Eikellegimaa. Hüva, ilmoja kaunist õhtust, Karlis kuule rahvas, teie raadion raadioga üks saade, siin on eikellegimaa. Mina olen tikkus nüüd ei, kellelegi on täna tavapäraselt tund aega pikki lai ja selle tunni sees on, kuni kuraditosin lugu muusikat ja vähem kui tosin väikest asjakohast vahelugemist kogu seda muusikat ja kõiki neid sõnu, see tähendab tervet ennast, eikellegimaad piiravad kurakätt, õnnelikud, esmaspäevad ja hüva kätt, mustad viinamarjad. Seda nii-öelda maatilisedki. Ajaliselt hõljub eikellegimaa muusikadena kusagil 1985. ja 95. aasta vahel edasi-tagasi tagasi, edasi sedasi, vahel veidi kaootiliselt. Aga sinna pole sedapuhku miskit parata, sest tegemist on antud juhul nii muusikas kui samas ka kenakesti kootiliste tüüpidega. Ööpäevaringset pidulistega, kahe sügavalt sugulasliku mängu, laulu tantsuseltsiga, häppi mandis ja pläkraid. Mõlemad on esmatutvustuseks ja terve selle Cameroni muusikatunni sisse juhatamiseks peaks sestap suurepärased. Noh see kümnekonna aasta tagune ekstaatiliselt esmaspäevane lugulaul twenty Fuouepaatia piiblil. Twenty four aud paati piibli ööpäevaringselt. Piduliste kummaliselt kandilise moega painavalt piduline lugu. Need olid Manchesteri linna uit moosekandiks, on selle õnnelik, esmaspäevade nimelise poode täis pidulise tantsuorkestri. Nagu ennistada ette hoiatatud sai osaks ongi olla üks neist piiridest, mille vahel, et enam ei kellelegi ma saada ära mahub. Teisest küljest sai samuti korratud, piirab ei kellelegi Grupp nimega mustade viinamarjad ehk osaliselt ansamblist häptimaandus, hiljem välja kasvanud ühendus pläkroik milleni edaspidi omal ajal või natuke hiljem välja jõuamegi kindla peale. Esmalt tõlkes Aga perre kaeda, millest või kustkohast algavad õnnelikud esmaspäevad. Algasid Nemad 80.-te aastate algusest Manchesteri äärelinnast seal fordist, kusjuures paraku on põhjust kahtlustada, et õnnelikud esmaspäevad, kui selle imeliku sõnaühendi tagamaid sorkida võisid vabalt alguse saada näiteks pühapäevastest pohmelustest. Sest et väidavad mitmed kiuslikult kohusetundlikud valikud, et hiljem, 80.-te 90.-te vahetusel võrratut valgeverelist Haukki nõndanimetatud sõltumatut kitarriroki Houssi ühendanud head time andis, sai alguse tsiteerin, mitte reaalsest seltskonnast Lorsandidest, keda ühendasid huvi muusika vastu ja alkohol tsitaadile. Aia jäi korralike kodanikega kombenorme, ei ole häbi londisega selle seltskonna mantlipärija plekk greip kunagi paljuks pidanud, see on tõsi. Tõsi, teistpidi seegi, et mõlema seltskonna muusikast peavad praegugi veel päris palju üsna palju kuulajad, need, kes popmuusikast midagi peavad. Kombelõtva kelm oli küll see kamp, kes õnnelik esmaspäevadel seal ühines. Nime oli leidnud üks nendest. Sapi Mandesi kaaslinlaste grupini order singli pala nimest, bluu mondi. Nonii, grupi, see tähendab niheppimaandusega black greibi eest lauliosson Raider oli tüüp, kes noorest peast oli vargusest päevi saanud ammu enne bänditegemist ning standardite päeva varastel luuserite järjekindlalt kultiveeritud imidž saatis äpimonilisi kuni õnnelik esmaspäevade otsa saamiseni 93. aastal. Ega sa muidugi öelda, et black Röipi maine oma eelkäijast selles osas suuresti erineks. Läppimannisi esimene katsetus avalikult oma helijälge linti saada ja see tehtigi, on pärit aastast 85 singli pala, mille nimi oli Dylanit. Meie võtame ette 90. aasta ühe nende menukaima pavad kinkima afro ja seda 95. aasta remiksitud versioonis. Järgmiseks. Nagu kujukalt kellelegi ma olen õiendada ei olegi muusikaline vahe 90. aasta õnnelik esmaspäevade 95. aasta mustade viinamarjade