käis Rootsis oma vennal külas, siis ta tõi sealt viis häälutuste plaati. Teie isa Ilmar Malin, Ilmar Malin täpselt nii. Oli aastal 1985 siis kui isa läks tegema oma näitust Stockholmis enne seda ta küsis, et mida sa tahad, et ma sulle toon. Ja tookord ma kogusin plakateid ja palusin tuua kunstiplakateid. Ja teiseks varusinud uue materjali Ilmar Laabani kohta. Ja siis, kui isa tuli tagasi, siis ta tõi koopia Ilmar Mikiveri peetud ettekandest Laabani kohta. 74. aastal. Ühesõnaga, teile tekkis mulje, et see on üks huvitav, natukene müstiline, ise mõtle ja väga võimekas ja andekas inimene, ma tahan temast rohkem teada. Jah, ma olin kuulnud neid häälutusi ja lugenud raamatut roosidele, mis te, mis olime kodus olemas, raamatut, ankruketi lõpp on laulu algus, seda meil ei olnud. Ja selle sain alles aastaid hiljem. Kas Ilmar mallinud andis ka häälutustavastovi? Väga, ega ta naljapärast neid ei toonud Stockholmist endaga kaasa, ta kasutas neid oma piltide maalimise juures taustaks. Üsna palju kuulas ta džässi, mõnikord Bachi ja siis häälutusi. Nonii, Ilmar labani pärand oli õige, suur ja mahukas. Ma kujutan ette, neid pabereid oli hea hulk, kui palju neid oli? Umbes kaks ja pool korda kolm peedid. Ja selle siis aastal 2000 novembris ma olin Stockholmis ja pakkisin need see pappkastidesse ja siis teeme need ära. Pärl hundi mikrobussiga ja teie olete siis nüüd usinasti päev päeva kõrvalt istunud kirjandusmuuseumis Tartus ja sellesse materjali süvenenud. Seal viimased 10 aastat. Ja näiteks ja mitu aastat veel läheb, ennustamine ei ole minu tugevaim külg. Nonii, te tõite ära selle materjali ja nüüd on siis raamat ilmunud, ütleme ka pealkirja sõnade sülemid, sülemite süsteemid, on on siis niisugune Ilmamaa kirjastuses ilmunud raamatu pealkiri. Kui me läheme tema perekonna juurde, isa oli tal riigiametnik mitte väga madalal kohal. Ema oli lätlanna, kodune keel, saksa keel. Loobun oli väga keelte andekas ja keele kõla ja seda ta sai siis juba üsna varakult, lapsepõlvest väga oluliseks keeleallikaks pidas ka tema ema surma järel oma sõtse minna murret. Sotse nagu Laaban, väljendused. Ta täitis ema rolli ka fassaatses aspektis. Lahtiseletatuna tal oli nagu majas mitteametlik perenaine ja just nii. Aga ta oli ka rahulolematu isana niisuguse vaimsuse või selle atmosfääri suhtes, mis kodus valitses, sellest jäi talle varsti väheseks. Ühest küljest loomulikult ta oli rahulolematu, nagu ta oli paljude asjadega läbi oma elu oli rahulolematu. Aga teisest küljest ta oli isale väga tänulik. Isalt päris ju oma musikaalsuse isa oli väga kiindunud, muusikasse mängis. Kui ma õigesti mäletan, siis viiulit ja haabani klaverimäng sai samuti alguse ei saa soovist, et Laaban sellega hakkaks tegelema ja ta tegi seda. Praegu on vist õige aeg ära mainida, et ta läks õppima klaverit konservatooriumisse ja ta on andnud ka mõned soolokontserdid, mis oli minu jaoks suur uudis. Õppis ta vahepeal filoloogia Tartus, siis jälle Tallinnas tagasi, aga oluline seik tema elus oli see, et ta läks läbi Soome Rootsi. Aasta oli 43, olid kevad. Kuidas see otsus küpses? Jaan Malin, kas teil on selle kohta andmeid? Andmed ei saa eriti pärineda kuskilt mujalt kui Laabanilt endalt. Tema ütles selle kohta niimoodi, et ka siis, kui Eestit ei oleks okupeeritud ka siis oleks ta pärast ülikooli läinud mingiks ajaks elama või ka õppima kuskile välismaale ja suhteliselt pikaks ajaks. Ja need riigid, mis olid juba toona välja valitud, olid kaks riiki, need olid Prantsusmaal ja Rootsi, Prantsusmaa on iseenesest ju loogiline inimese puhul, kelle huviala on seotud realismiga, siis ma mõtlesin, et miks rootsi seal kõrval on. Ja mulle tundub, et siin on võib-olla ka üsna olulisel määral