Eestis ei ole palju Euroopa meistreid niisugusel konkurentsitihedal alal, nagu seda on kergejõustik. Aga praegu algab saade, ei räägi spordist, ta räägib ühest spordimehe kurvast ja halvasti lõppenud eludest. Räägime kuulitõukaja Aleksander kreegist, kes aastal 1938 tuli Euroopa meistriks stuudiokülaline täna Arandroos, keda me tunneme diplomaadi, poliitiku ja kirjamehena. Niisiis aarand, roos. Tegelikult olin ma kirjutamas üht ülevaadet, see oli siis 96. aastal, koostasin teose, mille nimeks sai Eesti kergejõustikupool sajandit välismaal paguluses. Ma olin spordis statistikat teinud juba lapsepõlvest peale, kui ma Rootsis elasin, nii 13 14 aastaselt alustasin ja ma mõtlesin, et kunagi peaksid need niidid kõik kokku tõmbama. Mida siis Eesti sportlased paguluses üldse saavutasid? Segan vahele kohe. Kas te olete ise ka mingit spordiala harrastanud? Eluaeg kergejõustikku teinud, pole mitte midagi saavutanud. Kolm venda olime mina kõige noorem ja kui ma seitse aastat vana, siis vanem vend nuputas välja, et läheme Stockholmi eeslinnastaadionile kergejõustikku tegema ja iga kord, kui me käisime, siis mõõtsime ikka tulemused ära ka. Ja vanem vend siis pidas rekordite tabelit Roosi vendade rekordid ja iga kord, kui me läksime staadionile, siis küsis jälle, et noh, haaranud, mis sina tahad täna teha ja ma ütlesin, võib-olla ta hüppaks kaugust kaugusesse uue rekordi möödunud korral viska pesapalli hoopis ja nii panime siis kirja need asjad ja mind hakkas huvitama see küsimus, et mida siis teised eestlased on teinud ja siis avastasin muidugi, et meil oli ju Eesti rekordid olnud. Aga mõned tulemused on juba ületatud, nüüd Eestis, aga meie ei tea, seda on ju vaja teada, seda ka on neid ka tarvis kirja panna, siin meile väliseestlastele ja nii see siis algas, ma olen eluaeg kergejõustikku teinud, kaasa arvatud siis kümnevõistlus ja, ja maraton, aga ei ole õieti mitte midagi saavutanud ja mõni küsib, et kas siis midagi sõela peale jääb ka ja siis on mõtet, et noh, üks kõrvalala, mida ma harrastasin rohkem nii peaaegu juba keskealisena julgeks ütelda, et ma olen 41 aastaselt jooksnud Londoni ajaga kolm, 32 46, kolm ja pool tundi, minimaalse treeninguga ei ole mitte nüüd kõige häbiväärsem asi. Nonii ja siis jäi teie pilk ilmselt mehele, kelle nimi oli Aleksander Kreek ja kelle kõige suurem saavutus oli Euroopa meistritiitel kuulitõukes. Aasta oli 38. Võistluskoht oli Pariis. Ega vist need Euroopa meistreid eestlastel palju ei ole, kergejõustikus. Ei, no jah, kergejõustikuharrastajaid on nii väga palju, et kui tahad nüüd vägisi, kas mingite tiitlivõistlusel kuldmedalit saada, no siis vali mõni teine ala, mis on väga perifeerne, kus harrastajaid on vähe, aga jah, miks pilk jäi peatuma kreegi peale, oli see, et siis selles teoses kus oli siis 200 lehekülge ülevaadet pagulaskergejõustikukohta Ma panin siis sisse ka biograafilised notiitsid ja vaatasin kreek, millal ta sündinud on ja tuli välja, et ühed ütlevad, et sündinud 21. juulil 1009 14, teistes kohtades on kirjas kaheksandal veebruaril 917 on ju teada, et seitsmeteistaastase poisina tõukas täiskasvanute kuuli 13 60, mis oli silmapaistev tulemus. Aga kui võtta arvesse, et ta võib-olla oli siis kolm aastat vanem, kui nüüd mõned arvasid, siis on see 20 aastaselt tehtud, siis see nii hea enam ei ole. Ja ma olen seda asja siin muidugi uurinud ja küsinud ka tema tuttavate kolleegide käest, mis nemad arvavad, millal ta siis sündinud oli ja see on huvitav asi, et et isegi need, kellega ta ühes klassis koolis käis või ka kõrvalklassides ei oska ütelda, kas