Väike looming sellest oleks nagu varem kuulnudki siin-seal ajalehtedes, ajakirjades ja raadioski. Nimi üksi on juba huvipakkuv. Väike looming. Küllap vist kirjanduslik ajakiri. Jah, nii see tõepoolest on kirjanduslik ajakiri kuid mitte tavaline trükimusta järele lõhnav, vaid käsitsi kirjutatud. See annab talle omamoodi võlu ja värskust juurdegi. Samuti see, et väikese loomingu väljaandjateks on noored keskkooli õpilased. Meil on juba palju omapäraseid koolide kirjanduslikke väljaandeid. Tuletagem meelde koolide almanahhi ja Tartu kaheksanda keskkooliõpilaste Kuuno Otsa luulekogu ning Mati Undi romaani, mis kirjandusring ise välja andis. Neile lisandubki Icke looming küll käsikirjaline, kuid selle eest. Tegu olnud valesti vabariiklik sest seda ajakirja teevad õpilased paljudest Eesti koolidest Saaremaalt kuni Šveitsi piirini välja. Paljud tema kaastöölised on laiemaltki tuntud ajakirjades, ajalehtedes on ilmunud Ingvar Luhaääre leelo tungla jõudu, otsuse luuletused. Tähelepanu on äratanud Viivi Luige siirad ja lüürilised laulud. Kuulakem, palun. Mis oleks, kui sõidaksin praegu siit ära läbi suviste vihmade päikesesära ära? Mis oleks, kui asuksin kohenic, teele minnes laulaksin rõõmsamaks mõtted ja meele. Kraavikallastelt korjaksin vaikust ja Marju sooja pilguga paitaksin pilvede harju. Mõnest kännust saaks toredat kirjutuslaua. Õhtul sulega unistaks selle peal kaua kõigi linnade rutust ja tehaste kärast. Looksin heleda laulu, kuid kunagi pärast, mis olekski, sõidaksin praegu siit ära läbi suviste vihmade päikesesse ära ära. Igal suvel teevadki noored loominglased nii, nagu ütleb Viivi Luik oma luuletuses. Sõidad läbi suviste vihmade päikesesära, laulavad minnes rõõmsaks mõtted ja meeled korjavad kraavikallastelt vaikust ja marju ning leiavad kännust toreda kirjutuslaua. Lühidalt väikese Loomingu pere korraldab igal suvel kirjandusliku laagri. Tänavu tuldi kokku Aegna saarele mere kaldal, mändide varjus Valendavat telgid. Laager, mis laager, kuigi pole tegemist matkijatega, vaid hoopis kirjandus sõpradega ühe telgis vees. Avasimegi mikrofoni juttu alustas väikest Loomingu toimetaja Andres Jaaksoo. Siin on koos kõik peaaegu meie looming, lastest, siin on Tallinnast näiteks on leelo tungal ja ime Viidalepp Mall Jõgi siis Aviast on Maria ja kaisood. Siis on jälle takis Hiiumaalt. Kohtla-Järvelt on varia laads. Tartust olen mina ja Uudo. Ja kuigi rahvast on täna, vastasin Elle Velzia koite Rütt libedad ja Ingvar Luhaäär Ingvar Luhaäär on Viljandist, et rahvast on koos üle kogu Eesti ja kes on kõige noorem, kõige noorem on Koit, on üheks aasta, läheb kolmandasse klassi ja jäär kõige suurema staažiga, kõige vanem, kõige vanem on uute otsus. Läheb nüüd ülikooli teise kursuse ja teie, mina lähen samuti teiser, väike looming, juurte loomingut on ilmunud 37 numbritega, siis peale selle hakkasin pärast teist kokkutulekut välja andma veel oma raamatukogu esimene loomus. Neid on ilmunud kuus numbrit. Algust tegi Viivi Luik oma selle luulekoguga. Laul, mida laulan, kusjuures Viivi Luik on jõudnud Juba nii kaugele ta annab välja oma luulekogu Gazettis noored autorid, teie olete olnud kogu aeg toimetaja kõigis neljas. Ja kui koigist