Reisimisega ei pea alustama sellega, et sa lähed lennujaama, on ka teisi võimalusi. Mulle tulevad meelde mu paljud bussireisid, tõtt-öelda ma ei ole ammu enam bussiga reisinud, aga sellel on oma võlu. Aga kõige markantsemalt bussireisid on olnud minul, Tšehhi, Tšehhi on üks väga tore maa ja Tšehhis on õigemini, Prahas on üle neljaaastak vaatrionaal mis on teatrikunstnikke ülemaailmne näitus ja see on tegelikult väga huvitav ja esimest korda me aastaid tagasi sattusime sinna ja sattusime minema Tallinnast bussiga. Bussil oli kaks korrust, see tähendab, et bussi mahub 60 inimest. See oli veel aeg, kui ei olnud veel Euroopa liitu ja alates juba Eesti-Läti piirist. Aga oli ka siis Läti, Leedu, Leedu-Poola, Poola tshehhi kõik piirid tulid ületada ja see võttis kõik aega ja pisut vaeva. Ja meid küll distsiplineeritud, et, et ärge bussist välja minge, aga täiskasvanud inimesed ikkagi aeg-ajalt otsustasid, et no me oleme vanad reisijad ja me võime igal juhul siit välja minna ja ja siis me ootasime ja ootasime ja ootasime Nendel piiridel. Ja üleüldse, kui seal sõidad 60 inimesega bussis, siis Ühel hetkel rutaks ju peadust, inimesed tahavad süüa ja loomulikke vajadusi rahuldada ja see on täiesti lõppematu, sest meil see Praha ootab meid kuskil eest, sinna me ei jõua, me peatume kuskil poolas ühes bensiinijaamas, tohutu suur vaatamisväärsus ja siis inimesed hakkavad tormama sööma ja kui kõik 60 inimest saavad söönuks siis need, kes esimesena sõi, need tahavad juba vetsu minna. Ühed veel söövad ja nendel esimestel, kes on kõik oma vajadused rahuldanud, neile tundub, et neil on veel midagi vaja ja kõik hakkab otsast pihta, siis oled seal selles Poola bensiinijaamas tunde ja edasi ei liigu. Ja meil juhtus olema ka tohutult tore giid. Tore on, noh, kohe saate aru, kas on tore või ei ole? Ta jahmatas meid kõigega. Ta võis olla tundide kaupa vait ja siis ta äkki ütles, et nüüdne sõidame läbi. Nüüd leppes külasin show kõik sisuliselt tükk aega vaikust ja siis ta otsustas meid kostitada. Kahtlase anekdoodi ka äkki keset bussireisi ja see oli kõik ja see lõputu bensiinijaamades passimine, ühesõnaga jõudsime me selle suure bussiga lõpuks Prahasse kell pool kolm öösel äärelinna Lopaatovi hotelli ja vaatasime, oo kui tore, et siuke suur tore hotell Repson ehk see valvelauda või kuidas öelda eesti keeles seal oli kõik, olid mingid brošüürid ja kõik kuldsed kellad ja ja meie kaotasime ikkagi juba sirvima neid asju, mis siin laua peal oli pandud ja vaatasin, et meid vaadatakse niimoodi, et parem, kui te neid ei puutuks. Jah, ja siis selgus, et selle sidusal suurel hotellil oli üks lovakkidest perekond, kes pidasid selle hotelli kahte korrust kuuendat, seitsmendat korrust, et see oli nagu eraettevõtlusselle suure hotelli raames ja me sattusime sinna. Ja kell oli juba pool kolm öösel, võib-olla saime kella kolmest tuppa ja siis sai heidetud sellele voodisse pikali ka. Hoop oli viga, see ei olnud voodis, oli nagu lavats. Ikka hakkad no väga tore. Ja siis selle hommikusöögilauas oli alati nii tore, et et kui keegi tahtis õunaga välja hiilida, siis Slovakkis tädi alati ütles, et ei ja pikk punane küüs osutas laual tagasi, Tõun tuli tagasi panna, mis siin söödud, see siin söödud kaasa ei võta midagi. Ja mäletan veel üks vanem proua küsis, võttis kõigi oma inglise keele inglise keele riismed kokku, ütles, et kius niisiis. Et palun natuke juustu ja sisse slovaki proua ütles millegipärast itaalia keeles piano siin niita ja seda juustu ei tulnud. Slovakid olid väga toredad jah. Nad õhtul tahtis magama minna ja siis, kui meie veel natukene juttu ajasime, siis tuli