vahel nii väga suur, viimati kuld oli pläkureid. Niisiis tänasest esmaspäevad esmaspäeval iste ehk eikellegimaalaste otseselt Manchesteri gruppi häppimaandusi varaseid lugusid kuulates võib küll kuulaja kõrva hakata. Tunduvad olevat kima nagu rutiinsed ja tüütu võitleja, nende moneerid, pidumuleerida, kombed kohati kohmakad, aga esiteks pressilisteks need kombed ei jäänud ja teiseks, esmaspäevaliste esimesteski varasemates lugudes on muide külgimis korduval kuulamisel samuti pisut ja pisut võidavad. Mina olen 18. aasta Cannes'i debüütalbumi palathartaat, mida maakeelde ümber panna on kaks diametraalselt erinevat võimalust. See võib tähendada nii hästi torti, torti kui libu, libu. Seesugune oli õnnelik esmaspäevade grupi Hansen mandis kõlapilt nende debüütplaadil. Kauamängiva, mis seal, mis seal oioi kui pika pealkirjaga originaalis. Paati Piputavastik fiskaalses maaelu aitaat tõlkida, mina seda ei võta. Mina ei keegi, võtaksin küll edasi minna aastasse 88, mis tundub olema üsna loogiline ja lihtne samm kusjuures abiks võetud õel, nagu tihtipeale eikellegimaal tehtud saab. Kuulsamate kavalemate võib ollagi ja kogenumate ametivendade arvamusi vahendada. Järgnevat tsiteeriti on Briti muusikakriitik jällegi jällegi Simon Reynolds, kes läheb Johannes teise kauamängiva Bamb kohta aastal 88 kirjutas järgimist. Üritada häppimonilise muusikat, sellest selgelt sotti saada. Samariukaline tegevus, kui püüda teha skulptuure voolavast veest. Viimati aasta tagasi kõlasse kamp just nagu mõni 70.-te aastate ird. Imelik disco trupp, mis sattunud higisest klubi troopikas äkitselt saabunud jääaega. Sedapuhku produtsent Martin hääleti käe all lähebki voldise sound veelgi püsitum, hajusam piimja üleja laiali voolama. Võrdlused eelmise LP, kas džiimel oleksid asjatud? Piisab, kui öelda, et häbivannis on endiselt liigestest lahti endiselt liigitamata üksnes iseenesemoodi. Ja paiguti justkui mitte siit ilmast. Nõnda kuulutas briti eliit rokikriitik saime näinud kirjutades oma tollases tabamas sammas metafooridest tulvil, alustades muuhulgas veel sellestki et tegemist on värd Fongiga vabuugiga hallutsinatsioonide Jahavitasinogeenidega eskapismiks, Elegance ebarlikkusega. Reynolds tunnistas toona otsesõnu, et mõnda üksikut lugu esile tõsta ja suurendus kõrvu alla võtta, neist talle nii hästi tarbeks vaata kui hästi võimatu. Sest see, mille läbi panud demondasi teine album eeskätt mõjus, oli selle plaadi ütlemata terviklik ja ühtlane, veidralt fragmentaalne kõlapilt. Meie siinkohal ei kellelegi. Mööname ühest küljest, et kaugel kolleegil oli kindlasti omajagu õigus öeldes seda, mida ta ütles. Aga teisest küljest panime meie sapi moonilisi 88. aasta albumilt Band kaks lugu ikkagi välja. Eda sellelt plaadilt tollel ajal 28. võetud ühe ja sama singli A ja B külge ehiteks lugu hulgiRill ehk mäed Soelil ja teiseks tema teinepool bee külg. Leis laitis. Tolles viimases loos võib mõnigi kuulaja ära tulla, tunda tuttavaid toone, sest nii nagu Manchesteri mehed edaspidigi on teinud Laalaska häppimaanlist tookord ühte pulasse üsna äratuntava tsitaadi biitlite lauast. Neid tripper ja siit nad tulevad, hull Kiril kõige päält. Sätime ongi see 88. aasta singli üks külgne ei sõitis viimati kõlanud, siin ei olegi ma 89. aasta jõulude paiku, seega siis mitu-setu jõudu tagasi võttis Briti nädalaleht muusikavest meloni Meikari küsida häppimaandusi hääleturult žanrainerilt. Tema juhtus ikka olema see esmalt silmatorkav imidži tükk bändist ehkki muusikaliselt polnud tema kogu selle tantsumuusika kitarrirocki sedavõrd sull ja hallutsinogeenseid hirm