sellist kaalutlust või tunnet, et nüüd sellises Ärevas maailma poliitikas on selline ennast neutraalsena eksponeerinud rootsi parim õigeim koht. Eestile võimalikult lähedal asuvatest riikidest. Ja olmeküsimustes oli ta ju konservatiiv. Sageli on räägitud Laabanist kui kosmopoliidist ja üldsegi oma rahvusele mõtlejast, aga tegelikult oli ta väga rahvuslane. Kui ta seda ei oleks olnud, siis ei oleks tal eesti keeles ühtegi raamatut ilmunud. Tal oli täielik võimalus ka lülitada sajaprotsendiliselt rootsi kultuuriellu. Seda ilmestab kasvõi 48. aastal ilmunud tõlkeraamat kus üks Rootsi esiSüraliste, Eerik Lindgren ja Ilmar Laaman koos tõlkisid prantsuse modernseid luuletajaid. Peame meeles, et ta oli olnud Rootsis alles mõnda aastat, nii et see keele omandamine läks ikka erakordselt hästi hakata tõlkima võõrasse keelde. Jah, aitas kaasa kindlasti see, et labane oli juba Eestis õppinud prantsuse keelt nimelt ülikoolis. Aga rootsi keel oli võõras. Jah, seda küll, jah. Seda minu teada ta varem ei olnud õppinud jah, tõesti. Nüüd tema sürrealismi harrastus me kõik teame käibetõde, tema tõi sürrealismi eesti kirjandusse eesti luulesse. Te olete öelnud, et see teemade ring on temal olnud lai, aga neid lühendas vabaduseiha ja oma seisukohtade ja mõtete väljendamiseks sobistale sürrealism kõige paremini. Aastal 1937 toimus Tallinnas börsihoones inglise raamatunäitus ja sealt laabunud avastas Herbert riidi koostatud raamatu sürrealism. Ja selle alusel, kirjutas Laamann. Tallinna reaalkooli ajakirja realist kirjutas artikli sürrealism, mis on tõenäoliselt esimene eesti keeles ilmunud ülevaade sellisest mõttevoolust. Teisalt olete öelnud, et tema on niisugune klassikaline sürrealismi harrastus lõppes aastal 44. Väga vara naasta? Jah, võib-olla pole õige öelda, et sürrealismi harrastus võib-olla oleks õigem, et ka umbes 44.-st aastast saadik ei olnud jäigalt selles nii-öelda Bretoonlikus sürrealismi Skinny tema balevuseks sai ja jäi elu lõpuni juba mainitud vabaduseiha. Aga nüüd tema poliitilised vaated oli periood, kus ta oli väga aktiivne poliitikas osaleja noore mehena. Siin niisugused mõisted ja märksõnad nagu föderalism ja sündikalism. Kas ta soovis sotsiaaldemokraatiat edasi arendada või kuhugi suunda juhtida ja kuidas teie sellest olete aru saanud? Kaheksakümnendatel aastatel, eriti esimese mai rongkäik Stockholmis toimus ikka läbi linna aga seal osalesid mitmed eri rühmitused ja üks nendest oli anarhistid, loobun siis selle esimese mai rongkäigul ikka koos selle seltskonnaga Polnud kunagi nii-öelda klassikalises mõttes anarhist, aga see oli tema maailmavaatele siiski kõige vastuvõetavama v. Aktsepteerida ju neid kommuniste, et kommunistidega koos olla, aga talle meeldisid näoga Hellar Grabbi on kirjutanud punased lipud ja siis kui oli see 40. aasta pööre, siis tema esimene reaktsioon oli, et punased lipud suvisel ajal on ju ilusad sani noore mehe impulsiivne. Muidugi see ei tähendanud, et ta oleks nüüd seda terrorit, mis järgnes, seda heaks kiitnud, aga ta ütles, et sealt välja, et mulle meeldisid need punased lipud. Nüüd me peame rääkima niisugusel teemal laied, pseudopatriootlikud, hurra, patriootlikud, luuletused, ood esimesile, maile ja selle ümber on palju segadust. Jah, selle ümber on segadust olnud ja üks segadused võimendajaid oli Juhan Kokla avaldas 40.