Kui sa oled ikka nii mõneski kohas nagu käinud siis paratamatult kujunevad välja mingisugused nipid ja mulle meeldib alati öelda, et ma olen säästureisija. Ma võin reisil laristada kuskil mujal seljalt õhupalliga või võtta mingi loomasafari, aga selleks liikumiseks ja transpordiks kohale jõudmiseks. Ma püüan leida nii soodsa variandi ja optimeerida, selleks on olemas tegelikult palju võimalusi. Ma ei tea, mis see on, aga mul on lennukite vastu mingi eriline kirg. Ja asi on päädinud sellega, et Carmen hüüab mind aeg-ajalt. Kui ma ei ole teleka ees. Margus, tule siia. Filmis on lennuk, et no ma olen öelnud, et kui, kui on lennukiga filme, kui filmis on ikka lennuk ka, siis tasub vaadata, et see on huvitav. Aga tegelikult väga tore on see lennupiletite ostmine ja väga tore on sinna lennujaama minek ja see on kuidagi selline pidulik ja tore ja, ja akronoo, kui nüüd vaadata, mida pikem reis siis lennukis tegelikult sa pead istuma ühe koha peal ja tihtipeale on põlved veel vastu eesistuja seljatuge ja, ja kui sul tunnid lähevad pikaks, ise ka väga lõbus ei ole, siis alati võib mõelda, et aga kuidas seda reisin nagu mugavamaks teha. Ja mul on kujunenud välja sellised toredad nipid. Et kui on vähegi võimalik, härra tormad linnukese esimesena, kui on võimalik, mine viimasena. Ma olen kogu aeg imestanud, sest on lennufirmasid, kes müüvad raha eest võimalust minna esimesena lennukisse. Aga lennuk läheb siis, kui see Margus on ka peale tulnud, kes tuleb kõige viimasena, nii et sa istud veelgi kauem oma pingil ja, ja kui on võimalik minna lennukisse viimasena ja kui on võimalik veel, mine lennukisse tagant uksest, sest tihtipeale on kaks treppi eest ja tagant. Ja siis vaata teenindaval personalil otsa ole viisakas, heidad kohe pilgu istmetele, sest kõik on juba lennukisse tulnud ja sa näed kindlasti kohti või tervet rida, mis on tühi. Ja siis küsid sellelt teenindajalt viisakalt, oi tere, tellinnuke vist ei ole päris välja müüdud, jah, või paistab siin vaba, sobin siia istuda ja tavaliselt nad ütlevad alati palun. Ja pikal lennul on see veel eriti tore, sa satud kolmesesse või neljasesse ritta, mina, kes ma olen ostnud tavaliselt kõige odavama pileti lennule võimalik ja siis sa oled saanud saagiks endale neli patja helifliisteki ja siis sa teed nagu endale sellise pessa nad nendest tekkides debattidest ja sa oled kogu oma meeter 80 pikkuses. Sa oled voodis, ma ei tea, kas need äriklassi istmed on teinekord isegi nii nii pikad ja pehmed, kui sa võid saada. Nii et kui ma käisin eelmine talv käisin Tansaanias ja lendasin Qatar Airways'iga siis ma Neljast pikast otsast, mis mul oli kolm, said nii-öelda omatehtud äriklassi sihukene seapesa äriklass, mis on tegelikult väga mugav, väga mugav reisida. Et selline väikene tore nipp ja ma tõesti ei ole aru saanud, mis on selles, et esimesena lennukisse pääseda, maksta mingisugune viis või 10 eurot või dollarit rohkem. See on vist psühholoogiline, et sa oled esimene, sa saad teistest ette järjekorrast ette, jah. Aga mis see endaga kaasa toob, minu arust ainult tüsistusi, sest teiste inimeste vahel omal kohal ja ja ei saa endale lubada äriklassi lende. Tark ei torma vähemalt lennukisse ummisjalu. Ma alati unistan, et äkki mind Abkreetitakse, ehk tõstetakse äriklassi, aga seda ei