Mul on tõeliselt hea meel, Juhan Paadam tervitada sind kui vana sõpra, kolleegi siin vikerraadio stuudios ja loomulikult ikka selleks, et rääkida asjast, mis meid mõlemaid on pikki aastaid huvitanud, see on eurovisioon. Täpsemalt räägime täna siiski küll Eesti eurolaulust, mis tänavu saab 12 aastaseks ja sina oled kaheksa aastat seda asja vedanud. Ning ega skandaalidest ei ole see Eurovisiooni eurolaul pääsenud ega tänavunegi. Eurolaul skandaalivaba ei ole olnud nimetanud juba esimesena sellist väikest lüket, mille üks raadiojaam tegi, kuulutas välja nagu eel Eurovisiooni laulu. Valiku, noh, ja midagi pole teha, olles olnud ka ise selle žürii liige. Žürii valis ka selle raadiojaama laulu koos Laura põldverega eurolaulu finaali ning teine asi, mis ilmselt iseloomustab küll ootamatult tänavust eurolaulu on minu arvates väga ilusa ballaadi Diskvalifitseerimine, sest norra laulja poolt Noraim tuli välja, et ei ole ikkagi seda laulu päris üksinda kirjutanud. Nii et äkki alustame siis nendest. Täidis kummalt, alustame raadiojaama, eksperimendist, raadiojaama eksperimente ja ja, ja vaata, ei saa ju mina ette kirjutada ühelegi autorile, kuidas tema oma lauljaid otsib. Mõni käib koolides ja kuulab, kuulab lapsi ja ja mõni vaatab kahte takti või laulukarusselli ja katsub sealt leida. Nüüd, kui kui helile on geniaalne idee lasteraadiojaamale omale laulja leida, siis mis saab minul selle vastu olla niikaua kuni Eesti televisiooni kaubamärki miski ei ohusta, ega nii-öelda meie reviiridele keegi edule luba küsimata. Nii et selles mõttes, et, et ma arvan, et nimetatud raadiojaam mõtles päris toredasti, mõtles tegelikult välja ehitada kogu loo gondliga. Jäime pooleli kuskil jah. Et kogu kogu idee oli, oli üles ehitatud konfliktile, et et nii kui see kaart laua peale käiakse, nii, nii televisioon erutub ja, ja, ja siis ongi noh, tegelikult ju kõik kõik olemas ehk televisioon ei erutu, vaid vastupidi on tänulik selle initsiatiivi eest, kaubamärgi reegleid rikutud ei ole, me oleme seda hoolega jälginud. Ja, ja, ja ma saan öelda, korrata seda, mida ma ütlesin, ütlesin ka esimeses intervjuus kohe, et see kõik on kasulik minu reitingutele teiste sõnadega keegi on teinud tasuta promo, tasuta promo ja selle eest peab ameti täna. Ma arvan, et see on tegelikult kasulik mõlemale poolele absoluutsest. Eks see tänapäeva maailma ikkagi on nii, et kui sa tähelepanu ei ärata, ega sa siis ei müü, kuid üldiselt on niimoodi, et, et noh, meie raadiomaastik ja telemaastik on jõudsalt pisike ja kui kellelgi häid ideid, siis võib julgesti tulla ja arutada ja küsida ja, ja, ja miks mitte ka midagi koos teha ja ja nii edasi, nii et loomulikult Eesti rahadega oma oma neljaprogrammiga on meie esimene partner. Aga miski ei ole välistatud, nii et selles mõttes siin nagu skandaale ei olnud ja, ja, ja, ja mitu artiklit ei ajakirjanik kirjutamata, sest konflikti ei ole. Teise loo juurde, mis puudutab. Voord Halle müüa lugu siil siis sel aastal oli reeglites väga tõsine erinevus. Reeglid piirasid välismaalaste juurdepääsu ja sellel on üks väga konkreetne ja kindel põhjus. Meie ülesanne on, on pisutki selles Euroopa kirevuses kaitsta oma rahvuslikku kultuuri, oma pisikest pisikest muusikakultuuri ja anda eelisõigus eelis, võimalus meie noortele autoritele ja tegijatele, sellepärast et kust need nooreks ikka tuleb. Kui me siin vaatame, siin neid juba seekord on. Lukin, Maiais Meelis Leis, Margus Lattik, eks ole siis suhteliselt peale selle ammuse Nevama Åland'i puhul Maarja Kivistik, Margus-Koit Kivistik, eks ole. Maarja on küll sõnu teinud, tekste teinud, siis Bregi says, kaks täiesti uut nimed nime Marta, Piigli, Kettli, Noel ja, ja siis reboodi asemele toodad Rebecca lauljana ja ja, ja, ja autor Karel Kattai vormeliniit, ehk ehk siin see on, me siin ongi see, mis oli nagu piirangu mõte ja pood oli kirjutatud tõepoolest, vaatasin teksti all, on peenikeses kirjas, aga me ju tekste me loeme dokumente, mis meile on saadetud. Ja selles mõttes sel hetkel, kui ta oli valitud, tulid muidugi korraliku inimese ja kirikuõpetajana ütles, et, et, et ma olen teinud kuusiku autoriga, mistõttu muud ei jäänud