-te keskel või kuskil üsna varsti peale Eestist Rootsi jõudmist avaldas Laabani luuletuse ja muud esimesel maile, aga muutis seal siiski mõningaid sõnu, mis Laabani sõnakese muutmised muutsid ka seda sisu üsna olulisel määral ja loobun, rääkis seda ja ma nii palju või vähe, kui ma olen seda uurinud, see vastab nagu tõele. Et see oli üsna irooniline ja ajaloolisi seisukohti neid mitmekordselt üle vindi keerab neid suhtumisi või neid väljendeid seal need üle vindi keeramised. Need pidanuks nagu näitama iroonilist hoiakut selles, et see on paroodia, on paroodia, aga üsna paljud inimesed siiski võtsid seda kui üks-üheselt tähtajad. Ja siis, kui see olnuks tõesti täht-tähelt tema seisukoht, siis oleks võinud tõesti öelda, et oioi sellest ministrid eemale hoida, täpselt samuti nagu professor Paul Aristet ütles mulle siis ühena esimestest Laabani Tartus käimistest, siis ma siis me käisime ülikooli kohvikus ja sealt välja tulime, siis ma nägin, Aristati ütles, et kas sa ei taha rääkida ja tema Oli ka veel niisugune sõnadeühend nagu Stalin, suur. Stalin suur, see võib väga ilusti seostuda, väljendiga Peeter suur, võib ka meenuta nende meeste füüsilist välimust väljanägemist. Peeter oli ju üsna suurt kasvu ja mitte niisama, vaid ikka päris. Või no ütleme niimoodi ja tema kohta peaaegu et võiski suur öelda ja tema kohta siis võiski olla Peeter suurt suures tähega. Stalin suur tema oli siis väikse S tähega. No see oli tulega mängimine tegelikult. Ja muidugi oli, nimetaksin neid seda poliitiliseks panegi üürikaks, see ei olnud ainult nõukogude aegne nähtus, vaid see sai alguse juba Eesti vabariigi ajal, kui Labon kirjutas sellist poliitilist panegi üürikat toonase valitsuse aadressil ja Eesti vabariigi vaikiva olukorra aadressil. Ja ühel korral, kui Laaban võttis sõna toonase haridusministri, kui ma õigesti mäletan, siis härra Jaakson kindralist kamandaja, kindral Jaakson, kes suhtus haridusse üsna sõja väelaslikult tulenevalt oma kindrali auastmest. Ja siis Laaban võttis ka selle vastu sõna ja vabal oleks peaaegu välja visatud. Gümnaasiumist ülikoolis oli sama lugu oli küll ülikoolis, mulle tundub, et ta taandus. Ta tuli ülikoolist ära ja läks Tallinna konservatooriumisse õppima. Klaverit ja kompositsiooni. Ähvardas, eks, ja seda Laabanit laabonid ähvardas eksmatt, tavaline ootuspärane olnud see, et naaber oleks saanud sellise käskkirja, et teda ei oodanuks, eks mat. Aga see käskkiri oli väga vali, niiet selleks järgmiseks sammuks, ükskõik, kas see on ühekordne loengut puudumine või oleks kohex mattunud. Ja sellises olukorras laabun eelistas taganeda. Läks ülikoolist ära, läks ära. Nüüd, kui rääkida veel suhetest ja ideoloogiast. Laabonit ei võetud vastu välis. Kirjanike liitu, mis pärast? Siis, kui Artur Ratson sai teada, et Laaban esitas avalduse astuda välismaise Eesti Kirjanike Liitu siis ta ütles, et kui see naga, kes kirjutab Marie rindadest võetakse Kirjanike Liidu, siis ei astme välja. Ja sellega oli kõik lahendatud. Et Labonid ei võetud vastu, sest ei saanud ju loomulikult lubada, et Marie Under ja Artur ratsun astuvad välja. Võiks veel rääkida tema suhetest eriseesti kirjanikega, Gustav suits. Gustav Suitsu väga austas, seda tõestavad Gustav Suitsu kirja mustandit, mis on kirjas muuseumis, seal ta kirjutab üsna mitmemõtteliselt ja mul tekkis küll kahtlus, et kas see kiri jäi saatmata. Ma ei tea, mis ja niisugune vastukaja vist ikkagi oli, võib olla suuline, aga võib-olla seesama kirjalik sellele, et 46. aastal, kui ilmus naabani esimene raamat, et siis ta kinkis sellega Gustav suitsule ja siis pärast seda laabuma kommenteerinud vastukaja sellele, et meid lahutas absoluutne mittemõistmine. Siis teine asi oli väga tuntud Gustav Suitsu luuletus Mašova merel ja sho nakkab seepeale. Jah ja sellest kirjutas laabon Bastishi oma häälik past, ison. Luuletus, mis on kirjutatud teise luuletuse ainetel selle mõjutusel ja tänapäeval nimetatakse seda kaveriks. Laabani luule sisu oli häälik. Ta otsib häälikut, hääle kõla, keele kõla ja ta otsib seda õiget. Noh, ma ei tea, ma ei oska seda rohkemat