ta oli kolm aastat vanem või kolm aastat noorem. Ja peame meeles, et see on 20. sajand, Tseenemite 18. Nojah, muidugi, ja ütleme nüüd 50 60 aastased mehed, noh meil ei ole täitsa arusaamist, kas keegi on minust kolm aastat noorem või keegi on minuga ühe vanune. Aga kui sa oled koolipoissi, oled kuskil 15 16 17. Kas keegi on äkki kolm aastat vanem, see suur mürakas? Aleksander Kreek? Nojah, hoopis ta oligi kolm aastat vanem seal ja lõpetas siis keskkooli. See on siis Haapsalu ühisgümnaasiumi 22 aastased. Kusjuures peame meeles, et noore poisi lapsena oli väga nõrk, ta käis isegi karkudega. See ei ole tavaline, et niisugusest mehest talutööga kasvatatud. Jah, see on nüüd huvitav asi ette, seda ta karkudega isegi käis, see on ainult ühes allikas olemas ja see on Reino Sepp, kes on nüüd juba tosin aastat surnud ja enam ei saa küsida, kus ta nende andmete peale sattus. Ma olen küsinud ka ju Aleksander Gregi nooremate sugulaste käest ja nemad midagi niisugust ei tea. Et see võib olla ka mingisugune see, võib-olla, jah, väike eksitus, see võib olla väike eksitus, isegi. Nüüd on vähemalt see, et kuidas siis selle koolil läbi sai, siis olid Berliini olümpiamängude katsevõistlused, aga sealse mees põles ja põles või põrus. Ta oli siis sõjaväes ja seal oli keegi lipnik ja see oli kõva drilli teinud nendele poistele ja neid natuke kiusanud ja kreegi jõudis siis kuulitõuke ringi, kui juba katsevõistlused olid alanud ja terve päev nüüd kõva füüsilist trenni kuskil metsas teha ja tulla kuuli tõuki võistlustele. Ta ei saavutanud oma normaalset taset ja jäigi siis ukse taha, aga siis varsti peale seda tegi ta tulemuse, millega ta oleks Arnold Viidingu kõrval väga hästi võinud olla olümpiamängudel. Nabiidingul läksid teatavasti väga kehvasti seal. Nii et ehk oleks võinud mahtuda sinna küll. Aga noh, kvalifikatsioonivõistlused panid asja paika, kes läheb ja kes ei lähe. Jah, kõik neid nimesid ei tea, aga see Viiding oli vanema põlve kuulitõuke ja ka kõva tegija omal alal. Nad olid väga erinevad, tegelikult Viiding leidis, et kangiga ei maksa üldse rassida, et teeb sind tugevaks, küll, aga samaaegselt aeglaseks ja tuimaks ja tema tõukas rohkem särtsuga ja lõpuni välja. Kui nüüd vaadata kui rasket kangi üks või teine mees testis siis Viidingu tulemas olid ikka väga nigelalt selle poolest, aga ta lõi särtsu. Mees elab ju muide ikkagi veel Austraalias olles meie kõige vanem olümpiamängudel käinud. Eestlane jah, sündinud 1911, mis annab talle 94 aastat. Nonii olümpiamängudele ei pääsenud, aga tal sellel samal Aleksander Kreegi oli väga ilus tiitel, ta oli akadeemiline maailmameister, kuidas siis tuleb arusaadav? Nojah, need on need universiaadil, kus nüüd meie, Aleksander, Tammerti ja, ja teised käivad ka ja väga edukalt tegelikult ei olegi, Aleksander Kreek Ülikooli viimatrikuleerunud tehti nii-öelda proforma kuidagiviisi, et ta saaks nendele võistlustele ja tõi seal siis Eestile au, üks kord siis võitis, teinekord sai hõbemedali. Ma olen Tartu Ülikooli matriklisse uurinud, seda asja ka seal on üks kolm-neli-viis kreegi nimelist, aga ükski neist pole tema ja ta ei olegi seal loengutel käinud. Et niisugust formaalset tegu tehti? Tehti tol ajal ja, ja, ja selle üle natukese ironiseerinud ka üks tema kaasaegseid sportlasi, Friedrich Issak, kes oma mälestustes nood rohtunud rajad on ka natukese rääkinud sellest, et ah sa nüüd jälle üliõpilane ja mitte ainult kreegi kohta, vaid mõne muu välismaalase kohta ka, et ah nüüd jälle siis koolipingis või sest nii käidi siis universiaadil või akadeemilistele