üle, kui diskvalifitseerida ja Karel Kattai sai oma šansi. Ja, ja ma kohtusin ka selle lauljaga vahetult enne meie saadet ning ta tõi selle laulu, et me saaksime saates mängida ta pisut ümber miksitud ja natukene nagu muudetud Eurovisiooni variandist erinevaks. Kuid pillimehed on ju kõik norrakad, nii et sellepärast isegi kui oleksid pigistanud pool silma kinni, siis ikkagi midagi poleks teha olnud. Ei oleks olnud ikkagi Recter etniliste silma kinni ja, ja sellega on meie vanad tegijad jube hästi arenenud, et et vaata, meil ei ole nagu mingisugust vajadust susserdada, muserdada ja silmi kinni pigistada. Miks? Sellepärast et Eurovisiooni lauluvõistluse korraldaja siis see televisiooniorganisatsioon, kas ta teeb, tal on õigus valida süsteem, kuidas ta seda teeb? Ehk teiste sõnadega, ma võin valida ühe laulu, tellida ühelt autorilt ja öelda, et sina oled see, kes esindab otsi laulja. Ma võin teha teistpidi, et Eesti televisioon valib laulja ja ütleb autoritele. Nüüd palun kogu materjali kirjutada just nimelt sellel lauljal, see on see meie esimene katse jalg seal täpselt niisiis on, on terve rida võimalusi, mida, mida võib välja mõelda ja mängu ilu tegelikult ju selles ongi, et need reeglid kogu aeg muuta. Et ei pea olema kinni selles meie ole lähtunud antud valiku puhul, et, et igal autoril on õigus esitada oma idee oma materjali nii, nagu ta tahab just nimelt sellest, et oleks loominguvabadus üks ja, ja ideede ja artistide paljusus. Et noh, see on nagu see, et et selles mõttes silma kinni pigistad. Nii juhtus, me kutsusime ajakirjanikud, ütlesime ausalt ära, et nii hull lugu on ja ja diskvalifitseeritakse see lugu, midagi ei ole parata. Ja, ja ma julgen öelda, et, et ma ei saa välistada, et enne finaali meil igasuguseid asju võib veel juhtuda ja skandaale, skandaal. Nii et sa hoiad, Johan, nagu öeldakse, natukene pinget, et midagi võib veel juhtunud, olen mingitele veel, sest ma olen trammis üht-teist kuulnud. Muidugi muidugi alati kurb ja kedagi diskvalifitseerida välja visata ära saatana on juba tähendab, ega, ega hea ei ole ei ühel ega teisel. Ja ka eurolaulu puhul oli see esimest korda, jah, noh, mis teha, no kunagi on ikka esimene kord. Räägime nüüd ka nüüd ootamatutest esinejatest, sest noh, ütleme sa juba nimetasid, et piisavalt palju on noori, kes alles avavad ukse suurele lavale ja kui nad sinna jõuavad, võivad olla natuke kohmetud ja eks nad arenemiseks vajavad ikkagi nii aega kui ka ruumi. Kuid teisalt on ka üks esineja, kes on ikkagi küllaltki ootamatu, sest teda teatakse maailmas kui modelli. See on siis Eha Urbsalu. Tema tulek sind üllatas. Ja positiivselt selles mõttes, et Pajusaar Pilvre tandem on on taas välja jooksnud ju Teie laske pilgu alt rihma, mõtlen kahe looga ja, ja noh, vat midagi parata, kõik algab ideest, eks ole, ja kõik algab ideest ja kui sul on hea mõte, siis on ja ja ma olin Priitu kutsumas parasjagu žüriisse. Et sa, et sa sel aastal nagunii ei tee, eelis mulle ütles, et et ma ei tule žüriis, et mul on siiski üks mõte. Ja selgus, et need mõtted rohkem kui neid on rohkem kui üks ja see on positiivne, noh tähendab pink on lühike meil ja, ja, ja noh, vot see on seal sama fenomen nagu nagu siis, kui me tegime aasta 2002 suurt Eurovisiooni saatejuhte vaja. Ja ma tulin Tõnu Kaljuste juurest lohusalust mängime arutanud ja Tõnu head nõu, intervjuu, elektriasjus mingit väga algseid, kaugeid mõtteid ja ja ma tulin koju, sulipäevane aeg, kordussaadet, aeg, miks ma lükkasin tele ka peale, ma ei tea. Ja, ja nägin seal Kaljuste koori juubelisaadet siis sellega Tõnuga kohtumise otsa nii-öelda. Ja näen seal Anneli temad, on jumal jumal, et siin see nüüd on, et kuidas saadete konkursiga, sest fookus on eeltingimus, eks ole, ja ja leidsin numbri ja helistasin miinimum, see on seesama lugu, et Priidul, Glenil kellelgi tuli seal neil. Sest oleme ausad, žürii liikmena võin ma öelda, et loomulikult kardinalisi loo puhul me tundsime Pajusaar Pilvre tandemi. Pead ära kardinalid kardinalid helikeele peale, nojah, aga. Eha Urbsalu on ikkagi täielik üllatus ja minna nüüd ütleme 80 aastate diskostiili, see oli ootamatu, aga näed zürii, ta