kommenteerida. Te olete kirjutanud umbes niimoodi, et suitsu niisugusele välisele armastusele vastandas tema kõlalise läheduses. Jah, suits kirjutas oma luuletuse Eesti vabariigi sünni ümber. Toona oli äärmiselt kohane selline suur pateetika, nagu temal Uuedsas on. See on absoluutselt aus ja täiesti kohale tollele ajale. Aga Labon kirjutas oma luuletuse hoopis teises ajalises kontekstis. Ja sellist pateetikat ei saanuks üldse pruukida. Aga et selline vorm on siiski õigustatud, seda näitab just nimelt, et see ikkagi selline ühest konkreetsest luuletusest lähtumine aset leidis. See on lugupidamisavaldus minu meelest täpselt samuti nagu pool Eluaari luulet. Vabadus sellest on laava on teinud ka tõlke, aga samas laban on sillaainetel kirjutanud luuletuse, elada vabana või surra. Need on suhteliselt sarnase struktuuriga. Aga kui Eluaaril on esikohal meelelisus, siis naabril on esmakohale poliitiline vabadus. Kas Karl Ristikivi on ka oma seisukohta väljendanud Laabaniga seoses? On küll jah, seda aastal 1946 kohe siis kui ilmus Alabani esikraamat, seda hoiakut nimetatud totaalseks mittemõistmiseks või mõistmatuseks. Kas järgmise luulekoguga roosisse laeva viste oli? Ikka on probleeme. Tõenäoliselt olid probleemid väiksemad osalt ka selle tõttu, et selle raamatu väga oluliseks kaastegelaseks oli Rootsi juhtivaid sürrealist ööbinud, kes selle raamatu kujundas. Ja selleks ajaks Raamat ilmus ka 11 aastat seepärast esikraamatu ilmumist ja 57 57 ja ja need oldi juba Laabaniga võib-olla natukene harjutud mingil määral. Ainsa looga löögiga loob Roosi selawiste oma loogilise loogika. Rootsis elav iste on iseenda nimekaim nimekaim. Roosis elaviste lipu värv sisse elav rooste roosisse, laviste lipukiri, kõik ühe ükskõik, see-eest. Mõrvarite märatsemine on vaid kõrvaline käratsemine. Räidik käessen käelsel in Grayssendin käide Rann. Roosisse laviste näeb golfi mängides und, et löögivead hüügivad sängides lund. Tuleb jäämeri jääb tulemeri. Nüüdse mõiste häälutus olevad, et temast kuulnud Jaan varin, kuidas teie seda iseloomustate või seletate seda nähtust? Häälutus seda võib nimetada külaluuleks näiteks Laboni eesmärk, kui oli otsida keele külalisi, juuri, seda peaks kajastama kasesõna häälutus mis seostub nii sõnaga hääl ja siis on ka seal taustal sõnana neelutus. Häälutus siiski Taukub nagu ühest konkreetsest keelest, tema pool vist saver prantsuse keelest ja prantsuse keelest ja ka rootsi keelest tõukuvatest ühest keelest, jah, nagu te õigesti ütlesite, kuidas eesti keelega on eesti keeles tegi ta vähemalt kaks arutust eesti keeles, tõukwana ainult ühest on säilinud see väga õrn informatsioon, et selline asi oli olemas, nagu see üks on säilinud, Dixoni oli kuskil kuus minutit. Kui ta seda ette kandis, ütleme järgmine kord mõne kuu pärast, kui suured olid erinevused suhteliselt suured, kui näiteks võrrelda selliste salvestust, mis on Eesti Televisioonis ja mis on Soome raadios, need on totaalselt erinevad ja see Soome raadiosalvestus, see on ka Laabani ainsal esikplaadil. Mõnikord öeldakse, et ta killustas ja raiskas oma aega ja energiat niisugusele vähetähtsale nähtusele, nagu need häälutused on, et oleks võinud ikka kirjutada klassikalist luulet. Aga jumal, seda võib kõikide inimeste kohta peaaegu öelda, et nad võiksid tegeleda millegi muuga, mitte sellega, millega nad tegelevad, aga lihtsalt kui inimene tahab midagi teha ja kui tal on võimalik, siis ta siis ta sellega tegeleda. Tema paleus, vabadus vabadust saab jäljendada mitmes vormis. Aga tema jaoks oli see piisav ja ta polnud seda mõistatust lahendanud. Temalt on ilmunud kaks luulekogu, nagu me teame kui palju olete teie avastanud see niisuguseid käsikirju, mida võib nimetada