meistrivõistlustel. No nii, aga nüüd see tema kõrged, kas see oli siis 38 ja Pariis nagu juba nimetatud? Mida kõige rohkem siin meelde tuletatakse, on siis tema privaalsusele Hans tõlkega, sakslasega oli teisi häid saksa tõukajaid ka, aga eriti siis tõlkija, kellele siis mõni meistritiitel oli nagu juba pooleldi ette ära määratud või lubatud ja tuleb siis noormees ja üsnagi uljas ja, ja kuidas siis oli kokku saanud enne võistlusi selle tõlkega kuskil riietusruumis ja natukese juttu ajanud omavahel siis Välgi oli ütelnud talle, et no kuulge, te olete liiga noor, et üldse tiitlit saada ja selle peale ja siis oli ju Aleksander Šeps keeranud ja teie olete liiga vana. Jah, esimeses tõuke siis prantsatas 15 83 ja teised ehmatasid ära ja, ja sellega see asi jäi ja oligi juba lahing võidetud. Esimene purakas, teised rivis, psühholoogiline võit juba jah, ja siis oligi nii, et ega selle tõlkega enam häid suhteid ei tekkinud. Täna ma siiski kuskil nad kallistasid veel ka, tähendab nüüd juhtus nii, et nad olid ninapidi koos veel kolmel korral tol ajal ka siis reisiti mööda Euroopat igal pool, kus suurvõistlused on ja kuulutati välja nimed. Suurtel plakatitel meelitati publikut siis nende nimedega ja veel kolmel korral lõpuks jäigi treigi Vilansiks sel aastal neli null tõlke vastu ja tõlki oli siis kunagi ka ütlen, et ei aita midagi, mis rekordeid Ma teen või mis tulemusi saavutanud või mis need üldine tase on nii, kui ma sinuga kokku rinnad pistan, siis, siis jälle kaotan sulle. Nojah, siis olid nad kallistanud selle peale, need kas need olid mingid rivaalid või nii, nii väga tihti, nagu spordimaailmas on, võivad olla nüüd ütleme siis kurjad konkurendid omavahel, aga ometi head sõbrad, pääle ägedat võitlust minnakse kasvõi koos sööma. Ja see on võimalik kindlasti, aga nüüd vaatame jälle selle mehe elukäiku. Niisuguses kronoloogilises järjekorras oli üks lugu, kus ta kaotas kust ta pidi kaks krooni trahvi maksma uutele võimudele punavõimud veris passi eest. See oli niisugune käskkirju avaldatud, et millal tuleb kõik eestlased peavad siis oma Eesti vabariigi passi käest ära andma ja kas meelega või, või hoolimatusest või või jah, ei tea, aga igatahes juhtus nii, et Tal jäi bass liiga kaua taskusse ja ja siis sattus siis võimude terava tähelepanu alla ja ma käisin lugemas dokumente meie riigiarhiivis ja seal ikka lehekülgede viisi seda, kuidas jälle pidi kuhugi minema, mida ta jälle ütles seal ja pidin kõik need blanketid ära täitma, kes ja mis ja kus ja miks ja ja pattu kahetsema ja, ja lõpuks siis vaatajat palju kära, vähe villa, et väike need rahva oli, aga mõeldes selle peale, et oli peaaegu tosin korda käinud kuskil ülekuulamistel, siis oli see üks väike sümboolne asi, aga kord on kord nii, nii see siis oli. Nii et tegelikult kreek oli ju tülis nii ühe kui teise okupatsioonivõimuga, noh, nii nagu me eesti rahvas. Me tahame eestlased olla oma Eesti riigis, aga üks surub ennast peale, teine surub ennast peale. Ja kui sa natukenegi paremini läbi saad, siis teised arvavad kohe, et sa nende mees oled, siis süüdistatakse sind selles ja nii oli kogu see sõjaaegne siin. No see passi lugu oli üks lugu, aga siis läks asi tõsisemaks. Ta oli Kalevi ja spordiühingu keskuses ja varjul Taali mingisugune peedikali tehtud siis korstnajala ümber või kuidas? Ta ei olnud ju ainus, neid oli seal kaks-kolm meest, kes siis redutasid pääseda siis mingi vene mobilisatsioonist või noh, nii oli, tähendab et üldse inimesed ju ei teadnud, kus sa julged ennast tänaval näidata ja kus mitte, on vaja toidupoodi minna, keegi