proua sinna ja kasuta selle rahvusvahelisi väljendeid ja pani oma käed niimodi põse alla ja ütles meile. Šläppenn hakkab. Olime vanuses tõesti võib-olla 30 kuni mõni oli võib-olla 70 aastat vana, aga meid kutsuti korrali, öeldi, et peaks nagu laagrisse sattunud, et kõik ruttu magama, õhtul. Aga mis ma tahan nagu öelda sellega, et et kahekordne buss on küll väga tore, aga kui sul on seltskond, kes tahab kuuekümnekesi ja kõigil on oma vajadused, siis edasijõudmine on tohutult vaevaline. Võib-olla selle Airbus 380-ga, mis sõidab, kuhu pannakse ka kaks korrust inimesi, aga noh, ta ei peatu lihtsalt poola kõigis bensiinijaamades. Nii et ja teine võimalus on veel minna ja me oleme oma teatriga käinud tihtipeale seal samal Praha Kvadrenniaalilt, aga ükskord me sõitsime ka Ott Sandraku juhatusel lihtsalt Tšehhi ja Baierimaale sellisele kultuurireisile ja ta on ju võrratu giid. Ja siis me sõitsime oma teatripundiga, aga see oli erakordselt tore, sest et vot bussireisi teeb hästi toredaks see, kui sul on niisugune oma seltskond ja millegipärast kehtivad seal kohe või kehtestuvad kohe mingid reeglid. See bussisõit tuleb teha toredaks, sest tõesti, kui sa saad bussireisilt tagasi tuled, siis alati on selline tunne, et enam ei kunagi bussiga, sest see istumine ja tagumik nagu ütleb, et enam ma bussiga ei sõida. Tegelikult oled nädal aega kodus ja võid täiesti selle bussiga uuesti sõita. Ikka vaevad on möödunud, aga siis me tegime seal midagi sellist, et seal bussis, et seda elu huvitavamaks teha. Millegipärast tekkis üks tuumik, kes hakkas tegema kogu aeg seda, et reisi plussid ja miinused inimesed võisid saada plusse ja miinuseid oma käitumise eest või tegemise eest või mitte midagi tegemise eest ja see oli lõplik, noh näiteks ka mingisugune positiivne tegu võis saada miinuse, kui me arvasime, et see on miinusreisil lõpus loeti neid plussid ja miinused kokku, vaidlustamisele need ei kuulunud ja siis hakati auhindu meisterdama. Paberil pappkäärid, väikesed kõrvekesed, medaleid toota parimatele ja ka halvematel. Aga see oli kõik selline mänguline mängulisus aitab tohutult kaasa ja siis võib sõita ükskõik kui kaugele bussiga, aga ärge sõitke kahekordse bussiga, kus on väga palju rahvast, siis me ei jõua mitte kunagi kohale. Ja ma mäletan ka, et, et olen bussiga kaks korda tšehhi sõitnud ja millegipärast kogu aeg selg ees. Sest alati on tore hõivata lauaga koht, eks ole, ja millegipärast ma olen sõitnud kaks korda seljaga ja ma olen jätnud endale reservi veel, et ükskord ma liginen Tšehhimaale veel kõht ees, et seal on veel tulemata. Tšehhid on kõige halvemad teenindajad, keda ma kunagi olen näinud ja ma ei teagi, milles asi on. No ta on ikkagi Habsburgide dünastia ja, ja kultuur ja keisririigi territoorium olnud ja neil on läbi sotsialismiaja olnud ilmselt väga suur turistide vool. Aga millegipärast on jäänud see täiesti ignorantne suhtumine turistidesse, seda on väga raske välja juurida, aga ilmselt nad on ennem sellega hakkama saanud, rahvast on vist kogu aeg käinud ja neil ei ole seda vaja ja, ja nad armastavad rääkida ainult tšehhi keeles, sinuga ju. Ja paljud meist ikka seda tšehhi keelt oskavad, no viimane reis, no küll me sõitsime juba sinna Prahase lennukiga. Me sõitsime jälle selle Katrionaalile kord, aga kohapeal me otsustasime, et, et meil on vaja kindlasti käia rakut nahoras mis tšehhile lähedal, kõik seal on see kondikirik ja need mingid vanad vasekaevandused ja hästi huvitav ja seal lähedal ja vaja rongiga sõita ja sõidame sinna rongiga ja ma olen veel eeltööd teinud, vaatan, kust tuleb nagu ümber istuda ja jõuamegi sinna rongi