tee vis ülikooli siis ikkagi kavatsesin edasi. Anda seda asja välja ainult toimetuse kohta, on netis, Tartu Tartus on jah, palju see 14 ühiselamu ühiselamu ja kus sai alguse niisugune traditsioon, kokkutulek, suvelaager, kirjanduslik laager meelde. See sai alguse kolm aastat tagasi. Esimene oli siis 62. aastal. Sorry, koigis siis oli neli päeva olime koos, kas siis nägite 11 esimest korda, siis nägime kõik 11 esimest korda silmast silma, siis järgmine kokkutulek oli 63. aastal, see oli, loodi põrguorus, seal oli jälle meil oma tööde arutamine. Ja tänavu aasta siis on need siin Aegna saarel, iga kokkutulek on ise rajoonist sellises rajoonis, keegi on siis see parajasti korraldab tänavu aasta korraldasid tallinlased, kes on siis peremehed praegu siin peremehed on hinne ja leelo jaan, nemad siis hoolitsevad selle asja eest, mis siin tehakse. Nemad valisid välja Aegna saare ja. Selle laagri peremehed, õigemini perenaised ime Viidalepp ja leelo tungal. Miks just tallinlased valisid selle laagripaiga? Ei teadnud, esimene kokkutulek oli koigis, teine oli põrguorus, Vigendasid korraldasid ja siis ma ei tea, just tuli ettepanek teha, aegne läheb hästi, ilus koht ja väga-väga mitmekesine loodus on siin väikese saare peal. See noh siis käisime Einoverdiga, valisime selle koha välja. Või oli abi vaja peaaegu pensionäri, käitusid pensionäride? Aitan Rudolf Rimmel, jäine väli, sellepärast et nad kutsuvad nüüd lasteks. Sänna Pähe solvama, nii tegelikult ei ole, aga ikkagi ei pea endid enam nii täitsa lasteks. Olete tegelenud noored autorid, eks ole? Olen ka natuke palju öeldud, aga ikkagi. Mis seal laagris tehtud? Kolmapäeval, kui me siia tulime, siis lõime laagri üles ja siis oli tutvumisõhtu. Seal olid kõik hästi arad veed, võrdlemisi vaikne oli see aga siis järgmine õhtu oli punalipuandmine seltsimees Rimmelile ja siis punalipp Rudolf. See. Seandy seltsimees Remmeli sellepärast, et, et meil oli kutsutud teisi poete ja kirjanikke külla, aga tuli ainult seltsimees Rimmel ja no on ainult, me peame juba ise loominglaseks ainukese pensionärina väljaspoolt siis tuli seltsimees Rimmel ja see on väga austav neile ja loodame, et tal on ka austav ütlusele lipusay. No meil oli ette nähtud neljapäev luulepäevana ja siis reede oli roosapäevane ette nähtud. Siis me arutasime udu otsuse töid. Luuletusi, mis oli tulnud. Õhtul arutasime Ingvar Luhaäär asju. Siis kuulasime veel leelo tungla ja varielatsi luuletusi. Reede hommikul oli meil kirjandusvõistlus kahed osas luuletajatele prosastidele. Teemaks oli aegne hommik, selleni kirjandusvõistlus oli meil esmakordne. Aega oli ette nähtud tund aega, üks tund, tähendab. Ja osavõtjaid oli 10, viis prosaist ja viis luuletajad. Luulevõistlusel saavutas esimese koha Leelo Tungal, kas kuulame ära ka need lood? Palun merest kõik väikesed tähed, keegi vist varakult võttis adru, siis läheb tuul selle hommikuvõti merevees lõksudest tasa, kaldades kivisid, pleegib. Sellest päevast võib asja saada, kui noorest poeedist. Sai küll, mis olid järgmised TÖÖD udu otsuse luuletus. Meri viis mändide une midagi rääkida tahtis hõigati, tasane, tule, päikene korraga vahtis. Saladus kohe sai ilmsiks, meri jäi kivide manu