näeb, et sa oled olemas ja kellelgi tuleb meelde, et, et siin tuli hoopis tahetud sõjaväkke või kuhugi ja niimoodi siis oli Kalevilöögiks perenaine, kes oli hommikusöögi rikkalikult valmistanud, eriti kui nad näevad, kaua olid sassis korstnajalas olnud arvatavasti kuival leiba seal närinud ainult ja istuvad rikkalikult söögilauas ja siis keegi oma inimene on õueaias seal mingi rohimistööd teeb ja näeb, et nüüd tulevad ja kribinal-krabinal vaatad, kuidas sa jälle minema saad ja et kas jäi veel mingi taldrik pooleldi söödud söögiga ja kahvel juures sinna laua peal või mitte, et kui nisukene jälg jääb, siis muidugi need võimuesindajad kohe saavad aru, et siin on veel keegi majas olemas. No see lõppes nüüd hästi. Nii et need kolm meest siis istusid seal oma veidikus õhtuni, kuna perenaine ei julgenud. No siis nad ei julgenud julgelt peaaegu hingatagi, et äkki kostab hingamine läbi kuskilt praost. Nonii jälle rasked ajad, vahepeal sa oled töötu ja siis üks tema tuttav kutsus ta kriminaalpolitseisse tööle. Ja see oli seesama, see oli see sama Arnold Viiding, tema kurikonkurentsis kuulitõukeringis nüüd oli ju nii, tähendab, et politseis töölehakkamine oli üks hea meetod pääseda mobilisatsioonist. Ja varem töötas siis politseis, kui, et lähed kuhugi rindele. Šanss ellu jääda on palju suurem, aga no muidugi politseil on palju osakondi ja kus sind alguses kasutatakse, kuuse pärast satud ja kui keeli ka oskad, temal oli saksa keel, oli päris hea tegelikult. Ma olen näitama saksakeelseid kirju ka Rootsi riigiarhiivis ja ei, ei ole viga väga ladusasti. Ja sattus poliitilisse politseisse ja see, mida tal siis hiljem jälle elus ette heideti, just nagu tahaks mingi gestaapo mees olnud, mida ta ei olnud. Nonii ta töötas poliitilises politseis, aga fakt on see, et ta ülekuulamisi viis läbi. Seal alguses ta Rootsis. Alguses ta eitas, aga kui siis laotakse ette, et te kuulasite üle selle mehe ja mingid kuupäevad ka, no kus sa siis enam siis sa saad aru, et teistel on mingid dokumendid ja mis sa siin enam Sõrku vastu ajad ja üks niisugune oli siis Johannes Mihkelson, kes oli siis Eesti sotsiaaldemokraatide liider ja tal oli Rootsis ka siis Eesti sotsiaaldemokraatlik partei, mille esimees ta oli siis mitukümmend aastat ja käis läbi Euroopa juhtivate sotsiaaldemokraatidega, kuna Eestis sotsiaaldemokraadid, nadolid sotsiaaldemokraatide rahvusvahelises organisatsioonis tegelikult enam-vähem täis võrdsed liikmed, need, tema pääses igale poole maailmakonverentsidele. Teda oli siis kreek üle kuulanud kolmel või neljal korral. Aga sellel Mihkelsonile protokollide järgi Rootsi riigiarhiivis ei olnud mingeid etteheiteid teha selleks reidil, et et oleks ülbelt käitunud või, või jõhkralt või füüsiliste jõudu kuritarvitanud või midagi siukest, et seda ei ole. Arand roos, te olete neid asju uurinud, kas on olnud ka dokumente, mis temale tõsisemalt varju heidavad, kas tal olid mingid mustad teod? Lisaks ülekuulamistel? See üks asi, millest kirjutas Tiit Lääne väga pikalt kahes artiklis kohe siis, kui Eesti spordileht hakkas taas ilmuma täpselt kaks aastat tagasi ja seal oli siis lugusid sellest, kuidas kreek korraldas siis oma kontaktide kaudu põgenikeviimist Soone, aga ta siis samal ajal töötas Saksa politseis hoidla, kontaktid seal ka ja siis väidetavalt olevat nii olnud, tema korraldab siis põgeniketransporti veoautodega kuhugi kalurikülakese sadamasse ja samaaegselt siis ta teatas Saksa võimudele, et üks niisugune transport on käimas ja need ja need kellaajad ja siis mingi vahetalitaja tasu, mis ta