imeliku vahva segamise eest kõige vastata muusikaline pool väidetavasti oli pigem nii hästi pool porryder tsooni vend, bassi mängis iseääranis maak tee hüüdnimega Khao lehm kitarrist ja pool Davis klahvpillidel. Muidugi oli, koos on alati ka ükskõik, mida nad siis tegid, toimetasid nad pend bussi, nagu sedagi. Edaspidi juhtus. Klõbistus pihibergussiooni ja tantsis, aga põhiliselt oli tema lihtsalt ja selles seisneb seisnes tema ansambliliikme kohustused, aga see on veider juurde tagasi tulles seal 89. aasta jõulude ajal tunti huvi, et mida tema siis vaadates kaheksakümnendatel tagasi õige kadunud kümnendist arvab. Ei põng kaheksakümnendatel häda midagi, arvas, et seest laulma jah, 89. aasta jõulude aegu. Sündmusterohked olid need kaheksakümnendad Shaun Ryder meelest väga sündmusterohked. Kuid kui siis mehed seepeale küsiti, et mis täpsemalt talle kehvema kandi pealt meenub, mis plusspoole peale võiks kanda? Meelehärmi tegi, siis kostis vend Raider talle täiesti. Ma iseendale vasturääkiva hoiaku, hüplik rikku kõla arutlusmaneeriga, et lahke oli see, et tegelikult ju midagi eriti juhtu lahti. Kui, siis reivivärk ja tänu sellele igat sorti muusikate kokku segame kõiksugu mikstuur välja, mõeldi ju. Aga jah, see kõik olevat läinud üsna üsna sinomeda talle tunduvad justkui oleks huvitavam osa 80.-test umbes viie minutiga otsa, saaled ei kestavadki kauem. Aga mida sa siis on trailer ka tulevastest 90.-test ootab küsitleda toola. Haikia kostis veel Rider, vahest üks ilus häärber kuluks talle ära, selline kõrged ära ja kõva turvameeskonnaga, sest siis oleks rahulik elada, saaks kõmuajakirjandusest rahu, muidu äkki veavadki teised meil muud rentsliväljaanded pinna peale käima. Ehkki ega ta neid ju ei kartvat, mis Talestika pelgab tema soo, Raider üldse ei pelga kedagi? Belgias, siis reedel või ei, peljanud ekstaatilisest esmaspäeval istel oli põhjust kõiksugusest pressist kõmulist, sealhulgas tihti kauge kaarega mööda käia küll. Mõnusate ainete omamise eest oligi poolitsed leid korteežiga zoom, draiverite, tegelikult grupi teisigi liikmeid. Tollel aastal mitmel korral kinni, nabinad ajutiselt aresti alla pannud. Ega edaspidi läks asi selles mõttes aiva hullemaks. Teisalt muusikam, vähemalt mõnda aega veel läks küll, pigem üha paremaks Joahvamaks. 8990. aasta kaunikesti ja kauamängiv album Pilleson Frylizalvele, eks. Võib-olla Ta oli trupi, andis parem plaat üldse ja see on üks tubli esinduslik tükk 90.-te aastate briti muusikast ka laiemas plaanis võttes. Tollesama hooga sõitis optimaalne 90.-st aastast esimese inertsiga edasi veel 90 esimessegi ja siis hakkasid asjad juba mõnevõrra kiiva kiskuma. Me peatume pikemalt nii sellele 90. kui 91. aastal koos õnnelike esmaspäevadega. Esimene luvustet pol, tee lobotokoloshi möll, mõlemalt nende paraad produtsendiks oli tollane ja praegunegi tantsumuusikaguru pool õukel folkus oma truu abilise stiiuuesborniga lugude autoriks. Need lood olid pärit 70.-test. Oli ka vähetuntud poptegija Jon kookoshäpinandist tegi neist suurepärased tantsulood ja peale leidma ainult 90.-st aastast. Lähme pärast seda edasi 90 esimesse. Kuldar kuulajad, te kuulate Raadio kaks saade, mis käima eikellegimaa. Mina olen, liikus mets ja selle grupi nimi, kes siin 90 esimest aastat taaselustab, on tema andis õnnelikele esmaspäeval grupis 91. aastal. Hakkas oma õnneliku eksootilist imet tasapisi nimetama. Üldine tervislik seisukord paistis, muutuvad tõsisemaks piltlikult öeldes jume piltlikumalt öeldes veel muutuma mitte ainult sinakaks, vaid järgmiseks 92.