hääletas sisse ja ma arvan, et see oli, ei teinud vähemalt sellel puhul halba valikut. Oi, ei Me oleme saanud kõvasti värvi juurde. Ma arvan küll, aga nüüd jõuame Juhan korraks tagasi ikkagi nende noorte juurde, sest noored on nüüd selle nädala alguses kaks pikka päeva higistanud Eesti televisiooni stuudiotes. Ja ma ei ütle nüüd liitrite kaupa paigisel valanud, aga eks neil raske muidugi oli. Aga need lood, mida täna õhtul Eesti Televisioon näitab esimest korda, siis eestlane saab nagu maigu suhu, mis eurolaul ka pildis on, raadiojaamad ju laule mängivad ja ka meie tänases saates eurolaulud kõlavad. Ja ma käisin ka nagu piilumas ja vaatamas, eks noortel ole ikkagi ju see kogemuse puudus, see lihtsalt paistab välja ja ütleme nüüd Johan, kui nendest noortest, kes ei ole kõige kogenumad nendest keegi võidab eurolaulu. Kas sina kui väga kogenud produtsent näed mingit mootorit, mis aitaks neid kuni mai keskpaigani olla selles rattas, et nad nagu küpseksid, et nad pöörleksid, ratas senised Kiievis lavale astudes ei libistaks? Nojah, ma peaksin, mina olen see mootor, aga nii lihtne see asi ka ei ole. Tähendab, töö on see, mis mis armastuse toob, ehk ehk peab vaeva nägema ja tööd tegema ja, ja noh see on kaks kuud ja, ja, ja natuke peale, et, et see ongi aeg. Tähendab, ei ole olnud. Peavad olema siis see peaks ju olema põhimõtteliselt selle tiimi mänedžer. Tiimitöö ongi, tiimitöö ongi, aga, aga vastutus on ju Eesti televisioonil ja loomulikult koostöö sellepärast. Lauluõpetamisega ju mina kuidagiviisi hakkama ei saa, ma pole seda õppinud lihtsalt, eks ole, ma olen õppinud televisiooni tegema ja ja see on tiimitöö ja ma arvan, et, et noh, meie ülesanne kõigepealt luua niisugune atmosfäär ja meeleolu selles väikeses rühmas, et, et see töö maitseks ei meeldiks. Aga kui sa vaatad nüüd meie elule tagasi ja ette, siis sa näed, et üldiselt noh läbi aegade. Ma võtan oma aastat siis kogemustega pisut kogemustega artist, kes minul on olnud minu aastatel laval, oli Evelin. Ja ka veel suhteliselt väikese kogemusega, aga siiski juba noh juba torudest läbi käinud ja, ja, ja laevade peal laulnud, see tähendab, et palju tööd, eks ole ju. Ja rasketes tingimustes kõik ülejäänud, kellega ma väljas käinud peale Dave Bentoni, kes on lihtsalt jaatav, kui kõik teised seega siis ka elukogemuse võrra rikkam on olnud noored, see on Eesti omapära ja noh, rõõmu ja kurbuse korraga. Ehk teiste sõnadega niisugused Me olemegi. Ei, ei ole mul siin ju võtta kuskilt neid artiste, vaadan Läti estraadimuusikamaastikku, siis seal on põlvkondade kaupa, küll on siis päris noori, siis on need kahe-kolmekümneseid. Siis on kolme-neljakümneseid terve plejaad ja siis neid vanemaid. Igast vanuseklassist on mõte mis tahes hääli ja mis tahes artiste meil see ei ole nii, meil on justkui põlvkond vahele jäänud. Ja teine asi on see, et kui mõnes riigis saab määrata produtsendid, et vot nüüd tuleb see laulja ja määratakse, et talle kirjutatakse laulud, siis sinu süsteem on praegu olnud siiski teistmoodi. Aga parte juurde korraks tagasi pöördudes, mul oli väga meeldiv kohtumine. Kevadel Ruuslanaga, kui ta esimest korda pärast Eurovisiooni võitu siin käis ja ma nägin tema tiimi ja sain ka tema tiimikaaslastega rääkida ja ütles, et ikkagi seal ei olnud mitte ainult televisiooni toetus seal. Ühel hetkel tekkis Ukraina riik, tahab, et oli vaja Rustanad promoda ja see töö, mis ta tegi N-Eurovisiooni ära praktiliselt kindlustaski talle ju ka esikoha, sest et ta praktiliselt esimees ju kõikides nendes riikides On olemas, aga ainult osaliselt nõus. Olen suhelnud osaliselt nõus, see raha, mis Rus laane alla pandi, oli muidugi meeletu ja meid ei tasu siin nagu nagu suhkrut suhkrutrahvide jaa jaa, ja selle kõrvale hüpata. Ja väga väga nagu mõelda selle peale, Meil kuskil tuleks niisugune promora, tähendab seda, seda ei pannud ka nii väga riik alla sellele, et ikkagi erastruktuurid rohkem, kes, kes maksid, aga küsimus ei ole selles, tähendab sa võid esineda või mitte esineda, sa võid sõita lõike läbi või mitte sõita läbi. Me ei teinud seda. Aastal 2001 ja kuidagi täiesti. Juhuslikult võitsime Eurovisiooni, kusjuures sina