Tere kuldavad kuulajad, tervist teile lugupeetava tegelegi maalased sema, siin ongi teie maa, see maa on samuti meie see maal kõigi maa sema on eikellegimaal see saade, see tund, see muusikaline tund on ka meloni muusikatund ning selle tunni teemakohaseks sisse juhatamisekse korrapärase ajaks läbiviimiseks tuleb minul, kes ma ei ole küll koolmeister, aga olen eikeegi liik, kus need teile kõigepealt öeldakse, ilus poisslapse nimi. Kohe mina ütlengi, see ilus poisslapse nimi, Foodaim muuseas suusajust. Fodei muuseas usa veidi võõra pärale natukene harjumatu, aga muidu igatipidi jumekas nimi kusjuures absoluutselt mitte millegi poolest kehvem kui näiteks mõni mõni Bruno Benno, Bernhard sho või juudio Hurnita või Sossomoma laadse näiteks, mis kõike samuti kahtlemata Ta ühed päris kenad nimed, ainult et nood nimed meile täna ei sobi. Küla sobib meile siin ja praegu just nimelt ja ainult poodaimus osuza. Sest vaadake, see samunegi Foodei, muuseas, USA eritise suusa, see perekonnanimi, see on üks väga-väga vana ja väga aafrika nimi. Seda nime kannab üks väga vana ja auväärt aafrika muusikute suguvõsa, kes on juba ammusest ajast Kambja kandis, see tähendab seal Senegoriaginaabis sau vahel Aafrikas, see tähendab. Ning muuseas selle elupõlise moose kantide suguvõsa üks nooremaid, rahvusvaheliselt tunnustatumaid võsusid, ühte selle mehe lugu muide on mängitud ongi ka eestimaalt maistel lavadel. Tunneb ala nime pärastpoole saates jõuame omal ajal või natukene hiljem. Aga kahtlemata jõuame. Järgmine lugu, aga mida eestimaistelt lavadelt seni mängitud ei ole, seda saab mängitud nüüd kohe ei kellelegi muule, see ongi suusaenda laul, suusas song, see on kirjutatud muuseas Uudo poolt kahasse koos Ameerika kuulsa minimalismi härra Philip klassiga. Philip Glassi ja muuseas suusatänase kellelgi maalase poolt kirjutatud suusalaul suusas song päritterile pala Philip Glassi, muuseas USA koostealbumilt, millelt saab kuulatud ka valikut pisut pikemalt edaspidi ikka omal ajal või natukene hiljem. Aga nüüd mõni sõna foney muuseas, Uusast ära volitust endast. Fude muuseas, USA mängis üht meile võib-olla pisut tuttava kõlaga pilli, sest see on üks keelpill, kõlab võib-olla pisut-pisut-pisut isegi kanda toodi, ehkki mitte väga. Talle pidi nimetama koora seal. Muuseas suusapõhiinstrument, inglise muusikakriitik juhatan Romney all koera muusika kohta kunagi kirjutanud nii. 80.-te aastate teisel poolel muutus Rikka muusikahuvilist õhtuma inimeste jaoks eriliseks imetlusobjektiks Põhja-Aafrika koora muusika. See buum ei kestnud kuigi kaua. Kuue, mis oligi ja kes teab, millest korraks lõkendama löönud kustus peaaegu sama kärbesti. Võib-olla sellepärast nagu arvab nii et traditsiooniline kuurort lõngale vägagi tublisti ja trusti kinni oma sajanditepikkustest avades umbes samamoodi nagu vala kreeklaste klassikaline tragöödia oli kinni oma rangetes reeglites ning seega muutus ka uuesti eksootilistest helidest sisse võetud lääne kuulaja muusikaline Amuur tolle võõramaise muusikalise nähtusega üsna pea tüdimus eks. Ikka sellepärast, et nagu neile tundus, koora mängus mis oli algul nõnda kaunikõlaline, enneolematult värskendav. Paistis justkui ikka sõltuksid ühed ja needsamad rütmimustrid ja viisi kudumise variandid mis küll polnud päriselt tõsi, ta ühe taolisuse mulje. Ent kuulajal sai ometi pisi tasakesi sellest asjast küll eksis, otsiti oodati-loodeti uut muusikalist eksootikat. Kuura mängul muidugi olnud vastu maad, kauaaegsed võrdlemisi kindlad tavad, aga leidub teistsuguseidki Moose kanti, kes seda pillitraditsiooni välistel viisidel ja hoopis teistsugustes kontekstides samuti võtavad ning rakendavad oma isikupäraseid mänguvõtteid. Üks seisuseid nutikaid katsetajaid ongi Kambjalale