Eikellegimaa. Tere õhtust, tere õhtust. Tere õhtust, lugupeetud publikum. Oli see saladus välja, Heiki. Ja lumi, mida tänasele ei kellelegi maal tunni aja jooksul veel edaspidi sageli korratakse, sest see bänd, kelle tõttu ei kellelegi Madonni lood ja laulud, on seekord seda pidised, nagu nemad on süvendal tšikk oma nime poolest igatipidi. Muidu mina sedapidi olen, olen taas teie tarvis, Tiit, kus need sead täidan siin täiesti rõõmsal meelel ühte kunagist kergemeelset lubadest nimelt täita ükskord ei kellelegi ma enam-vähem üleni diskomuusikaga. Nüüd on see punt tulnud. Väsimatult vastupandamatult nõtkeltama tekstis kandideerivad naishääled teravalt ja pidevalt tantsu ning siis sisse-välja Külli varu mis võis mõjuda leevendavalt kui palsam ja samas turgutavad torgata nagu uitamiinsest vaidlematu rütmi, pulsi sisse poetatud Harvard klaveriakordid laatamas kogu lõbu ja lustipeo üle oma sõbralikku melanhooliat. Ja siis seal kõige selle kräu, kramp ammuli, rula keskel. Bass, trummid ja kitarr, üks kõige kõige Fonkilikumaid, üks olulisemaid omanäolisemaid, mõjukamaid rütmigruppe, mida mustas või valges popmuusikas on eales kuuldud. Ning kõik nad tantsu muusikalised hõõratused, mis nimetatud said, käisid lahutamatult kaasas ühe ja sama bändiga. Ilmselt vanema disko bändiga, mida 20. sajandi lõpu elektrooniline tantsumuusika üldse tunneb. Selle meeldivaks realistlik sellessiki bändi ülissikid liidrid olid 70.-te lõpus, 80.-te alguses veel veidi üheksa kümnendalgi. Üheksanda kümnendi alguses murrate rütmikitarrist nail Roses enam-vähem sama võrratu bassist kadunutena tervad kerasisteeris alati tippvormis. Meeste lõbusid šikilt, samuti mitmesugustelt, muudelt teistsugustelt menu muusikategelastelt nii hästi järele tehtud tena kui esmaesitatutena. Tänase see kellelegi ma saatest tund aega ette mängitaksegi ollakse sellest samast tükist selles duellis veel mitmel puhul väga lugupidaval toonile. Kiitvaid sõnul võin ma ette lubada, aga minust mööda lühid hästi, sest et nagu pole öelnud luuletaja tip-top tantsurütm on asi, mille üle ei maksa liiga pikalt targutama jääda, sest et tiptop tantsurütme asi, mida maksab pikalt mõtlemata tarvitada. Tehtagu nii tšikk ja lehvrik millestki kvaliteetsemat diskomuusikat on tehtud ülimalt harva, kui üldse. Seesugune oli tänase kellelegi maise tantsuõhtu esimene vaiksem jahedam vahepala kunagiselt tuliselt diskotrepil tšikk Palaialis Voafeer samast ajast pärit pala aastast 78, kus oli samuti pärit New Yorklastel kõige ilma kuulsam ja kommertslikult edukam tõmbenumber, lõdveic, õieti kaks veid eriilmelist numbrit koguni ühel ja samal albumil šiki teisel kaua väljuval sessik ehk jah, kõnelda kauamängivast halbu neist ühe üdini ja läbi ja lõhki tantsubändi puhul pole nagu erilist mõtet arvatakse üldiselt. No ega ikka ei olnudki nonde tavaliste tantsumõõdupuudega mõõdetav bänd. Ning nende liikmed pikalt tervikuna olid peaaegu sama kopsaka popkunstilise väärtusega nagu nende paremad singilaadki helistajate mängitud instrumentaal. Sama kuulus võib-olla sääraste trikkide palade kilda mille kuuldel Bernard Edwardsi passi nail rodes radiosse, kitarri, Toni Tomsoni