nüüd ütled, millise tulemusega kõigi aegade kolmanda või neljanda Ta on kõigi aegade kolmas tulemus tuna paremuselt, see on absoluutselt. Spordist ja matemaatikast, eks ole sest neil ei olnud seda võimalust teha, tähendab, ma arvan, et Ruslana tegi ikkagi oma tiimiga sellel võiduekraanil ja laval sel päeval või nendel kahel esinemisel sest harva näeb ühes kuueliikmelises seltskonnas nii suurt jõudu powerit jah, powerit siis niisugust powerit ja tegemise rõõmu ja ja, ja noh, niisugust noh, see on niivõrd energeetiline muusikat on selles labasuse suhteliselt vähe, seda küll, aga, aga see esitus on, on, on sedavõrd energeetiline, et, et noh, et, et ei ole midagi midagi nagu öelda, et et need, et ma olen nõus, ei ole nõus, et muidugi on hea, kui saab promo teha ja muidugi on hea, kui saab pojale tiimi sõidutada ja ja, ja seal noh, televisiooni inimesed, kes, kes asjaga seotud on, veel kuidagi siiamaani inertsist teevad, teevad sama edasi kogu aeg. Ehkki nad peaksid tegelema millega. No ma ei tea, mida ma teen neile öelnud oma referentgrupi liikme positsioonilt, et unustage nüüd see nagu ära, et tegelikult kontsentreerus, laadal produkt, kui vaja, see on valmis ja tema edasine saatus, see ei ole enam enam nüüd millestki muust kui sellest, et kui, kui palju head muusikat ta ise suudab kirjutada, vaid alla kirjutatakse. Juhan Paadam, ma tahaksin nüüd tuua korraks meie saatesse Eurovisiooni teema pisut laiemalt, sest sina oled EBU referentgrupi liige, sa tead mitte asja ainult seest telgitaguseid, kuidas te olete mõelnud tuleviku peale, sest Mulle millegipärast tundub, et ega see kaheosaline Eurovisioon vist väga pikalt ei kesta, sest 40 riiki peab läbi käima seal, nagu spordivõistlused on eelfinaal, siis on finaal tegelikult ju kõik ikkagi valmistuvad ainukeseks viimaseks päevaks publikust teada, kes võidab. Sest nagu öeldakse, et teine koht on tore, eks ta müüb, aga ainult võitnud andis. Et mis on nüüd, ütleme Eurovisiooni võimalikud arengud aastal vill see Eurovisiooni lauluvõistlus saab ju 50 aastaseks. Oi-oi, see on keeruline küsimus, sellepärast et meid on sel aastal 40, aga meedia ukse taga veel. Ehk teiste sõnadega ei ole välistatud, et järgmine aasta meid on 42 43 või 45. See tähendab, et siis olles täiesti banaalne, ütlen modaalset. Kuuldused Eurovisiooni lauluvõistluse enneaegsest surmast on tugevasti liialdatud. Täpselt nii ma seda usun ka, et eurovisioon. Järelikult ja, ja Euroopas ei saa teha vahet paremate jaa jaa, halvemate arenenud mõtte ja vähemarenenud odavamate ja kallimate riikide vahel tuleb, kõigil on õigus tulla, kui sa oled Euroopa ringhäälinguliidu liige, siis seedele organisatsioon saab panna avalduse lauale ja öelda ei soovinud. Mistõttu see on hea küsimus. Tähendab, me oleme praegu poolfinaalis ja finaalis. Ma julgen arvata, et üks variant on mingisugused poolfinaalid, kas regionaalset? Uh, kas. Ma ei oska öelda, kas kas loositud kujul näiteks mitte regionaalseks minna, vaid visata see seltskond kõik laiali segada, segada ära ja siis siis panna poolfinaalidesse ja sealt jõuavad finaal, sest fakt on see, see üks ja kordumatu finaal ei tohi muutuda, tähendab ta ei saa olla üle 20 viie-kuue riigi, ei mahu saatesse, tudub tüütavaks, muutub tüütavaks ka, tähendab see peab jääma järelikult kuidas, kuidas me sinna alla võtame. Aga see kõik on ju sõbrad, raha, see on eetriaeg ja ka vaatajahuvi. Et me, me me saajele minna sellele teele, et vaataja ei vaata, Ta elab finaali, eks ju, sest ta vaatab, mitut poolfinaalis ta tüdineb ära EPahmale seda kõike näinud juba. Et see kordumatuse efekt peab jääma. Nii et see on keeruline küsimus. Noh, on võimalus teha teistmoodi, veel on võimalus teha, kuna me räägime televisioonist, eks ole. See eeldab, et jällegi kõik kõik riigid, kes kes osalevad vähemalt need, kes poolfinaalides peavad, peavad seda näitama. Et nagu me teame, et me, me koostame ju nii-öelda premium või, või siis eelvaatamise jaoks saadame materjali väga suur osariike, seda muide need ei näita ühel põhjusel näiteks sakslased, ma tean, et ta sellepärast, et säilitada huvid just nimelt finaalivastane, tõsi, neid suure riigina ei, ei