sai, tähendab, see jäi siis talle endale seda ta ei andnud kunagi siis paadi Kipparile üle, kuna niisugust üleviimist ei toimunud, siis olevat raha pistnud oma taskusse ja seda juttu on ju paljud rääkinud. Aga kui ma nüüd siis Rootsis need materjalid kõik endale välja tellisin, riigiarhiivist tuleb välja Te inimesi, keda on üle kuulatud selle kreegi pärast. No neid on seal ikka mõnikümmend, aga vaatad konkreetselt vaatama, kui paljudel nendest olid mingit tõestusmaterjali, et võisid ütelda, jah, see mees seal sel kuupäeval niimoodi võttis minult raha, saatis selle inimese kindlasse surma, vaatad, ei jäägi midagi sõela peale. No aga on olemas ka variant, et kuidas haukamehed tegid, kui kahtlused tekkisid, tegid mingisuguse eksperimendi ja leo talk reali seda juhtinud ja jah, ja see jutt on küllaltki konkreetne, siiski. See on küllaltki konkreetne, aga see ei esine ju kuskil, ütleme, ametlikud süüdistus materjalides ja see on rohkem inimeste mälestustes ja nii Aga kuidas teile tundub siiski puhtinimlikult, kas see lugu, et leo Talgre tegi selle eksperimendi ja, ja muutis need läbisõidu kellaajad ära ja siis selgus, et sakslased ei võtnud seda autot kinni, aga teisi autosid võtsid, et tähendab, et seal ikka mingi kahtlus. Ikka mingi kahtlus on, jaa. Ta tegi lihtsalt julmalt raha aias inimesi üles ilmselt, sest kui vaadata nendele summadele, mis kreegi siiski oma käsutuses olid, kui ta juba oli interneeritud, siis põgenikelaagris ja vabakäiku ei olnud, siis ta pidi kuskil kirja panema ka, mis dokumendid tal on ja kui palju raha tal on, eriti kui ta siis hakkas juba hellitama lootuste pääsla Rootsist edasi, kuhugi kaugemale läände, siis ta pani kirja ka, kui palju raha tal on ja seda raha on natukese liiga palju, et üks Eestis krooniliselt väga vaene mees, nii ta on esitatud, on ta iseennast esitatud vaesena kui ka kõik teised ja nii ta ütles isegi vene ülekuulajatele siis, kui ta selle passi asja pärast vahele võeti, et seal oli majanduslik seis ja seal oli hea keskmine ja kehv ja tema pani. Ja isa oli ta pangaametnik, need on ennast kogu aeg lansseeritud vaese inimesena ja kuidas siis põgenikelaagris istub Rootsis, siis on tal välisvaluutat küll ühest ja teisest sordist ja ikka mingi null taga ka nende sumadel. Nii et need pidid ju ikka minu arvates olema sealt kuidagi saadud rahad. Ja hauka mehed olevat siis võtnud vastu otsuse, et see kreek tuleb surma mõista ja siis sai tõre endine sportlane, astus ta kaitseks välja. Nojah, need eestlased, kes töötasid poliitiliselt politseis, need olid ikka eeskätt eestlased ja näha nüüd, et minu kolleeg siin, kellega koos oleme töötanud siin üks aasta või nii et nüüd on kahtlus langenud tema peale ja nüüd nad mõtlevad ära tappa. No siis oli seal ju keegi eestlane, kes andis märku, et kuule, sind aetakse taga ja et vaata, sa kiiresti kaod ja siis siis ta kadus ja, ja siis redutas Eestis küll Tallinnas küll Saaremaal ja Läänemaa metsades ja kus ta siis igal pool oli? Ja korra oli isegi need olid Saksa politseinikud tulid majja sisse. Põgenedes laga ja aknast välja ja isegi niimoodi. Et siis ta oli juba sakslaste jaoks paha poiss ja harjusena tähendab sellest peale, kui see Talgre need need asjad algasid, sellest peale oli ta ju nii-öelda siis löögi all ja siis tähendab ta polnud ju midagi head loota enam sakslastelt. Nii kuidas oli läände põgenemise lugu, seal on ka väikesed ilusad detailid. Seal selgus ka kohe, et kui ma hakkasin uurima, et mis päeval ta siis ojamaale gotlandi randa jõudis, jälle kaks kuupäeva, aga nüüd ei ole mitte kolm aastat