Tere, mina siin. Ma olen oma meilboksis. Mulle tuleb iga päev kirju. Meile meile tähendab. Otilt mu naabripoisilt tree Hot kirdepalati tree, kui ta tahab tere kirjutada. Tal on oma arust mingi vaimukas keel, seinal on kõik ok, seal kirjutab temast kseno, on tal see uus loom? Hästi õrn, ta ei tohi midagi teha ega midagi süüa. Sistantsintsilia sind, Siljad võivad hästi kergelt vere surra ning seina päris armas, aga moi tahakski endale šintšiljat. Meie kass marmor on palju mõnusam. Enne ma ei pannud tähele, et on hästi mõnus, kas. Aga tegelikult on, kui ott hakkas oma Xeinaga uhkustama ja rääkima, et mis ta teeb siis? Ma hakkasin vaatama, et minu enda kass on kõvasti lahendab. Kui ma väike olin, siis ma kogu aeg väntsetasin, teda nüüd enam ei lase, on jube tark. Et jääb näiteks, kui Mart tahab tal saba patsutada ja siis ta kõnnib kohe kapi otsa või ahju taha. Kassidel on saba hästi tähtis. See nagu kaitseb neid. Ilma sabata ei saaks üldse nad elada. Aga elu seisma pole nii nõrga tervisega, kuid sind, Siljad. Tšau, Miina, ma ikka ei saa sulle oma saapaid laenata. Tere hommikust. Tähendab, ma ei saa neid tegelikult vahetada. Minu jalg on suurem kui sinu jalg. Tule õhtul meile Sohvi kohvi eriti tore. Ma tahtsin temaga ainult üheks päevaks saapad ära vahetada. Oleks ainult ühe päeva nende tema heleroheliste saabastega koolis käinud. Nüüd ta ütleb, et meil ei ole sama suur jalg. Aga kui ta mulle ükskord oma saapaid laenas, kui ma võtme tuppa unustasin ja pidin ise raadiosse tulema, mäletad siis meil oli ühesuurune jalgtoode? Ma saan aru küll, et ta lihtsalt ei taha laenata ja kõik. Ise teab õhtul ma. Ma ei lähegi tema juurde, kui ta nii väga tahab, las ta tuleb siis ise minu juurde või istugu üksi kodus oma saabastega. Tegelikult on lahed Sophie ott kirjutasid. Aga ma tahtsin hoopis ühte teist meili saada. Mulle anniks. Kirjutasin ühele poisile meie klassist ja siis ma tegelikult arvasin, et oleks ju võinud mine vastu kirjutada. Tegelikult oleks ju võinud, muidu oleks viisakas, siis ta ju kirjutaks vastu. Võiks kord enne talle ka kirjutanud siis ma küsisin õppimist. Ma olin haige ja ma pidin õppimist küsima. Siis ta küll kirjutas mulle vastu. Isa ütles, et mõned kirjad lendavad kosmosesse, ka ei tulegi üldse õigele aadressile kohale. Ma ei teagi, kuhu kosmosesse nad täpselt lähevad. Olin isa käest küsida. Kindlasti see selle poisi kiri läkski kosmosesse. Ma pean talle uuesti vastu kirjutama, et ma ei saanudki tema meili kätte. Ta on hästi tore poiss. Meeldidki mulle. Eelmine aasta ta mulle ei meeldinud. Aga see aasta meeldib, ma ei teagi, kuidas saab olla, keegi näiteks ei meeldi sulle, aga järsku meeldib jube kiiresti. Meelik. Kas seal on ka niimoodi olnud, et keegi hakkab hästi kähku meeldima? See pani ise nagu tähelegi. Naljakas, ma ei tea, miks. Aga polegi julgenud seda näiteks Jonatanile rääkida, et ta. Ta on, Mulle natukene meeldib. Ma ei julge talle elu siis öelda. Ikkagi ta võiks mulle vastu kirjutada. Ta