muuseas, suusaFooday, muuseas, usu, teisena võib-olla ilma kuulsamate korra mängijate seast võiks nimetada lauljat mängijat, moorikaltet ja mõningaid teisigi veel, kes maailma muusika kontekstis on maailmas tuntumaks saanud suusalb pill lukku löönud nii Jesfalki miljonäri vihankokiga kui kuulsamast kuulsaima keelpillikvartetiga Poolas ning minimalismi staari heliloojaga flip klaasiga pluss maailma muusikalise ekskursandi ja stuudio trikimeistri pillas veel ikkagi kui mainida vaid mõnda selle Ameerikasse ümber asunud Gambia muusiku mängu ja kompoleerimis kaaslasi. Uurimuse suusamängib nii hästi klassikalist koora repertuaari kui ka muskilist folki džässihõngulise lugusid. Etnopopi koostis, millega muuseas uus on pikka aega esinenud ja salvestanud kuulsaim koos siis ilmselt, mis temani nimega just seoldubol mandingangrajetsessaajeti. Ehk teisisõnu siis mondinka rahvale laulu- ja mänguselts, mis jätkuvalt kohe pooldasina päisina Laguna tol pidurdamatult rütmika. Jaa, lustilisena laseb kätel käia, sõrmedel lipata, kohe siit kellelegi maalt lan passida õigupoolest talle loo põrguline koora remix, on see pala Mesi kellelegi malt kohe kostma hakkab, esialgu Sullilt ja salakavalalt tasakesi, tasakesi. Aga varsti hakkab võtma õlest tükk Motarmukamatki tuur, et see on üks pikk ja vahva lugu. Ei kellelegi saade, kus tuleb muusikalistest, unelustest ja, ja lummusest aeg-ajalt kuulajateni, jõhkrate meetoditega äratada. Sest eks pläriseva äratuskell, millega käsitlesime käsitsivõitlus hommikuti inimestele tihtipeale muret teeb, on ju eriti kohatosin ühes ühes tunduvalt pimedam, kaheksas sunnimase hilisemas saates äratamiseks kasutada aga sellegipoolest lummus, mis ehk kellelegi peale tuli ja ma loodan, et kui lausa peale ei tulnud, siis kõrvu ikkagi päripidi paitas animerit Mandingo Brietsest saetelt Kambja rahva tublidel, poegadel, kes esinesid muuseas usu eest laulmise lähist mängimisel modemosas usu põhipill, nagu eespool öeldud, mode muusa, suusamuusikat mängib ta kellelegi. Millal koora? Olen 21 keelega ühtviisi harfi ja lauto sugulaspill. Ja oma küllalt meenutab ka teinud ta neid mõlemaid. Too klassika üle 20 ühekeelne variant ei ole aga Kambja rahva tublit pillimeest muuseas, suusad päriselt rahuldanud, all oma muusikalist ja maailmarännakutel leidnud, et ära kulub veel kolm lisakeelt nende 21 juurde bassikeelt, mis annavad pillile peale peaaegu et keelpilliorkestri kõla, teinegi kord lubavad mängida ja võimalikult mitmekesisemat repertuaari. Muuseas on kindlasti popmuusikuna hinnatud maailma muusika kategoorias, aga tema valasid, on mängitud ja nüüd jõuame me selle looni, mis on ka kunagi kõlanud eestimaistelt lavadelt mänginud klassikalise klassikalise muusika hinnatuim madehitajad. Et oli too kollektiiv, kes käis kunagi Eesti lavadel, andis ühe suurepärase kontserdi ning oma repertuaari seest. Tollel õhtul mängis kõrvuti Pärdi ja mitmete teiste tuntud ja vähem tuntud tublide nüüdisheliloojatega kõhe Fodemmuusa suusapala balandi. Liboja, kes toovad kontserdil käis, tunneb selle kahtlemata ära, seda kroos kvartett kohe mängida. Erandlik on muuseas usadele kellelegi ma alla selle poolest, et ei ole varem olnud selles saates peategelast ära valitud kelle nime järgi on nimetatud ka päris mitu pala, mille ta mõnede teiste tuntud muusikute heliloojatega on koos kirjutanud. See on ju tegelikult suur tunnustus, kui sa kirjutad mõne ilmakuulsa heliloojana ühe vana ja see ilmakuulus helilooja leiab, et see peab olema nimetatud sinu nime järgi kangelase Hoodemuse suusagan nimelt nõnnamoodi juhtunud ja eelpool kuuldud viimane tükike peale kroos kvarteti mängitud tilli põhjed, kus muuseas usa koorat näppides suuti kaasa lõi. See viimane mõõtmine, tükike on Philip klaasi ja