trummidel ülitiheda ja paindliku, koos mängu võlud võib-olla isegi kergemini kõrva paistavad. Võrreldes näiteks hullusti menuka hitiga, mille sädelev popefekt on lihtsalt nõnda tõhus, et esimese hooga just nagu ei jäta mahtigi pöörata tähelepanu instrumentaarsetele üksikasjadele, mis ometigi on filigraanselt viimistletud ideest kuni teostuseni on tõenäoliselt nael rodossibennad Edwardsi kirjutatud lauludest kõige tuntum number maamuna peal. Aga arvatavasti on nende kahe mehe paladest kõige paremini teadnud siin Eestimaal hoopiski üks teine laul. Ehkki võib-olla ei teata alati, et too vana on ka nimelt tšiki meeste meisterdatud. Siin on selle loo originaal kõigepealt autorid ja produtsendid raadiosse, Edwards laulis selle aastal 80 USA edetabeli tippu. Vana tegid ajal. Apsain Tauno oli originaalis pealkirjaks sellel ameerika maisel papp kompul, millest plekk praagiti kompanii 16 aastat hiljem maarjamaal oma tõmmise tegid ning võib öelda, et pläku ja kompanii eriti saatega panin, ei teinudki seda lugu kehvasti, kui arvestada veel Ta sündsusetud suurepärast rütmikitarrist nagu nail raadiors, nõnda Faudiliku bassimees nagu kadunud, nõnda Edward, kes mõlemalt, olles loostaja ora, seadsid meie mail intsesti siiski leida Jaan Krossile. 80. aastal kirjutati apsain tauni, millest sai tellida Jaana. Soolokarjääri kõige edukam singel tegid roosiasse Edward ajal, mil nende oma bänd šikvel täiesti olemas oli. Ehk nad selle kõrvalt juba tükk aega väga usinasti ja meelsasti hästi makstud produtsendi ja stuudiomuusikutööd tegid. Primadonnad noh, kes muidu šikinest miksitud apsaid Tauli algversiooniga üldsegi mitte rahule ei jäänud ja selle oma käe järgi osaliselt ümber tegid. Ei selle protsessi Eduard pikas muljetavaldavalt klientide reas sugugi mitte viimaseks kuulsuseks ega olnud temaga päris esimene, kes tšiki tandemi abi otsis ja tahtis, et nende põdurad popi tantsulisemat streitaks. Näiteks on olnud 83. aasta album. Oranž kannab vägagi äratuntavalt Roosjazzi produtsendi pitserit. Popmuusikaliste kameruni mängude meister treenib õuel meister produtsendil ja igatepidi müüdoshiki mehe mall roodiasse kliendina laule sama Let's Dance albumi nimilugu. 80.-te alguses, 1983.-st aastal, kui ilmus Let's Dance päevil ilmus ka šiki enda esimese edukama tegevusperioodi viimane plaat Liiver. Siis läksid otsustavalt produtsendi leivale üle mõlemast tšiki mehed nii raadios kui Edward. Mõistlikult tõhus tiim nimega põues teist kujulgus koos robot Palmeriga mängis ka osa ansamblist Randre All saigi esmast stuudio lihvi just nimelt tšiki mehelt nõelwardselt. Raskesti rokkiv grupi projekt Powers Station eesotsas trikki rütmibluusilaulja Robert Palmeriga oma kunagisi edetabeliloaga Sammekit hat tollel ajal stuudio disain pärineb 95. aastal. Endiselt diskomuusika staar passistilt Edwards ja samuti osaliselt tema kunagiselt ansamblikaaslastelt mail raadiorselt jätuunit homsonilt. Edwardsi raadiosse Tomsoni tippdiskobänd šikk oli kaheksakümnendad aastate keskpaigaks liiva laiali ning kõvasti maitsete ained tantsid ja priske haaralegi said endised tšikid mehed tollal eelkõige kui tihedasti taga otsitud produtsendid. Eeskätt