ähvarda välja. Täpsemalt püsivad alati finaalis, jah, neli riiki on meil alati finaali seana, midagi ei ole parata, raha on ka oluline, eks ole, hetkel rohkem kes mitterohkemaid, kes väga palju maksab, need maksavad tõesti väga palju võrreldes kümnekordse summa võrreldes Eesti televisiooniga. Et, et siin see on, et aga, aga video on üks võimalus, et teid saadetena rahvas hääletab misiganes süsteemis ja valitakse välja finalistid siis peale, noh, ütleme 10 esimesele. Muide, ka Juhan, kas sa ei ole mitte ühe ühe asja peale mõelnud, ma arvan, et kindlasti sa oled selle peale mõelnud, et mis on Eurovisiooni fenomen praeguses maailmas, kui me vaatame MTV muusikaauhindu, kui me vaatame maailma muusikaauhindu, kes saavad seal auhindu, ma ei taha jumala pärast olla mingi rassist, aga väga palju on mustanahalisi. Eurovisioonis on üks mustanahaline võitnud seal meie tuntud tähendab eurovisioon on selle valge kuulaja ja vaataja nishi televisiooni võistluslauluvõistlus, et võib-olla oleks ikkagi õige, et ta just sellisena ka säilub, olles Eurovisiooni nagu ja Euroopa kaubamärk, kuigi noh, tänavu tuleb, eks ole, Liibanon, kes on kaugeltki mitte Euroopa liit. IRL-i seal ka ei ole, aga noh, mis on ajalooliselt nii pikalt juba Eurovisiooni, tundub, et keegi kõik natuke jälle sama ikka organisatsiooni liige, organisatsiooni liige, et säiluks, ütleme see valget muusikavalgete kultuur ka siin Euroopas, nii et võib-olla siin on ka üks selline põhjendus, miks Eurovisioon siiski peaks jääma? Ma ei tea, kas see on nii, aga ma olen nõus sellega, et see peab jääma Euroopa kaubamärgiks, sellega ma meil on olnud juba jutte ja ettepanekuid niisuguse ülemaailmse üle korraldamiseks ja ja, ja, ja ma arvan, et see ei ole olümpiamängud jäima nelja-aastase ja, ja ma olen sellega nõus, et, et, et kas, kas see on kuidagiviisi nahavärviga seotud, seda ma päris ei usu, aga see, mis on oluline Eurovisiooni lauluvõistluse juures on mu meelest see, et see on seal ainukene minule teadaolev 50 aastat vastu pidanud televisiooni formaat maailmas ja vot see on oluline, see on ehe, televisioon on otsesaade ja, ja, ja tänu sellele ilmselt vaat siin on televisioonis on see võti tegelikult, et, et noh, ta ei ole staarivabrik selles mõttes, et ta iga aasta annaks kellelegi või mille, eks ole. Aga, aga ta ometi on ju andnud liinid ja abad ja kes iganes ja, ja kes on osa võtnud, miks me ei saa suuri lauljaid, sellepärast et konkursi formaat ei taha ükski suur tulla, sest seal ei ole ka, on, on väga hoiana. Teiseks jäämine klipil on teine ja kolmas lucker ja Maiken pool, kes muusikat kani silmade Londonis teine, eks ole, midagi pole teha ja nii edasi, neid näiteid on veel, aga, aga et see on ehe televisioon ja ma arvan, et see hoiab seda formaat üleval ja nagu me näeme, et kuna televisiooniorganisatsioonid on huvitatud televisiooni tegemisest heal tasemel ja kooproduktsioonidest Euroopa tasemel siis seal, sealt sealt me peame hakkama hakkama otsima vastust küsimusele, et miks formaat vastu peab. Vastupidi, on populaarsus nagu järjest suureneb, eks ole. Ja, ja muusikamaailmas jah, suhtumisi on erinevaid, on ja ei ole seal seal vaikselt nagu, nagu mõni seltskonnaajakiri, et on hea toonenud, et ma seda ei loe kuskilt nurga tagant. Ma seda ei vaata samal ajal vaadata jah, et nad, vaataja vaatajanumbrid räägivad oma oma väga selget keelt ja reitingud on sedavõrd kõrged. Leidke veel olümpiamängud ja, aga sport on palju laiema kandepinnaga asi. Esiteks olümpiamängudel on spordialasid seinast seina, eks ole, mis huvitavad erinevaid vaatajatega. Aga see on ka kõik, et, et, et, et ma arvan, et sport ja Eurovisiooni lauluvõistlusel kaks niisugust asja, sest noh, ütleme et olümpiamängud või Euroopa meistrivõistlused. Mis. Nii nagu ei miski muu tegelikult ühendab rahvaid kõlab nagu deklaratiivselt, aga nii see on. Tähendab, Me oleme siiralt huvitatud sellest kultuurivahetusest läbi selle televisiooniformaadi ja, ja vaata, kui sa teed. Mul on olnud üks kord ja meil see õnn, õnn teha seda, eks ole, et sa, see on kooproduktsioon väga mitmes mõttes, et et kõigepealt on selles mõttes, et sa tood 24 riiki, siis meie