muuseas USA suurepärase muusikalise koostöö veel üks näit teid. Tükike kirjutatud Philip Glassi poolti kandis nimetust mister suusanumber üks võib-olla et maailma parimaks mängijaks, kui sellist tiitlit eales tahetakse välja anda, siis võiks ju kandidaatide hulgas arvesse võtta ka täiesti vabalt Foodemmuunsa suusat. Mängisime eespool ühe pika sunni nõtke ja kenadest kooro sõrmitsustest küllastatud boa man dingo Grayetsessaajetit ühelt nendelt gruppidelt, kes tänapäevast ja iid aafrikalist omavahel kokku põimib, nii mille eesotsas on muuseas suusaseesama koemängija laulja Te, olete mondinka, rahvalaulu ja tantsuseltsid, tuleb üks loel seekord pisut tuumakam, pisut tänava äärsel veidi veidi Preitbiidiline ja kannab pealkirja power aus. Taas selle kenakese klassini meloodia juurde tagasi tänasele kellelegi maal, sellest klavessiin ist algas tänane saade ja võib-olla jõuab seda kenakesti melanhoolselt viisikest kosta Velga saate lõpus. Aga ega seda lubada ei või, tsiviiljuhatab meid tagasi ühtpidi Kambja, lase Hodemmuusas suusatada ja ilma kuulsaminimanisti härra Philip klaasi muusikalise koostööni teatri muusikalise koostööni, sest nii hästi see klavessiini pala kui ka kolm lõheldast järgmist lugu on võetud nende ühistööna valminud teatrietendusele kirjutatud muusikat kas tolle etenduse nii hästi kui ka nende ühise plaadi nimetus, kus pärast ka teatrimuusika eraldi avaldati? Alles Queen's? Teatritüki autoriks oli seal üsna vastuoluline kõmuline teatrikirjanik muidu omaaegne prominent, kelle screen teatrilaval esmakordselt etendus Pariisis 66. aastal. Aga see muusika, millest me nüüd üht fragmenti kuulame, mille kenas koostöös kirjutasin Filiplasse Fodeme osas suusad on pärit 89. aasta etendusest mis leidis aset juba Ameerikamaal. Kolm pala, kolm liigutavad pala sellest, kuidas esiteks üks selle lavaloo peategelasi nimega leiba ära kooleb. Seejärel lugu sellest, kuidas Sayid ja tema varjud kenasti tantsivad. Ja kolmas lugu sellest, kuidas pannakse riidesse mannekeenid. Kumbola Gambia helilooja, toonia, laulja Fodi, muuseas, usu Ameerikamaal minimalismi isakese Philip Glassi koostööst sündinud teatrimuusikast teatrimuusikast, mis kirjutatud žanreni Näidendiledes kuinis palad, mida on ühtekokku pea 20, mis tollest lavadest võetud ja omaette väljaandena heliplaadil ilmutatud sama nimi, aadress, Queen's, võib-olla üks kaunimaid näiteid sellest, kuidas põhiliselt ikkagi euroop popmuusikatraditsioonidest lähtuva koolitusega ja, ja hiljem maailma muudegi muusikate vastu huvi tundnud valge inimene, seega siis Philip klaas ja must helilooja, muusa suusa on jõudnud sellise kaunikesti sünteetilise heas mõttes sünteetilise sümbiootilise ja suurepärase muusikalise sulamina. Seal kaunis plaat niisamagi kuulata ka siis, kui ei ole teda lavatööd näinud. Kirjutati palasid, millest me kolme eespool just kuulsime, aga nõnda nagu hilp klaason seletab. Pärast seda oli aastaid õieti pärast seda, kui nad koos Foodimuse suusaga olid rännanud koos aafri. Kas siis, kui Filipp Klaas valmistus kirjutama muusikat ja tegema filmi, mille ühisnimeks sai Bovokatsi, kui nad teineteist paremini esmakordselt tundma? Ja siis, kui neile pakuti teha koostööd selle teatriprojekti jaoks? Läkski käima tegelikult niimoodi, et iga konkreetse loo puhul, kui lavastajale ära seletanud, milline pilt parasjagu laval valitseb, milline tegevus toimub, alustas üks neist siis kas klaas või muuseas USA ühe teemaarendust. Ja teine jõudumööda, nii nagu temal inspiratsioon tekkis, lisasin oma motiive ja kirjutas ja arendas seda teemat edasi. Niimoodi, justkui pingpong palli üle üle selle loomingulise võrgukese teineteisele söötes tuli välja suurepärane teatri-muusika- ja nagu ennist öeldud, suurepärane muusikas