kehtisse muidugi Rodgers Edwardsi kohta, kes küll koos küll eraldi jõudsid stuudios nuppu keerata, näpunäidet jagada teiste hulgas, miks jagerile rannile protsitiivatele, Chief Beckile veel blondi lauljatari, Ledeni Harryle tol esimesel sooloplaadil kukku ning samuti Ta on niinimetatud läbimurdealbum Laika Vöödi šiki mehe lael raadiosse produtseeritud tšikki ekstrummar Tony Thomson tegi mitmes nimetatud projektis kaasa stuudiomuusikuna koos Ellosse Roodyersiga ning teda kui eliit. Trummarit vaati ohtrasti, muudel puhkudel. Näiteks 85. aastal, kui Led Zeppelin õieti selle bändi ellujäänud liikmed lai veidi kontserdil korraks heategeval otstarbel jälle ühinesid, siis värbasid Seppeliinlased kadunud John Dunhami aset täitma just nimelt kunagise diskoässa tšiki mehe Toni Tomsoni tšiki viimastest vähegi olulistest edetabelilugudest oli siis möödunud juba kolm aastat. Ta viimane nõrk tabeli tabamus 82. oli olnud suutvalu all samanimelisest filmimuusika albumist. Täna sai kellelgi ansamblis šikk omaaegne tervitushüüd rituaalne rõõmutants mille saatel diskoklubides ja suurtes saalides juubeldas, kirjeldasid parematel päevadel 70.-te lõpus ja 80.-te hakul siis raha suurepärase Ingiscabanšikk ja nende tollane noobel publikum üheskoos. Vabad päevad said otsa suhteliselt ruttu umbes täpselt kahe poole aastaga, mis tegelikult tähendab seda, et nemad pidasid siiski vastu tublisti pikemalt kui enamik tollaseid Disco tabelite pommitajaid ja juhuliidrid ihaldatud kõrgeimale kohale USA popmuusika pingerivis astmele number üks jõudis kõik ise ka singlina, need olid kõiki kuut vastavalt seitsme, kaheksandale 79. aastal ning loomulikult oli seegi russi apsaid lausa kõrgele kohale trügis samuti suuresti tandemi raadiosse Elvas teene. Sellise või mitmemiljonilise läbimüügini jõudsid lisaks neile kaladele mitmed muudki bändi lühija kauamängivad plaadid. Ning kui sedasama asja kommertsküljest teistpidi võtta, siis võiks öelda, et arvatavasti pidi Edward Silja raadiossil 80.-te aastate alguseks olema kogunenud seda va krõbisevat isikene priske hulluket. Rahvas ütleb ei tea enam, kuhu teist panna. Pagasi ta teabki õhku munevad, selle kõik panid igatahes selleks ajaks bussikali koost lagunenud ja siis sealt veel mõni aasta edasi aiakest tuli läinud olevat mehel karmanist päris tühjad und. Nõnda väitsid raadiosse Edward sise, kui nad 92. aastal tšiki ninal tas uuesti kokku tulid ja ka ühed täiesti seitse plaanide ja uusi lugusid vormistasid. Aga ka nendel vahepealsetel kõige kehvematel päevadel, nagu nad meenutasid siis köiteid Ingel pungoli, pihlake meelekene kurbija vaimu, seis võrdlemisi Nad olevat nad iga kell võinud vabalt sisse kõndida, ükskõik millise New Yorgi tantsuklubi uksest. Kui nad ainult mainisid, et nemad ongi need mehed, kes kirjutasid, need hääd lood nagu friik ja see, mis nüüd tuleb, on veel üks lugu raadiosse, Edwardsi parematest päevadest. Lenny Hicki Pällilt ansamblit sistes leni, Puia. Üldjuhul kipub olema nõndaviisi, et mida kaugemale diskosaalidest liikuda, seda sagedamini seda mängimas vormis kuuleb arvamusi, mille kohaselt, kui tsensuurselt väljendada disko pole muusikaga