puhul nüüd juba 40 toovad oma sisu tahab oma kolm minutit seal kolm minutit, meie kultuur, see on meie muusikakultuuri ja mitte ainult eks ole meie disaini ja meie rõivakunsti mida iganes. See meie produktsioon ja meie produktsioon me viime selle kokkukorraldajal, eks ole. Meiepoolne me räägime q produktsioonistes produktsiooni mõt. Coop produktsioonist produktsiooni mõttes, ehkki et meil oli, oli õige mitme riigi riigitegijaid kokku helistatud ja sellepärast, et meil lihtsalt omal ei jätku ressurssi, mis ei tähenda seda, et meie eest oleks, jumal hoidku, keegi midagi ära teinud. Aga ma arvan, et see on samamoodi ka tänavu Kiievis, sest eks Eurovisioon ongi selline ühistöö. Ja see on samamoodi ja, ja, ja, ja, ja midagi ei ole parata, nüüd see meie väljamõeldud formaat, ehk ehk meie koostööpartnerid on nüüd juba üks, kaks, kolm neljandat aastat varsti mängus ja ja siingi võib välja mõelda igasuguseid muid asju, et siin ma arvan, et siin on see saladus peidus, miks huvi on nii suur ja, ja miks see formaat töötab ja miks, miks tahetakse? Kas Juhan seda ohtu ei ole või ütleme isegi, see ei ole niivõrd ohtlik, aga, aga on ka kusagilt räägitud, seda. Eurovisioon kaotas oma tõelise võlu siis, kui mingi fonogrammi peale sel aastal 98 99, kui nagu orkester kadus ära ja tekkis ainult fonogrammi järgi laulmine. Ainult minu teada San Remo laulufestival on siiamaani live sound ikka täiesti orkester ja kõik lauljad laulavad otse, kuigi laulavad ka eurovisioonis otse. Mulle meeldis hirmsasti tegelikult see aeg, kui, kui orkester oli laval ja selle kuidagi pidulik ja ja ometigi on niimoodi, et kui me tahame rääkida Eurovisiooni lauluvõistlusest kui kaasaegsest, kui modernsest modernse imidžiga telesaatest ja, ja konkursist, siis siis kõik need protsessid, millest sa rääkisid aparaat, nähtamatus ehk teiste sõnadega vatt, nii kaugele me veel ei ole, et me saaks bände vahetada laval niimoodi, et kõigil oleks noh, et on 30 sekundit, 30 sekundit, juhtmed koos saundantšekitud ja asi läheb, eks ole, nii ei saa teha. Kuid see fonogramm on, on, on. Ja, ja, ja muidugi plaadifirmad on teine survegrupp, kes ei taha kuuldagi orkestrist laval. Sellepärast et selle, selle materjaliga ei ole neil turgudel nagu midagi teha niigi selle materjali müüki, tead miskit, eks ole. Aseküsimuse juurde tagasi sa ütlesid, et ei ole ma natuke vaidleks Imastusele, sest vähemalt Rootsi meloodia, festivali duubelplaadid, mida nad on juba viimased, Sa oled välja andnud, need on tõelised müügihitid. Ma tahangi küsida. Millal me jõuame nii kaugele, et kui eurolaul jõuab eetrisse, on müügil eurolaul 2005 see plaat, mis on praegu siin stuudios laua peale, millelt me mängime täna saates muusikat. Ja ma olen sellega nõus, Rootsi puhul on, on tegemist muidugi mina täpselt ei teagi, kas unnad luteri Eurovisiooni usku seal, et et seal religioon Rootsis aitab ja, ja selles mõttes müts maha, et, et Rootsi televisioon SVT on, on selles mõttes on neil kerge elada, et, et nad saavad korraldada oma nelja eelvooru ükskõik mis linnad, linnad konkureerivaid lausa ja kaklevad selle pärast, kes saaks selle aasta kõiku puusida ühe saate, eks ole omale ja kõik on puupüsti täis. Siis on väga lihtne vastus, plaate võiks ju, võiks toota vähemalt üks kord teinud seda ja, ja ma sain oma oma oma vitsad nagu esimesel aastal kätte, ehk et asja mõte on selles, et see on õiguste küsimus. Sellest plaati välja anda tuleks mul osta need lood ära kümmene autori 10 autori lood ära ja see on noh, ma vaatan, eks ole, 11. Pajusaar Pilvre, Maian Kärmas, Aarne Lauri, eks ole, ei siin siin siin siin Maien ei ole. Aarne Lauri ja tähendab, ma peaksin selle korraliku plaaditootena omandama kõik need õigused, mis selleks vaja on. Mul ei ole selleks raha teha seda jõuga, panna reeglitesse, et me anname välja plaadi 10-st laulust, kommertseesmärkidel ma võin ju seda teha, kas ma olen siis loojate suhtes aus? Vaevalt? Vaevalt küll tähendab, siin on see ja ma ei tea, missugune müügihitt tookordse plaat müüs ka pikka-pikka loksuga kaua aega. Et et kas meil on arenguruumi lihtsalt võib-olla, et ühel hetkel me oleme nii popid tõepoolest, et et me