tükk omaettegi võetuna. Fude, muuseas, USA on pärit Kambjast sellest pisikesest riigist, seal Senegali jõgi näobis vahel seal elab tolles lühikeses ainult kusagil 400000 inimest, mis tähendab seda, et ta mitu korda Eestiski väiksem ning elab seal mitmeid rahvaid. Mandinka rahvad, kelle esindaja peaks olema muusa suusaaga on ka teine, nii hästi etniline muusikaline kultuur mondinka rahvama kõrval. Fula Võifulaani oma, mis on esindatud nii hästi Hoode muuseas USA kodumaal Kambjas kui ka tervis Aafrikas sest Golani hõimude all olnud rändhõimud ja liikunud arvatavasti sajandite jooksul läbi kõikide nende paikade, kus nende järeltulijaid võib leida see pisikene, mitte just väga täpne ja mitte väga ülevaatlik, aga saate koha pealt võetud, vaata et natuke liiga pikukene jutt toredatest rahvatest seal Kambja kandis Tartu külje all vaid Aafrikas on ikka tingitud sellest, et samamoodi muuseas USA kodumaja esindatud muusikakultuuriga hästi mandinka kui Hollande'i omaga on Zuzu tihedasti kokku puutunud ja mõlema traditsiooni esindajatega koos musitseerinud. Nüüd väike võrdlus, mitte vastandus, vaid kõrvutus võrdlusjärjestus ses mõttes, et kõigepealt kuuleme me Taani Rahva üht muusikanäidet, mis ei anna küll täielikku pilti sellest, mis muusikat need rändhõimud on läbi aegade teinud aga teatava väikse kõla klaasikese siiski kõrvuti mondinko rahva traditsioonilise palaga. Sellega otsustava moega kõlav laulu koorumis äsja esinemise lõpetas ja sinna juurde käiv koora, pillide orkester ja palafonide ja pato konkunite, kõigi nende muude mandinka, rahva suurepäraste pillide koosmäng. Sellele eelnes Funani rahvamuusika näide, kus põhiselt tõrkussiooni löödiga läbi aeti. Viimatine mandinka muusika, mis pärit kõmmiest laseb üles lugeda plaadiümbrisel, kus ära toodud need inimesed, kes seda lugu viimast. Kõik mängisid. Päris mitmeid suusanimelisi tegelasi. Tänane kellelegi ma saadamis varsti otsa hakkab saama, oli pühendatud põhiliselt Kambja rahva tubli poja Foodimuse suusamuusikale tema mängule-laulule ja kompositsioon teedele. Seati kuuldud loosungeid suusasid lausa ridamisi, kui hakata vaatama, võtab silme eest kirjuks ja kui vahvasti kõik need poisse tütarlaste nimed küll kõlavad, sulakatas uhkarankas, usu, Molonksu mani akus, suusa kodus, usu, Mobuudasse, ususalul suusaSaikus, usulla, mind, Zuzu hobust, suusa ja kõige lõpus. Mees, kellest saade ei kellelegi, oli voodi, muusa, suusakes tolles loos kõigile Nende kokku vist kuue või seitsme koora pilli sees ise väga suurepärast lauto ja harfilaadset keelpilli ei läppinudki seekord. Voodi, muuseas oli ennist kuuldud pala produtsent tema määrata, mis on ka õiglane, oli see, kuidas too traditsioon kõlab tänapäevases pisut pisut austatud sead. Sest muuseas, USA ooperit väga vanasti auväärsest muusikute suguvõsast on kaugenenud mõnevõrra sõna otseses mõttes on ta välja rännanud oma kodumaad ümber asunud Ameerikasse ja ülekantud tähenduses kaugenenud võib-olla ka pisut olest traditsioon mis ta tubliks pillimeheks üles kasvatas. Aga väike rahvas, nagu seal Kambja väikses riigis elab, on ilmselt suusa üle uhke. Ja võib-olla polegi paremaid nende poegade tütarde hulgast võtta, kes võiks oma vanaisad vähemade vaar-vaar-vaarisad ja vaaremade muusikat panna kõlama tänapäevasel poel? Omajagu autentsiltki ehk nii palju, kui ma selle üle võime otsustada, samas nakatavalt ja peaaegu popmuusikaliselt Ki jäävad ära mängida veel tänaseni kellelegi mõned lood ikka need, kus Fodi, muuseas, USA ja tema kaunis koora mäng juhel laagi kuulda on. Ja mina, kes ma olin tiit kusnud tõotan teile, nädala pärast tuleb eikellelegi ma jälle. Ja nagu ikka, see, mis tuleb nädala pärast, ei sarnane muusikaliselt sellele, mis oli praegu seniks jälle kuulmiseni.