üldse mingi asi. Aga kõrvalt arvajaid kõrvalt arvajateks ega diskotegijatest ja nende tegemistest tule kahtlejate ümberveenmiseks samuti väga tihti asju olnud. Olin siis üsna harva ja üks nendest harukordsetest meenetest, mille vara on üsna hõlbus kuulda, et tihtipeale tühiseks puhastatud disko on ometi vägevasti mõjutanud mitte ainult nõndanimetatud uut alternatiivset tantsumuusikat vaid ka roki laiemas tähenduses, räpist rääkimata, on ta sama New Yorgi kunagine tipenshik muusikakaudsest ja ometi üsna olulisest rollist detroidi techno house'i stiilide väljakujunemisel pannud kaheksakümnendatel aastatel küll kombeks väga tihti kõnelda. Palju rohkem räägiti sel teemal ikka krahvergiste sellisest värgist. Aga disko muidu üldiselt ja šikk ja vaat sealhulgas Abhaasia puhul kindlasti olemas. Samuti nagu hiphopi vana koolkonna lugudeski, sest seitsmenda üheksanda aasta sügehhil käigi salvestatud räppesti lit üks kõige esimesi räpilugusid üldse kasutan otseselt ära šiki loo kuud täis põhirütmi ja tegelikult tegi sedasamast trikki aasta hiljem Katriin, kelle Nathan vaidlustada dast. Ausalt öeldes püsis püsti just nimelt šiki Pealt hoolsasti maha viksitud passi käigult. Küllaltki kiputi tollal, et asjad käisid vastupidi, et joolise Sykes kliini plageeris, sest rokipublikule. Et, et asi oli tõesti nii, et üks valgevereline poprokkbänd näituseks kliin küünlal eriti võiks näpata midagi isegi taoliselt, disco grupid aga nõnda tšikki helistamiseks kui nahal kokku korjata päris ohtrasti ilu vähenesid, saate arvukalt kriitikonnalt, kaasa arvatud sellisteltki arustajatelt, kes tantsumuusikaga üldse ja disko ka veel eriti meelsasti just nagu ei tegelegi tšiki kohta on ometi võtnud vaevaks järgnevaid sõnu lausuda. Võiks korjata kokku küll ettegi lugeda jah. Ja jätame selle tegemata, sest käepärast on üksteistsugune vähemalt samaväärne, kui mitte parem muusikaline argumendikene. Seal kaverversioon ballaadist lõhestanud hõim, seda laule mees, kellel diskomuusikaga muidu vähimatki pistmist ei ole olnudki. Moody ja laulab hästi ja laulab tõesti kaheldamata sümpaatia, aga selle loo vastu Senegal Robert, vaielda. Ütlemata sirgesõnaline hiphop, deklamatsioon, räppmuusika alguspäevilt aastaid 79 räpaselt Dilaitheri lugu ja kuulda võis sellest loost muuhulgas sedagi, kui väga oli varanerit räpitrupp gäng, vaimustatud diskobändi tšikk toonasest tantsulaast tael. Õieti oli räpparite vaimustus osutunud nõnda suureks, et neid hakati selle asja kohta kohtus aru pärima ja siis tuli räpi pioneeridele tunnistada, et õigupoolest see ongi rohkem nagu Sikki meeste lõbu, mida nad teevad. Ja edaspidi kirjutati räpase Dilaiti autoriteks plaadi ümbristele nail raadiosse lade Edwards. Needsamad mehed, kelle meisterdatud lugusid nii ja naasugusel kujul on mängitud eikellegimaal. Ja need mehed on endast maha jätnud kahtlemata selge jälje nii rocki, hiphopi, kõige otsesem, loomulikult diskomuusikasse, mille parimat bännishik nad aastaid Eesti vedasid. Šiklikud Times lõpetab selle kellelegi, ma järgmine kellegi maa, kus Tiit, kus neist diskomuusikat ilmselt ei mängi tuleb nädala pärast ajal siinsamas kohas ja seniks head aega.