vahet, vaid need on kolm päeva vahet. Ja on siis selgunud, et tõepoolest mees jõudis kahel eri kuupäeval viis linna, üks oli see esimene põgenemine, kus ta üksi põgenes ja siis istub seal õnnetult ja vaatab, teistel on perekonnad ja temal ei ole, temal on naine ja väike laps, kes oli siis vähem kui aasta vana. Et ma pean ikka nendele järele minema ja siis saiale ühe teise paadiga Eestisse ja siis sai naise lapsekaaslane, et ta tõepoolest jõudis kahel eri kuupäeval Viismisse. No aga esimene kord oli ka väga dramaatiline, et tema jaoks oli laevas kohta ka naise ja lapse jaoks ei olnud ja need jäid siis kaile maha laeva siis tõesti enam kahte kohta ei olnud. Nii oli kõikide nendega, tähendab kohti võeti ju topelt, niipalju kui kohti oli. Ma arvan, et kui keegi niuke statistika oleks kokku pannud, siis oleks selgunud, et kõikide põgenikepaatide peale topelt nii palju inimesi kui, mis üldse mingi mereohutusreeglid lubaks. Seda võib arvata, muidugi, plused nüüd nüüd oli ju, tähendab, ootas ju kreeki surmanuhtlus, need tema pidi minema saama ja oli ju ka nii, et paljusid riigitegelasi ja endise riigitegelasi pandi esmajärjekorda ja nii oli, isegi kui Rootsi oma etnilised rootslased tähendab meie eestirootslased välja aidati ja see oli üks laev, Juhan, mis sõitis Eesti ja Rootsi vahet umbes 10 korda. See oli siis mõeldud eestirootslastele ja nende perekonnaliikmetele, aga sinna smugeldati ka Eesti riigitegelasi, kes olid, ütleme 100 protsenti Eesti veerand. Nonii ta tuli tagasi Eestisse, aga siis uuesti laeva peale saamine juba koos perekonnaga. Seal seal oli ka raskusi juba ja seal seal ka nagu ei olnud kohti ja seal tuli ka kaklemist ja mõned on siis oma memuaarides seda ka kirjeldanud, kuidas minule või minu perekonnal ei ole lubatud, aga siis tuli mingi creepy ja vaatate üsna resoluutselt, seal räägib suur mürakas mees ja keegi ei julge nagu vastu hakata ja olid relvastatud veel ka. Perekond sai Rootsi põgenikelaagrisse, aga probleemid sellega ei olnud kaugelt lõppenud. Tema elu oli keerulisem kui teistel. Jah, kõiki põgenikke kuulati üle seoses sellega ma, et ma nüüd tellisin välja endale siis Rootsi riigiarhiivist kogu kreegi toimiku ja seda oli väga palju, kui ma nüüd juba hakkasin dokumente tellima ja see kontakt oli mul loodud, seal, siis modellis oma perekonna, oma isa dokumendid ka välja. Teda oli väga vähe, sellepärast et seal ei olnud midagi ette heita, oli lihtsalt, et millal saabus ja, ja mis tööd teeb, mis haridus ja tema abikaasa ja lapsed ja, ja aga igaüks, kelle kohta on mingeid etteheiteid kuskil oli see võeti öelda tangide vahele. Ja kui nad reegil oli siis süüdistajad, no ütleme siis esialgsete dokumentide järgi oli neid vist umbes seitse inimest, siis tuli meest üle kuulata ja selleks oli siis eraldi laager hoopis kuskil mujal. Need lühikest aega ta sai oma naise ja lapsega ühes laagris olla ja siis viidi minema, võimaldati mõnikord mõnda telefonikõnet teha või postkaarti saata või nii umbes, aga praktiliselt jah, ta ei ela siis üldse koos oma naise ja lapsega. Seitse kuud. Tähendab süüdistused, ülekuulamised, ristküsitlused umbes nii, jah, ja ikka need saksa poliitilises politseis teenimise patud. Just ja, ja kaebamas käis ta küll laagri juhatuse peale ühte lugu ja tihti ka kirjalikult ja need tähendab need saksakeelsed kirjad on ta seal ka olemas ja tema pärast isegi prominentseid eestlasi Stockholmis kirjutas ühe palvekirja tolleaegsele Rootsi kuningale Gustav viiendale ja koopia sellest palvekirjast on ka olemas ja seal on üks 15 allprominendid on siis eesotsas