pühkides ikka veel silmi. Tuul tuli jooksujalu. Ma nägin nagu seda hommikut seal kivil kirjutades umbes sellisena. See asi tahaks kindlasti veel parandada. Veel üks võistlus, luuletus Malle jõgi loeb. Läbi hällitas lainete laul, vihm äratas hommikul. Päike oli peitnud end halli eesriide taha. Huvitav, mille peale ta solvus. Aga lained laulsid edasi oma laulu ja nüüd oli selles midagi nukrat sest puudus naer, ikese helkiv naer. Vahutava veepinna kohal. Me olnud nukratsest oleme noored ja kui päikest tõepoolest ei ole, siis mõtleme ta välja. On see hea või halb, seda? Ja nii, ja mis edasi, kas päev edasi läks? Pärast võistlust panime siis proosatööd, arutelu oli kirjandusvõistlus ka enne väljakuulutatud Heino Väli siis tegi kokkuvõtte nendest töödest. Esimese auhinna sai Koit libe jutuliivakastis veest. Veebel rinka paatori lugu ja kolmas oli Rütt, libe grammatikatund ja kõik on pärit koigist. Kõik on pärit koigist, koigistuja alguse väike looming ja seal seda traditsiooni lükatakse. Nojah, ja nähtavasti toimetaja teeb oma lastega kõigi lastega tublit tööd. Kuna Koit sai proosas esikoha, siis kuulame tema loo ära. Niisiis liivakastis. Toomel on neli suurt autot. Iga päev mängite nendega liivakastis veab majade ehitamiseks märga liiva. Kui majad valmis saavad, siis hakkab ta nende juurde tiidi tema. Kui ta tee peal küllalt on sõitnud, laadib ta liiva autosse ja teeb nagu suured inimesedki uue tee. Nii juhtus ka täna. Just siis, kui ta hakkas uut teed ehitama, tulid liivakasti juurde. Ants Kalev ja Vello. Nemad tahtsid ka mängida. Sellepärast nad palusid Toomalt autosid. Aga Toomas ütles, et ta tahab ise autosid juhtida ja soovitas poistel laadiateks hakata. Poisid ei tahtnud nii. Nad läksid eemale ja hakkasid pussi mängima. Bussiks koli kolme rattaga jalgratas. Buss sõitis maja nurgani ja jälle tagasi ja oli alati reisijaid täis. Tuumaski läks sinna, sest see mäng oli palju huvitavam. Aga kui tema kord oli bussi astuda, küsis Kalev, kes bussi juhtis. Kuhu sina siis tahad sinna, ütles Toomas ja näitas maja nurgani. Sinna on ju vähe maad, võid jala minna, ütles Kalev ja sõitisti sealt minema. Päike veeres jõudis kätte õhtu. Nüüd koguneti lõkke ümber, ilm oli soe, tuulevaikne lüüriline nagu luule. Miks siis mitte värsse lugeda? Lõkke sõita ja mäe jalale luhalt udurull. Lubja roomab nii valge, nii piimjas, et jookse või jooma ja udusest sirutab tumedat koonu veel süütamata suur lõkke koonus. Komandant ulatab Jürile tikud ja naeratab natuke salatult ja õige natuke alatult. Poiss raputab doosi, see kõrab kolm tiku. Terve mäekülg hüüab alla videviku. Sveti süti lõke. Jüri rapsatab tuld. Leeg sähvabja kustub ja poisi silme ees udugimustub. Süti süti, lõke. Jüri rapsatab tuld, suru Baxtesse niita. Tykk lõpuni põleb Koitla kätte sõita. Süti süti, lõke, veel viimane tikk, kui kustub, mis häbi, siis jooksen minema udust läbi ja metsast läbi laagrist läbi tuline häbi tuli läbi süti, süti, lõke, sõrmis, erutus, võbin, aeg venima tikub. Poiss teeb tulele pesa ja raps apsistiku. Tilluke kollane kodune leek. Mäeküljelt ei kosta. Puu ei kipu raginal raginal. Punane lõõm vuhiseb tumeda koonuse tippu põle-põle lõkke põle-põle. Lõke. See oli