luuletuseksi, mida ei tuntud ja teatud. Luuletuseks mingi piiri peab kuskile ikka tõmbama. Haiku on samuti luuletus, on ju. Ja seni polnud ilmunud ühtegi haavale kirjutatud haigut. Selles raamatus on suur osa mitte kõik nendest haigustest on sees samuti Merike ja nii-öelda klassikalisi luuletusi, need kokku võiks öelda kolmandik või isegi natuke rohkem. Ja mis, mis ei ole seni üldse ilmuvad aga raamatutes ilmunud neid umbes pool. Mõnikord öeldakse, et ta ei olnud väga usin kirjutaja ja oma mõtete kirjapanija. Talle meeldis rahva ees esineda, osa võtta vaidlustest väitlustest tari nagu kõnemees. Ja täitsa õige, seda suurem traagika oli temale 95. aastal, siis kui ta ei saanud enam kontakteeruda, ta Science oli, kui see kommunikatsioon muutus ühepoolseks, kui ta oli suuteline vähemalt olulisel määral seda informatsiooni endasse küll hankima, ta on küllalt fotosid temast ja ma olen ise näinud teda lugemas. Siis, kui tal oli insult olnud, ta säilobedata sai lugeda ja ta tegi seda kõvasti ja Ta ei saanud kirjutada, siis oli ettekujutus, et äkki saaks arvutiga kirjutada. Ja siis tema haiglatuppa viidi arvuti, et ta siis õpiks seal töötama, toksima ei, ta keeldus, keeldus keeles, seda ütles mulle Aino Tammjärv, tema elukaaslane. Ta sai siis pead raputada, sai noogutada, tähendab siis jah, ja ja, ja nii-öelda jah nii-öelda, kas küsimustele vastas ja ma olin mitu korda teie temaga kokku puutusid, isiklikult, umbes seitse kaheksa korda, isiklikud tähelepanekud, daily, kontaktihuviline mees, või vaatasid neid. Kiibitsejad on juba palju niikuinii, need kontaktid olid üsna sageli natukene sarnaselt. Kontaktid sega minu isaga, kuidas mina suhtlesin oma isaga, ma tegin tema heaks midagi, siis ma muretsen talle informatsiooni, näiteks isa viimane näitus, sest ta tahtis kivikalmete kohta informatsiooni. Ma siis otsisin raamatut välja ja tegin koopiad ja viisin talle ja siis ta vaatas, luges ja mis te tegite, Ilmar, labane. Labane, ma otsisin välja kõik, mis Vene sõja ajal oli temalt ilmunud Eestis enne sõda ja ma saatsin need oma Lellele ja lell, siis edastas need label aga pärastsõjaaegne periood, kuidas ta sellega kontaktis oli. Seda kirjandus saadeti talle üsna palju. Nagu te ka mainisite, neid kiivitsejaid või, või kontakti otsijaid oli küllalt palju. Infopuudusest ta küll ei olnud. Nii, mida te tahate öelda nüüd selle jutu kokkuvõtteks, mis on selle aastaid kestnud töömoraal täie jaoks või, või järeldusi võib-olla tundub, et raamat on tulemas, et võib nagu jalad seinale visata selle koha pealt vähemalt. Aga mina ütlen, et, Mina ütlen, et tuleb koostada veel üks raamat Avoni Palinud ruumidest ette ja taha üks seesama tuleb välja tähete tähtede järjekord on sama. Ja loobun kirjutada selliseid Palindroome umbes 5000. Aga nüüd ma olen siis erinevatest paberi nuhkarilt üles otsinud ja nii-öelda infopanka koondanud, aga nendest tuleb raamat koostada, valinud ruum, see on eest taha ja tagant ette üks ja sama tähtede järjekord. Suur rauaroos on kõik üks sõna, seal ei ole mingisugust vahet, kas roidi eest taha, kui tagant ette kõik on üks aga on Palin droomseid lauseid, kus ju eest taha on selge, sõnade vahed on, on õige koha peal. Aga siis tagant ette on tähtede järjekord sama. Aga lihtsalt, nii et see, need sõnavahed ei ole õige õige koha peal. Sõnavahed on muutunud sõnavahed ja no see on käsi, selle intellektuaalne harrastus ja või ka ajaraiskamine. No ma ei ütleks, et see on aja raiskamine, pigem see võib-olla aja kulutamine. Aga muidugi see sõltub inimese vaatenurgast. Kuuldud saates kõneles verisest luuletaja Ilmar Laabanist, Jaan Malin ja tekstinäiteid luuleraamatust roosis elaviste luges Anu lamp. Mina olen saate toimetaja Martin Viirand.