ole juhtunud, aga ma olen seda nii palju ette kujutanud. Ja siis ma olen mõelnud ka, oh, et ühel päeval see võib juhtuda ja mõtle, kui tore see kõik oleks. Aga noh, see seis on veel olemata, sellepärast ma, see on nagu lotomäng, ma kogu aeg ostan neid pileteid ja võib-olla ühel päeval juhtub see, et palun ära sõitke siin. Ma olen küll ükskord jälle proovinud sellel samal taktikale, et läksin jälle viimasena lennukisse ja siis oli küll ainult üks trepp, sisemine seal sealt eest ja see läks läbi äriklassi. Vaat seal on ka mingisugune asi, et sa siis võid nagu näha, kuidas tegelikult inimesed sõidavad ja lendavad sealt läbima balt küsisin, et oi, teil on siin nii palju ruumi. Ja siis ta ütles mulle üks noormees, et jah, võib-olla järgmine kord suhtlas mind minu oma kohale ja kui sa siis sellest lennukist välja saad siis sealt lennujaamast linna jõudmiseks kõik lennujaamad ei asu Tallinnas sees nagu meil, eks ole, linnas sees, mõni on ikka 80 kilomeetrit kaugel või või kuidas kunagi ja nii need taksohinnad kui mingid lennujaama bussid ja jagatud transfeeri ja need on kõik päris kallid. Aga kui natukene süveneda, alati, tuleb lennujaama ka nii-öelda liinibuss. See on täiesti võimalik ja see on tavaliselt ilma rahata. Eriti markantne oli see, kui me jõudsime Saigoni. Liiklus on tohutult tihe ja sa sõidad taksoga või sõidad bussiga või sõidad rattaga või Riksaga või mootorrattaga. Kõigi liikumiskiirus on lihtsalt sama, nii kiiresti kui see kõik läheb nii kiiresti läheb, sul on võimalik taksos maksta umbes 10 20 korda rohkem kui kohalikus liinibussis ja alati tegelikult lennuväe uresse buss. Mingi transport ju alati läheb ja eriti tore on see, kui see kõik on ju sama kiirusega ainult 20 korda odavam. Ja väga tore oli tarressalamis. Ma olin juba natukene sirvinud ja lugenud, mõtlesin, kuidas lennujaamast minema saab ja seal oli ka soovitus, et lennujaama territooriumilt on vaja välja murda ja sealt läheb hästi palju odavaid selliseid bussikesi nagu meie mõttes marsruuttaksod või no ühesõnaga väikesed liikumisvahendid, et neid läheb ja need olid jälle aitäh eest enam-vähem, aga vihmast on väga raske nagu välja murda, sellega hakkama saad, sest sind piiravad kõik. Palun tule minu poole, mul on odav mootorratas, mul on odav takso mul olla odav auto, ma viin sind sinna, kuhu sa minna tahad, kust sa tuled, kus sa lähed? Kõik see on sellest ketist, kui sa murrad läbi ja siis tuli välja, et tuligi sealt natukene lennujaamast ainult natuke välja minna ja siis algas tõeline taress, alamkus olid tohutu hulk neid busse ja kõik olid inimesi täis ja sattusin mina näiteks ainsa valge inimesena siis bussi peale kesklinna ja siis küsis mees, kes seda juhtis, et aga kuhu me tegelikult minna tahan. Ma ütlesin, et ma tahan minna sinna sadamasse, kust lähevad raamid šansi peale. Ta vaatas vist mind ja leidis, et olgu, ära saa veel väljamineku, kõik lähevad ja ta viis mind sinna sadamasse ära. Küsis, kas ma tean, mis on õiglane hind, millega saab laevaga üle sinna, et tema onupoeg või tädipoeg keegi töötab ka nii-öelda sadamas ja kuuldes minu käest vastust, et jah, see 25 dollaritest ja see ongi turistiind, et seal nagu õige endi võib minna. Nii et jälle tore, tore nipp, tegelikult on võimalik igast lennujaamast ilma Taksota eemalduda.