Ingvar Luhaäär, kes avas luuleõhtu. Kuuldud luuletused heida kaasa tallijalt tänavuselt pioneeride kokkutulekult. Ingvar on väikese loomingu peres üks neid, kellele meeldib luules pioneeriteema. Luule lugemist jätkab leelo tungal. Lähen, jahile päeva koertega kurekellad mul käevarte ümber, põllud kõik tuulega etega nugise naabruses, kamber hiire hernestest, suppiden perele jalus, väljumas kassitapud Moloikudest pruunidest meredest. Päike palava keelega lakub Mullentacketest nööbid ja pagunid. Käokingad mul kitsad on jalas ja mu sõbrad on Barblasel vagunid. Ja mu vaenlased külmsilmsed. Kalad Mulle laulavad metsa viiulid. Põdramokad, mulle annavad nusi triikima mõtete riiulid, sambla lõhnasid mälestusi. Kuueteistaastane. Keegi ei saa mind keelata, sest mul on juba pass ja üldse teiste keelu all on elu jõle plass. Kui tahan, lähen ära siit ja algebra ei taha. Sest mis on iseseisvus siis, kui hulkuda ei saa? Mul ripu roosad käed ja lutt veel viltu, suus ja vabaduses tundma, näen vaid pildiraamatus. Noh, sõbrad, teeme tramburai ja kodupaika, ei, ta port on väike minut, vaid memm, kas süüa saab? See luuletus tõi kaasa lõbusa meeleolu tabavalt leitud teema. Sama stiili jätkab ime Viidalepp. Kohati on aparaat ja see on roodia Tartu boheemlaslik luuletuste peale, tegelikult ühe mehe luuletuse peale. Moto tooge see punane latern mulle tagasi, on üks luuletus, kaks esimest rida. Mis sääraste särama aru ma nägin, ma nägin kuukiirt helklevas hõbinas hüppas välja mu aknast naabri must kass, roju ma nägin, ma nägin, ma nägin, tal oli midagi suus, kes varastas ära maru. Ega ometi hiir mogeeniuse austaja, siirain, kes nautides nuhkis mu haikude parimaid palu võileivapaberitükid, et ma nägin, kuidas oma urgu ta tiris mu tahule mu luule ülla mati. Ja kuulasin liigutatult urust Kastvat vaimustus piiksumist, kes küll varastas ära maru. Ehk oli see sääsk, lind, mu vaimu sugulaslaulik, kui Amminud tüütas, ta pirin raisa kullina, mu kohalda tiirles piirles ning tinises vend ja vend ja lõhkemiseni kade tagaanise Khanis mu verd, kui Luubaine halvas mu liikmeid, ma usun, see oli tema tema, tema vis ära maru, kui ta selle pillas või kuhugi kaotas Oodogase tagasi mulle, kes, kes varastas, ära mu aru. Edasi on sõna uude otsusesse. Õhtu pani külmad käed metsa pihkudesse kaugelt tõsistena mäed tõmbunud enesesse tuul veel tasa, kuskil käis siis, kui metsejunne taevas korraga sai täis. Kirgas tähe on. Ja veel üks luuletus, suvine ja marjalõhnaline autoriks on varielad. Vihmi mustikad ja luuletus. Hommikul oli aken Biskadest märg, 100. peenikest vihma. Aga eile panin vanema korvi ja sinise kruusi hommikut ootama. Aga täna tahtsin torni metsa minna, korja Kruusiga mustikaid korjama. Keskpäeval oli, äkki on veel rohkem märg, 100. kõvasti vihma. Ja täna tahtsin ka mustikamoosi uhiuues potis õhtuks valmistada. Ja veel tahtsin ma metsast ja mustikast ilmaski ega moosist üht luuletust teha. Õhtutunnil oli aken peaagu kuiv, tibutas veidi vihma. Nii jäi mul mustikametsas käimata muus õhtuks kehtmata, ent luuletus valmis. Kuid luuletus valmis, ootame väikese loomingu perelt veel palju luuletusi, jutte ja lugusid. Olgu selleks palju mõtteid ja loomingulist rõõmu.