peale ja kõik läheb hästi ja me tunneme ennast tohutult toredasti ja siis tuleb piletikontroll. Ta võtab meie piletid ja ütleb. Kirjutasin siin. Plaanin nädala ja osutab meie pileti peale mingisugustele nimedele ja, ja mille tulemusena siis juhtub, see rong sõidab kutt nahorasse, me kõik oleme kirja oskad, me oskame lugeda, aga kuna tädi on vehkinud pastakaga meie pileti peal, siis meie seal maha ei lähe, lasime. Naljakas, aga see akna taga paistab Kuta hoora, me laseme kõik inimesed välja minna, ütleme, et aga meie nii lollid ei ole. Meie ei lähe. Me läheme järgmises, sest tõesti pileti peale millegipärast kaks kohta märgitud ja tädi on tšehhi keeles väga osutanud sellele teisele punktile sealt. Ja, ja me sõidame edasi ja hõõrume veel käsi, et vanad lollid peavad neid palju jala käima. Meie sõidame edasi ja rong võtab tohutu hoo sisse ja ei peatu enam, sõitsime kuhugi kaugele-kaugele-kaugele ja siis läksime maha. Iroonia oli selles, et selle rongipeatuse nimi oli Chazliva, mis tähendaks nagu õnnelik või midagi sellist. Ja läheme sinna, üks väikene selline kohakene oli. Ja me saime aru, et kui me tahame sinna orase tagasi jõuda, siis me peame järgmise rongiga tagasi minema ja siis ostame piletid sealt. Ja neile öeldakse, et rong väljub viiendalt teelt, tegemist on pisikese linnakese või külakese ka, aga rongirööpad olid tõesti hästi palju ja siis kaunis juunikuu, meil naised olid kõik sellistes lillelistes kleitides ja lugesime leid rööpapaari siis kokku ja naised sättisid ennast seisma, et rongi peale saada õiges kohas, keset seda raudteerägastikku. Õnneks tuli üks raudteel on, äkki lihtsalt vemmeldas nad sealt minema. Kaduge siit keset teed ära, naised püüdsid ikka rääkida seda viiendast teest, aga lõpuks tuli välja, viies t oli ainukene tee, mis seal platvormi ääres oli, et küll on tore, et see raudteel need kirjudes kleitides naised sealt ära ajas, see oli väga tore. Me jõudsime tagasi, milles oli asi tegelikult, seal oli niimoodi, et see kutt kooras oleks pidanud väljuma ja siis läks üks pisikene kitsarööpmeline rong täpselt sinna külla nagu sisse, et see oli nagu peajaam ja puha. Aga kui sulle Öeldakse seda vehitakse pastakaga räägitakse tšehhi keeles hästi palju siis see ajas meid tohutult segadusse ja ei läinud selles õiges peatuses maha. Või teinekord, kui seal tsehhis käid kuskil söömas, tellime endale toidud, tellimused, võetakse vastu ja siis tuuakse meile süüa. Me oleme neljakesi laua taga ja Kalju Oro ei saa mitte midagi, mina seal juba magustoitu Kaljul ei ole toodud isegi salatit või suppi, siis Kalju küsib, et et ta tahaks kannuga, miks tal midagi ei tooda ja siis see neiu nagu teatab talle, et neid toite, mis sa tellisid, ei ole neil aga kullakene, miks sa võtad siis tellimuse vastu, mida teil siis on? Noh, seda ja seda on, midagi ta sellele kaljule tõi ja siis kalju ütleb, et oi, seda tahaks süüa ju noaga ja näitan, et, et andke andeks, et, et kas te nuga ei too, aga ta aru nagu inglise keeles ei saa ja, ja siis ma teen etüüdi, näitan noaga läita lõikamist ja kaks kätt, no mis siin on aru saada ja ta ei saanud aru ja seda nuga ei tulnud. Aga see Praha, kui sinna minna juunikuus, siis on seal üks suur efekt. Alati ma nimetan seda prahvat meemeistrite linnaks, sest seal on pärnad ja need õitsevad kogu see linn on sel hetkel seda meelõhna täis ja siis sa tuled Eestisse tagasi, suvi algab kuskil juulikuus, tuleb see uuesti. Nii et kui sa käid juunis Tšehhis, siis sa saad nagu meie meistrite linna lõhna kätte ja siis tulete Eestisse, siis saad selle uuesti. Selles on asja iva, nii et soovitan käia juunikuus Prahas.