-ks aastaks juba kahtlaselt lillakski. Viimati teatas Briti kohtusüsteem ja 91. aastasingi pärast Tšaažifaasiaga kohtukulli vastu. Nendele omast kohast ei olnud ka põhjust tervist armsast üles näidata, nagu ka kohtukulli nende vastu. 92. aastal saatis Briti tollaseid edukamaid sõltumatuid plaadifirmasid Factory oma ühe kahest esik ansamblist hättemaatilise järjekordset kava mängivad salvestama barbaduse saartele. Abiks kunagised toobufeedsi rütmitandemi liikmed, taina võimu Figris Trans produtsentide rollist. Esimene hoogadri habeme andis, kes põhiliselt pilves viibis, autosid, lassi sõitis ja endal käsi jalgu murdis selle asemel, et muusikat lindistada. Londonisse kaasas ainult üks lõpetatud lugu. Läbi häda, see kauamängiv, pikk plaat siiski valmis. Ja kuigi tagantjärele lööd neutraalsema kõrvaga kuulates võib öelda, too jess pliis album sellise nimega 92. aastal sai ei ole nüüd nii hullupööra halvem sugugi, kui hättemaalne seal 90.-te aastate alguses eelmisel kahel aastal olnud siis tollel võetakse vastu võrdlemisi kiuslikult. Katrin on see luuserlik Logardlik ja vabandata seda vrazaismi pohhistlik. Kell viis oli hakanud paljudele tõsiselt pinda käima, sest see tähendab remondis suust välja ajas. Ei, ei kannatanud teinekord erilist kriitikat. Küll sõimasid nad homosid, küll sõimasid konverit küll lällasid absoluutselt kõikidel teemadel, mida lihtsalt Touch juhutöid. Aga siinkohal võtame ära kuulata tunnetukese palumise albumi jess pliis ühe pala Engel. Kumas see pala, mis tänaseni kellelegi ma varsti-varsti viimaseks jääb. Aga enne seda tuleb vähemalt mõnegi sõnaga märkida, et 93. 95. aasta vahele jääb see aeg, mil õnnelikest Päevadest pärast pisikest varjusurma usalt sellest grupist said mustad ühino marjad vähemasti eest. Lauljašoloiver on liitunud mitmete teiste Manchesteri ametivendadega, küll mitmest muust grupist, mitte vanast koduansamblist happevannis. Ja 95. aasta debüütplaat mustadelt. Viinovaarjadelt tuletas meelde kõike seda head, mille poolest hea oli omal ajal ka sattumaldis olnud. Pisut uuendatud moel ja värskema urfiga seda küll teatel andis. Ise oli 93. aastal üsna õnnetult loojunud keset plaadifirmade pankrotte, vastastikuseid tülitsemise ja igasugu hullu hulluluud, millest grupp enam üle ei saanud ja vist ei tahtnudki, sest ka pakutud. Suure firma Emai poolt jäi ühel või teisel põhjusel, versioonid on erinevatel ansambliliikmetel erinevalt teatri loomise poolt vastu võtmata aga selle asemel, et õnnelik esmaspäevi taga nutta, pigem võib neid rõõmuga möllata. Toda, mida selleski saates täna eikellegimaal tehtud on. Võtame ära kuulata nüüd pisut pikemalt, kui ennistada 92. aasta inglisinglit häppimaanilise lõpupäevadest gruppi greip, debüütalbumi pala Nabala kogunisti. Vabandust, ühte selle pala plaadi lõpupaladest küll, mis kinnitab, kui tuletab meelde, et on vedelikke, mida kõigepealt on enne tarvitamist ja raputada enne raputamist kõvasti loksutada. Šeik vööbifo Õupani. Vaadates seda, mis vajab raputamist ja enne seda, kui teda loksutada ja tarvitada hakkame me ütlema hüvasti õnnelikele, esmaspäevadele, grupi läheb vangis, nägemiseni, Krukile, pläkraip, siis temast võib-olla kuuleb kindlasti veel lähiaastatel, 96. aasta kevadel ilmus neilt kaunikesti kiidetud värske singel, vaat mekk? Kuulge, lõpetame lauluga, lõpetame laulu. Üldiselt, mis on üks ilusamaid ülistuslaule, mis on eales kirjutatud moekatele tollel ajal moekatele, 90.-te alguses mõjukatele, pükstele ja lotendavatele särkidele. Te kuulate, saadeti kellelegi ma, mis lõpupoole, mina, lindid, kus need eikellelegi ma taas eetris nädala pärast samal ajal samas kohas.