kirjulindas hoopis kosmosesse, unustasin täitsa ära. Nii tsenud ten tähendab, et saada kiri ära. Ma loodan, et minu kiri ei läheks kusagile valesse kohta. Ma hoian pöialt, et ta läheks ainult Jonatoni meilboksi. Et ta kirjutaks mulle hästi kähku vastu. Üks asi mulle eriti ei meeldi. Joonatan. Ta ju meeldib kõikidele tüdrukutele meie klassist kõikidele ta teeb nalja ja ta on jube tark ja ta teab kõiki asju. Näiteks tal on kõik maailmamaad peas. Sellepärast kõik tüdrukud tahavad temaga tantsida, klassiõhtul kutsuvad teda ise tantsima. Üks lisa saad aru, tirisekskordionationi täiest jõust tantsima, butistel käest kinni ja tiris. Kuni lõpuks Joonatan läks. Päris tobe, mu küll ei tahaks kedagi täiest jõust tirida. Kuigi kõik klassis ütlevad, et Liisa on hästi ilus. Noh, tal on jah kõrvarõngad, aga meil on klassis viiel tüdrukul juba kõrvarõngad. Ei ole isegi kõrvarõngaid ja tegelikult ma ei tea üldse, kas mina jooneta neile meeldin. Klassiõhtul ta tantsis küll minuga natuke aga ma ei tea täiesti kindlalt, kas modelle päriselt ikka meeldin. Ma tahaks teada, mõnikord ma mõtlen, et ma tahaks olla natuke selgeltnägija. Et ma näeksin kõiki, mis keegi üldse mõtleb mis näiteks Jonatan kõigist meie klassi omadest arvab, et kes talle meeldib ja kes talle ei meeldi ja ja mis ta üldse mõtleb? Näiteks mõtlen, et võiks olla niimoodi, et näiteks lähed kellelegi järele, kui tunnid on läbi, kõnnid, kõnnid nii, et teine ei näed sa teda jälitad ja sellel, kelle järelduse käid, tuleb pea kohale, mull. Selle mulli sees on kirjas, mis ta parajasti mõtleb. Ja seda saab rahulikult lugeda. Noh nagu sa loeksid koomiksit lahe oleks, on ju. Aga nii ei saa ju, päriselt-päriselt ei saa vist mitte kunagi teada, mis mõtleb, keda sa jälitad. Kahju. Aga telepaatia, sina ju rääkis üks kord, et telepaatia teel saab teada, mis keegi teine mõtleb. Ma võisin äkki proovida telepaatiat. Aga. Ma ei mäletagi, mis moodi see käib. Appikene, ma ei mäleta üldse midagi, vist pidi hästi kõvasti mõtlema ja siis pidi veel mõtlema siis vist pidi nägema missi, teine inimene tunneb, kelle peale sa mõtled. Vist oli nii? Mulle tuli jälle meil jälle ott, et nagunii kirjutab jälle oma super Tsintsiliast. Tree Ta ei oskagi vist muid sõnu kui tree. Miks sa mulle vastu ei kirjuta, mis teed? Ma olen kodus veits igav, kohe ma pean seinale süüa andma. Rosinad on otsas, tal on mega õrn seedimine. Rosinaid on vaja, äkki saad seitse rosinat laenata? Kott? Täitsa hull, ikka seitse rosinat miseks, see nädal saab ainult seitse rosinat korraga või? Naljakas need kirjamisse tahad saada, sa ei saa, aga neid kirju, mida sa ei taha, lühid, sa saad alati näiteks ott kirjutab mulle kogu aeg. Ei ole ju aegadele vastu kirjutada, ma pean ruttu meelde tuletama, kuidas telepaatia teel sai teistega rääkida. Siis ma saan äkki kõik teada, mis ma tahan. Hea keldris. Homseni. Miina lood, kirjutab evakov esitleb Külli Teetamm, toimetab Tiina Vilu. Helirežissöör on maris, Lambaninalood.