suudame ära osta Fonaat, anda välja plaadi ja ta edukalt ära müüa. Noh, mõte on, on selles, et kui sa selle pealt ei teeni, et seal vähemalt nulli tuleksid, eks ole nagu kuludele süüa. Me rääkisime nüüd natukene Rootsist, ütles, et Rootsis on Eurovisiooni usk, samal ajal sa tead kindlasti väga-väga hästi seda, et praegu on Rootsis tekkinud Rootsi-poolse peaprodutsendi kohale ja väga sellised mustad pilved, sellepärast et just süüdistatakse teda, et ta nagu öeldakse, soosib mõningat artiste, kellele nagu kirjutatakse laule, kes pääsevad lavale ja ma ei taha seda, et, et hakkame võrdlema ühte, teist või kolmandat produtsenti. Aga samal ajal võin ma päris kindlalt öelda, ega sinulgi need aastad ei ole väga kerged olnud, sest alati, kui keegi kaotab, on ikkagi keegi süüdlane ja mida kergem on süüdlased leida. Absoluutselt, ja, ja sellega ma olen harjunud ainult, et et noh, kui esimesel aastasaajad võivad nagu südant kinni ja ja võitlen tähelepanu infarktiga, siis noh, 10. aastal juba nagu võtad nagu rahulikumalt, et inimesed nagu teavad täpselt, kes, kes mingit tööd teevad jalal iganes, et noh, mille, mis, mida sa teed valesti, minu arust need õigesti oled sa süüdi või ei ole süüdi noh, et, et kui sul on konkus element milles iganes, siis noh, ei ole ühtegi head konkursi reeglistiku, kindlasti ei eksisteeri ühtegi head žüriid. Absoluutselt mitte, sest ma ütlen veel kord, et ma olen nüüd paar aastat olnud žürii töös vaheaega pidanud ja nüüd ma sain juba Ale sõimata. Miks te valisite just need laulud, mõtlesin, kas sina siis oled kuulnud neid laule, mis meiega pakuti? Mõnda laulu ma tean, ma tänases saates mängin ka ühetaolise laulu, mis pakuti žüriisse, mis plaadil on meile saatesse saabunud raadiosse. No andke andeks, kuulata püha taevas, kui selle oleks zürii läbi lasknud, siis oleksime olnud nahvarused euroga. Kas ma toon sulle lihtsa näite? Ma vaatasin Inest stuudios saatejuhtide tekste ja ja sellest ajast mäletan, ma olen selle selle lapse kõrval, kui ta andis oma, noh, ma ei tea, esimesed šampinjonid välisturneel ja siis Eurovisiooni lauluvõistlusel Stockholmis 17 intervjuud järjest inglise keeles, mis ei olnud sel hetkel teab kui hea otsustavalt, palju paremaks läinud. Ja, ja pinge missugune, eks ole. Olin ta kõrval ja, ja, ja ta oli vapper, ta oli nooruke ooperini maatsen, ta inimene on täiskasvanud, eks ole. Kogemustega artist ja šarmantne. Nüüd oleks, oleks aeg tegelikult noh, nüüd olekse. Täpselt see aeg, jah, ma olen sinuga, rääkisime klientidest jaa, jaa. Ja ütlen oma kolleegile, sellest hääled küll tema järgmine aasta niimoodi, et võtame näiteks Inese, laseme kõigil kirjutatud, vaata mulle otseselt, aga sa saad siis. Vastus su küsimusele, ma saan iga asja eest, mida, mida ma ka ei teeks, aga aga, aga ma arvan, et, et ükski otsus ei ole vale ja ükski otsus ei, absoluutselt õige. Tähendab sa pead midagi otsustama, harjusin ära. Noh, produktsiooni puhul selles suure suurt Eurovisiooni tehes kusel aega pead õudselt kaaluma ja, ja, ja kõik otsused ja mõtted, see on, see on see niisugune kontsentreeritud hetk. Sa pead kogu aeg otsustama, sul ei ole aega seal. Et nii on siin ka, sa pead ühel hetkel otsustama, ütlema, see on nii. On see vale, õige aeg näitab, eks ole, aga, aga sa pead edasi minema. Et noh, ei ole hea žüriid, veel kord. See zürii oli loll ja järgmise aasta oma Vello oli kaks aastat tagasi, oli, oli ka õudselt paha. Aga, aga tuletan meelde ühte juudi anekdoot. Välisviisade osakond ütleb, et ma tahan ära sõidutada, kes küsitakse kuuekas Iisraeli. Ei, ma ei taha, et seal on sõda. Et noh, kas Prantsusmaa leiba, et mul ei ole seal sugulasi toovad need miilitsad mingisse teise tuppa, seal on gloobus. Noh, vaadake sealt pealt ja siis hakkame rääkima. Natukese aja pärast tuleb ta toast välja, gloobus käest küsib, kas teil teist gloobust ei ole? Kui ma nüüd üritaksime tõmmata seda minu jaoks väga huvitav jutuajamist kokku. Kas Sa oled Juhan mõelnud selle peale, et nüüd juba teist aastat läheb publikuhääletus möödunud aasta võib-olla oli mingi väikene segadus telefonidega, mina olen sinuga absoluutselt nõus selles, et ei ole vaja rohkem kui