peapiiskoppi Johan Kõpu ka. Ja seal on siis iga kultuuritegelasi ja mõned sportlased ka, et see mees pole midagi paha teinud ja respekteeritud igatpidi ja, ja meie uhkus ja auspordimaailmas on nii, et palume tal ikka võimaldada oma perekonnaga koos elada ja palun laske ta vabaks. Nonii, mis oli siis lõppotsus, kuidas asi lahenes? Need korrad, kui ta käis väljas, siis oma naist kohtamas sai siis vabakäiku üheks päevaks üheks nädalaks ja väga tihti ta pikendas seda. Oli siis nukini igas linnas oli punkt, kus siis politsei pidi käima ennast näitamas ja siis seal kasutas ta juhust siis paberile panna oma sooviavaldused. Kas võiks veel kolm päeva saadet, ma katsun ikka elukohta leida, et kui ma ükskord vaba mees olen ja töökohta ja nii edasi ja siis ta hakkas juba leidma endale mingi tööotsa. Alguses ta ikka vist mingi lootus oli, et saaks sportimist jätkata. Tema veel jõudis midagi saavutada, siis 38. aastal oli tema tähetund, aga tema oli tegelikult üks suur soosikuid olümpiakullale Helsingis 1940 ja neid mänge ju ei olnud ja peale seda tulime Euroopa meistrivõistlused 42, siis oleks olümpiamängud peavad olema 44, seal paljud head võistlused lihtsalt jäid mitte ainult temale, vaid teistelegi olematuks. Neid ei olnud. Tulid Euroopa meistrivõistlused Oslo. 46 üldiselt oli niisugune arvamine, et tiitlikaitsja Peab automaatselt tohtima oma tiitlit kaitsta siis võistlustel ja küsimus on, kas siis temal üldse mingit kutset saadeti. No see on siis kontravärss, mida ma olen oma riiki käsitleva raamatu tagakaanele pandud ka küsides, miks ei kaitsnud Euroopa meister oma tiitlit Oslos 1946 ja siis kolm tavalist vastust? Tal polnud riiki, mille nimel võistelda, tema taotlust ei esitatud. Ta polnud vormis ja ütlen siis omalt poolt, et ükski nendest kolmest vastusest ei pea päriselt paika. Oleks juba õigem ütelda, et tema asjus ei toimunud fair play küsimus, et kas talle esitati siis mingi kutse või kas tema ise taotles, no tema ise ilmselt pole taotlenud, sest siis ma oleksin nendele paberitele kuidagi jälile saanud. Nii et mina hakkasin masseerima, siis rahvusvahelist kergejõustikuliitu ja Oslo EMi korraldajaid, pöördun siis ja eff poole ja küsin, et Ma uurin seda Gregi asja ja et kus on dokumentatsioon olemas ja kas mingi kirjavahetus on olemas või kas mingid IAAF'i otsused, et kuidas teha üldse Ida-Euroopa riikide esindajatega, et kas need ligi lasta ja tuli välja, et mõnda riiki ei lubata üldse sinna nagu nüüd Saksamaad ja Hispaaniat, kuna nad olid siis sõjas valel poolel. Aga kuidas on siis kõikide Bulgaariat, rumeenlastega ja Läänes arvati niikuinii, et paljud nende esindajad, uni, fašistid, et olgu, peaksid tohtima, võistelda muidu aga et võib-olla nende meelsus ei sobi ausa spordimaailma ja nii oligi, tähendab, et mõningad ei tahetud ja mõningad ei lubatud, et kas kreeki ka kuidagi blokeeriti vastav VHF selle peale, et meil neid asju siin ei ole, te peate pöörduma meie Euroopa osakonna poole, e a on nende Euroopa osakond pöördunud siis nende poole. Nemad ütlevad. Meie organisatsioon asutati alles seitsmekümnendatel aastatel, me vanemaid materjal ei ole nii, et kummalgi ei ole ja kui ma siis veel uuesti kirjutasin mõne kirja ja, aga kuidas siis nii, võib-olla siis öeldi, et me ütlesime teile juba need, sealt ma edasi ei saanud, pöördunud siis Oslo poole, et Norra kergejõustikuliit, kuidas see käis, et kui te saatsite kutsed laiali, siis eff riikidele ja see on see, et Nõukogude Liit lubati sinna ja Nõukogude Liit IAAF-i liige üldse, aga võeti hulka, et neil on suur maa ja paljud sportlased peaks kutsuma ka nii, et neid lasti sinna. Ja vastab siis Norra kergejõustikuliit, et nojah, et meil siin ka okupatsioon ja nii olnud ja. Meil ei ole üldse arhiivi olemas. Aga nüüd tekib ka küsimus, eks ole, mis riigi nimel ta oleks pidanud võistlema. Rahvusvahelise kergejõustiku liidu egiidi all ja niisuguseid asju oli tehtud uisutamismaailmas varem ja kõige kuulsam nendest on Ungari kiiruisutaja Kornel Bajori kes esindas iseseisvat, mitte kommunistlikku Ungarit peale teist maailmasõda, pagulane aga ütleme, Rootsis olid, tähendab, poliitilised meeleolud olid ju tol ajal niisugused, kas tuleks hoopis balti põgenike välja anda venelastele ja mõned ju anti ka ja eriti töölisklassi hulgas seal isegi tehti ringküsitlusi. Mida arvata, et kas baltlased peavadki tohtima jääda siia igaveseks nautima nüüd meie head sotsiaalselt turvalist olukorda nagu kõik rootslased ja oli küllaltki palju hääli, kes leidsid, et ei tagasi saata. Teie olete seda meest uurinud ja tema käekäikutari alguses pidi iga aasta kaks korda taotlema elamisluba. Lõpuks soovis ta välja pääseda ja siis oli ka mitu korda sai ta eitava vastuse. Ja lõpuks ta sai selle loa. Ja siis nad sõitsid oma. Kohe verega hakanud Kanadas ja laevaga Kanadasse. Seal läks tegelikult tema ja naise eluteed läksid lahku, mees sai tööle kuhugi kaevandustes ja naine sattus kuhugi mujale elama, siis nüüd juba kahe pojaga, arvaks, et kohtab väga palju Tronto eestlasi, kes on kreeki kohanud ja teavad temast väga palju ja tuleb välja, et peaaegu mitte kedagi ei ole. Elas siis Kanadas väga erakliku elu. Aga elu lõpp oli kurb, ta oli vaimuhaiglas. Jah, ilmselt on see ka vaimuhaigla, kus ta on, olgu ta siis neeruvähki suri, aga ta on jah, ikka sisse-välja liikunud mingis asutuses küll jah, see lõpp oli siis ütleme kurbja. Aga nüüd, teil on raamatu lõpus toodud mõne kodu, Eesti sporditegelase hinnangud ja suhtumised Nad ütlevad, et seda Aleksander Kreek ei maksa eriti puutuda, et ei ole midagi positiivset. See nimi kreek on kuidagi tabu ja isegi ka üks väliseestlane ja siis ütle mulle ka, et et kreek üldse Rootsis oli, kuulsin ma alles seoses Moksi looga. Hans Moks oli meie odaviskaja, kes taotles pääsu järgmistele Euroopa meistrivõistlustele 1950 Brüsselis. Ja sinna ta ei saanud, aga ta oli seal juba kohal ja ootas siis jaa, EFI otsust istus seal siis koosoleku saalis, et kui tema käest küsitakse midagi, siis ta võib tunnistada ütelda, et mis see olukord on. Ja väidab siis väliseesti sporditegelane, et alles neli aastat pääle Oslo Euroopa meistrivõistlusi kuulis, et Kreeka on seal ja mina siis teene koopia, saadan talle siis sellest toimikust, mis ma olin Stockholmis saanud riigiarhiivist, et palun väga, siin on see eesti prominentide palvekiri Rootsi kuningale eesotsas piiskop Johan Kõpuga, kus sina ka oled oma nime alla pannud ja sa elasid Stockholmis ja tiitel on siin ka. Sa olid siis insener, et kuidas sa ei tundnud, noh siis selle peale muidugi midagi ei vasta. Ja kui järgmine kord veel proovime, midagi seda kommenteerib, ma näen, et sellele mingeid raskusi materjali kokku saada kreegi kohta, sellega ta vabandas ennast välja, et noh, et pole vaja, nii et mitte ainult siin ei ole inimesi, kes noh, kas ikka veel kardavad midagi või kellel on see äärmiselt ebamugav, vaid ka seal väljas paguluses 50 aastat hiljem ikkagi on mõnel ebamugav ja ei taha rääkida ja, ja jääb siis niisugune lünk. Uuringus. See oli siis ühe Eesti spordimehe lugu, maailmapildi saate külaline oli täna haaranud roos. Me rääkisime Aleksander kreegist mina-le Martin viranud.