seesama 10 protsenti häältest ja annab täielikult pildid. Nii et siin ärgu kuulaja-vaataja, lugege seda, et võib-olla et oli 10000 häält, 9900 oli täiesti, piisab et mis sel aastal on telefoniliinil. Kindlustada enam-vähem. Me oleme istunud istunud nüüd oma koostööpartneritega koos ja, ja, ja neid asju üksipulgi läbi käinud. Ja pilt on niisugune, loomulikult ei, ei olnud möödunudaastane, esimene telefonihääletuse õnnestumine. Ja langes kokku veel veel mitu ilusat asja. See, et rahas esimest korda täiesti sai hääletada näitas, et rahvas tahab hääletada. Siis kõik haarset turg ja ilmselt ka sellepärast, et ilmselt oli tee see lugu, mis ka inimestele hinge läks ja kõik tahtsid, nagu ma olen kuulnud tyybooldajale, et nad seda ei ole võimalik tõestada, aga niisald facto sätti, sõitis ees sõitsime sära ja, ja pika puuga, aga see läheb tulemuse järgi. Ta võitis. Me teeme nüüd niimoodi, et, et meil on kaasatud tõepoolest nii Elion fikstelefonidega kui kolm suurt eestioperaatorit EMT. Tele2, kas ja Radiolinja numbrid on samad, igas võrgus, aga igav võrk loendab oma tulemuse ise saadaviljoni kokku. Eleon paneb nad kukkujana meile ehk teiste sõnadega ja me oleme nüüd nüüd teinud siis tehnilises mõttes noh, niisuguse lahenduse, mis on pidavam, kui, kui see, mida meelitsevad meritsi möeldud, palju ilusaid asju teha, et teha regionaalset hääletus näiteks Elioni võrgust ida, lääs, maakondade kaupa, ka meie telefonivõrgud ei ole väga, selle järgi tuleb välja ehitatud, et et, et, et nad on väga maakondlikud, need ei ole väga maakondliku teisteni pisiku, eks ole, noh et neid tasub seda teha kõik. Et järelikult see langeb ära. Me me võtame nagu selle riski, et hääletuse tulemus on vähem atraktiivne televaatajale siis pinget. Nagu me teame, reitingud alati tõusevad, tõusevad hääletuse juures seda pinget, noh, on vähem kui üldse. Aga, aga et hääletus oleks maksimaalne loota nüüd seda, et iga kõne pääseb läbi, seda ei tasu, seda, seda ei ole üheski riigis, ka mitte Saksamaal, ka mitte Prantsusmaal suurtes-suurtes, jõuliste telefonisidevõrkudega riikides. Nii et seda kindlasti ei juhtu, et ta parem peab olema, noh, ja, ja on, olen ma olen ma veendunud praegu juba kõne hind saab olema kõigis võrkudes seitse krooni ja 50 senti sel aastal. Ja, ja ja veelkord, et numbrid on, on kõigis võrkudes sama, aga, aga siis puht tehniliselt on lahendus teistsugune, et et nad jooksevad teistmoodi kokku. Ehk me väldime igasuguseid risti-põikiminekuid seal tehnilise poole peal, mine seda kõike väga hästi, ei tunne. Aga nii ta on ja me anname kahe pressiteate, kus ma loodan, et pressiesindajad nii meilt kui kui just just siis operaatorite poole pealt seletavad ära, mida ei tohi teha. Et noh, et ma saan aru, et kui sa mu mobiiliga üritad helistada ühele numbrile ja see on kinni hetkel, et ära kohe vajutada, Ta vaid vaid anna mingisugune aegu, et seal on muidu jooksevad jälle mingid asjad kinni ja siis siis see kõne iial ei lähe läbi, et et me üritame veel kord, sest sest sest kui noh Mõned on seda telefoniga helistamise võimalusest Eesti vabariigis, et kui, kui see on ikka niiväga keeruline ja tekitab stressi siis siis peab mõtlema ümber, kuidas teha, aga üldiselt olen, ma olen ma täiesti kindel et see tulemus. Ja see on Euroopa riikides proovitud, ma rääkisin möödunud aastal kohe oma saksa kolleegiga ja prantsuse kolleegiga, et teada saada, kuidas neil on, kui meil juhtus, nagu juhtus. Et see tulemus, mille sa saad esimese 20 sekundi jooksul see tulemus on lõpuni sama tendents läheb kohe paika tegelikult, eks, et, et nii see on, et, et me selles mõttes oleme suhteliselt rahulikud, et et siin ei saa nagu viga olla, et, et sellepärast, et mingi kõne läbi ei pääsenud, oluliselt muutuks, muutuks lõpptulemus, seda ei ole. Niisiis, vähemalt näeb Eesti vaataja täna esimest korda ära eurolaulud ja juba järgmisel laupäeval on siis teleka ees pinge suurem. Telefonid on käeulatuses ja selgub see kõige-kõige parem, millega alustatakse siis pikka ja rasket tööd selleks et Ukrainas sedakorda taas poolfinaalist alustada ja jõuda lõpuks välja finaali. Ning mine tea, alati peab lootma, et ega esikohtagi.